Alkaloidid Omadused � Sisaldavad l�mmastikku � Vees lahustumatud � Aluseliste omadustega � Happega reageerides moodustavad vees lahustuvaid sooli � Osaliselt m�rgised ugu ajal e ja min saa dide aloi Alk d mse Tai � Tekivad taimedes toimuva biokeemilise ainevahetuse j��ksaadustena. � Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sert�rner. sed mili kee � Toodetakse tehislikult s�nteesimise k�igus. � Esimese s�nteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Kasutamine Alkaloide sisaldavaid taimi on inimesed tarvitanud juba ammustest aegadest peale: * ravimitena( morfiin) * ergutitena (kofeiin, kokaiin) * m�rkidena (akonitiin) Kofeiin � C8H10N4O2 � Leidub: ko
Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba v�ga kaugel ajal joovastavate ainete v�i ravimitena. Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sert�rner. Esimese s�nteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Alkaloidid grupp looduslikult esinevate keemiliste �hendite, mis enamasti sisaldavad p�hilisi l�mmastiku aatomitest .Lisaks s�sinikule, vesinikule ja l�mmastikule, alkaloidid v�ivad sisaldada ka hapniku, v��vlit ja harvem teisi elemente, nagu kloori, broomi ja fosforit . Alkaloide toodavad paljud erinevad organismid, sealhulgas bakterid, seened, taimed, loomad ning moodustavad osa r�hma looduslike saadusi. Alkaloide Akonitiin (C34H47NO11) on k�okinga (Aconitum) liikides sisalduv alkaloid. Inimesele surmav koguses 1-2 mg (kahjustab s�dametegevust ja hingamist).
Alkaloidid (Kofeiin) Alkaloidid on looduses esinevad keemilised ained mis � Sisaldavad l�mmastikku � On vees lahustumatud � On aluselised Alkaloide toodavad paljud organismid nagu n�iteks � Bakterid � Seened � Taimed � Loomad Paljud alkaloidid on m�rgised. Aga paljudel alkaloididel on farmakoloogiline toime ja neid kasutatakse ravimi t��stuses. Seal kasutatakse neid ravimite kui ka rahustitena. Ajalugu Alkaloide sisaldavaid taimi on kasutatud raviks l�bi terve ajaloo. N�iteks on Mesopotaamias on ravim taimi tuntud juba 2000ekr. Isegi Vana-Kreeka m�toloogias (Od�sseias), r��giti ime rohust mis pani inimese unustama. On spekuleeritud, et jutt k�ib oopiumit sisaldavast eliksiirist
Alkaloidid ja Kofeiin AL ja KFP Mis on alkaloidid? Alkaloidid on aluseliste omadustega ja koos hapetega vees lahustuvaid sooli moodustavate keemiliste ainete r�hm. Alkaloide leidub taimedes. Tuntuimad on kofeiin, nikotiin, morfiin. Ligi 10% t�nap�eva ravimitest baseerub alkaloididel. Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sert�rner. Nikotiin Kasulikud ja ohtlikud alkaloidid Kasulikud: Kofeiin on keskn�rvis�steemi stimulant, mis k�rvaldab uimasuse ja taastab erksuse. Morfiin on valuvaigisti, mis m�jub otse keskn�rvis�steemile. Kiniin on ravim, mida kasutatakse malaaria ning piroplasmoosi raviks. Ohtlikud: Nikotiin on stimulant, mida inimene tarbib tubakatoodete teel. Kokaiin on keskn�rvis�steemi stimulant (erguti) ja s��giisu v�hendaja. Solaiin on p�hiliselt kartulis esinev m�rgine alkaloid. Kohvi omadused organismile
Alkaloidid referaat 11A 2011 Sisukord 1) Mis on alkaloid? 2) Milleks inimesed kasutavad alkaloide 3) Mis on narko? 4) Uimastid 5) S�ltuvus 6) �ledoos 7) Ebapuhtad narkootikumid 8) Amfetamiin 9) Ecstasy 10) Kokkuv�te Mis on alkaloid? Alkaloidid on l�mmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba v�ga kaugel ajal joovastavate ainete v�i ravimitena.Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sert�rner. Esimese s�nteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Ts�klilise ehitusega
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid