Bakterid meie nahal (1)

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 2
Head ja halvad bakterid . 3
Bakterid kui meie pisikesed sõbrad. 4
Bakterite kaitse nahatõve vastu. 5
Inimene-miljardite bakterite ühiselamu. 6
Käte pesemine suurendab bakterite arvu nahal. 7
Haigused ja vaktsiinid . 8
Toit, vajalikkus inimesele ja kasutamine. 9
Kokkuvõte. 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid enamasti halba ei tee, sest nad on omad. Omad bakterid võivad muutuda ohtlikuks vaid, siis kui nad satuvad suures koguses sinna kus nad olla ei tohiks. Inimese nahal ja seedekulglas on vähemalt 400 liiki baktereid. Kõiki pole üles leitud kuna nad ei taha söötme peal kasvada.Võib-olla on neid umbes 700. Oluline on see et kõik bakterid on omad ja vajalikud. Enamik inimese ihuomastest bakterites elab kas seedekulglas või nahal. Näiteks on naha pinnal keskeltläbi 1012, suuõõnes 1010 ja seedetraktis 1014 bakterit. Oleme nendega tihedalt seotud, kuna mikroobid osalevad otseselt meie ainevahetuses.

Head ja halvad bakterid.

Ent nagu looduses ikka, käib ka inimkeha sisemuses aktiivne konkurents . Kasulikud mikroorganismid peavad võitlema oma koha pärast mitmesuguste sissetungijatega ja ka omavahel. Immuunsüsteemi nõrgenedes (ka raseduse ajal) võivad mõned liigid ebasoovitavalt kiiresti paljuneda, sest tasakaal on häiritud. Vale oleks arvata, et halvad bakterid tuleks lõplikult hävitada, kuna siis oleks taas tegemist balansi rikkumisega, mille tagajärjed võivad olla drastilised. Parem viis infektsioonide vältimiseks on mõistlik hügieen, mitte ülisteriilsed elamistingimused. Küllap mõjub teadmine, et toidus leidub rikkalikult elusaid baktereid, enamikule inimestest pigem ehmatavalt kui meeldiva üllatusena. Ikka asutakse mõtlema toiduainete riknemisele ja kõikvõimalikele seedehäiretele. Müügilettidel on juba aastaid saadaval tooted ( biokeefir , -jogurtid ja - hapukoor ), millesse lisaks tavalistele piimhappebakteritele on lisatud ka spetsiaalseid probiootilisi (kreeka keeles “elu jaoks”) ehk tervist edendavaid piimhappebaktereid. Samuti võiks süüa toite, mis soodustavad heade mikroobide arengut. Probiootiliste bakterite võidukäiku edendavaid baktereid nimetatakse prebiootilisteks ja neid leidub artišokis, täisteraleivas, kaerahelvestes, sibulates, küüslaugus, porrulaugus, banaanides, sparglis, ubades ja läätsedes. (www. ateena )

Bakterid kui meie pisikesed sõbrad.

Alates sellest hetkest kui teadlased vastasid mikroobid ja bakterid on nendega võideldud kui pisikeste pahalastega. Viimased uurimised on aga toonud päevavalgele, et mikroobid mis elutsevad meie nahal on eluks pea sama vajalikud ja olulised kui vitamiinid mida sisse sööme. Bakterid hoiavad paljud haigused kontrolli all. Nende haiguste " alged " olid olemas, kuid edasi nad ei arenenud ning ainuke seletus oli, et just nahal elavad teatud bakterid hoiavad nende seas " distsipliini " ehk ei lase neil minna ülekäte. (www.para-web)

Bakterite kaitse nahatõve vastu.

Kui baktereid ja nende ohtlikkust tundma õpiti, hakati neid kartma ja vältima hügieeni abil. Tänapäeval on levimas seisukoht, et inimene ei tohiks olla liiga puhas ja desinfitseeritud, vaid jätma osa tööst ka oma immuunsüsteemi hooleks. Antibakteriaalsed geelid ja seebid võivad just põletikuküllaste nahahaiguste tekkimist suurendada, ehkki neist võib olla kasu seagripi vältimisel, võib liigne või pikaajaline kasutamine lõppeda ebameeldivate tagajärgedega. Kõige tavalisem nahal leiduvate bakterite perekond on stafülokokid. Stafülokokkbakterid on ohutud, kuni nad ei satu haavadesse. Põletik on vigastusest paranemisel elementaarse tähtsusega, on võime seda leevendada samuti tähtis, kuna pikaajaline põletik võib kaasa tuua nahahaiguseid nagu psoriaas. Nahapinnal elunevad stafülokokid pole ainsad bakterid, kellest me sõltume. Maoski kontrollivad sõbralikud bakterid põletiku taset, samal ajal kui suu sisemuses võivad nende suguvennad hävitada kaariest ja halba hingeõhku põhjustavaid bakteritõuge. Kui te neid normaalseid mikroobe ellu ei jäta, kaotate selle võime. See on oht, mis kaasneb suvaliste steriliseerimisvahendite ülemäärase kasutamisega. Kui ka ümbritsev keskkond on ülipuhas ja toit bakterivaba, asub elundkond võitlema teiste teguritega, mis põhjustabki allergiate arenemist . (www.delfi.ee)

Inimene-miljardite bakterite ühiselamu.

Inimese seedeelundkond on põhimõtteliselt nagu toru-kõik mis sisse tuleb, tuleb ka sama samamoodi välja. See mass mis ära kukub sisaldab kolmandiku osas bakterite laipu ning see on ebaeetiline ja eemaletõukav, kuigi see pole ohtlik. Väljaheidetes ei saa olla muud, kui seda mis kõhus on. Kui kõhus elavad bakterid aitavad kaasa inimese seedimisele, siis nahal elavad baktereid on vaja võõraste bakterite (ilmselt ohtlike) eemale hoidmiseks. Väljastpoolt tulevad bakterid nahapinnale ei mahu kuna omad on ees. (www.arkaadiapuhastus.ee)

Käte pesemine suurendab bakterite arvu nahal.

Haigustetekitaja on haige inimene ja saastatud keskkond. Baktereid võib inimene sisse hingata või kätt suhu pannes. Puhtal käel on rohkem baktereid kui mustal. Inimene peseb kõik võõrad bakterid maha käte pesuga. Näiteks kui vajutada söötmetassile sõrmejälg enne ja pärast käte pesemist on näha, et mikroobe on rohkem pestud käel. Pestes masseerime rasu- ja higinäärmed ning sealt tuleb nahale oma mikrofloora . Käte pesemine on hea, mis sest, et nahal mikroorganismide hulk suureneb. Kuid kui me ennast palju peseme ja puhastame kaovad meie sõbralikud mikroobid ära. (www.arkaadiapuhastus.ee)

Haigused ja vaktsiinid.

Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku organismini. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu. Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine , ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalseid haiguseid on mitmesuguseid: iseeneslik abort , klamüüdia, düsenteeria, kopsutuberkoloos, leepra , bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, katk (muhk-,kopsu-,naha katkud jt) ja siberi katk. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Bakteriaalsete nakkuste vastu on põhimõtteliselt võimalik kasutada antibiootikume. Neid on suur hulk ja erinevad antibiootikumid on suunatud põhiliselt bakteri rakus toimuvate valgusünteesi komponentide pärssimisele. Bakterid eritavad antibiootikume, mida saab kasutada vaktsiinidena bakterhaiguste puhul. Bakterite poolt toodetud mürgised jääkained, mida sisaldavad riknenud toiduained, võivad põhjustada seedehäired. (www.wikipedia.ee)

Toit, vajalikkus inimesele ja kasutamine.

Inimesed kasutasid baktereid või ja juustu tegemisel. See avastati enne, kui isegi ei teatud selliste organismide olemasolust. Baktereid kasutatakse ka erinevates piimasaadustes nt. keefir, hapupiim ja jogurt ning ka alkoholis, antibiootikumides, veiniäädikas jne. Bakterid aitavad jõgedel ja järvedel puhtana säilida.
Bakterite kasutamine.

• Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin)
  
• Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12)
  
• Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja?toidulisand)
  
• Toidupaksendajate tootmisel ( kreemid , majonees, sulatatud juust)
  
• Ensüümide tootmisel ( pesupulber )
  
• Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus )
  
• Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena
  
• Heitvete puhastamisel (www.wikipedia.ee)
  

Kokkuvõte.

Bakterid on kõige väiksemad mikroskoobilised organismid ja neid on inimese nahal ja seedekulglas umbes 400 erinevat liiki. On olemas halva- ja healoomulised bakterid. Inimesed kasutavad baktereid erinevate asjade valmistamisel kui ka ravimite tegemisel. Liigne käte pesu tekitab inimesele rohkem baktereid juurde. Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused.
Joonis 1 Bakterid

Kasutatud kirjandus

• www.ateena.ee/artikkel.php?id=11911 28.01.2010
  
• http://forte.delfi.ee/news/teadus/ara-seebiga-liialda-bakterid-kaitsevad-nahatove-eest.d?id=27124263 28.01.2010
  
• http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=4909&page=1#pid97426 28.01.2010
  
• www.arkaadiapuhastuse.ee/artiklid?fileid=17&task=download 28.01.2010
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid 28.01.2010
  
• http://ufo.aadityas.com/wp-content/uploads/2008/08/bacteria.jpg 28.01.2010
  

11