JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Referaat Kofeiin Koostaja: Alan Sakson Tallinn 2015 SISUKORD 1 lk Kofeiini mõjud 2 lk Kofeiini trarbimine 3lk Kofeiini taimed 4lk kofeiini toodete valmistamisel Kofeiin Kofeiini suurimad kontsentratsioonid on leitud kohvitaimede ubades ja lehtedes, tees, yerba mates, guaraanamarjades, koolapähklis ja kakaos. Kokku on kofeiini leitud üle 100 taime ubades, lehtedes või viljades, kus arvatakse teda toimivat kui looduslik pestitsiid, mis halvab ja tapab teatud putukaid, kes neid taimi söövad. Kofeiini peamine farmakoloogiline efekt on kesknärvisüsteemi stimuleerimine. Kofeiini mõju võib avalduda spontaanses aju elektrilise aktiivsuse tõusus, krambivalmiduse tekkes, liikumisaktiivsuse suurenemises ning reageerimismäära suurenemises. Kofeiini mõju Lisaks närvisüsteemile ja südameveresoonkonnale avaldab kofeiin mõju ka teistele
saadakse vajalik kõrgus merepinnast, et kohvipuu ei hukkuks. Algselt sai kohvipuu oma alguse Ida-Aafrika rannikul asuvast Etioopiast. Praegu on suurimad tootjariigid Brasiilia ja Colombia. Veel kasvatatakse Ida-Aafrikas, Araabias ja Libeerias, Hawaiil ja ka mujal. Kuidas ja milleks kohvi kasutatakse? Kohvi kasutatakse peamiselt turgutusainena. See aitab kaotada väsimust kuna sisaldab korralikus koguses kofeiini. On tõestatud, et heledates ubades on kofeiini rohkem, kui tumedates ubades. Algselt korjatakse valmis oad puudelt, siis nad pestakse üle ning siis viiakse röstimisse, keskmine röstimise aeg on 8 minutit. Sealt edasi pannakse oad pakkidesse ja saadetakse laiali, kui kohv on tarbijani jõudnud, siis enamasti purustatakse oad, ning tehakse kohv valmis. Lahustuv kohv leiutati 1906 aastal. Kuidas seda koristatakse Kalleimaid sorte , korjatakse käsitsi, aga odavamaid masinatega. Kui oad on korjatud, on kaks võimalikku viisi, kuidas saada
vahu(NA; sõda TA: sõja NA; vedada TA: vean NA; ohata NA: ohkan TA; künda TA: künnan NA · Astmevahelduslike käändsõnade nimetav ja osastav kääne on ühes astmes, omastav neile vastupidises. Laadivaheldusega kaasneb sageli vältevaheldus. Niisugusel juhul loetakse sõna laadivahelduslikuks. Harjutus 1.Moodusta vajalikud vormid. 2.Määra astmevahelduse liik. 3.Kas esitatud vorm on tugevas või nõrgas astmes? a)mängiti b)loodavad c)astusin d)veame e)kuduma f)vihmana g)ubades h)vapil i)pojast j)tubliks KONTROLLLEHT 1.Moodusta vajalikud vormid. 2.Määra astmevahelduse liik. 3.Kas esitatud vorm on tugevas või nõrgas astmes? a)mängiti mängida(III v) mängin (III v) astmevahelduseta b)loodavad NA loota(III v) loodan (II v) vältevaheldus c)astusin TA astuda (III v) astun (II v) vältevaheldus d)veame NA vedada vean laadivaheldus e)kuduma TA kududa koon laadivaheldus
Näiteks leidub süsivesikuid meie laste lemmikutes - kartulikrõpsudes. Liigse süsivesikurikkaid toite 1 süües nagu jahu ja kondiitritooted võib hakata kimbutama kroomivaegus. Kroomirikas toit aitab pankrease hormoonil insuliini reguleerida veresuhkru hulka, hoiab ära diabeedi tekke. Tõhusad kroomiallikad on tomat, mais, õun, loomaliha, kanaliha, juust, munad, krabid ja meliss. Veel leidub kroomi ubades, hernestes, sojaubades, loomamaksas, täisteraleivas, õllepärmis. Siin leidub oht, sest kergesti omastatavad süsivesikud kergitavad järsult vere suhkrusisaldust. Kõhunääre peab sellele kähku reageerima ja pikapeale ei suuda selle kõrvalt emam toota piisavalt veresuhkru taset hoidvat insuliini. See on tõsine haigus, sest insuliinipuudulikus paneb seda süstima. Suhkrurikkad toitained mesi, puuvili, peedid, porgandid. Osa süsivesikuid muutub organismis reservrasvaks.
Kofeiin Kaia Teder K112 Leidumine kohvipuu ubades teepõõsas guaraana-pauliinia marjades kakaoubades koolapähklis C8H10N4O2 valem Nomeklatuurnimetus - 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)-dioon Kofeiini head küljed Kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse Teadlaste sõnul laiendab hingamisteid Kiirendab ahjutegevust, parandab meeleolu Laiendab skeletilihaste veresooni ja parandab organismi verevarustust Parandab lühiajalist mälu, lühendab reaktsiooniaega ning suurendab arvutusülesannete sooritamise kiirust.
KOFEIIN KOFEIIN(C8H10N4O2) Mõru/kibe valgekristalliline alkaloid Kohvipuu ubades,teepuu lehtedes Mõjub taimedes pestitsiidina KOFEIINI HEAD KÜLJED Kiirendab ajutegevust ja parandab meeleolu. Väsinud inimesel kõrvaldab unisuse,taastab vaimse töövõime ja teotahte. Teadlaste sõnul laiendab hingamisteid. Mõõdukas kohvi tarbimine vähendab haigestumise riski On leitud, et vanematel inimestel parandab mälu Kofeiin stimuleerib kesknärvisüsteemi KOFEIINI HALVAD KÜLJED Võib põhjustada kõrget vererõhku, unetust,närvilisust ja peavalu
mili kee Ø Toodetakse tehislikult sünteesimise käigus. Ø Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Kasutamine Alkaloide sisaldavaid taimi on inimesed tarvitanud juba ammustest aegadest peale: * ravimitena( morfiin) * ergutitena (kofeiin, kokaiin) * mürkidena (akonitiin) Kofeiin Ø C8H10N4O2 Ø Leidub: kohvipuu ubades ja teepuu lehtedes. Ø Kesknärvisüsteemi stimulant - ergutava toimega Ø Kõige levinum psühhoaktiivne aine: *jookides (tee,kohv,coca-cola) * ravimites (aspiriin, paratsetamool, migreeni ravis) Nikotiin C10H14N2 Leidub tubakataime ja kokapõõsa lehtedes Ø Kasutatakse tubakatoodete(sigerettide) valmistamisel Ø Lisatakse putukamürkidele Ø Tekitab sõltuvust Ø Piirab keha võimet hävitada vähirakke. Tubakataim
mili kee Ø Toodetakse tehislikult sünteesimise käigus. Ø Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Kasutamine Alkaloide sisaldavaid taimi on inimesed tarvitanud juba ammustest aegadest peale: * ravimitena( morfiin) * ergutitena (kofeiin, kokaiin) * mürkidena (akonitiin) Kofeiin Ø C8H10N4O2 Ø Leidub: kohvipuu ubades ja teepuu lehtedes. Ø Kesknärvisüsteemi stimulant - ergutava toimega Ø Kõige levinum psühhoaktiivne aine: *jookides (tee,kohv,coca-cola) * ravimites (aspiriin, paratsetamool, migreeni ravis) Nikotiin C10H14N2 Leidub tubakataime ja kokapõõsa lehtedes Ø Kasutatakse tubakatoodete(sigerettide) valmistamisel Ø Lisatakse putukamürkidele Ø Tekitab sõltuvust Ø Piirab keha võimet hävitada vähirakke. Tubakataim
Leidub tubakataimedes. Tugev närvimürk. Kolme paki sigarettide suitsetamine - surmav Algajal tekitab iiveldust ja oksendamist. Ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, ahandab veresooni. Soodustab erinevate vähkide teket. Raske sõltuvusest lahti saada. Peale lõpetamist toibuvad natuke ka kopsud ja vereringe. Kahjulik ka teistele, mitte ainult tarvitajale- passiivne suitsetamine. Kofeiin Leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, guaraana-pauliina marjades. Kasutatakse koos ravimitega, et paremini mõjuksid. (migreeni ravis) Meditsiiniliselt saab seda kasutada südametegevuse stimulaatorina. Kofeiin aitab tähelepanu säilitada. Ei ole tõestatud, et kofeiini suur tarbimine mõjutaks tervist. Kasutatakse ka energiajookides ( 32 mg 100 ml kohta) Reg. Kohvi joomise lõpetamisel võivad ilmneda võõrutusnähud peavalu, uimasus, iiveldus. Võivad tekkida ka mürgistused suur ületarbimine.
Läänes tunti ebapuhta tsingi jäänuseid põletusahjudes juba antiikajast, kuid siis peeti seda väärtusetuks kraamiks Rakendusalad Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida Tinutamisel Enamustes vitamiinides Patareides anoodina Mündid(USA 1 sendine) Sulamid: messing, nikliga kaetud hõbe, uushõbe Bioloogiline roll Vajalik elus püsimiseks Tsink leidub austrites, enamikus loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljas, kõrvitsa seemnetes ja päevalille seemnetes Kliinilised uuringud on näidanud, et tsink liidetud antioksüdantidega, võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni. Tsingi toksilisus Ehkki tsink on vajalik selleks, et keha oleks terve, võib liiga suur kogus tsinki olla kahjulik Tsingi kaevandamine Suuremad tootjad on Hiinas, Austraalias ja Peruus Kasutatud materjalid Zinc Metal Properties
teravaotsalist osa. *Iidses Indias oli tsingi tootmine väga levinud ja paljud kaevanduskohad ,,Zawari kaevandustes" Indias töötasid isegi vahemikus 1300-1000 aastat e.Kr. *Tsingi, kui puhta metalli avastajaks peetakse sakslast Andreas Marggraf'i. *Tsink on üks esmatähtsamaid elemente, mis on vajalik elus püsimiseks. *Tsinki leidub austrites, enamikes loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljades kõrvitsaseemnetes ja päevalilleseemnetes. *Kliinilised uuringud on näidanud, et tsink antioksüdantidega liitetuna võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni ja naha enneaegset vananemist. *Liigses koguses tsinki võib olla kehale kahjulik. *Suuremad tsingitootjad on Hiinas, Austraalias ja Peruus
piimmahlas- oopiumis. Puhtal kujul on morfiin valge kristalne aine, mis on tugeva valuvaigistavate omadustega, kuid tekitab kiiresti sõltuvuse. Morfiini kasutatakse meditsiinilistel näidustustel peamiselt selle valuvaigistava toime tõttu. See põhineb morfiini võimel osaleda organismi valuregulatsiooniprotsessis. Kofeiin Valem: C8H10N4O2 Nomeklatuurnimetus: 1,3,7-trimetüül- 1H-puriin-2,6(3H,7H)-dioon Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Guaraana-pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini mateiiniks ja teest saadavat kofeiini teiiniks. Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse.
Puulehed on läikivad, õhukesed ja ovaalsed Viljad on oranzikaskollased ja punased, ning meenutavad teravaotsalisi kõrvitsaid Vilja katab kõva koorik, mille sees on 2030 seemet ehk kakaouba Kakaopuu Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Fifth level Kakaouba Ubades leidub ligikaudu 400 aroomi Oad sisaldavad vererõhku alandavaid aromaatseid ühendeidpolüfenooli ja ubadel on ka köha leevendav toime Kakaoubadest valmistatakse enamasti kakaod ja sokolaadi Kakaouba Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
KOFEIIN Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaoubades, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Guaraana-pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini nimetatakse mateiiniks ja teest saadavat kofeiini nimetatakse teiiniks. Valem: C8H10N4O2 Nomeklatuurnimetus: 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)-dioon
Stimulante, nagu amfetamiini või isegi kokaiini võidakse kasutada, muutmaks sportlast erksamaks, võistlusvalmimaks ja peletamaks väsimust. Ohud: Stimulandid raskendavad keha jahtumist peale pingutusi. See võib viia dehüdratsiooni (vedelikupuudus) ja südamepuudulikkuseni. Samuti võib kaduda söögiisu ja tekkida liigne ärevus ning paranoia, on oht ka sõltuvusse jääda. Kofeiin (kohvioad) Kofeiin on aine, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas ning väheses koguses kakaos ja koolapähklis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukaid, kes söövad seda taime. Kofeiin on kesknärvisüstemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Paljud energiajoogid sisaldavad kofeiini. Nikotiin (tubaka taim) Nikotiin on aine, mis on leitav tubakast, ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja rohelisest piprast. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud
TSINK Tsink on esmatähtis element, mis on vajalik elus püsimiseks. Tsink on väga paljude biomolekulide ja süsteemide kaudu vajalik rakutasandil rakkude jagunemiseks, üldistatult kasvuks, arenguks ja haavade kiireks paranemiseks; maitsmisretseptorite normaalseks arenguks ja talitluseks; tõhusa immuunsuse tagamiseks; küünte, juuste ja naha normaalseks elutegevuseks ja talitluseks. Tsink leidub austrites, enamikus loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljas, kõrvitsa seemnetes ja päevalille seemnetes. Kliinilised uuringud on näidanud, et tsink liidetud antioksüdantidega, võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni. JOOD Jood on väga tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi Peamised joodi sisaldavad toiduained on merekalad (räimed, kilud, lestad, tursad, lõhed) ja nendest valmistatud tooted, karbid, merelist päritolu koorikloomad; vähemal määral
• Juba 30 min päikese käes olek annab vajaliku päevase D-vitamiini koguse. C-vitamiin • C-vitamiin on vajalik veresoonte normaalse läbilaskvuse tagamiseks, orgasmi vastupanuvõime suurendamiseks, haavade paranemiseks. • C-vitamiini on palju värsketes köögi- ja puuviljades ning marjades. B-vitamiin • B-vitamiine on vaja küünte,naha ja juuste normaalseks arenguks ja normaalseks närvitegevuseks. • B-vitamiini on palju täisteratoodetes,ubades, hernestes,piimas,kalas ja lihas. Tähtsad teadmised • Kiudainet soovitatakse süüa 20-25 g päevas. • 20 g kiudainet on näiteks: – 400 grammis täisteraleivas – 1 kilogrammis õuntes – 900 grammis kartulites – 800 grammis kapsas – 1400 grammis porgandites TÄNAN KUULAMAST • LOODAN, ET TE SAITE JUURDE TEADMISI. • LOODAN, ET TOITUTE TERVISLIKULT.
soolestikus ja hõlbustab sedimist. Valgud · Valgud kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka, sisaldades lämmastikku. · On peamiseks ehitusmaterjaliks, millest luuakse lihas-, närvis-, ajukoed, veri jm. · Valguta on organismi olemasolu võimatu. · Kõige rohkem sisaldab valke loomased toiduained (liha, muna, piim, juust, kala) · Vähem on valke taimsetes toiduainetes, kuid samas palju kui lihas, leidub valke sojaubades, läätses, ubades jm. · Loomsed valgud asendavad inimorganismi hävinenud valke täielikult ja neid loetakse seega täisväärtuslikeks valkudeks. · Taimsed valgud lägevad aga hävinenud valkude asendajaks ainult osaliselt ja seega loetakse neid mittetäisväärtuslikeks valkudeks. · Õige toitumise korral on vajalik, et 60% valkudest oleksid loomse päritoluga. Rasvad · ...on glütseriini ühendid rasvahapetega. Rasvad sisaldavad kõige sagedamini oleiin-,
ning 87%-ilise tsingisisaldusega asju on leitud eelajaloolises Transilvaanias. Sulatamine ja ebapuhta tsingi eraldamine teostati esmakordselt umbes aastal 1200 Indias. Hiinas ei õpitud seda tehnikat tundma kuni 17. sajandini. Läänes tunti ebapuhta tsingi jäänuseid põletusahjudes juba antiikajast, kuid siis peeti seda väärtusetuks kraamiks. Tsink Tsink on esmatähtis element, mis on vajalik elus püsimiseks. Tsink leidub austrites, enamikus loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljas, kõrvitsa ja päevalille seemnetes. Kliinilised uuringud on näidanud, et koos antioksüdantidega võib tsink aeglustada lihaste vanusest tulenevat degeneratsiooni. Ehkki tsink on vajalik selleks, et keha oleks terve, võib liiga suur kogus tsinki olla kahjulik. Metallilist tsinki ei loeta mürgiseks, kuid vabad tsingi ioonid lahuses on väga mürgised. Tsink (sümbol: Zn) tunnused On keemiline element järjenumbriga 30, metall.
(aneemia) tekkele. C vitamiin ( askorbiinhape) on vajalik veresoonte normaalse läbilaskvuse tagamiseks, organismi vastupanuvõime suurendamiseks, haavade paranemiseks. C vitamiini on palju värsketes köögi ja puuviljades ning marjades. Eriti palju on seda mustsõstras, kiivis ja kibuvitsamarjades. B grupi ( B1, B2, B6 jt ) vitamiine on vaja normaalseks närvitegevuseks, küünte, naha ja juuste normaalseks arenguks. B vitamiine on palju täisteratoodetes, hernestes, ubades, piimas, kalas, ja lihas. Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei teki C ja B vitamiini vaegust.
lükkab väsimuse edasi. Energiajook võib sisaldada veel tauriini, guaraanat ja glükuroonlaktooni. Tauriin on looduslik aine, mida meie organism ise toodab. Suurtes kogustes tarbimine võib põhjustada kõrvalkaldeid käitumises. Guaraanat leidub Amazonase basseinides kasvava ronipuu seemnetes. Liigtarbides võivad tekkida vereringehäired või isegi krambid. Glükuroonlaktooni tootab inimese maks glükoosist. Tõstab vaimset võimekust ja reaktsiooni kiirust. Kofeiini leidub kohvipuu ubades. Suurtes kogustes tasrbimine võib tekitada käitumisprobleeme, rahutust, unehäireid ja närvilisust. Energiajookide mõju organismile Energiajookide liigtarbimine võib põhjustada iiveldust ja oksendamist. Rikub elektrolüütide tasakaalu. Energiajooke ei tohiks tarbida epilepsiahaiged, sest need joogid võivad esile kutsuda tõsiseid haigushooge. Samuti ei tohiks energiajooke pruukida lapsed ja lapseootel naised. Selliste energiajookide nagu Rockstar ja Monster Energy joomisel
efekti (s.t piirab organismi nikotiinil põhinevad a võimalust hävitada *väiksemates koguste vähirakke) (ahelsuitsetamise põhj Kofeiin *valge tahkis (pulber) *kohvipuu ubades, tee C8H10N4O2 *tihedus 1,23 g/cm3 matepuu lehtedes, gua VÄGA HUVITAVAT INFOT JA *sulamist° al 227 °C pauliinia marjades. *V FAKTE: *keemist° 178 °C koguses ka nt. kakaop http://teadvusehuvi.blogspot.com/ *sublimatsioon: tahke -> ja koolapähklis 2010/01/kofeiin.html gaas *kasutatakse koos rav
karboksüülhape ja alkohol. Ekstrahheerimine- Räästuma- Hüdrolüüs loomorganismis- rasvad hüdrolüüsuvad seedetraktis ensüümide toimel rasvhapeteks ja propaantriooliks. Estrite kasutusalad- plastmassid,puuviljaessentsid,taimekaitsevahendid,ravimid,lõhkeained,lahustid,tehiskiud. Õli-vedelad rasvad. Rasv- kõrgema karboksüülhapete glütserooliga estrid. Vaha- estrid, mille alkoholijääk ei pärine glütseroolist. Rasvad Rasvade leidumine- Oliivide viljalihas 60%, kakao ubades 55%,linaseemnetes 40%, päevalilleseemnetes kuni 24%. Leidub igas loomas ja inimeses. Puhaste rasvade omadused- energiarikkad toitained, värvita, lõhnata, maitseta, veest kergemad, maismaaloomades tahkena ja mereloomades vedelad. Rasvade hüdrolüüüs- seebi saamine. Kasutusalad- seebi saamine, värnits, lakid, värvid, steariin, propaantriool, salvid, preparaadid, nahahooldusvahendid. NaOH- seebikivi Kordamine Valemid Metaanhappe sipelghape HCOOH Etaanhape äädikhape CH3COOH
oopiumi. kuigi üks uba sisaladab 3% nikotiini. Oopium sisaldab 13% ainult 0,8-2,5% kofeiini morfiini. Tuntumad alkaloidid Kofeiin(C8H10N4O2)-on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja kõige kasutatavam psühhoaktiivne aine. Seda leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis Nikotiin Nikotiin(C10H14N2)-on potentne närvimürk mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Sigaretide populaarsuse tõttu on nikotiin samuti üks enamlevinumaid alkaloide.
just parajalt ei liiga palju ega ka liiga vähe, sest teda on tarvis organismi kasvamiseks ja kudede parandamiseks. Kõik valku sisaldavad toiduained sisaldavad ka fenüülalaniini ning peavad seega olema rangelt piiratud. Kõige suuremad valgu allikad on liha, kala, munad, linnuliha, piimatooted. Kuid teatud kogus valku leidub ka teraviljades ning köögiviljades, näiteks jahus, riisis, hernestes, ubades. Ilma ravita jääb fenüülalaniini tase veres püsima ning üha kuhjuv fenüülalaniin tungib lõpuks tundlikesse närvirakkudesse ja kahjustab neid. See põhjustab lapse aju normaalse kasvu ja arengu pidurduse ning vaimse arengu mahajäämise. Kui dieeti hoolikalt jälgida, saab lapse aju normaalselt areneda ning ta võib elada täisväärtuslikku elu, väljaarvatud range dieedi pidamine. Nii mehed kui naised, kellel on diagnoositud fenüülketonuuria, on
Kofeiin Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana- pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Guaraana- pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini mateiiniks ja teest saadavat kofeiini teiiniks. Puhastatud kujul on kofeiin valget värvi kibeda mekiga pulber, mis jagab oma iseäralikku maitset ka jookidega, kuhu teda lisatud on. Mõju inimesele
Markoelemendid: keemiline lement, mida organismid vajavad elutegeuseks palju O-hingamine, biomolekulide koostisosa,56%inimesest toidus, biomolekulides C-biomolekulide koostises, 21%inimesest-süsihappegaasis H-esineb aminohapete koostises,vesiniksideme moodustamiseks, 10 % inimesest-valkudes N-kehavalkudes, hormoonides, 3% inimsest-toidus P-luukes, 1%inimsesest-riisis, lihas, juustus S-valkude moodustamiseks, toidu seedimiseks, insuliini tootmiseks-vitamiinides, ubades, kapsas Mikroelemendid: Na/K-tagab rakkude elutegevuse, rärviimpulsside moodustamiseks Ca-esineb luude koostises, vere hüübimine, vererõhu reguleerimine, lihaste kokkutõmbed Mg-esineb klorofülli koostises, alandab vererõhku, lõdvestab lihaseid Cl-maohappe sünteesi aluseks, närviimpulsside teke Fe-esinb hemoglobiini koostises, verele annab värvuse, valkude ja ensüümide koosisosa I-vaja kilpnäärme normaalseks tegevuseks F-kaitseb kaariase eest, ladestab kaltsiumi
ehitamiseks. Küllaldane kaltsium lapseeas vähendab hilisemat luudehõrenemise ohtu. Rohkesti kaltsiumi peavad saama ka üleminekueas naised ja vanurid. Täisväärtusliku ja kergesti omastatava kaltsiumi tähtsaim allikas on piim ja piimasaadused. Kaltsiumil on tähtis roll luustiku ja hammaste moodustamisel, aitab vahendada närvisignaale. Sisaldub: piimas, jogurtis, juustus. Piisavalt palju on kaltsiumi ka taimsetes toiduainetes, eriti kapsastes, hernestes, ubades. Paraku pole neis leiduv kaltsium samavõrd kergesti omastatav kui piimasaadustes. Täiesti tõsimeeli võib soovitada nii täiskasvanuil kui lastel süüa räimi luudega. Ka kana- ja loomakrõmpskondid ning kõhred on väärt toit. 3 Kaltsiumi üldiseloomustus. Kaltsium kuulub keemiliste elementide perioodilisusesüsteemi II rühma ning on 2 perioodi element. Tema aatomi nr. 20, sümbol Ca ja aatommass 40,08
hirmutava sisuga nagu näiteks laibad ja tükeldamised. Suurema doosiga on ebameeldivad kõrvalmõjud kindlamad. Pooleluiga on 1,5-4,5 tundi nii epiduraaliga kui lihasesse ja veeni süstides. Neerukahjustusega patsientidel võib see aeg olla 89-136 tundi. Morfiin ei läbi vere-aju barjääri eriti vabalt. Surmav doos täiskasvanutele on 300-400 mg. Väikelastele võib ka 30 mg ohtlik olla. MORFIINI VALEM: Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana-pauliinia marjade s ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Guaraana-pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini mateiiniks ja teest saadavat kofeiini teiiniks. Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on
teistest sõltumatult. Idamaade kaupmehed tõid Inglismaale tsinki 1700-ndatel aastatel. Arvatakse, et koos sellega tõid nad endaga kaasa ka selle sulatamise saladuse, kuid tõendid selle kohta puuduvad. 1742.aastal roostlasest keemik Anton von Swab destilleeris tsingi kalamiinist. Tsingi puhta metallina avastajaks peetakse tihti sakslast Adreas Marggraf´i Bioloogiline roll Tsink on esmatähtis element, mis on vajalik elus püsimiseks. Tsink leidub austrites, enamustes loomade valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljas, kõrvitsa seemnetes ja päevalille seemnetes. Kliinilised uuringud on näidanud, et tsink liidetud antioksüdantidega, võib aeglustada lihaste vanusest-olenevat degeneratsiooni. Tsingi toksilisus Ehkki tsink on vajalik selleks, et keha oleks terve, võib liiga suur kogus tsinki olla kahjulik. Tsingi kaevandamine ja töötlemine Tsingi kaevandusi on terves maailmas ning suuremad tootjad on Hiinas, Austraalias ja Peruus.2005
Referaat Kofeiin ja morfiin 2011 Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Guaraana-pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini mateiiniks ja teest saadavat kofeiini teiiniks. Valem: C8H10N4O2 Nomeklatuurnimetus: 1,3,7-trimetüül-1H-puriin- 2,6(3H,7H)-dioon
purustatakse. Pärast jahtumist puistatakse oad omapärasesse tuulamismasinasse, kus teravad lõikeservad eemaldavad neilt koored, mis puhutakse ära võimsate venitlaatorite abil. Ebaühtlasteks tükkideks purunenud tuumad lastakse üle erinevate tihedustega sõelte, sorteeritakse vastavalt suurusele ja kasutatakse kas sokolaadi või kakaopulbri valmistamiseks. Purustatud tuumad lastakse läbi eriliste valtside. Protsessiga kaasneva kuumuse ja tugeva hõõrumise mõjul sulab ubades leiduv kakaovõi ning tekib sokolaadi pasta, mille koostises on 53 % kakaovõid ja 47 % tahket kakaomassi. Kui see vormitakse ja lastakse tahkuda, siis sellest saab mõrusokolaadi, paljud nimetavad seda veel keedusokolaadiks. Seda massi pressitakse 25-tonnise pressjõuga pressi abil, kus eraldub kakaovõi. Kakao on rasvane kollakas vedelam mass. 1025 % kakaovõid jäetakse tahke kakaojäägi hulka, millest hiljem jahvatatakse erineva rasvasisaldusega kakaopulbrit. Puhast
Idamaade kaupmehed tõid Inglismaale tsinki 1700. aastatel. Arvatakse, et koos sellega tõid nad endaga kaasa ka selle sulatamise saladuse, kuid tõendid selle kohta puuduvad. 1742. aastal rootslasest keemik Anton von Swa destilleeris tsingi kalamiinist. Tsingi puhta metallina avastajaks peetakse tihti sakslast Andreas Marggraf'i. BIOLOOGILINE ROLL Tsink on esmatähtis elemen, mis on vajalik elus püsimiseks. Tsink leidub austrites, enamustes loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljas, kõrvitsa seemnetes ja päevalille seemnetes. Kliinilised uuringud on näidanud, et tsink liidetud antioksüdantidega võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni. Liigne kogus tsinki võib olla organismile kahjulik. TSINGI KAEVANDAMINE JA TÖÖTLEMINE Tsingi kaevandusi on terves maailmas ning suuremad tootjad on Hiinas, Austraalias ja Peruus. 2005. aastal tootis Hiina peaaegu ¼ kogu tsingi toodangust. Tsingi metalli
Veresoonte ahanemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Suitsetav ja last ootav naine on eriti ohtlik, kuna lootesse jõuab nikotiini pea kaks korda enam kui ema ise saab, loote kasv aeglustub ja surmaoht on suurem ning hilisemas elus on tal võõrutusnähud. Nikotiin langetab ka kopsude töövõimet. Need on vaid mõned näited nikotiini mõjust organismile. Kofeiin Leidumine Rohkelt kofeiini esineb kohvipuu ubades, teepõõsas, guaraana-pauliinia marjades ning märksa vähem kakaoubades, koolapähklites ja teistes taimedes. Kofeiini leiukohti on kokku üle 100 taimes, kus töötab ta pestitsiidina, tappes putukaid, kes söövad seda taime. Guaraana-pauliiniast leitud kofeiini nimetatakse guaraniiniks, matest leitud kofeiini mateiiniks ja teest leitud kofeiini teiiniks. Esimesel pildil on kohvipuu taim ning teisel pildil guaraana-pauliinia marjad. Omadused
C vitamiin on vajalik immuunsüsteemile, haavade paranemisele, luude ja hammaste kasvuks ning veresiintele. Seda leidub puu- ja köögiviljadest. D vitamiin on vajalik Ca ja P ainevahetuseks ning luude arenguks. Seda leidub lihast, munast, piimast. E vitamiin on vajalik aneemia vältimiseks, assimilatsiooni regulatsiooniks ja näärmete tööks. Seda leidub munas, pähklites. K vitamiin on vajalik vere hüübimiseks, lihaste tööks, valu vastu ja veresoontele ning seda leidub ubades, tomatis, basiilikus ja kapsas. Ainevahetushäireid põhjustavad vaegus kui ka liigvaegus. Vaeguse põhjusteks on üldjuhul ühekülgne toitumine, vaesusest tingitud toitumistavad, kahjulikud harjumused (nt alkoholism), haiguslik seisund (maksahaigused jne) Ületarbimise põhjused on tavaliselt ravipreparaatide valesti kasutamine. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis sünteesitakse sisesekretsiooninäärmetes närvisüsteemi kontrollimisel
Mida teame? § Väga hea janu kustutaja, võid saada kasulikke mineraalaineid, jahutav, loodusest võib igal pool leida. Otstarve joogis? § Keha saab piisavalt vett, Coca colas on 89% vett, seega on ka 250 ml kogusest abi 2,5-liitrise päevase soovitatava vedelikukoguse saamiseks. Milliseid terviseriske põhjustab? § Ei põhjusta terviseriske. Kofeiin Mida teame? § On Purinaalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, Guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, kookospähklites ja okseiilekis. . Otstarve joogis? § Kiirendada ajutegevust,väsinud inimestel kõrvaldada unisust, taastab vaimse töövõime ja teotahte. Milliseid terviseriske põhjustab? § Võib põhjustada kõrget vererõhku, unetust, närvilisust ja peavalu. Suhkur Mida teame? §
Järgnevalt läbivad seemned ehk meie mõistes kohvioad mitmetasandilise mikrobioloogilise käärimisprotsessi. Pärast mikrobioloogilist mõjutust rohelised oad kuivatatakse, sorteeritakse ja röstitakse. Just röstimine kindlustabki olulisel määral tulevase kohvi värvuse, maitse ja lõhna. Tavaliselt toimub röstimisprotsess kinnistes trumlites temperatuuril 200...220° C. Röstimisel kaotavad oad peamiselt eralduva vee arvelt kuni viiendiku oma massist, nad paisuvad ja rabestuvad ning ubades tekivad uued aroomained. Juhul kui veekaotus moodustab 10%, on tulemuseks heledalt röstitud oad, juhul kui veekaotus moodustab 20%, on tagajärjeks tumeda röstiga oad, nende kahe vahepeale jäävad keskmise röstiga oad. Et kohv on ajalooliselt väga mitmepalgeline jook, siis tuntakse maailmas ka palju erinevaid röstimisviise. Müüdava kohvi kaubamärgid on kokkusegatud erinevat sorti kohviubadest, sest siis saab kohv rikkalikuma aroomi ja maitsevarjundi.
-hapukoor), millesse lisaks tavalistele piimhappebakteritele on lisatud ka spetsiaalseid probiootilisi (kreeka keeles "elu jaoks") ehk tervist edendavaid piimhappebaktereid. Samuti võiks süüa toite, mis soodustavad heade mikroobide arengut. Probiootiliste bakterite võidukäiku edendavaid baktereid nimetatakse prebiootilisteks ja neid leidub artisokis, täisteraleivas, kaerahelvestes, sibulates, küüslaugus, porrulaugus, banaanides, sparglis, ubades ja läätsedes. (www.ateena) Bakterid kui meie pisikesed sõbrad. Alates sellest hetkest kui teadlased vastasid mikroobid ja bakterid on nendega võideldud kui pisikeste pahalastega. Viimased uurimised on aga toonud päevavalgele, et mikroobid mis elutsevad meie nahal on eluks pea sama vajalikud ja olulised kui vitamiinid mida sisse sööme. Bakterid hoiavad paljud haigused kontrolli all. Nende haiguste "alged" olid olemas, kuid edasi nad ei arenenud ning ainuke seletus oli, et just
6. valgud võiks moodustada 1015% päevasest toiduenergiast. Kuna valkudes sisalduvad aminohapped jagunevad asendatavateks ja asendamatuteks. Viimaseid leidub eriti rohkelt lihas, kalas, piimas ja munades. Seetõttu peaks umbes pool valguvajadusest olema kaetud loomsete valkudega. 7. Valgu defitsiidi korral langeb aga organismi kaitsevõime, lastel pidurdub kasv ning täiskasvanutel väheneb lihasmass, väheneb ka vastupanuvõime nakkushaigustele. 8. täisväärtuslik valk läätsedes, ubades ja munas, piimas, kalas ja lihas 9. Valgu seedimine toimub maos. Valk laguneb aminohapeteks ensüümide ja vee toimel. See maos olev hape on vesinikkloriid. 10. Kuidas toodetakse kehas valku? 11. laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid 12. renatureerumise näide: kui sirgendada lokkis juukseid, siis mingi aja pärast on juuksed jälle lokkis. Toimub valgu struktuuri ja omaduste taastumine, kui ebasobivad keskkonna tingimused kaovad
Nikotiin võib blokeerida mitmete kopsuvähiravis kasutatavate ravimite vähirakke tapva toime ning see tõik võib osaliselt selgitada, miks suitsetajatel on kopsuvähki nii keeruline ravida. Nikotiin on tugev närvimürk, mistõttu teda lisatakse putukamürkidesse. Morfiin - sisaldub moonikuparde kuivatatud piimmahlas- oopiumis. Puhtal kujul on morfiin valge kristalne aine, mis on tugeva valuvaigistavate omadustega, kuid tekitab kiiresti sõltuvuse. Kofeiin - leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Kofeiin on ergutava toimega, ent otsest sõltuvust kofeiin ei tekita. Kofeiin soodustab maos soolhappe sünteesi ja sellega ka toidu seedimist, mistõttu on seletatav mitmekäiguliste einete lõpuks kohvi serveerimine. Kohvi liigjoomine on aga mittesoovitav harjumus. Pidevalt üle kaheksa tassi kohvi päevas joomine viib kesknärvisüsteemi talituste häireteni, mis võivad
Inimesele surmav koguses 1-2 mg (kahjustab südametegevust ja hingamist). Atropiin (C17H23NO3) on alkaloid, mida saadakse karumustikast ehk belladonnast. Atropiin lõõgastab silelihaseid, kiirendab südametegevust, laiendab veresooni ja silmapupille. Atropiini nimi tuleneb sellest, et teda kasutati omal ajal daamide poolt silmade suurendamise vahendina(bella donna 'kena daam'). Tegemist on väga mürgise alkaloidiga. Kofeiin (C8H10N4O2) on kohvipuu ubades, teepuu lehtedes ja väheses koguses kakaos leiduv alkaloid, mis mõjub taimedes pestitsiidina, tappes putukad, kes seda taime söövad. Kokaiin (C17H21NO4) on alkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. Kokaiin toimib kesknärvisüsteemi stimulandina (ergutina) ning söögiisu vähendajana, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Morfiin (C17H19NO3) on alkaloid, mille nimi tuleneb Vana-Kreeka unejumala Morpheuse nimest.
C- vitamiin ( askorbiinhape) on vajalik veresoonte normaalse läbilaskvuse tagamiseks, organismi vastupanuvõime suurendamiseks, haavade paranemiseks. C- vitamiini on palju värsketes köögi- ja puuviljades ning marjades. Eriti palju on seda mustsõstras,tsitrulistes, kiivis ja kibuvitsamarjades. B- grupi ( B1, B2, B6 jt ) vitamiine on vaja normaalseks närvitegevuseks, küünte, naha ja juuste normaalseks arenguks. B vitamiine on palju täisteratoodetes, hernestes, ubades, piimas, kalas, ja lihas. Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei teki C- ja B- vitamiini vaegust. Terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate, kasutamine on lausa kahjulik, sest vähimgi ülehulk kahjustab oluliselt organismi. Mineraalained Mineraalained on teised olulised täiendtoitained. Need on kaltsium, jood, raud, magneesium, kaalium, tsink, fluor
võrreldes sellega, mida me saame igapäevase toiduga. Kui 10-aastane 30 kg kaaluv laps tarbib päevas 1 - 2 purki ehk kokku 500 ml energiajooki, mille glükoronolaktooni sisaldus on 2000 - 2400 mg/l, saab ta 1200 mg glükoronolaktooni ehk 40mg glükoronolaktooni ühe kilogrammi kehamassi kohta. Igapäevase toiduga saadakse glükoronolaktooni kokku ainult 1,2 kuni 2,3 mg päevas. Aleksander Andrejev AT112 2.3 Kofeiin Kofeiin on ksantiinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana- pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Kofeiin on stimulant ehk aine, mis stimuleerib südant ja kesknärvisüsteemi ning tõstab vererõhku. Kofeiini sisaldub energiajookides, koola-tüüpi jookides, tees, kohvis, sokolaadijookides ja teistes sarnastes toodetes. Enamik tarbitavatest energiajookidest sisaldab kofeiini 240 - 320 mg
Rohkesti on fosforit piimas ja piimatoodetes (kõikvõimalikud juustusordid, kohupiimad, piimapulbrid jm), sest piima üks põhilisi valke, kaseiin, ongi fosforit sisaldav liitvalk. Rohkelt saab fosforit lihast ja lihatoodetest, loomsetest subproduktidest (maks, neerud), munakollasest ja merekaladest (sardiinid, anšoovised, heeringad, kilud, räimed, skumbriad). Taimedest on fosforirikkamad eeskätt kõikvõimalikud seemned ja viljad. Seemnetest on rohkesti fosforit just ubades, hernestes, läätsedes, samuti päevalille-, seesami-, kõrvitsa- ja piiniaseemnetes. Viljadest on fosforirikkamad teraviljad (rukis, nisu, riis), pähklid, mandlid, rosinad. Rohkelt on fosforit ka seentes, eriti kuivpärmis, aga ka tavalises presspärmis, pärmiekstraktis ning muudes pärmipreparaatides. Fosforiküllusega hiilgavad ka suuremad seened (puravikud, tatikad, šampinjonid). Fosfori biorollide hulk inimese kehas on suur. Erinevad fosforiühendid on vajalikud inimkeha
päevase D- vitamiini koguse. C- vitamiin ( askorbiinhape) on vajalik veresoonte normaalse läbilaskvuse tagamiseks, organismi vastupanuvõime suurendamiseks, haavade paranemiseks. C- vitamiini on palju värsketes köögi- ja puuviljades ning marjades. Eriti palju on seda mustsõstras, kiivis ja kibuvitsamarjades. B- grupi ( B1, B2, B6 jt ) vitamiine on vaja normaalseks närvitegevuseks, küünte, naha ja juuste normaalseks arenguks. B vitamiine on palju täisteratoodetes, hernestes, ubades, piimas, kalas, ja lihas. Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei teki C- ja B- vitamiini vaegust. Mitmekesist ja segatoitu sööv terve laps saab vajaliku vitamiinikoguse toiduga ega vaja täiendavaid vitamiinpreparaate. Mineraalained on teised olulised täiendtoitained. Need on kaltsium, jood, raud, magneesium, kaalium, tsink, fluor. Mineraalainetest on organismis kõige rohkem kaltsiumi , 99% sellest on luudes ja hammastes.
Oad jahutatakse ja purustatakse. Pärast jahtumist puistatakse oad omapärasesse tuulamismasinasse,kus teravad lõikeservad eemaldavad neilt koored, mis puhutakse ära võimsate venitlaatorite abil. Ebaühtlasteks tükkideks purunenud tuumad lastakse üle erinevate tihedustega sõelte, sorteeritakse vastavalt suurusele ja kasutatakse kas sokolaadi või kakaopulbri valmistamiseks. Purustatud tuumad lastakse läbi eriliste valtside. Protsessiga kaasneva kuumuse ja tugeva hõõrumise mõjul sulab ubades leiduv kakaovõi ning tekib sokolaadi pasta, mille koostises on 53% kakaovõid ja 47% tahket kakaomassi. Kui see vormitakse ja lastakse tahkuda, siis sellest saab mõrusokolaadi, paljud nimetavad seda veel keedusokolaadiks. Seda massi pressitakse 25tonnise pressjõuga pressi abil, kus eraldub kakaovõi. Kakao on rasvane kollakas vedelam mass. 10-25% kakaovõid jäetakse tahke kakaojäägi hulka, millest hiljem jahvatatakse erineva rasvasisaldusega kakaopulbrit. Puhast kakaovõid vajatakse
oksendamine väsimus Foolhape Laguneb valguse toimel ja kuumutamisel ning lahustub halvasti külmas vees Allikad Päevane vajadus • Allikadrohelised taimeosad, kaunviljad, nt. läätsed, herned ja oad, siseelundid, nt. neerud ja maks. 300 µg foolhapet (meeste päevane soovitus) sisaldub umbes: * 25 g pärmis või hautatud maksas, * 60 g nisuidudes, * 75 g kuivatatud ubades, * 150 g nisukliides, * 265 g kuumtöötlemata või 330 g keedetud spargelkapsas, * 350 g kuumtöötlemata või 500 g keedetud lillkapsas, * 840 g maasikates. Biofunktsioonid •laste saamiseks, loote normaalseks arenguks ja veel sündimata laste tervise tagamiseks, •valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks, •närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, •DNA ning RNA sünteesiks, mis on oluline
vastupanuvõime suurendamiseks, haavade paranemiseks. C- vitamiini on palju värsketes 6 köögi- ja puuviljades ning marjades. Eriti palju on seda mustsõstras, kiivis ja kibuvitsamarjades. B- grupi ( B1, B2, B6 jt ) vitamiine on vaja normaalseks närvitegevuseks, küünte, naha ja juuste normaalseks arenguks. B vitamiine on palju täisteratoodetes, hernestes, ubades, piimas, kalas, ja lihas. Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei teki C- ja B- vitamiini vaegust. 2.5 Mineraalained Mineraalained on olulised täiendtoitained. Need on kaltsium, jood, raud, magneesium, kaalium, tsink, fluor. Väga oluline mineraalaine on raud. Raud on vajalik paljude valkude ehituses ja talituses ning raual on oluline osa eluks vajaliku hapniku sidumisel ja transpordis.
Nikotiin piirab keha võimalust hävitada vähirakke. Nikotiin võib blokeerida mitmete kopsuvähiravis kasutatavate ravimite vähirakke tapva toime ning see tõik võib osaliselt selgitada, miks suitsetajatel on kopsuvähki nii keeruline ravida. Morfiin sisaldub moonikuparde kuivatatud piimmahlas- oopiumis. Puhtal kujul on morfiin valge kristalne aine, mis on tugeva valuvaigistavate omadustega, kuid tekitab kiiresti sõltuvuse. Kofeiini leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Kofeiin on ergutava toimega, ent otsest sõltuvust kofeiin ei tekita. Kofeiin soodustab maos soolhappe sünteesi ja sellega ka toidu seedimist, mistõttu on seletatav mitmekäiguliste einete lõpuks kohvi serveerimine. Kohvi liigjoomine on aga mittesoovitav harjumus. Pidevalt üle kaheksa tassi
Idamaade kaupmehed tõid Inglismaale tsinki 1700-ndatel aastatel. Arvatakse, et koos sellega tõid nad endaga kaasa ka selle sulatamise saladuse, kuid tõendid selle kohta puuduvad. 1742.aastal roostlasest keemik Anton von Swab destilleeris tsingi kalamiinist. Tsingi puhta metallina avastajaks peetakse tihti sakslast Andreas Marggraf´i Bioloogiline roll Tsink on esmatähtis element, mis on vajalik elus püsimiseks. Tsink leidub austrites, enamustes loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljas, kõrvitsa seemnetes ja päevalille seemnetes. Kliinilised uuringud on näidanud, et tsink liidetud antioksüdantidega, võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni. Tsingi kaevandamine ja töötlemine Tsingi kaevandusi on terves maailmas ning suuremad tootjad on Hiinas, Austraalias ja Peruus.2005. aastal tootis Hiina peaagu ühe neljandiku kogu tsingi toodangust. Tsingi metalli toodetakse kasutades ekstraktiivset metallurgiat. Sulamid
annaabi.ee 
