50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
siimlo
Õppematerjali autor
Tsink Tsink on metalliline keemiline element, mille perioodilisustabelis on Zn ning mille aatomnumber on 30. Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinakas-hall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teise mitte-metallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi reaktsiooniaste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Rakendusalad Tsink on enimkasutavatest metallidest neljandal kohal. Kasutatavuse poolest edestavad seda vaid raud, alumiinium ja vask. · Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida
Tsink (sümbol Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall. Tal on 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 64, 66, 67 ja 68. Normaaltingimustes on tsingi tihedus 7,41 g/cm. Tema sulamistemperatuur on 419C ja keemistemperatuur on 907C. Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinikashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakas-rohelise loogiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooniaste on +2. Temperatuuril 100C kuni 210C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. RAKENDUSALAD Tsink on enimkasutatavatest metallidest neljandal kohal. Kasutatavuse poolest edestavad seda vaid raud, alumiinium ja vask. 1
Madala keemistemperatuuri ja selle metalli tugeva reageerimisvõime tõttu ei suudetud iidsetel aegadel mõista selle metalli tõelist loomust. Sulatamine ja ebapuhta tsingi eraldamine teostati esmakordselt umbes aastal 1200 Indias. Hiinas ei õpitud seda tehnikat tundma kuni 17-nda sajandini. Läänes tunti ebapuhta tsingi jäänuseid põletusahjudes juba antiikajast, kuid siis peeti seda väärtusetuks kraamiks. Puhas tsink Läänes Metallurg Andreas Libavius sai 1597. aastal koguse tsinki selle puhtal kujul, mida tollaseni Läänes ei tuntud. Libavius tuvastas selle kui India tina. Seda imporditi korduvalt Idamaadest Euroopasse 17-ndal sajandil ja 18-nda sajandi esimesel poolel, kuid sellel ajal oli see väga kallis. Metallilise tsingi eraldamine Idamaades võis olla saavutatud mitmete inimeste poolt teistest sõltumatult. Idamaade kaupmehed tõid Inglismaale tsinki 1700-ndatel aastatel.
Tsink Mis on tsink? Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink kergesti vormitav. Üle 210 °C kuumutatuna muutub metall rabedaks ning vormimisel pulbristub kergesti. Magnetilisi omadusi tsingil pole. Tsingi rakendusalad Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida Tsingist on vermitud münte, alates 1982. aastast on USA 1-sendiste müntide südamik tsingist Tsinki kasutatakse survevalandina, eriti autotööstuses Tsinki kasutatakse anoodina patareides
Tsink (Zn) Üldiselt Tsingist Järjenumber 30 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 64, 66, 67 ja 68. Normaaltingimustel tihedus 7,14 g/cm³. Sulamistemperatuur on 419°C Keemistemperatuur on 907°C. Tsink on enimkasutavatest metallidest neljandal kohal (edestavad vaid raud, alumiinium ja vask) Keskmise reageerimisvõimega sinakashall metall Reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega Levinuim oksüdatsiooniaste on +2 Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Tsingi ajalugu Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu pole teada Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid Sulatamine teostati esmakordselt umbes aastal 1200 Indias Läänes tunti ebapuhta tsingi jäänuseid põletusahjudes juba antiikajast, kuid siis peeti seda väärtusetuks kraamiks Rakendusalad Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida
Tsink Tsink on sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda sinakasrohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. Tsingi sulamis-temperatuur on 419°C ja keemistemperatuur 907°C. Tsink reageerib hapete, alkaani ja teiste mittemetallidega. Temperatuuril 100°C kuni 210°C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. (Olles kuumutatud üle 210°C muutub tsink rabedaks ja pulbristub vormimisel kergesti). Tsink on enimkasutatavatest metallidest neljandal kohal (temast ees vaid raud, alumiinium ja vask). Tsingil on palju rakendusalasid näiteks tsinki kasutatakse terase graveerimiseks, et korrosiooni ära hoida, tsingist on vermitud münte (alates 1982. aastast on USA 1-sendiste
Sulamistemperatuur - +420°C. Eritakistus - r = 0,059 W × mm²/m. Tsink 200° ¸ 300°C juures muutub rabedaks. Üle 300°C intensiivistub oksüdeerumisprotsess.500°C juures süttib ja põleb sinakasrohelise leegiga. Toatemperatuuri ~20°C juures ei oksüdeeru ega reageeri veega. Kasutatakse korrosiooni- kaitsekihina - tsingituna (galvaniseerimise ehk kastmise teel, või valtsitakse pinnale). See reageerib hapete, alkaanide ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooniaste on +2. Aatomehitus Tuumas asetseb 30 prootonit ja 35 neutronit Ehituses on 4 elektronkihti, milles kokku paikneb 30 elektroni. Esimeses kihis 2; teises 8; kolmandas 18; neljandas kihis 2 elektroni. Tsingi kristallvõre Tsingil on heksagonaalne kristallvõre struktuur ABABAB mustriga. Kristallvõre Kasutusalad
Transilvaanias. Madala keemistemperatuuri ja selle metalli tugeva reageerimisvõime tõttu ei suudetud iidsetel aegadel mõista selle metalli tõelist loomust. Sulatamine ja ebapuhta tsingi eraldamine teostati esmakordselt umbes aastal 1200 Indias. Hiinas ei õpitud seda tehnikat tundma kuni 17-nda sajandini. Läänes tunti ebapuhta tsingi jäänuseid põletusahjudes juba antiikajast, kuid siis peeti seda väärtusetuks kraamiks. Puhas tsink Läänes Metallurg Andreas Libavius sai 1597. aastal koguse tsinki selle puhtal kujul, mida tollaseni Läänes ei tuntud. Libavius tuvastas selle kui India tina. Seda imporditi korduvalt Idamaadest Euroopasse 17-ndal sajandil ja 18-nda sajandi esimesel poolel, kuid sellel ajal oli see väga kallis. Metallilise tsingi eraldamine Idamaades võis olla saavutatud mitmete inimeste poolt teistest sõltumatult. Idamaade kaupmehed tõid Inglismaale tsinki 1700-ndatel aastatel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid