Organismide üldine keemiline koostis

Mjäow, Gerli

Organismide üldine keemiline koostis (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Organismide üldine keemiline koostis

Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele.
Enamik orgaanilisi aineid moodustub elutegevuse käigus.
Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid.
Organismides leiduvad peaaegu kõik keem elemendid mis eluta looduseski.

1)Põhibioelemendid e. Makroelemendid organismides on C , H , N , O , P , S
Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P).

Süsinik – keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad , süsivesikud) koostisesse.
Vesinik – esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on.
Fosfor – esineb nukleiinhapete koostises.
Väävel – leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides.
Lämmastik – esineb valkuda aminohapetes, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkoholides.
Hapnik – kuulub biomolekulide koostisesse, kindlustab hingamise

Kuna organism vajab neid suurtes kogustes , nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks.
2)Ioonsel kujul esinevad elemendid;ca2+,na+,k+,mg2+,mg2+,ce-
Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg).

Naatrium / Kaalium – Naatrium on rakuväline element, rakus on teda vähe.

Kaalium on rakusisene element, väljaspool rakku on teda vähe.
Na ja K reguleerivad vee tasakaalu, närviimpulsside teket ja edasiandmist, kindlustavad rakkude laengu ning transpordiprotsessid raku tasandil.

Magneesium – kuulub luude koostisesse, on klorofüllis keskne element. Kuulub taimeraku kesta koostisesse.
Kaltsium – kuulub luude koostisesse, osaleb vere hüübimisprotsessis, kindlustab lihaste töö, reguleerib vee hulka organismis. Kaltsiumi puudumisel võivad tekkida krambid ja tavaliselt võetakse koos magneesiumiga.

3)Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes.
raud (Fe), tsink (Zn), vask(Cu), jood (I) ja floori(F).
Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks.

Raud – kuulub selgroogsete punalibledes oleva valgu hemoglobiini koostisesse. Hemo annab verele punase värvuse. (rauaühend)

Jood – osaleb kilpnäärme hormooni türoksiini sünteesis. Joodi puudumisel kujuneb välja kilpnäärme haigus - struuma

Anorgaanilised ained
Vett on organismis rohkem kui kõiki teisi anorg ja org aineid kokku.

Vesi täidab rakus järgmisi funktsioone: hea lahusti

osaleb keemilistes reaktsioonides
aitab säilitada püsivat sisetemperatuuri

Vesi on universaalne lahusti.
Kuna vesi on hea lahusti, on ainuvõimalik reaktsioonide toimumise keskkond. Ühtegi reaktsiooni ei saaks rakus toimuda, kui poleks vett. Reaktsioonid = elu.

Vesi tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolisimi. Rakku saabuvad ja rakust väljutatakse ained vesilahusena. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on raku ainevahetus .

Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori . Siserõhu vähenemisel täimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud .

Vesi kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf).

Vesi osaleb organismide termoregulatsioonil, sest vee aurumine jahutab keha. Osa loomi higistab ja taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu. Suure soojumahtuvuse tõttu aitab vesi säilitada organismidel püsivat temperatuuri.

Vesi täidab kaitsefunktsiooni: pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha silmast, liigesvõie „õlitab” liigeseid, imetajate loode areneb vesikestas ehk amnionis.

Orgaanilised ained

Organismide koostises olevad põhilised org ained: valgud

sahhariidid
lipiidid
nukleiinhapped .

Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid , hormoonid.

Bioaktiivsed ained – väikestes kontsentratsioonides mõjutavad ainevahetust, reguleerivad elutalitlusi.
Enamik neist kuulub valkude ja lipiidide hulka.
Bioaktiivsed ained on ka antibiootikumid ja paljud mürkained.

Sahhariidid e süsivesikud.
Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud jagatakse mono -, oligo- ja polüsahhariidideks.
Sahhariidide peamised ülesanded:

Energeetiline – glükoos

Struktuurne , ehituslik – kitiin , tselluloos

Varuaine – glükogeen, tärklis

Kaitsefunktsioon – taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine – kaitse ärakülmumise vastu

Toitefunktsioon – piimasuhkur imetajate piimas

Ligimeelitav – õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks

Bioregulatoorne – süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse
Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud – süsinike arv on väike, C arv 3-6

Riboos – C5H10O5

Riboos(ijäägid) on RNA koostises. RNA molekulid teevad valmis valgud.

Glükoos ehk viinamarjasuhkur – C6H12O6

Rohelistes taimedes tekib glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Glükoos in organismide põhiline energiaallikas . Leidub viinamarjades, veres.

Fruktoos ehk puuviljasuhkur – C6H12O6

Organismide põhiline energiaallikas. Kõige magusam suhkur. Leidub mees, puuviljades, mahlades.
Oligosahhariidid - süsivesikud, milles on 2-3 monosahhariidi omavahel liitunud. Organism kasutab peamiselt energia saamiseks.

Sahharoos – Tekib glükoosi ja fruktoosi liitumisel. Tavaline lauasuhkur. Leidub palju suhkrupeedis ja –roos.
Maltoos ehk linnasesuhkur – koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub idandites tärklise lõhustumisel.
Laktoos ehk piimasuhkur – koosneb glükoosist ja galaktoosist. Moodudtub piimanäärmetes. Laktoositalumatus – inimesel peab olema ensüüm laktaas , et lagundada glükoosi sidemeid. Selle puudumisel, ei tule organism laktoosi lagundamisega hakkama ja kujuneb talumatus.

Polüsahhariidid-polümeerid (kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid), mille monomeerides on monosahhariidide jäägid.

Tärklis – fotosünteesi käigus moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis) tärklise kujul. Tärklise koostises on tuhandeid glükoosijääke.
Tselluloos – kõikide taimeraku kesta peamine koostisosa . Puidurakkudes on eriti paksud kestad . Koosneb samuti glükoosijääkidest.
Kitiin – lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestades. Ehitusliku ülesandega.
Glükogeen – loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes glükogeenina. Insuliin muudab liikse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks. Taimedel puudub glükogeen. Koosneb glükoosijääkidest.

Sahhariididel on 2 põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik.
Lipiidid ehk rasvad
Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid (hüdrofoobsed). Nad lahustuvad orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter ). Nad on organismidele energiallikaks.
Lipiidede funktsioonid:

Energeetiline – kõige energiarikkamad.

Ehitslik – biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist

Varuaine – loomade varurasv rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades

Kaitsefunktsioon – nahaalune rasvkude on halb soojusjuht , kaitseb organismi temperatuurimuutuste eest. Rasvkude (siseorganeid ümbritsev rasvakiht ) kaitseb mehaaniliste mõjutuste eest

Lahusti – on lahustiks rasvlahustuvatele vitamiinidele (K, A, D, E, Q)
Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid.

Fosfolipiidid – sisaldavad lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääke (üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga). Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse.
Glükolipiidid – lisaks üks glükoosijääk.

Steroidid
Steroidid on ülejäänud lipiidedega võrreldes testsuguse ehitusega. Steroidid on vees lahustamatud tsüklilised ühendid, mis esinevad loomakudedes. Naissuguhormoon östrogeen on steroidid. Ka kolesterool ja vitamiin D on steroidid. Hormoonid on bioaktiivsed ained.
Kolesterool – kui toit sisaldab palju rasvu ja suhkrut, moodustub kolesterool. Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse. See põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendatud.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 35 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Gerli Mjäow Õppematerjali autor

Põhibioelemendid e. Makroelemendid,Ioonsel kujul esinevad elemendid, Mikroelemendid, Anorgaanilised ained, Orgaanilised ained, Sahhariidid e süsivesikud, Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Oligosahhariidid,Polüsahhariidid, Lipiidid ehk rasvad, Steroidid

anorgaanilised ained orgaanilised ained

Sarnased õppematerjalid

doc

Organismide koostis

makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained 80%. Põhiosa moodustab vesi. Organismide veesisaldus jääb vahemikku 65...95%. Orgaanilised ained 18%. Kõige rohkem on valke. Valkude kõrval on lipiide rasvad, õlid, vahad) ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostissesse ja on organismi põhiliseks energiaallikaks. Samuti orgaanilistest ainetes on esindatud nukleiinhapped, mis on vajalikud kõikidele rakkudele (DNA, RNA).

Bioloogia

doc

Organismide koostis (orgaanilised ja anorgaanilised ained)+DNA ja RNA võrdlus

BIOLOOGIA KONSPEKT Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Orgaanilised ained on omased elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad need samad orgaanilised ained, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku (need esinevad kõikides organismides). Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid on vähem sellepärast, et nad esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete koostises. Kuna neid on organismis väga vaja siis, siis nimetatakse neid kuut elementi makroelementideks (CHNOPS). CHNOPSi elemendid

Bioloogia

rtf

Bioloogia 11klassi konspekt

Bioloogia uurib elu Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Biomolekul on orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul rakk kude organ elundkond organism populatsioon liik erinevad liigid ökosüsteemid biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2. Organismidele on omane stabiilne sisekeskkond

Bioloogia

doc

Organismide koostis

Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund. Leidub: kala, õun, leib. VEE TÄHTSUS ORGANISMIS: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; VEE TÄHTSUS RAKUS: · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2

Bioloogia

odt

Bioloogia KT

Too nt. -molekulaarne tasand -rakuline tasand -kude -elund ehk organ -elundkond ehk organsüsteem -organismi tasand -populatsiooni tasand -liigi tasand -ökosüsteemi tasand -biosfääri tasand 3. Mida uurivad järgmised teadusharud: molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarsel tasemel tsütoloogia- uurib rakkude ehitust ja talitlust anatoomia- ehk organismide ehituse uurimine etoloogi- teadusharu, mis uurib loomade käitumist. 4. Mis on makroelemendid, nende tähtsus organismis ja tooge näiteid. Organismi elementidest 98-99% C;H;O;N;P;S Süsinik Keskne eluelement . kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) Koostisesse. CO2- fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõppprodukt. Vesinik Esineb kõikide biomolekulide koostises

Bioloogia

odt

Valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, mineraalsoolad, vesi

hea soojusjuhtivus üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümfid). Termoregulatsioon, vee aurumine jahutab keha. Loomad igistavad, taimedel transpirtsioon õhulõhede kaudu. Kaitsefunktsioon : pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha. Liigesevõie vähendab hõõrdumist. Imetajatel kaitseb loodet vesikest ehk ammion, mis hoiab ühtlast temperatuuri, kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest. Vähendab hõõrdumist. Kaitseb keha kuivamis eest. Vähendav raskusjõu mõju

Bioloogia

docx

Organismide koostis - konspekt

väheses hulgas ja nende ülesannet ei Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab teata.Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja miinimum on 27 keemilist elementi ehk rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, bioelemendid. inimese nahale tekivad kortsud. Rakkude koostis: Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Hapnik, süsinik, vesinik.Ka lämmastik, fosfor, Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja väävel (kokku 98%).Neid, mida ülivähe leidub, anioonid: ClMikroelemendid Vaja väga väikestes nim. mikro-elementideks Cu, Zn, I, F kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, jne

Bioloogia

pdf

Orgaanilised ja anorgaanilised ained

3. transport-RNA (tRNA) toob vastavad aminohapped, millest saan RNA järgi valku sünteesida 4. ribosoomi-RNA (rRNA) osaleb valgusünteesis Mõisted 1. Lipiid biomolekul, mis koosneb alkoholist ja rasvhappejäägist 2. Adeniin nukleotiidi koostisesse kuuluv lämmastikalus 3. Biheeliks DNA sekundaarstruktuur, koosneb kahest omavahel seondunud nukleotiidide ahelast 4. Valgustruktuur valkude aminohappeline koostis ja nende paiknemine molekulis 5. Sahhariid süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnev orgaaniline ühend 6. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, koosneb pentoosist, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast

Bioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk