• • Tendentsid toiduainetetööstuses kasutatava tehnoloogia osas • Toiduainetööstuse tooraine on keerulise keemilise koostise ja ehitusega. • Keerulised on ka tooraine toiduaineks muutmise protsessid. • Nii tootjale kui ka tarbijale on tähtis toiduaine kvaliteet. • Kvaliteetseid toiduaineid toodetakse toorme ümbertöötlemise meetoditega, mis tuginevad füüsika, keemia, mehhaanika, soojustehnika, mikrobioloogia ja biokeemia seadustel. • 4. Tärklise põhiomadused: teke, keemiline koostis, struktuur jt. Omadused • PEAMISED! -Tärklis on süsivesik, mis koosneb paljudest üksteisega liitunud glükoosi osakestest. - Keemiliselt omaduselt ja ehituselt kuulub taimedes olev tärklis polüsahhariidide hulka. - Tema keemiline valem on (C6H10O5)n, seega on tärklise põhiliseks koostisosaks glükoosi jääk C6H10O5. - Tärklise põhiomadus on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet.
ka süvesikuteks.Monosahhariid-Lihtsuhkur polühüdroksükarbonüülühend.Disahhariid-Sahhariid mille molekulis on glükoosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki.Polüsahhariid-monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer.Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad.Amüloos-Tärklis mille ahel on hargnemata.Amülaas-Ensüüm, mis lõhustab tärkilist.Glükogeen-Loomne tärklis.Ahel tugevalt hargnenud Galaktoos-Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos.Laktaas-lagundamiseks ja seedimiseks vajalik ensüüm.Dekstriin-Tärklise , hüdrolüüsi vahesaadus.Tsellulaas-ensüüm tselluloosi hüdrolüüsiks.Invertsuhkur- Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos seda nim. invertsuhkruks. Glükoosi ja fruktoosi segu.
Sissejuhatus Tärklis on tähtsaim taimne polüsahhariid.Tärklis kuulub sahhariidide valdkonda.Glükoosiks hüdrolüüsitult kulub ta taimedes nii ehitusmaterjaliks kui ka energiaallikaks. Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud.Ma püüan teile selgeks teha,et kust võib tärklist leiduda ja tärklise kohta informatsioone edasi anda. 4 Tärklis taime turvaline tagavara Tärklis ehk rahvapäraselt kartulijahu on tavaline toiduaine. Tervisliku toitumise seisukohalt peaks tärklis katma suure osa organismi energiavajadusest. Paljudele meenub kissell ja kliister, mõnele isegi tärgeldatud pesu, aga vähesed seostavad tärklisega ahjusooja
90% nende kuivainest. Loomsetest toiduainetest on süsivesikuid enim piimas. Suhkrud – glükoos, fruktoos, maltoos, sahharoos, samuti tärklis, paiknevad rakumahlas, tselluloos ja teised polüsahhariidid rakukestas. Suhkrute muutumine... Disahhariidid (sahharoos ja maltoos) hüdrolüüsuvad veega kuumutamisel happete või fermentide juuresolekul. Kuumutamisel suhkrud karamellistuvad, olemuselt on see käärimisprotsess. Tärklise muutumine... Tärklise dekstriinistumisel muutub dekstrrinideks ja suhkruteks kuni 25% jahus sisalduvast tärklisest. Protsess algab temp 110 C. Tekkinud tekstriinid annavad toodete pealmisele pinnale kooriku ja iseloomuliku värvi ning maitse. Tärklise tekstriinistumine leiab aset ka kartulite ja paneeritud toodete praadimisel, jahu kuumutamisel (kastme valmistamisel). Tärklise muutumine... Tärklise kliisterdumine toimub tärklise
üldnimetus. Monosahhariid - lihtsuhkur Disahhariid - sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Polüsahhariid - monosahhariidide jääkidest koosnev polümeer. Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas - polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer.
Tärklis Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O ja tärklise keemilinevalem on lihtsalt C6H10O5. Ainsuses olev termin ''tärklis'' ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet, seega oleks korrektne nimetus ''tärklised'', viimane aga pole aga kasutusel pika tarditsiooni tõttu. Tärklis on puhtal kujul vees lahustamatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Kuumas vees moodustab tärklis kliistri. Tärklise koostis pole ühtlene: 20% on vee lahustuv amüloos ja 80% on vees mitte lahustuv amülopektiin.
· Tärklis on taimne varusüsivesik, mis koosneb glükoosijääkidest. Teda leidub kahe põhivormina: amüloosi ja amülopektiinina. · Tärklis-rahvapäraselt kutsutakse kartulijahuks · Tärklis peaks katma suure osa organismi energiavajadusest) · Tärklist on rohkesti tera ja kaunviljades ja kartulimugulates. Erinevad tärkliseliigid · Kartulitärklis · Maisitärklis · Riisitärklis · Maguskartuli tärklis · Tärklisesiirup · Kartulipulp Tärklise keemiline koostis (taimsete polüsahhariidide kogum) · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs mis reageerib veega. · Koosneb glükoosijääkidest-Tärklist leidub kahe põhivormina:amüloosi ja amülopektiiniga.Amüloos(molekumass on väiksem)Amülopektiin(ruumikas ja haruline struktuur,suurem molekulmass) · Tärklis on puhtal kujul veel lahustamatu,lõhnatu ja maitsetu valge pulber. · Tööstusliku töötlusega muutub ka tärklise lahustuvus ja venivus.
TÄRKLIS · Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber · Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O · Tärklis on taimede glükoosivaru · Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud · Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv Amülopektiin struktuur. See on vees lahustumatu tärklis. · Leib muutub mälumisel
suhkrupeedis 2. Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. 3. Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. III POLÜSAHHARIIDID ...on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid 1. Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). Tärklise koostises on tuhandeid glükoosi molekule. Tärklis on polümeer. Tärklise molekulmass on ligi 1 miljon. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. 2. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. Kui vaatame metsa, näeme tselluloosi, mis kõik koosneb glükoosist. Tselluloos on polümeer. Tselluloosimolekuli ahelate vahel on tugevamad sidemed... Meie ei seedi tselluloosi, kuid ta parandab
organismidele *Toiduainetetööstus *Etanooli tootmine *Toitaine organismidele, kes omavad tsellulaasi Sahhariidide tootmine · Sahharoos mahla eraldamine suhkrupeedist või suhkruroost mahla puhastamine aurutamine (vaakumis) · Tärklis tooraine peenestamine tärklise väljauhtumine tärklise pesemine ja kuivatamine · Tselluloos puidu peenestamine keetmine reaktiividega (Ca(HSO ) või NaOH + Na S) kõrvalainete 32 2 lahustamiseks tselluloosi pesemine ja kuivatamine Polüsahhariidide ülesanded looduses · Struktuursed polüsahhariidid- bakterid, taimed ja seened ehitavad rakukesta nt tselluloos
2. Estrella – väga rasvased laigud ning valgus paistis hästi läbi. Samas krõpsu struktuur on tihkem ning seda purustada on keerulisem. Seega jäid krõpsu peal olevad triipud väga hästi paberile. Tabeli järgi kõige rasvasem. 3. Lay’s – rasvalaigud ning –täpid olid selgelt eristatavad, valgus paistis samuti hästi läbi., kuid plekid olid eelnevast kahest tootest vähem intensiivsemad. KATSE 2: Tärklise tõestusreaktsioon jooditinktuuriga Asetasime krõpsud eraldi 3-le Petri tassile. Tilgutasime igale tükile peale 3 jooditilka. Tärklise olemasolul peaks krõpsu pind minema tumedaks/lillaks. Piraat – reageeris kõige kiiremini. Krõpsu pind muutus tugevalt mustaks, oli näha lillakaid täppe. Tabelistki on näha, et Piraat krõpsudes on süsivesikute sisaldus teistega võrreldes kõige suurem. Seega, kuna tärklis on süsivesik, on tulemus põhjendatud.
Glükoosi puhul Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" on tegemist aldoosiga, mistõttu reaktsioon toimub aeglasemalt kui ketoosiga. Teoreetiliselt oleks glükoosist kui heksoosist tekkinud 5-hüdroksümetüülfurfuraal Selivanoffi reaktiiviga sarnaselt reageerinud. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga A. Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli kirjeldada tärklise ja joodi lahuse kuumutamisel ja jahutamisel toimuvaid muutusi. Põhimõte seisneb tärklise omadusel moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisel ümber joodi molekuli. Kõrgematel temperatuuridel toimub reaktsiooni pöördumine. Töö käik: 1) Valasin katseklaasi 5 ml tärklise lahust ja lisasin 1 tilga joodilahust, loksutasin ja
3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsivesikud, mis koosnevad 2-10-st omavahel liitunud monosahhariidist.Looduses on enam levinud disahhariidid: · sahharoos (lauasuhkur)- koosneb glüükoosi ja fruktoosi ühenenud molekulidest. Esineb taimemahlades. · maltoos (linnasesuhkur)- koosneb kahest glükoosijäägist
Nt laktoos piimasuhkur, disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. Sarnaselt monosahhariididele kasutavad organismid ka oligisahhariide eelkõige energia saamiseks. Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikeks lülideks(monomeerideks) on manasahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. Fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säiltusorganites tärklise kujul.Keskmiseks molekulmassiks loetakse kokkuleppeliselt üks miljon, tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monomeere. Lisaks tärklisele suudavad raimed glükoosi molekulidest sünteesida tselluloosi. Loomorganismides säilitatakse glükoosivarudisd peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise e glükogeeni molekulidena. Sahhariididel on organismis 2 põhilist ülessannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid,vahad steroidid
1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse() see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsivesikud, mis koosnevad 2-10-st omavahel liitunud monosahhariidist.Looduses on enam levinud disahhariidid: · sahharoos (lauasuhkur)- koosneb glüükoosi ja fruktoosi ühenenud molekulidest. Esineb taimemahlades.
tekib seemnete idanemisel, näiteks õlle valmistamise eelprotsessis ehk odralinnaste valmistamisel. 3. Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. III POLÜSAHHARIIDID Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Tärklis Tärklis on taimedes olev polüsahhariid. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O. Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet. Seega oleks korrektne nimetus "tärklised", viimane pole aga kasutusel pika traditsiooni tõttu. Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist (enamasti on nende suhe 20:80 või 30:70).
16) Iseloomusta sahharoosi a) igapäevanimetused- roosuhkur/peedisuhkur/tavaline suhkur b) tootmise üldskeem: suhkruroost/-peedist pressitakse välja mahl, see aurutatakse ja saadud suhkur puhastatakse kristallimise teel. c) koostis- glükoos + fruktoos Sahharoosi kasutatakse toiduainetetööstuses maitseainena ja konserveerimisel 17) Iseloomusta maltoosi a) igapäevanimetus-linnasesuhkur b) millest toodetakse: odrast. Terades sisalduva tärklise hüdrolüüsi üheks vahesaaduseks on maltoos. c) koostis- glükoos + glükoos d) kasutamine- õlle/veinitööstus, toidulisand. 18) Iseloomusta laktoosi a) igapäevanimetus- piimasuhkur b) kus leidub: lehma ja emapiimas c) koostis- glükoos + galaktoos 19) Mis on invertsuhkur? Glükoosi ja fruktoosi segu. Tuntuim invertsuhkur on mesi 20) Mis on karamell, kus seda kasutatakse? Sulanud sahharoosi pruunikas mass. 21) Mitu korda on magusained sahhariin ja aspartaam magusamad sahharoosist?
pooltel. 7. Disahhariidid moodustuvad monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüül ühendite korral. 8. Fruktoos on kõige magusam. Kõige eneriarikkam on monosahhariid. 9. Piimhappebakterid oksüdeerivad laktoosi piimhappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Seetõttu talutakse hapendatud piimatooteid, näiteks keefiri. 11. On moodustunud glükoosist. Üks on ehitatud α-glükoosi, teine β-glükoosi jääkidest. 12. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis ensüümide toimel. Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklise lahustuvus, veesiduvus, plastilisus, venivus, geelistusvõime jpt omadused. Tselluloos on vees lahustumatu. Tselluloosil on suur majanduslik tähtsus, teda kasutatakse paberi tootmisel. 13. Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega
Looduses leidub ainult üksikuid oligosahhariide 1) Triisahhariid rafinoos (galaktoos+glükoos+fruktoos) 2) Tetrasaffariid stahüloos (glükoos+fruktoos+2 galaktoosi) Hügroskoopsus, lahustuvus Hügroskoopsus sõltub: 1) Suhkru struktuurist 2) Isomeeride juuresolekust 3) Suhkru puhtusest Mono- ja oligosahhariidide lahustuvus vees on hea. Sensoorsed omadused Mono- ja oligosahhariidid on magusad Kõige olulisemad magustajad: 1) Sahharoos 2) Tärklise siirup 3) Glükoos · Konsistents · Suutunne · Fermenteerumine · Säilitusaine Omadused, reaktsioonid Kergesti hüdrolüüsitavad hapete poolt, kuumutamisega ja ensüümidega (invertaas, sahharaas). Leeliste suhtes on suhteliselt stabiilsed. Sahharoosi hüdrolüüs = inversioon invertsuhkur (glükoosi ja fruktoosi segu) Keemilised reaktsioonid 1) Redutseerimine suhkur-alkoholideks Toiduainete töötlemisel omavad
suhkur , käärib lahustes hästi ja on tähtis toitaine. 7. Milleks kasutatakse glükoosi? Glükoosi lisatakse mõrudele ravimitele , et nende maitset paremaks muuta. 8. Sahharoosi valem, millistest taimedest toodetakse sahharoosi? C12H22O11 , sahharoosi toodetakse suhkrupeedist ja suhkruroost. 9. Milliste ainete molekulidest on moodustunud sahharoosi molekul? Sahharoosi molekul on tekkinud glükoosi ja fruktoosi molekulidest, 10. Milliste ainete molekulidest on moodustunud tärklise molekul? Glükoosi ja vee molekulidest 11. Mida tähendab ,,looduslik polümeer"? ühe või mitme monomeeri liitumisel tekkinud kõrgmolekulaarne ühend, mille molekul koosneb korduvatest ühesugustest aatomirühmadest ehk elementaarlülidest. 12. Tärklise valem ja omadused? C6H10O5, valge pulbriline aine , külmas vees ei lahustu , kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse-klistiiri , annab joodiga lillakassinise värvuse. 13. Millise ainega saab tärklist tõestada? Joodiga 14
Hea lahustuvus ja veesidumisvõime. Üldiselt magusa maitsega ( määrab struktuur, temperatuur, pH, teiste ainete (nt hapete) juuresolek. . Maitse intensiivsus väheneb koos ahela pikkuse kasvuga Tuntumad: sahharoos, maltoos, laktoos 14. Polüsahhariidid (tärklis, dekstriinid, pektiinained): esinemine, ehitus, omadused. Tärklise muutused toidu valmistamisel: vee siumine, pundumine, klisterdumine, hüdrolüüs, destruktsioon. Mõjufaktorid: tärklise ehitus (teraviljast või kartulist), temperatuur, kuumutusaeg, tärklise-vee suhe, ensüümide aktiivsus. Tärklis ei lahustu külmas vees, kuid seob umbes 30% vett. Vee sidumisvõime kasvab temperatuuri tõustes tärkliseterad punduvad, nende maht suureneb umbes 10 korda. Kliiserdumine toimub 55°-80° C juures polümeeri ahelad moodustavad kolmemõõtmelise ,,võrkstruktuuri" sidudes enam vett kui pundunud tärkliseterad, suureneb viskoossus. Viskoossus sõltub amüloosi sisaldusest,
bioenergia, loomasöödad) Toiduainetetööstus Keskkonnakaitse GMO taimed Haiguskindlamad ja elujõulisemad taimed. Taimekaitsevahendid Loomasööda valmistamine (n. silo) Bioenergia Biokeefir ja-jogurt lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsüsteemi. Toiduainete hapendamine. Näiteks kurgid, piim, kapsad Juustu ja veini sortidid Alkoholi saamine Bakterite amülaasi kasutatakse siirupi tootmisel (lagundvad tärklise, tekib sahharoos) Lõhna- ja maitsetugevdajad(naatriumglutamaat). Heitvete puhastus Baktereid kasutatakse näiteks õlireostuse likvideerimisel. Tahkete jäätmete ümbertöötamine Keemiatööstus (butanool pesuainete ja lakkide ning itakoonhappe süntees vaikude tootmiseks) Tekstiilitööstus (siidi tootmine) Amülaasi kasutatakse tärklise lagundamiseks Metallurgia Puhta metalli saamiseks tuleb maagist omandatud metalliioonid eraldada bakterite rakkudes 1
Järeldus Veega segunev orgaaniline solvend atsetoon kutsub valgumolekulis esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise veemolekulide poole, mistõttu katses munavalk dehüdratiseerus ja sadestus lahusest välja. Kui lisasin vett, siis lahustus tekkinud sade uuesti, sest vähendasin veega sadesti küllastuskontsentratsiooni. Tegu oli pöörduva denaturatsiooniga. Süsivesikud 1.2.1. Molisch'i test Ühte katseklaasi panin ~2 ml tärklise lahust, teise katseklaasi ~2 ml sahharoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi tilgutasin 6 tilka Molisch'i reaktiivi, loksutasin. Tärklise lahusele tekkis piirpinnale kollane värvus, sahharoosile tekkis koheselt lillakas piirpind ( lahus oli jaotatud kaheks osaks, piirpind on kahe kihi vaheline osa). Hoides tärklise lahusega katseklaasi kaldasendis, lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet
7.Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisel on iseloomulik omadus moodustada joodiga lillakassiniseid komplekse. Selle põhjuseks on polüsahhariidahelate keerdumine joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Töö käik: Katseklaasi valan 5 ml tärkliselahust ja lisan1 tilk joodilahust. Kuumutan reaktsioonisegu keemiseni. Seejärel jahutan katseklaasi alumine pool veevannil. Tulemus: Pärast ainete segamist lahuse värvus muutus tumesiniseks,tekkis tärklise kompleks joodiga. See reaktsioon joodiga on pöörduv ja kõrgemal temperatuuril kompleks laguneb ning seetõttu kaos pärast lahuse kuumutamist sinine värvus (värvitu lahus). Jahutamisel kompleksid jällegi moodustuvad ja lahus omandab tumesinist värvi. Kartuli tärklise terakesed Maisi tärklise terakesed Kartuli tärklise terakesed on helesinised,nad on umbes 4-5mm läbimõõduga.
aatomitest. Liigitus: 1) lihtsuhkrud ehk monosahhariidid. nt glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos. koosnevad ühest või kahest suhkrust. (puuviljades, aedviljades, mees) 2) liitsuhkrud ehk polüsahhariidid. nt tärklis, glükogeen, tselluloos. koosnevad enam kui kahest suhkrust. (teraviljades, kaunviljades, pähklites, kartulis, mais) 3) oligosahhariidid. on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel 4) kiudained 4. Tärklise molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused. Ehitus: Hargnenud ahel ja lineaarne ahel. valem: (C6H10O5)n Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees. maitsetu. Keemilised omadused: hüdrolüüsumine toimub kas lahjendatud hapete või ensüümide mõju etapiviisiliselt. 5. Tselluloosi molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused ja kasutamine. Ehitus: valem: (C6H10O5)n, kus n (elementaarlülide arv) on 7000-15000.
jahvatatuna helvesteks või jahuks • Rukkileiva tuleneb seal leiduvate vitamiinide ja mineraalainete (B-vitamiinid, fosfor, raud, magneesium ja tsink) küllusega ja suure kiudainete sisaldusega • Kiudained seovad vett ja tekitavad täiskõhutunde vähendades rasva osakaalu toidus • Rukkitang • Rukkihelbed • Rukkijahu Rukkijahu erinevused nisujahust: suur looduslike suhkrute sisaldus, ei sisalda kleepvalku, sisaldab rohkem asendamatuid aminohappeid, madalam tärklise kliisrerdumistemperatuur • K, P, Mg ja B12 vitamiin ODER • Esimene teravili, mida kasvatama hakati • Kama, tangu- ja verivorstid, odrajahu- ja kruubipuder ning odrakohvi • Külmakindel, talub kuiva ja väheviljakat pinda • Suurim odratootja on Venemaa • Tangained odrast: odrakruup, jämetang, peentang, odrahelbed, odrajahu KAER • P, K, Mg, B3 ja B1 vitamiin • Sisaldab kasvu soodustavat hormooni • Kaerakört, kaeratangupuder,
- tooraine ettevalmistamine; - tooraine keetmine ja suhkrustamine; - meski käärimine; - meski destilleerimine ja toorpiirituse saamine; - toorpiirituse rektifitseerimine. Samaaegselt teostatakse mõnedes ettevõtetes ka suhkrustumismaterjalide valmistamist ja pärmi kultiveerimist. Selleks, et pärmid saaksid toimida tärklisele on vaja eelnevalt tooraine vabastada kestast või purustada, teostada keetmine ja hüdrolüüs. Sellise töötlemise lõppeesmärgiks on tärklise muutmine suhkruks, mis on pärmidele kergemini omastatav. 3 4 TOORAINE ETTEVALMISTAMINE Teravili peale lisanditest puhastamist peenestatakse. Peenestatud tooraine suunatakse segajasse, kus ta segatakse veega. 1 kg teravilja kohta lisatakse 2,5-3,5 liitrit vett. Saadud segu läheb vastavalt tehnoloogilisele protsessile edasi keedukatlasse. KEETMINE
oleks võinud sade lõpuks tulla, sest oligosahhariidis toimuks glükosiidsideme hüdrolüüs ja vabanevad monosahhariidid taandavad vaske. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga lillakas-siniseid komplekse, sest polüsahhariidi ahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Selline kompleks laguneb kõrgematel temperatuuridel (kaotab ühtlasi värvuse). Joodiga värvuvad ka kartulitest ja teraviljadest pärit tärkliseterakesed ning värvunult on tärklise taimset päritolu võimalik selgeks teha terasid mikroskoobi all võrreldes. Töö käik 1) Valan katseklaasi 5 ml tärkliselahust, lisan tilga joodilahust, loksutan ja kuumutan keemiseni. Seejärel jahutan katseklaasi alumist poolt jäävee vannil. Algne lahus on tumesinine, keetmise järel peaaegu värvitu ning alumise otsa jahutamisel moodustub katseklaasi alumisse otsa tumesinine kiht. Tegemist on pöörduva reaktsiooniga. Algul
suhkur ja tärklis - energiaallikana. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Riboos Desoksüriboos Glükoos Fruktoos Glükoos (viinamarjasuhkur) Monosahhariid, mille molekulis on 6 süsiniku aatomit. C6H12O6 Tähtis energiaallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. Fruktoos (puuviljasuhkur) Puuviljades ja mees esinev monosahhariid. C6H12O6 Riboos ja desoksüriboos Riboos C5H10O5 Nukleiinhapete koostises (RNA). Desoksüriboos C5H10O4 Nukleiinhapete koostises (DNA). II OLIGOSAHHARIIDID Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse ka disahhariidid. Maltoos Laktoos Sahharoos Maltoos (linnasesuhkur) Koosneb kahest glükoosijäägist.
tselluloosisisaldusega pika makrokiuga materjale. Tselluloos on paberi, etanooli, lõhkeainete ja muude materjalide tootmise läteaine. Tselluloos on hüdrofiilne ehk riided imavad hästi niiskust ja on mugavad. Kirjelda tärklist-koostis, saamine, omadused, kasutamine Tärklis on ehitatud A-glükoosi jääkidest. Tärklis on taimede varuplüsahhariidid. Eristatakse kahte vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Tärklise polümeerahelad hargnevad. Tärklist leidub näiteks leivas. Mis on dekstriinid? Tärklise lõplikult hüdrolüüsimata segu koosneb dekstriinidest. Kuidas liigitatakse sahhariide? Monosahhariidid, oligosahhariidid, olüsahhariidid
MALTOOS, KITIIN, KITOSAAN, INULIIN, TREHALOOS Kristiina Kahr Kadri Kalvik 12. kl MALTOOS Maltoos ehk linnasesuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest glükoosi molekulist. Keemiline valem on C12H22O11. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. MALTOOS Suhteline magusus on 0,5. Vähem magusam kui suhkur. Maltoosi kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Maltoos lahustub vees hästi ja on magusa maitsega. KITIIN Kitiini monomeeriks on GlcNac (N-atsetüülglükosamiin).
ainete tootmiseks. 2. Bakterite biotehnoloogiline kasutamine A) Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima ja teisi hapendatud piimatooteid. B) Äädikhappebakterite abil valmib mikrobioloogiliselt toodetav äädikas. C) Bakterkultuure kasutatakse salaami vorsti valmistamisel. D) Kohvi- ja kakaopuu seemneid kääritatakse algselt bakterite abil. E) alkoholitööstuses tärklise lagundamiseks vajaliku ensüümi tootmine bakterite abil 3. Bakterite kasutamine ravimi-,tekstiili-ja keemiatööstuses A) antibiootikumid - ravimid , mida kasutatakse bakterhaiguste raviks B) vaktsiinide tootmine - insuliin C) Amülaasi kasutatakse tärklise lagundamiseks D) vitamiini B12 tootmisel E) ensüümide tootmine biolisanditega pesupulbrites orgaanilise aine lagundamiseks 4. Patogeensed bakterid On..
Glükosiidside- nn hapniksild kahe molekuliosa vahel. Kõige tuntumad disahhariidid(C12H22O11) on: Sahharoos glükoos + fruktoos roo- või peedisuhkur (tavaline suhkur) Maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Hapetega keetmisel või ensüümide toimel hüdrolüüsivad kõik disahhariidid monosahhariidideks, see on glükoosi moodustumise pöördreaktsioon. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Nagu enamik disahhariide, lahustub ta hästi vees ja on magusa maitsega. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. Laktoos sisaldub piimas. Ta on vähem lahustuv ja vähem magus kui teised disahhariidid. Disahhariidide omastamiseks tuleb nad eelnevalt hüdrolüüsida monosahhariidideks. Kõigil organismidel on eri disahhariidide jaoks omaette ensüümid. Laktoosi puhul on vaja laktaasi. Mõnedel
peamoine koostisosa. Linnase suhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist- Piimas sisalduv oligosahhariid laktoos ehk piimasuhkur on samuti disahhariidid mille molekuul koosneb glükoosist ja galaktoosist. · Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühend (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganismides Tärklise kujul.Lisaks tärkilsele suudavad taimed glükoosi molekulidest sünteesida veel teist polüsahariidi tselluloosi.Loomoraganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. · Eespool esitatust selgub, et sahhariididel on organismis kaks põhilist ülessannet: energeetiline ja ehituslik. 2.Lipiidide ülesanded ! Lipiidid on organismide energiaallikaks.
Jooditinktuur 2-10% joodipiirituse lahus. Kasutatakse meditsiinis (verd hüübiv toime, hävitab baktereid) Halogeeniidioone saab tõestada ühise reaktiivi (AgNO 3) abil. Kloriidiooni puhul tekib valge sade NaCl + AgNO 3 = AgCl(valge sade) + NaNO3 Bromiidiooni puhul tekib kollane sade NaBr + AgNO3 = AgBr (kollane sade) + NaNO3 Jodiidiooni puhul tekib helekollane sade NaI + AgNO 3 = AgI (helekollane sade) + NaNO3 Vaba joodi tõestatakse tärklise lahusega. Tärklise lahuse värvus muutub joodi toimel siniseks.
GLÜKOOS TOIDUST 1/3 1/3 1/3 Skeleti- ja südame- Aju energia- Maksa glükogeeni lihaste energia- varustuseks sünteesiks varustuseks, lihaste glükogeeni sünteesiks AMÜLOLÜÜS tärklise ja glükogeeni hüdrolüüs AMÜLAASID - tärklise ja glükogeeni hüdrolüüsi katalüüsivad ensüümid AMÜLAASIDE ISELOOMUSTUS AMÜLAAS LEIDUMINE PRODUKTID Dekstriinid + amülaas Sülg; pankrease ja oligosahhariidid+ soolte seinte sekreet glükoos
Töö eesmärk Etanooli sisalduse määramine antud lahuses keemilise meetodi abil (kaaliumdikromaati kasutades). Seadmed ja töövahendid -mõõtkolb 100ml ja 200ml -koonilised kolvid 150-200ml ja 500ml -ümarkolb 250ml -pipett 10ml -analüütiline kaal Reaktiivid -0,2n kaaliumdikromaat -0,1n naatriumtiosulfaat -kaaliumjodiid -kontsentreeritud väävelhape -1%-line tärklise lahus Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid 3C2H5OH + 2K2Cr2O7 + 8H2SO4 = 3CH3COOH + 2Cr2(SO4)3 + 2K2SO4 + 11H2O Etaanooli oksüdeerimine kaalimkromaadiga väävelhappe juuresolekul. 6KJ + K2Cr2O7 + 7H2SO4 = 3J2 + Cr2(SO4)3 + 4K2SO4 + 7H2O Kaaliumjodiidi lisamisel määratakse(jodomeetriliselt) kaaliumkromaadi ülehulk J2 + 2Na2S2O3 = 2NaJ + Na2S4O6 Eraldunud joodi tiitrimine 0,1n naatriumtiosulfaadiga Töö käik
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Nimi Teraviljad Referaat Olustvere 2014 Sissejuhatus Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade teriste ehk terises olevate terade saamiseks. Teraviljade hulka kuulub ka mittekõrrelisi, näiteks tatar (sugukonnast tatralised), rebashein (sugukonnast rebasheinalised) ja kinoa ehk tsiili hanemalts (sugukonnast hanemaltsalised). Teraviljade saaki tarvitatakse toidu valmistamiseks (harilikult jahu, kruupide, tangude või helvestena), tärklise-, piirituse- ja õlletööstuses ningloomasöödaks. Teravili on inimkonna põhitoidus; terade saamiseks kasvatatakse teravilja rohkem kui 50%-l kogu maakera külvipinnast. Terades on kõiki inimesele ja loomadele vajalikke toitaineid: valke, rasvu, sahhariide, m...
· 100-115 kraadi juures tärklisest amülaasi ja kuumuse toimel moodustuvad dekstriinid,mis temperatuuritõustes pruunistuvad. · 140-150 kraadi juures koorikus olevad suhkrud hakkavad karamellistuma,mis temperatuuri tõustes pruunistuvad · 200 kraadi juures hakkab pealispind söestuma ( mida suurem on suhkrusisaldus,seda madalamal temperatuuril see algab.) 3) sisu moodustumine: · Tärklise kliisterdumine ja valkude kalgendumine.Nii muutubki taigen leivaks-saia · ks. · 40 kraadi juures hakkavad tärkliseterad intensiivselt paisuma ja temperatuuri tõustes tärkliseterad lõhkevad · Tärklis vajab täielikuks kliisterdumiseks 2 - 3 korda rohkem vett,võrreldes taigna veesisaldusega .See tähendab,et tärklise kliisterdumine toimub mitteküllaldases niiskuse keskkonnas.
Lisan mõlemasse katseklaasi 2 ml Selivanoff'i reaktiivi. Loksutan ja hoian 5 minuti jooksul keevas veevannis. Katseklaasis, kui oli fruktoos, paar minuti pärast lahuse värvus muutus roosaks. Järeldus: Selivanoff'i reaktiivi kasutatakse fruktoosi kvantitatiivseks määramiseks. Aldooside esinemise puhul lahuse värvus ei muutu isegi pärast 10 min kuumutamist. Sellega võib järeldada, et fruktoosis sisalduv ketoosne rühm reageeris selles katses. 1.2.7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulikuks omaduseks on moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse. See on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: Katseklaasi valan 5 ml tärkliselahust. Lahuse värvus on valge. Lisan 1 tilk joodilahust. Lahuse värvus muutus siniseks. Segu loksutan ja kuumutan keemiseni. Lahuse värvus kadus. Järeldus:
Oligosahhariidid on madalmolekulaased orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Sahharoos (glükoos+fruktoos). Maltoos koosneb kahest glükoosijäägist. Laktoos koosneb glükoosist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid (tärklis, tseluloos, glükogeen). Glükoosi varud säilitatakse organismis tärklise kujul ning selle kasutamiseks lagundatakse see uuesti glükoosi molekulideks. Tselluloos on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades. Loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise e glükogeeni molekulidena. Sahhariidide ülesanded on energeetiline ja ehituslik. Lipiid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid js. Vees mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikateks
TERAVILI MONOKULTUURIN A TAVAVILJELUSES EMÜ 2014 VIKTORII N Teraviljad on väärtuslikud toiduained, sest need on: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD B) SÕKALDE RIKKAD C) MÜSLI RIKKAD ÕIGE VASTUS: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD VIKTORII N Monokultuur on: A) MONOTEATRI ETENDUSTE KAVA B) ÜHE KINDLA REGIOONI KULTUURITAVADE JÄRGIMINE C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL ÕIGE VASTUS: C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL VIKTORII N Tavaviljeluse puhul on lubatud kasutada: A) AINULT HÄRGASID MAA KÜNDMISEKS B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE C) AINULT DIISELMOOTORIGA TRAKTOREID ÕIGE VASTUS: B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE ÜLDANDME D Teravilja kasvatamine monokultuurina nõuab: a) viljakat mulda või muldade väetamist b) taimekaitsevahendite kasutamist Eestis tarbita...
Moodudtub piimanäärmetes. Laktoositalumatus inimesel peab olema ensüüm laktaas, et lagundada glükoosi sidemeid. Selle puudumisel, ei tule organism laktoosi lagundamisega hakkama ja kujuneb talumatus. Polüsahhariidid-polümeerid (kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid), mille monomeerides on monosahhariidide jäägid. Tärklis fotosünteesi käigus moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis) tärklise kujul. Tärklise koostises on tuhandeid glükoosijääke. Tselluloos kõikide taimeraku kesta peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. Koosneb samuti glükoosijääkidest. Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestades. Ehitusliku ülesandega. Glükogeen loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes glükogeenina. Insuliin muudab liikse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks. Taimedel puudub glükogeen. Koosneb glükoosijääkidest.
3.vala kõik korraga keevasse vedelikku ja sega vispliga korralikult läbi 4.lisa mahl ja kuumuta veel korra keemiseni 5.serveeri pudru või vahukoorega Kisselli ei keedeta ja ei segata ülearu sest siis muutub vedelaks Ei säilita külmkapis 7 Töögraafik 1.Tund Iga tegevuse järel pesen käed. Panen pudruvee keema ja lisan suhkru ja soola. Panen kisellivee keema koos suhkruga.(natuke soola kah) Kaalun pudrukoguse,kisselli mahla ja tärklise. Riisipudru puhul pesen riisi ära. Segan tärklise külmaveega lahti nii ,et oleks ühtlene segu. Panen piima keema, siis kui piim keeb siis lisan ühtlasena joana manna piimasissee ja ei tohi kõval tulel olla et tasakesi. Riisipudru puhul paned riisi keema ja keedad pool pehmeks siis lisad kuuma piima. Lisan kissellile mahla ja see järel lahtisegatud tärklise,vala tärklis korraga keevasse vedelikku ja segan vispliga võimalikult läbi, kuumutuan keemiseni aga ei keeda.
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Toit tükeldatakse lõikehammastega ja Suuõõs peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süsivesikute seedimine algab suus süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. · Lapseeas kasvavad suhu kõigepealt 20 piimahammast, mis asenduvad 5 -12 aasta vanuses jäävhammastega. · Täiskasvanud inimese suus on 32 hammast. · Üla- ja alalõualuus on hammaste arv võrdne. Hambad kinnituvad hambasompudesse Jäävhambaid on 32 · purihambad 20 · lõikehambad 8 Hammaste järgi koostatakse hambakaart, mille alusel on · silmahambad 4 võimalik isikut identifitseerida.
C6H12O6 C6H12O6 + 6O2 => 6CO2 + 6H2O Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Glükoos on tselluloosi koosseisus olulisemaid taime rakukesta komponente. Glükolüüs toimub päristuumse
kergeltfermenteeruvate suhkrute tekke eest vastutav beeta-amülaas 3. Mis juhtub amülaasidega kui temperatuur tõuseb väga kõrgeks? denatureeruvad 4. Milleks ja kuidas kasutatakse linnast? Õlle tegemiseks, see on Saksamaa seadustega reguleeritud. Meskimisel. Linnastest eralduvad ka valgud. 5. Mida kujutab endast meskimine ja millised protsessid seal toimuvad? Kuidas on need olulised õlle valmistamiseks? Meskimise eesmärk on tärklise, valkude jt muutmine käärituspärmi poolt absorbeeritavateks toiteaineteks. Linnase jahvatamine ja hüdrateerimine Valkude hüdrolüüs proteaaside poolt Tärklise geelistumine Tärklise hüdrolüüs 6. Miks on vajalik tärklise geelistumine? Selline omadus voimaldab kasutada tärklist paksendina ehk stabilisaatorina, mis tagab jogurtitele, kreemidele ja teistele toiduainetele püsiva struktuuri. selleks et amülaasid saaksid hakata tärklist suhkruteks lõhustama 7
lahust. Lisame 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendame keeval veevannil. Tulemus: Katseklaasis, kus oli fruktoos, toimus reaktsioon kiiremini ja intensiivsemalt, kui glükoosiga. Sama aja jooksul, mil fruktoosiga katseklaas muutus soojendades helepruuniks, ei toimunud glükoosi lahuses veel midagi. Järelikult on fruktoosi puhul tegemis ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguned kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: Katseklaasi valame 4-5 ml tärkliselahust ja lisame tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutame keemiseni. Seejärel katseklaasi alumise poole jahutame jääs.
30. Sarnaselt linnastega soodustavad pärmi käärimist ja kooriku pruunistumist, kuid erinevalt linnastest: - ei avalda mõju kleepvalgule (ei sisalda valku lagundavaid preparaate); - tooted püsivad kauem värskena. Osa amülaasist ei kaota oma mõju küpsetamisel. Lagundab tärklist toodete säilitamise ajal. Lagunemise käigus vabanev vesi hoiab tooted värskena. - Suhkrustusproduktid tärklisesiirup, tärklisesuhkur, glükoos. Saadakse tärklise lagunemisel hapete või ensüümidega. Tärklise suhkrustusproduktid paljude parandajate koostises. - Rasvained mõningates parandajates toidurasvad koos emulgaatoritega. Toidurasvad parandavad kleepvalgu omadusi. - Emulgaatorid seovad nii rasva kui vett. Rasv jaotub ühtlaselt. 31. Emulgaatoritena kasutatakse parandajates: letsitiini (looduslik produkt sojaubadest) mono- ja diglütseriide (sarnanevad rasvaga). 15. Nisutaigna valmistamismeetodid 32
praktikas juba ilmnenud probleemid kokku annavad põhjust suhtuda GMO-desse ettevaatlikult ja eluterve skepsisega. Lisaks on avastatud, et muudetud geenid "rändavad" ja mõjutavad ka lähedal asuvate teiste taimede geene, need protsessid on aga pöördumatud. Üks suurimaid skandaale geneetiliselt muundatud toidu alal oli see, kui selgus, et algselt vaid loomasöödana mõeldud "geneetiliselt putukamürgiga rikastatud" mais suunati tootjate poolt sujuvalt ka toiduainetetööstusesse. Tärklise ja fruktoosisiirupi näol on mais aga esindatud praktiliselt igas valmistoidus. Enamus GM-kultuure, mida Euroopas turustatakse, on mõeldud kas toiduks, söödaks või tööstuslikuks töötlemiseks. EL-i pinnal on praegu lubatud kasvatada ühte maisisorti (MON810) ning ühte kartulisorti (Amflora). On ebatõenäoline, et maisi MON810 soovitakse Eestis kasvatada, kuna meie kliima on maisile liiga külm ning seda kahjurit, mille vastu mais on tänu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
