ALKALOIDID (0)

ALKALOIDID

Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemilised ainete rühm. Alkaloide leidub taimedes ning neil on tugev füsioloogiline toime. Üldse tuntakse umbes 3000 alkaloidi. Alkaloidide toime sõltub kogusest. Paljud alkaloidid on väikestes kogustes mõjusad ravimid , kuid suurtes kogustes väga (tapvalt) mürgised . Mitmed alkaloidid või nende segud on tuntud narkootikumidena. Narkootiline aine on väga sõltuvust tekitav. Tuntumad on näiteks nikotiin ja kofeiin .

Nikotiin

Leidumine

Nikotiin on üks lihtsama ehitusega alkaloide, mis on leitav maavitsaliste taimede sugukonnast. Sinna sugukonda kuulub näiteks tubaka perekond, mis sisaldab palju nikotiini, kuid vähesel määral leidub ka muude maavitsaliste perekondadest (nt maavits , tomat , ogaõun jne). Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust , kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse.
Piltidel on tubakataimed.

Omadused

Nikotiini nomenklatuurnimetus on (S)-3-(1-Metüül-2-pürroli-dinüül)püridiin ja keemiline valem on C10H14N2. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik. Nikotiin lahustub hästi vees, reageerib hapnikuga ning süttib kergesti. Nikotiini füsioloogilised omadused on näiteks tubakasõltuvus, näljatunde vähenemine, veresuhkrusisalduse tõus, kopsude töövõime langemine , adrenaliini ja noradrenaliini suurem eritamine jne.
Pildil nikotiini graafiline kujutis.

Nikotiini kasutamine

Kuivatatud tubakataime lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimis - ja nuusktubakat. Neid kõike tarbib inimene, et parandada oma enesetunnet . Nikotiini kasutatakse veel meditsiinis, kuid vähesel määral.

Mõju organismile

Nikotiin on väga sõltuvust tekitav aine (narkootiline aine). Nikotiini tarbimisel tekib vajadus järjest aina uue annuse saamiseks. Kui nikotiini tarbida vähe, siis see muudab inimese erksamaks ning tema keskendumisvõime ja enesetunne võivad paraneda. See tunne ei kesta aga kaua ning peagi on vaja hea enesetunde taastamiseks uut annust.
Kui nikotiini tarbida pikema aja jooksul, siis see tekitab organismile erinevaid kahjusid. Näiteks võib tekkida krooniline nikotiinmürgitus, mis avaldub veresoonte kajustusena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini pidevalt tarbivatel inimestel muutub nahk külmaks ja kahvatuks, kuna veresooned ahanevad, tekib südamepekslemine ning suureneb risk haigestuda südameinfarkti ja kõrgvererõhutõppe. Veresoonte ahanemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Suitsetav ja last ootav naine on eriti ohtlik, kuna lootesse jõuab nikotiini pea kaks korda enam kui ema ise saab, loote kasv aeglustub ja surmaoht on suurem ning hilisemas elus on tal võõrutusnähud . Nikotiin langetab ka kopsude töövõimet. Need on vaid mõned näited nikotiini mõjust organismile.

Kofeiin

Leidumine

Rohkelt kofeiini esineb kohvipuu ubades, teepõõsas, guaraana -pauliinia marjades ning märksa vähem kakaoubades, koolapähklites ja teistes taimedes. Kofeiini leiukohti on kokku üle 100 taimes , kus töötab ta pestitsiidina, tappes putukaid, kes söövad seda taime. Guaraana-pauliiniast leitud kofeiini nimetatakse guaraniiniks, matest leitud kofeiini mateiiniks ja teest leitud kofeiini teiiniks.
Esimesel pildil on kohvipuu taim ning teisel pildil guaraana-pauliinia marjad .

Omadused

Kofeiini nomenklatuurnimetus on 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)- dioon ja keemiline valem on C8H10N4O2. Kofeiini füsioloogilised omadused on näiteks parema mälu tagamine, ainevahetuse kiirendamine, aitab püsida ärkvel ning olla tähelepanelikum erinevates situatsioonides .
Pildil kofeiini graafiline kujutis.

Kasutamine

Kofeiini kasutatakse väga laialdaselt. Enamasti tarbitakse seda kas tee või kohvina, kuna päris mitmetel maadel on tasside viisi kohvi ja tee joomine päevas tavaline, kuulub traditsioonide hulka.

Mõju organismile

Suured kofeiinikogused võivad avalduda erinevalt, näiteks ärrituvuse, närvilisuse, ärevustunde, rahutuse, segaduse, paranoia, hallutsinatsioonide, pingeseisundi, peavalu, pearingluse, unetuse, isukaotuse, kõhulahtisuse, iivelduse, punastamise, käte värisemise, vereringehäirete, arütmia , madala vererõhu või valutundetusena. Tavaliselt viitavad sellised tunnused kofeiinimürgitusele. Veel võib liigne kofeiini tarbimine põhjustada peavalusid, raskusi õppimisel . Kofeiini tarbimisel suurenevad dopamiini ja adrenaliini kogused ning see suurendab stressihormoonide hulka ning hävitab B-vitamiini varud organismis. Rasedatel naistel võib kofeiin tekitada suuri riske, näiteks iseeneslikud abordid.
Positiivsest poolest võib kofeiin vähendada suhkruhaiguse riski ja parkisoni haiguse arenemist. Vanematel inimstel parandab see mälu, stimuleerib kesknärvisüsteemi, tõhustab ainevahetuse tööd jne. Tänu oma stimuleerivatele omadustele aitab kofeiin püsida ärkvel ning olla tähelepanelikum situatsioonides, mis nõuavad inimeselt rohkem kontsentreerumist. Meditsiiniliselt saab seda kasutada kui südametegevuse stimulaatorit või diureetikumi.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Alkaloidid
http://et.wikipedia.org/wiki/Nikotiin
http://et.wikipedia.org/wiki/Tubakas_(perekond)
http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/nikotiin.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Kofeiin
http://www.medscape.com/viewarticle/714855_7
http://static.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=7&article_id=63
https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/28106/rase-peaks-kofeiini-valtima