Milline osa oli feodaaltsivilisatsioonis linnadel? Linnad etendasid feodaaltsivilisatsioonis suurt ning olulist rolli. Tänu linnadele saavutas riik edukuse ja omandas endale omapärase kultuuri. Linnadel oli mitu olulist rolli, millega aitas kaasa jõudsalt riigi arengule. Linnad olid suured ning tähtsad kaubanduskeskused. Hoogsalt hakkas arenema käsitoo, mis pani aluse ka kaubatootmisele. Kauplemine linnades oli peaaegu samatähtis kui jumalateenistus. Eri käsitööalad jagati tsunftidesse, mis kindlustasid eduka kauba müügi. Tekkisid kaubalinnad ja nende liit Hansa, mille vahendusel oli lihtsam oma kaupu müüa või osta kaupu oma maale. Selle üks põhimõtteid oli veel, et kaupmehed oskaksid üksteisega kokku hoida. Näiteks Venemaalt saadi palju vajalikku: metsamaterjale, tõrva, vaha, mett. Linnad mängisid olulist rolli ka kultuurikeskustena. Linna vaadeldes avaldusid suured ning v...
HELLENISMIPERIOOD(lõppes 1. saj eKr) · Aleksander Suur korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu ja mõne aastaga vallutas Väike- Aasia,Kesk-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani ning likvideeris Pärsia impeeriumi. · Aleksander Suur suri ja ta väepealikud tülitsesid ning riik lagunes kolmeks: Egiptus(tähtsaim uus linn Aleksandria), nn Seleukiidide riik(Süüria piires)(tähtsad uued linnad Antiookia ja Pergamon), Makedoonia(Kreeka polised). · Vahemere ümbrus muutus kreekapäraseks, kuna Aleksander Suure vallutusretkedele järgnenud paljude sõdadega rändasid kreekalased sinna elama. · polis kaotas oma senise tähtsuse · hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päristolu ainuvalitsejad- monarhid(praktiliselt piiramatu võim, ainult makedoonias pidid arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi) · monarhid võtsid ...
Kreeta Mükeene- 2000-1100 eKr Tähtsad olid lossid, tuntum Knossos. Ühiskond oli rahumeelne. Usuti härjakultusesse. Kasutati Silp ja lineaarkirja. Ei osata prg lugeda. Tume ajajärk 1100-800 eKr Purustatud losse ei ehitatud enam ülesse, kiri unustati, rahvas kahanes. Kreeka langes tsivilisatsiooni eelsesse tasemele. Kreeklased rändasid Aasia läänerannikule. TA kaasnes rauaaeg. Kreeka oli vaene ja maajäetud. OS- Troojasõda. OK- võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus- 800-500 eKr Uuteks keskusteks said linnad. Tekkis aristokraatia. Hakkasid kujunema linnriigid, kus kirjutati seadusi ülesse. Välissidemed Idamaadega. Loodi Kreeka tähestik. Tähtsamad linnad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos. Rahakaubandus, Kolonisatsioon, Olümpiamängud. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr Ateena,Sparta õitseaeg. Sõjaväekohustus, ühiskond meestekeskne. Olid linnriigid. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Peloponnose sõjad. Teatri suur tähtsus, Olümpi...
KESKAEG OLULINE ETAPP ÜHISKONNA ARENGUS Keskaeg kestis oli aastatel 476 kuni 1492. See oli pikk ajavahemik ning sel ajal toimus mitmeid tähtsaid sündmusi ning avastusi, mis aitasid kaasa inimkonna tänapäevastumisele. Üheks tähtsaimaks ettevõtmiseks olid suured maadeavastused. Suured maadeavastused väljaspool Euroopat leidsid aset 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Suured maadeavastused on tähtsad kuna Kolumbus avastas Ameerika, Vespucci avastas ümber Aafrika Indiasse kulgeva meretee ja Magalhãesipani korralikumale maailmakaardile aluse enda ümber maailma sõiduga. Inimestele muutusid kättesaadavaks vääriskaubad ning põllumajandustooted, laevanduses arenes laevade ehitus ning inimesed arenesid kultuursemateks. Keskaja üks suurimaid saavutusi oli ülikoolide rajamine ning nende teke. Uute koolide ja ülikoolide rajamise tähtsaimaks põhjuseks oli haridust ja teadust tunnustavate inimeste olemasolu...
Eesti ala haldusjaotus, valitsemine ja linnad keskajal: konspekt sh paljundus + õpikus kaart lk 59, lk 62, kaart lk 64, § 16 lk 84, kaart lk 85, lk 86. Mõisted: - Eesti keskaeg sh algus- ja lõpuaasta koos vastavate sündmustega- mvv-le järgnenud ajajärk Eesti ajaloos 1227, mil Saksa ja Taani võõrvõimud jagasid Vana-Liivimaa väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561, mil Liivi sõja algusjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid. - Liivimaa- Saksa võimuala, Saksa ristisõdijad nimetasid nii enda poolt vallutatud Läti ja Eesti alasid. Alguses liivlaste asula, seejärel latgalite ja eestlaste asulad. Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaaks. - Eestimaa- Taani võimuala, Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti (kuni 1346), mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule. Siis laienes Liivimaa ka Põhja-Eestile. - maahärra e maaisand sh osata nimetada- keskajal Saksa-Rooma riigis keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja...
Kreeta ja Mükeene kultuur Kreeta-Mükeene ajajärk on Kreeka ajaloo varaseim periood. Selles ajal kujunes tsivilisatsioon Kreeta saarel 3. ja 2. sajandi vahetusel eKr ja mõni sajand hiljem see levis ka Mandri- Kreekasse, kus selle kuulsaimaks keskuseks sai Mükeene. Kreeta ja Mükeene kultuuris ja ühiskonnas on palju sarnasusi, kui ka erinevusi ning seetõttu jaotatakse Kreeta-Mükeene tsivilisatsiooni varasemaks minoiliseks tsivilisatsiooniks, mis oli Kreetal ja hilisemaks Mükeene tsivilisatsiooniks, mis oli Mandri-Kreekas. Kiri oli tsivilisatsioonides vajalik ning mõlemas nii Kreeta kultuuris, kui ka Mükeene kultuuris esines kiri. Mõlemas kultuurides kasutati kirja enamasti sellepärast, et majapidamis asju üles märkida ja, et dokumente kirjutada. Mõlemad kirjutasid oma kirja savitahvlitele. Kreetlased olid välja arendanud oma lineaarkirja. Tänapäeva teadlased ei mõista Kreeta lineaarkirja....
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid ? Ateena ja Sparta, mõlemad tähtsad linnad Antiik-Kreekas. Need linnad olid väga erinevad ja unikaalsed omal moel. Kui Ateena kodanikud oli keskendunud rohkem vaimutööle ja staatusele ühiskonnas, oli Sparta sõjaväeline linn, õpetades igat poissi juba noorelt saamaks sõduriks. Igaühel on eri arvamusi selle kohta, mis on parem, kuid usun, Ateena oleks linn minu jaoks. Sealne elu oli elamiseks palju lihtsam, ei tulnud tegeleda päevast päeva sõjaliste harjutustega, vaid sai tegeleda vaimutöö ning ühiskondliku kommunikatsiooniga. Seal on palju omadusi, mis Spartal puuduvad, samuti on Ateena õiguskord õiglasem, eriti naiste osas.Ateena inimesed, õigemini mehed olid veendunud, et nende päev peab mööduma kindla graafiku alusel. Hommikul külastati tuttavaid, aeti nendega arukat ateenlasejuttu ja mindi edasi, tegelema kehaliste harjutuste või otsiti sobiv koht, kus süüa. Vahel külastati ...
Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Põllud paiknesid külast eemal. Talupojad polnud nii jõukad, et hankida endale atra, ja härj...
INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi ku...
Linn Keskajal Esialgu oli linn kaubanduslik sõlmpunkt, turg. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, kes oli linna asutaja. Keskajal rajati Euroopas tuhandeid uusi linnu. Linnad olid tähtsad kaubanduskeskused, seal tekkisid uued käsitööharud. Linnadest kujunesid ka tähtsad kultuurikeskused, kus töötasid koolit ja tegutsesid teatrid. 11.-12. sajandul haarasid linnakodanikud ehk bürgerid kontrolli linna üle maahärra käest enda kätte, ning ametisse astus linnakodanike omavalitsusorgan raad. Üldjuhul valiti rae liikmed ehk raehärrad linna kaupmeeste ja käsitööliste seast. Raad esindas linna ja juhtis selle välispoliitikat. Veelgi tähtsam ülesande oli hoida kontrolli all linna väljaminekud ja leida vajaduse korral uusi sissetulekuid. Rae käes oli enamasti ka linnas toimepandud kuritegude eest karistamine. Raehärrade ülesanne oli ka uute kodanike vastuvõtt. Kodanikuks bürgia pidi maksma kodanikuraha ...
Milline roll oli linnal kõrgkeskajal. Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spe...
Hellenismiperiood 338 30 a. eKr Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Hellenismiperioodiks nimetatakse ajajärku, millele pani alguse Aleksander Suure vallutusretk. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Makedoonia kuningaks saanuna jätkas Aleksander (336 323 eKr) oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks koos Phillipose pojaga. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena vallutati Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mes...
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg saab alguse 5. sajandil peale Kristust Lääne-Rooma keisririigi langemisega 476. aastal. Tegemist oli ülekasvamis- ja muutuseajastu algusega. Lääne-Rooma lagunemisega tekib uus elukorraldus feodaalkord, areneb läänikord ning toimub katoliikluse kindlustamine. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid need välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasalliteedisidemetel. Vasallisuhe oli lepinguline, s.t., et vasall ei sattunud senjööri võimsama isiku ehk nö isanda võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. See aga põhjustas lepingupoolte ebavõrdsust ja nii kujunes vasalliteedi kaudu läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ja aluseks väi...
Hiina ja Ameerika Hiina Tsivilisatsioon tekkis kahe jõgikonna Huang He ja Jangtse alam- ja keskjooksu aladele. Looduslikud olud on eri piirkondades erinevad. Tsivilistatsioon sai alguse Huang He tasandikult. Alles meie ajaarvamise algul sai Jangtse asustatud rohkem ja maad õpiti täielikult ära kasutama. Algul tekkisid põlluharujate asulad. Elanikud kasvatasid hirssi, otra ja nisu. Hiljem ka riisi. Hakati valmistama savinõusid , kasutama vaske ja pronksi. 1500ekr Võtis üks sugukond peaaegu terve Huang He tasandiku oma võimu alla. Kujunes suurim riik Hiina ajaloos.Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Oraakliluud- loomaluudele vajutatud piltkirjatekstid, mille abil ennustati jumala tahet. Nende järgi selgus, et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitsejaga. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim nõrgem, tulemuseks olid kodusõjad ning maa killunemine mitmeteks vaenutsevateks osastisriiki...
RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS (Õ lk 48-70, töölehed, konspekt) 1. Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid läbi aegade. · Joogivee lähedus · Ligipääs merele · Vajaliku kütuse (puit) olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 1. Võrdle linnu ja maa-asulaid arenenud ja arengumaades. Põhja- riigid Näitaja Lõuna-riigid Üle 70% Linnastumise % Alla 50% Aeglane Tempo (kasv) Kiire Palju kesk-aegseid linnu Linnade vanus Valdavalt noored linnad Ränne maalt linna. Tegurid Demograafiline plahvatus Immigratsioon Valglinnastumine, Protsessid Ülelinnastumine...
Keskaegne ühiskond 1. Allah – Araablaste taevajumal, kes oli olemas juba enne islamit. Meka – Muslimite püha linn Saudi-Araabias, kus 7. sajandi alguses kaupmees nimega Muhamed end Allahi prohvetiks kuulutas ning monoteistlikku usundit levitama hakkas. Koraan – Islami püha raamat, kuhu on kirja pandud Allahi ilmutused Muhamedile ning seda peetakse Jumala sõnaks, mida tuleb täita. Seal on 114 peatükki ehk suurat, mis on reastatud pikkuse järjekorras. Kalifaat – Riik mis loodi peale Muhamedi surma, pealinn oli Mediina. Džihaad – Püha sõda, mida kalifaat alustas ümbritsevate maade vastu. Ühtlasi levitati ka islamit. 2. Muhameedlus tekkis 7. sajandi alguses Mekas, kui Muhamed end Allahi prohvetiks kuulutas ning monoteistlikku usundit levitama hakkas. 3. Rooma tsivilisatsiooni hääbum...
Linnade areng keskajal Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Keskajaks peetakse Eestis aega muistse vabadusvõitluse lõpust 1227. aastal Liivi sõjani 1558. aastal. Sel ajal toimus kiire linnade areng, mille tulemusena muutusid hästi kindlustatud linnad kaubandus-, käsitöö- ja kultuurikeskusteks. Tekkisid esimesed linnad, mis arenesid väga kõvasti ning kiiresti. Eestis tekkisid esimesed linnad varsti pärast vallutust. Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaupmehi Saksamaalt. Eestlaste osaks linnades jäi lihtsama töö tegemine. Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Kokku oli Eestis üheksa linna: T...
ELU KESKAJA LINNAS Suuremate ristteede ja sadamate juures asunud külad hakkasid järk-järgult muutuma käsitööliste asulateks. Ümberkaudsete külade talupojad tõid sinna toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised müüa isevalmistatud tooteid ja ostsid tööks vajalikke materjale. Sinna tulid sageli ka sissesõitnud välisriikide kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus. Varakeskajal mõjus Lääne-Rooma keisririigi häving hävitavalt ka linnadele, kuna sel ajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Linnad säilisid, kuid nende mõju Lääne-Euroopa barbarirahvastele oli tühine. Toimus linnade pidev rüüstamine rahvasterände käigus, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli linnade peamiseks sissetulekuks. Naturaalmajandus ei ...
KAUBANDUS KESKAJAL Tallinn, vana nimega Reval, kujunes 14. sajandiks üheks olulisemaks vahesadamaks Euroopa ja Venemaa vahelisel hansa kaubateel. Hansalinn Tallinna õitsenguaeg oli 15. sajand, mil linn ehitati tänu kaubandusest saadud tulule suurel määral ümber. 15. sajandist pärinevad ka enamik tänaseni säilinud ehitusmälestisi: keskaegsed kaupmehemajad, kirikud, gildihooned ning raekoda. Tallinna vanalinn on kauneim monument kunagise hansalinna võimule ja vaimule. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad peagi jõukaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Juba enne olid Aasia kaubad jõudnud läbi araablaste vahenduse Euroopasse, kuid muidugi tunduvalt kallimana. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik, vallutades endale ka ümbritsevaid valdusi. Enamus kaubateede...
Suur rahvasterändamine ja selle tagajärjed Euroopa ühiskondlik-poliitiliste suhete kujunemisele varakeskajal Varakeskajal 9.-11. sajand toimusid suured rahvasterändamised ning oli ka suur kriisi aeg. Eelkõige oli see Euroopale invansioonide ajastu, mil sissetungijaid tuli igast ilmakaarest. Tuldi nii meritsi kui ka mööda maismaad. Iga eri rahvuse invansioon ei jätnud Euroopa kujunemist külmaks, vaid mõjutas selle rahvaid ja arengut tugevalt. Euroopa meredele ja jõgedele ilmusid Skandinaaviast pärit normannid ehk viikingid, kelle eesmärgiks oli õnneotsimine, täpsemalt rikastumine. Selleks võtsid nad ette retki samuti rüüsta, mis ulatusid Põhjamerest Kaspiani.Rännates pikki maid, avastasid põhjala inimesed 9.sajandil Islandi. See oli positiivne saavutus, sest leiti uus maa, laiendati Euroopa ala ning kuna see kuulus algul viikingitele, siis oli neil võimalik asutada see enda normide ja tahtmiste järgi. Samuti olid normannid arva...
Hispaania Hispaania kuningriik •Rahvaarv: 47 milj. •Pindala: 505 370 km2 •Pealinn: Madrid •Rahaühik: euro (EUR) •Liiklus: parempoolne •Riigikeel: hispaania •Naabrid: Prantsusmaa, Andorra, Portugal, Maroko •Riigikord: Parlamentaarne monarhia •Kuningas: Felipe VI •Peaminister: Mariano Rajoy •Iive positiivne (0.9) •Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. •Ligi 77% elanikkonnast elab linnas Hispaania • Teine Euroopa riik mägisuselt pärast Sveitsi. • El Teide on nii Tenerife, Kanaari saarestiku, kui ka Hispaania Kuningriigi kõrgeim mägi ja suuruselt kolmas vulkaan Maailmas ulatuses 3,718 m.-ni. • Lähistroopiline kliimavööde, loodusvöönd vahemereline mets. • Mullastikus on ülekaalus pruunmullad, taimkattes on levinum igihaljas kuivalembene võsa. • Ainult 10 protsenti metsa Majandus • Hispaania on tööstus-ja põllumajandusmaa. • Tähtsad tööstusar...
Kelly Olvi 2012 Muistne Hiina Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul ja on suur ja rahvarohke maa. Läänest piirab seda Tiibeti mägismaa põhjast aga Mongoolia tasandikud. Hinnat läbivad ka mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaaltja suubuvad Vaiksesse ookeani. Kaks neist on eriti tähtsad. Põhjapoolne kannab nime Huang He e. Kollane jõgi ja see suubub kollasesse merre ja lõunapoolne Jangtse jõgi. Põlluharimise algus Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a. eKr. ja levis sealt mujale Hiinasse. Algul kasvatati enamalt hirssi, kuid aja jooksul tegi tammide ehitamine võimalikuks põlde niisutada ning mindi üha enam üle riisi kasvatamisele. Lisaks põlluharimisele peeti ka koduloomi: sigu, veiseid ja lambaid. Kuid selle kõrval edenes juba ammusest ajast siidiusside kasvatamine. Siidiusside eritatud niitidest kooti siidir...
Pärsia Riik. Keel. Pärsia keel kuulub iraani keelte edelarühma ja on Iraani riigikeel. Seda keelt räägivad umbes 50 miljonit inimest. Arenes kirja keeleks 9.-10. sajandil Horasanis ja Kesk- Aasias, kus teda nimetati dari, ehk farsi-dari keeleks. Keel... Pärsia keel on indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel. Pärsia keelt kirjutatakse mugandatud araabia kirjas. Pärsia keele lähedased sugulaskeeled on dari ja tadziki keel, mida sageli loetakse pärsia keele variantideks. DareiosI Dareios pärines Ahhemeniidide suguvõsast ning oli Kambyses II sugulane. Ta alistas usurpaatori Gaumata, kes väitis end olevat Kyros II poeg ning oli 522 eKr enda kätte haaranud enamiku Pärsia suurriigist. Dareios võitis teda ilmselt oktoobris 5...
Antiikajastu kõrgkultuur ä3000 a. e.Kr. Riik Usk Kirjandus Teadus Kunst/ Arhitekt. Muusika Egiptus *Päikesejumal *Kiri 3000 a.e.Kr. *Kalender *Templid *instrumendid Amon-Re *Hieroglüüfid e. *Aritmeetika *Püramiidid -harf(ä2850- *Võimujumal Horos pühakiri *Raidkirjad- *Geomeetria *väärismetallist 2160ae.Kr.) -otseflööt (vaaraod *Arstiteadus surimaskid eluajal võrdsed vaaraode tegudest (balsameeri- *Maalingud -topeltsalmei Horosega) *Papüürus- mine, ope- papüürostel, *muusikal kul- *Pärast surma vähe- ratsioonid, savi-ja metall- tuslik funkt- Osiris (teisp.j.) tähts...
Hellenismiperiood ALEKSANDER SUURE VALLUTUSRETK JA HELLENISMIPERIOODI ALGUS Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) Philippos II poeg (Makedoonia suurriigi rajaja) Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, ja Iraani samuti Kesk-Aasia. Pärast tema surma lagunes kolmeks riigiks: 1. Egiptus 2. Seleukiidide riik (hõlmas Aleksandri vallutusi Aasias) 3. Makedoonia Juurde tuli palju uusi tähtsaid linnu nt Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid võim oli piiramatu Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduskeskused, tähtsaks muutus orjapidamine. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. HELLE...
Autotranspordi eelised ja puudused Eelised reisijateveol puudused • võimalus sõita uksest-ukseni (tööle, sisseoste • omahind tuleb kallis (masin, kütus, tööjõud) tegema, puhkusele jne.) • korraga saab vedada vähe kaupa • võimalus valida sobiv sõiduaeg • teede ehitamine ja korrashoid kallis • võimalus valida sobiv sõidumarsruut (tihe • parkimisprobleemid teedevõrk) • suur keskkonnasaastaja • lühikeste vahemaade puhul kiire Eelised kaupade veol • kauba saab vedada uksest-ukseni, ilma ümberlaadimiseta • saab teostada kiirelt spetsiaalseid veoseid (külmutus, õhkkonditsioneer jne) • vedu saab teostada sobival ajal • kiire veovõimalus kergetele ja kiiresti riknevatele toodetele lühikese vahemaa taha ...
ITAALIA Itaalia on arenenud riik Euroopas. Itaalia asub saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Rahvaarv ja selle muutused Riigi rahvaarv on 60 626 400 inimest 2011. aasta andmete põhjal. Analüüs: Itaalia rahvaarv on 1950.aastast kuni 1980.aastani kasvanud järsult, siis edasine kasv on stabiilne kuni 2005.aastani. Sealt edasi on kasv samal tasemel püsinud, ning arvatakse, et rahvaarv hakkab vaikselt vähenema 2015.aastal. Rahvatihedus Itaalia rahvastiku tihedus: 199,8 in/km2 Naaberriikides rahvastiku tihedus: Sveits 183,9 in/km2 Austria 100,2 in/km2 Itaalia rahvastiku tihedus on suurim rannikualadel ja suuremates linnades näiteks: Rooma 2 700 000 elanikku Milano 1 359 000 elanikku Napoli 1...
RENESANSS:*15.saj. saavutasid paljud linnad autonoomia*tekkisid linnriigid mille kultuur hakkar erinema euroopast.*vastandus keskajale*gootika ja renessanssi piir hägune*hakati hindama kreeka ja rooma kultuuri*õpiti tundma antiikaega(kunst kirjandus..jne) *humanism *renessanslikmoraal-saavutati eesmark vahendeid valimata*hakati ka tegelema ilmalikusega*platon *tunnustati ehitusmeistreid,teadureid ja maalijaid kes tundsid matemaatilisi reegleid antiikkunsti,kirjandust,filosoofiat ja mütoloogiat.ARHIDEKTUUR:*15.saj-profaanarhidektuur-palazzo (medice- 4kandiline,3korrust,sisehooviga,1korrus rustikaalne)*brunellezchi-1.suurmeister ,tsentraalperspektiivi õpetus.*16.saj-michelangelo-peetri kiriku kupli kavand*palladio-villa rotonda .*eluasemed tähtsad * viimne kohtupäev-baroki algus MAALIKUNST: *vararenesans-*õlimaal*mosaccio-,,paradiisist väljaajamine" *andrea montegna-,,surnud kristus"*sandro botticelli-kõrg eliidi maitse-tegi töid medicite...
Muinasaeg Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Ajalugu jaguneb: Esiaeg e. muinasaeg Ajalooline aeg – algas kirja tekkega Muinasaeg jaguneb: Kiviaeg – mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg Rauaaeg 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur Kammkeraamika Venekirveste e. nöörkeraamika Aeg ~11 000a. tagasi ~7000a. tagasi - ~5000a. tagasi – 3800a. tagasi - ~7000a. tagasi ~5000a. tagasi Kultuurikandja Europiidid, tuli Karjalast või Valga jõe Indoeurooplased- balti hõimud d Lõunast ülemjooksult – soome- (lät,lee jne) Euroopast ugrilased, Läänemere soomlased Tööriistad Kivikirves, Savinõud, paremini Vene kirved (algul sõja sii...
AJALUGU 11C Ajaloo allikad ja eesmärgid ARHEOLOOGILISED PERIOODID 1. Kiviaeg-2,5 miljonit aastat tagasi- 3 tuhat aastat eKr. paleoliitikum- Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine. mesoliitikum-keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest. 3. Rauaaeg- 1000 eKr-13 saj. - esimesena hakkasid maailmas rauda kasutama hetiidid, elasid Kesk-Aasias. Hakkavad tekkima üksikpered ja varanduslik ebavõrdsus. -------------...
KESKAEG ( V kursus ) Arvestuslik töö nr. 1 Õpilase nimi klass Seleta terminid: FEOOD ehk lään. Senjöörilt vasallile antud maatükk sõjateenistuse eest. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma val...
ajalugu india : põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, ku...
ENSV AJALUGU Valitsemine: Ei olnud elukutselised poliitikud, nende ülesandeks oli vaid hääletamine, kõik muu oli nende eest ära tehtud. Valitsust nimetati ENSV ministrite nõukoguks, kohalik võim kuulus külanõukogudele (volikogudele). Linnades olid täitevkomiteed. ENSV's olid riikliku alluvusega linnad: Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu). Need olid tähtsad linnad, kuna seal tegeldi sõjaväega. Tähtsaim tegelane oli EKP peasekretär: Karotamm(19441950), Käbin (19501978), Karl Vaino (19781988), Vaino Väljas). Kolhoosid:Alustati 1947. Rahvas ei allunud ja siis hirmutati neid küüditamisega ning pandi maksud peale ning siis olid inimesed sunnitud liituma. Peale küüditamist oli 64% taludest kolhoosides, 1951 aasta alguseks juba 92%. Seega suurendati veel maksukoormust. Algul olid väikesed külakolhoosid. Kastutati ära küüditatud inimeste talusid. Esimeste kolhooside tootlikkus oli väike. Industrialiseerimi...
Keskaeg oluline etapp inimkonna arengus Keskaeg on ajajärk, mis järgnes Rooma riigi langemisele 476. a. ning kestis 11. saj. Keskpaigani kui linnad olid varemeis ja suurtel väljakutel karjatati loomi. Aga keskaeg on ka aeg, kus inimeste mõttemaailmas ja terves ühiskonnas toimusid suured muutused. Keskajal kujunesid Lääne- Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu. See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Keskajal toimus ka meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad näiteks nagu paber. Tehti maadeavastusi ja võeti kasutusele trükikunst. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõ...
Feodaaltsivilisatsioon Enamasti loetakse keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid selle alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist . Ruumiliselt piiritletakse feodaaltsivilisatsiooni alaga, kus religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad. Keskaja ja feodaaltsivilisatsiooni lõppu loetakse kas Konstantinoopoli langeminest 1...
Viikingid Viikingite päritolu: Rahvas keda nimetatakse viikingiteks, elas Skandinaavias (Taanis, Rootsis ja Norras) ning kõneles vananorra keelt, millest kujunesid taani, rootsi ja norra keel. Viikingid eksisteerisid umbes 793-1066. Nimetus viiking tähendab arvatavasti (mere)röövlit, ja see käis Skandinaaviast tulnud rüüstajate kohta. Röövretked kuulusid selle suure ekspansiooni juurde, mille käigus viikingite Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse tungisid, kuid kõik nad polnud röövlid. Viikingid ehk normannid, keda vahel kutsuti ka norrameesteks või põhjamaa meesteks, olid õhtlasi kauplejad ja kolonistid. Viikingeid nimetati ka variaakideks. Ühiskond: Rooma maailmariik skandinaaviani ei ulatanud, mis tõttu sinna ei jõudnud esialgu ka keskvalitsus, kirjalikud seadused ja ristiusk. Polnud ka tõelisi linnu. Elati väikestes külades, mida vanem või pealik, kellele kuulus suurem osa maast. Kohali...
Hellenism Hellenismiperiood (3-1 saj. Ekr.) algas Aleksander Suure vallutusretkega Väike-Aasiasse, Süüriasse, Palestiinasse, Egiptusesse, Mesopotaamiasse, Iraani (Likvideerides Pärsia impeeriumi). Aleksander Suur sai enda valdusesse terve Kesk-Aasia, ning kaotas alles indiale. Peale vallutusretke pidas ta end maailma valirtsejaks. Hiljem lagunes kahjuks tema hiidriik kolmeks: Egiptus, nn. Seleudide riik ja Makedoonia. Tähtsaim linn, mis tekkis seoses Aleksander Suure vallutustega, oli Aleksandria (Niiluse jõe suudme juures). Sellele lisandus veel Antiookia (Süürias) ja Pergamon (Väike-Aasias). Vahamere idaosa omandas kreekapärase ilme, levis arhidektuur jms. Hellenismiperiood lõppes Roomlaste vallutustega (Terve vahemere idarannik). Riik, Ühiskond: Hellenistlikke riike valitsesid piiramatu võimuga monarhid (ainuvalitseja). Monarhidel olid uhked lossid ja toredad õukonnad. Hellenismiperioodi ...
Austraalia Astraalia pealinn on Canberra. Australlia on nii manner kui ka riik. Asub Austraalia ja Okeaana maailmajaos. Pindala poolest maailma kuues, asub lõunapoolkeral, teisel pool ekvaatorit lõunas.Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaber riigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor-Leste, Paapua Uus- Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liidu riigid . Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori ). Koordinaadid on 40°S ja 140°E . Keskmine thedus on alla 1 milojonit 1km kohta. Vaatamata om tohutule suurusele on Austraalia hõreldalt asustatud. Enamikku saart hõlmav kõrbestunud sisemaa on inimtegevuseks liiga kuiv ja viljatu. Ligikaudu 85% elanikkonnast paikneb ida - ja kagu osa rannikul, ning Prethi ümbruse linnades ja nende läheduses. Linnastuse % on 91%. Austraalia suurimad linnad on Sydney, ...
Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö
SKK kodutöö
1. Leidke, mida tähendavad ,,kalvados", ,,huur", ,,soppama", ,,déjà-vu" ja
,,mammaal", ,,lumekamp", ,,mõistekiri" ja meditsiin valdkonnas
,,resident". Leidke ka hääldus ja tähtsad vormid (nt käändsõnal omastav
mille? tegusõnal ehk verbil da-tegevusnimi mida teha?)
kalvados <-e> õunaviin
huur igavesti noor ja ilus neitsi islamiusuliste paradiisis
soppama
Kreeka klassikalise perioodi ja hellenismi sarnasused ja erinevused Klassikaline ajajärk leidis aset 5.-4. sajandil eKr. Sellel ajastul oli Kreekas palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst. Millised olid sarnasused ja erinevused nende kahe ajastu vahel? Klassikalisel ajajärgul olid tähtsad polised ehk kreeka linnriigid, mis olid väiksed, koosnesid kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriiki valitsesid kodanikud. Hellenismi perioodil aga kaotas kreeklaste tavapärane riigikorraldus polis oma senise tähtsuse. Leian, et polis kaotas oma olulisuse sellepärast, et kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka- makedoonia päritolu monarhid. Seega ei valitsenud linnriiki enam kodanikud...
Kauged tsivilisatsioonid HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus. Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf. Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel. Hiina ei jäänud sugugi puututmatuks kodusõdadest ja riigi killustumisest. 221. aastal võttis riigi enda kätese Shi Huangdi. tema valitsusasjast teame Hiina müüri. 209. aastal tuli võimule Hani dünastia, mille tähtsus on Hiina ajaloos nii suur, et osa rahvaid kutsub end...
16. ROOMA ARHITEKTUURI SÜSTEEM 8. saj eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Samm-sammult alistasid nad pea kogu vahemere piirkonna. Sellal kui roomlased sõdisid vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Enamik jumalaid oli üle võetud alistatud rahvaste usundeist, eriti tähtsad oli kreeka jumalad, kellele andsid nad küll oma nimed. Rooma vabariigi ajal oli roomlaste elulaad lihtne, hinnati praktilisust ja riigi teenimist. Kreeka mõju oli ka kunstis väga tugev. Siiski oli rooma kunstis ka olulist omapära. Kõige tugevani avaldus see arhitektuuris. Arhitektuuri arengule said ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas kasutada uuel tasemel konstruktsioone – kaari, võlve ja kupleid. Kaare lihtsaim vorm oli poolringikujuline kivirida. Võlve võib ette kujutada kaarte reana ja tulemuseks oli silindervõlv, millega sai katta nelin...
Rootsi aeg Eestis 1629-1710(1721) Halduskorraldus Eestimaa kubermang Läänemaa Harjumaa Järvamaa Virumaa Liivima kubermang Lõuna-Eesti Saaremaa Kõrgeim valitsusametnik kindralkuberner Allus kuningaöe, elasid Tallinnas ja Riias Ülesanded Kamandas sõjaväge Nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike Jälgis raha laekumist ja kulutamist Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade eest ning tagas avaliku korra Rüütelkonnad Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Ülesanded Koondada maavaldajast aadlikke Kaitsta adlike õigusi riigivõimu eest Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega Kohtuvõim Maakonna tas...
-1 Jõhvi Gümnaasium Uurimustöö : " Holland " Õpetaja : Ene Sokman Õpilane : Villu Mikk 10a Jõhvi 2008 Antud kaardil on näha, et Holland on jaotatud 12 provintsiks. Samuti on siin näha iga provintsi suuremat linna ehk selle keskust. Punane joon märgib ära riigi piiri. See kaart ei ole täpne ja puuduvad taps mad andmed. Kaardil on märgitud pealinn ja teised suuremad linnad. Riigi näeb ära selle järgi, et Ta on rohelist värvi. Antud kaardil on riigi ala märgitud oranziga ja peale on kantud nii jõed kui ka suuremad linnad. Geograafilised andmed : Holland asub Euraasia mandril, Euraasia laamal, Loode- Euroopas ning põhjas ja läänes Ümbritseb riiki Põhjameri. Tema naaberriikideks on Saksamaa ja Belgia, teisel pool merd aga Inglismaa. 27% rannikualast asub ...
Kontrolltöö Tko11 Vastused: 1. Enimlevinud teooria eestlaste päritolu kohta on, et eestlaste soomeugrikeelsed ja europiidsed esivanemad tulid siia 12000 aastat tagasi peale mandrijää sulamist. Käesoleval sajandil on levinud ka teooria, et eestlased on pärit muinasaja kultuurrahvastest ning on üritatud tõestada eesti keele ja sumeri- akadi keele sugulust. 2. Põhja ja Lõuna-Eesti rahvarõivaste suurim erinevus seisis uuenduste vastuvõtlikkuses- kui Lõuna-Eestis püsisid visalt vanad rõivavormid (eriti Mulgimaal), siis Põhja-Eesti oli uuendustele kõige vastuvõtlikum. Tallinna ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik ja indigoga tumesiniseks värvitud villased rõivad. Lõuna- Eesti rahvariietes võib kohata läti ja vene mõjutusi, Põhja-Eestis levisid soome-, vene- ja ...
Keskaeg jääb antiikaja ja renessansi vahele. See on pikk ajajärk, mis kestis ligikaudu kümme sajandit. Keskaega kiputakse alati seostama vaid lõputute sõdade, nälgivate talupoegade ja kohutavate taudidega. Keskaeg ei olnud sugusi vaid harimatuse ning julmuse ajastu. Antiikaja linnad hävisid kui barbarid Rooma riigi hävitasid. Osa neist purustati võitluse käigus, osad hääbusid ise. Pärast anttikaja linnade hävimsit hakkasidki kujunema keskagsed linnad. Linnade tekkimine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka kösitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Elu elavnes ka endistes Rooma-aegsetes linnades, sest needki oldi enamast rajatud kaubateede ristumispaikadesse. Linn tõmbas i...
RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 1. RIIGI RAHVAARV Rootsis elab 9 088 728 inimest (1) (2011) . Minu arvates on see suhteliselt väike riik , arvestades , et on mitmekümneid kordi suurema rahvaarvuga riike . Kuid Eesti mõistes on see keskmine riik . Ning samuti on keskmine ta võrreldes teiste Euroopa riigiga, näiteks nagu Hispaaniaga (46 754 784) . Umbes sama rahvaarvuga, nagu Rootsi, on veel riigid nagu Haiti (9 719 932), Benin (9 325 032) ja Austria (8 217 280) . Rootsi rahvaarv on viimase 21 aasta jooksul olnud väga stabiilne ja on seda (2) statistika andmete järgi ka järgnevad kümme aastat . Selle saidi andmete järgi peaks umbes 2020 ndal aastal Rootsi rahvaarvu kasvutempo hakkama langema 0,5 võrra ,umbes iga viie aasta järel . Negatiivseks muutub kasvutempo eeldatavalt 2030 ndal aastal . Siis hakkab rahvaarv vähenema . Langev trend kestab umbes 2040 nda aastani ning siis hakkab taas samas tempos rahvaarv kasv...
Etruskid ja nende kunst Etruskide ajalugu Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias, tolleaegses Etruurias algas 8. sajandil eKr. Nende kultuuri levik toimus 8.sajandist 3.sajandini. Etruskide päritolu on teadmata. Ühe hüpoteesi kohaselt pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste- eelsetest asukatest. Tuntuma, Herodotose teooria kohaselt arvatakse etruskid olevat Itaaliasse rännanud meritsi Väike-Aasiast 10.8. sajandil eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast merd mööda tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Etruskid olid ka edukad meresõitjad. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast,...
Temperatuurimuutuse paus Maal Planeedil Maa elab ligi seitse miljardit inimest, kes kõik iga päev toimetavad ja tegelevad oma probleemidega. Kes käib tööl, kes koolis, saades sinna kas autoga, ühistranspordivahendiga või kasutades mõnda veelgi keskkonnasäästlikumat varianti. Loodus on aga väga tundlik ning registreerib kõiksugused muutused, püüdes tasakaalustada tervet süsteemi Maal. Teadlased on täheldanud kliima soojenemises pausi. Miks maakera keskmine temperatuur ei ole enam tõusnud, seda uurimegi järgmistes lõikudes. Maakera kliimat mõjutavad mitmesugused tegurid. Üheks teguriks oleme kindlasti me ise inimesed. Mõjutame maakera kujunemist oma toimingute ja sihtidega, näiteks võtame maha vihmametsi, et saada väärtuslikku puitu. Asemele aga rajatakse põllud, või linnad. Samuti pumpame maakoore kihtide vahelt naftat ja maagaasi, mille töötlemise ja kasutamise käigus aga vabaneb palju kasvuho...
1. Millised olid teise maailmasõja tagajärjed eestlastele ja Eestile? Teise maailmasõja tagajärjed eestlastele ja Eestile olid halvad. Riik oli laastatud, suur linnad pommitamise tagajärjel lagunenud, inimkaotused olid rängad ja ettevõtted maatasa tehtud. Saagikus, külvipind ja kariloomade arv olid kohutavalt kahanenud. Eestile tähtsad otused tehti Moskvas ja suruti peale NSVL-i reeglid: I partei süsteem, ettevõtted riigistati, loodi kolhoosid, maad kuulusid riigile. Läbi viidi ka jõhker vägivalla poliitika – küüditamised, vahistamised ja hukkamised. Eesti rahvas ei olnud selle kõigega rahul ja püüti vastu hakata, luues nt metsavendlus jne. Kultuurielus süvendadi NSVL ajalugu, eriti Vene federatsiooni. 2. Nõukogude ajal tehti enim muudatusi humanitaar ainetes Usuõpetus oli Nõukogude koolides keelatud Nõukogude ajal õpiti üldajalugu 3. 1970. aastal muudatuste tõttu muutus hariduse omandamine: (seleta valed) ...
annaabi.ee 
