Halogeenid konspekt (0)

                                                         



HALOGEENID (VIIA rühma mittemetallid)   Looduses leidub ainult ühenditena, sest on keemiliselt aktiivsed mittemetallid. 
 On kaheaatomilised (F2, Cl2, Br2, I2)  Lihtainena mürgised
 Terava lõhnaga  Saadakse sulatatud soola elektrolüüsil  (näiteks kloori saamine sulatatud NaCl elektrolüüsil  2NaCl → 2Na + Cl2)  !!!  Halogeenide aktiivsus kasvab reas I2 → Br2  →Cl2  →F2, aga neile  vastavate hapete  tugevus kasvab vastupidiselt (HF→ HCl → HBr → HI)  Reaktsioonides käituvad oksüdeerijana Cl2+ H2 = 2HCl
2Na + Cl2 = 2NaCl                                                        FLUOR  Terava lõhnaga, kollaka värvusega, mürgine, gaasiline  !!!!ebaharilik mittemetall- kokkupuutel veega, süttib vesi põlema  
                                F2 + H2O = 2HF + O2
 Fluoriühendid annavad hambaemailile  kõvadust.   Fluori ühendite kasutamine- fluoroplastid, freoonid, teflon Teflon- ei ole mürgine, peab vastu ka kõrgetele temperatuuridele, lõhnata, 
maitseta, ei reageeri hapetega. Kasutatakse teflonpannide, triikraudade, 
plastiksuuskade valmistamisel.
Freoonid- ei ole mürgised, maal on püsivad, aga kui jõuavad atmosfääri 
ülemistesse kihtidesse, siis muutuvad reaktsiooni võimelisteks ja tekitavad 
osooniauke. Kasutatakse aerosooltoodes (deodorandid, aerosoolvärvid)                                                 KLOOR
 Terava lõhnaga , roheka värvusega, mürgine , gaasiline  Vees lahustub vähesel määral ja annab kloorivee Cl2 + H2O = HClO + HCl
Tekkinud hüpokloorishape (HClO)  on ebapüsiv hape ja laguneb
                     HClO→O
                      ↓
                     HCl 
Tekkinud monohapniku tõttu on klooriveel tugevad oksüdeerivad omadused  
(pleegitaja, desinfitseerija)  Kloori ühendeid kasutatakse pleegitajana paberitööstuses, tekstiilitööstuses,  ravimite, värvide, HCl tootmiseks, samuti mitmete mürkide koostises  Keedusoola( NaCl) kasutatakse toiduainete tööstuses, tänavate soolamisel  talvel, NaOH, Na, Cl2 tootmiseks. Samuti valmistatakse temast meditsiinis 
vajalikku füsioloogilist lahust. Liigne keedusoola tarbimine pole kasulik, sest 
see võib kiirendada südametegevust, tõsta vererõhku, soodustada 
südamerabanduse teket.  Soolhape(HCl) saadakse vesinikkloriidi juhtimisel vette. On terava lõhnaga, värvuseta,   õhus   suitsev   vedelik.   Leidub   ka   maomahlas,   kus   võtab   osa
seedimisprotsessist.
Kasutatakse ravimite valmistamisel, metallipinna puhastamisel enne jootetöid.  Hõbekloriid (AgCl)- kasutatakse fotograafias (sest on valgustundlik),  värvimuutliku prilliklaasi valmistamisel


 Kaaliumkloraat ehk Bertholle´t sool (KClO3)- lõhkeaine                                               BROOM  Pruuni värvuse, terava lõhnaga, mürgine , vedelas olekus. !!!!! Broom on ainuke vedel mittemetall  Broomi ühendeid kasutatakse ravimite valmistamisel (mitmed rahustid)
                                                JOOD
 Hallikas-musta värvusega, terava lõhnaga, mürgine tahke aine. Läbivas  valguses paistab violetne. Metalse läikega.
!!! Soojendamisel läheb kohe üle gaasilisse olekusse, jättes vedela oleku 
vahele  Jood on vajalik kilpnäärme normaalseks tegevuseks ja ainevahetuse  reguleerimiseks  Hõbejodiid (AgI)- saab esile kutsuda kunstlikke sademeid  Jooditinktuur 2-10% joodipiirituse lahus. Kasutatakse meditsiinis (verd hüübiv  toime, hävitab baktereid)  Halogeeniidioone saab tõestada ühise reaktiivi (AgNO3) abil. Kloriidiooni puhul tekib valge sade NaCl + AgNO3 = AgCl(valge sade) + NaNO3
Bromiidiooni puhul tekib kollane sade NaBr + AgNO3 = AgBr  (kollane sade) + 
NaNO3
Jodiidiooni puhul tekib helekollane sade NaI + AgNO3 = AgI (helekollane sade)
+ NaNO3  Vaba joodi tõestatakse tärklise lahusega. Tärklise lahuse värvus muutub joodi  toimel siniseks.