Riigitöö Holland (0)

Jõhvi Gümnaasium
Uurimustöö :
“ Holland “
Õpetaja : Ene Sokman
Õpilane : Villu Mikk 10a
Jõhvi 2008
Antud kaardil on näha, et Holland on jaotatud 12 provintsiks. Samuti on siin näha iga provintsi suuremat linna ehk selle keskust. Punane joon märgib ära riigi piiri.
See kaart ei ole täpne ja puuduvad taps mad andmed. Kaardil on märgitud pealinn ja teised suuremad linnad. Riigi näeb ära selle järgi, et Ta on rohelist värvi.
Antud kaardil on riigi ala märgitud oranziga ja peale on kantud nii jõed kui ka suuremad linnad.
Geograafilised andmed :
Holland asub Euraasia mandril, Euraasia laamal, Loode-Euroopas ning põhjas ja läänes Ümbritseb riiki Põhjameri. Tema naaberriikideks on Saksamaa ja Belgia, teisel pool merd aga Inglismaa. 27% rannikualast asub merepinnast all pool. 2/5 osa riigist asub merest all pool. Riigi ala on 36 900 ruutkilomeetrit, koos siseveekogudega aga 41 200 ruutkilomeetrit.

• Riigi kuju : mere äärest on suhteliselt ümar, sisemaal aga suhteliselt sakiline ja “teravate äärtega”. Samuti on suur hulk saari, mis annavad riigile erilise kuju , mis meenutab seisvat lõvi.
  

Riigi geograafilised Koordinaadid on 52 30 N, 5 45 E

• ja Amsterdami Koordinaadid on 52° 22′ 0″ N, 4° 54′ 0″
  
• Kaugus Jõhvist on täpselt 2000 km
  
• Kellaaja erinevus Eestiga on - 1 tund
  

Hollandi pinnamood on madal lauskmaa . 2/5 alast asub merepinnast madalamal ja on merest eraldatud tammide või loodusliku luitevööndiga. 70% territooriumist homemade põllud ja oiliest kultuurrohumaad, 8% metsad , enamasti itsutatud männi või papisalud. Hollandit läbib ka mitu jõge. Samuti on seal suur hulk saari , millest tuntumad on Lääne- Friisi saared. Kõige kõrgem koht merepinnast on 321m - Vaalserbergi mägi.
Pinnamoe mõju majandusele - Põllumajanduse põhiharu on suure tootlikusega piimakarjandus. Sellepärast homemade enamiku külvipinnast söödataimed ja niidud. Väikesel osal, 4% külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja (kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Aiasaadused ja lilled on tähtsad väljaveokaubad. Kuna riik asub mere ääres siis Kalandus ja merekaubandus on Hollandis traditsioonilised majandusharud.
Hollandist rääkides võib välja tuua, et riigi pinnavormi on kõige rohkem mõjutanud meri ja jõed. Umbes 1300. Aasta paiku murdis meri läbi luiteaheliku, luitest moodustusid Lääne-Friisi saared, neist maa poole tekkisid madal padumeri Waddenzee ja Zuiderzee laht.
Hollandis leiduvad maavarad :

• Maagaas
  
• Nafta
  
• Kivisüsi
  
• Kivisool
  

Hollandis ei esine maavärinaid ega vulkaanipurskeid kuna lähedal ei toimu laamade liikumist ja vulkaanid puuduvad.
Kliima
Hollandi kliimat kujundab Põhiliselt meri. Seal valitseb parassoe ja mereline kliima, mida iseloomustavad pehme talv ja jahe suvi. Kõige pehmem on rannikuala kliima, kuid Sageli, eriti sügisel ja talvel, puhub ka põhjatuul. Meri teeb sealse kliima parajalt soojaks ja päikesepaistelisi päevi on aasta vaid 60-65. Sademete hulk on 600-650 mm aastas, eriti rohkesti sügisel. Keskmine õhutemperatuur jaanuaris on 2-3 karaadi ( harva esineb ka pakast), juulis aga 18-19 kraadi. Võrreldes Eestiga on Hollandis talvel soojem (Eestis -5 kraadi) , suvel aga samasoe +18 kraadi.
Võrreldes Eestiga on Holladis palju rohkem Tööstuseid, mis reostavad sealset õhku ja keskkonda. Samas kasutavad hollandlased rohkem suurtes Tööstustes korstende otsa käivaid filtreid, mis püüavad kinni palju mürgiseid gaase . Kuna Holland on rahalise vaatenurga alt palju rikkam riik kui Eesti, seega lubavad nad endale ka rohkem filtreid osta.
Samuti kasutavad hollandlased suveperioodidel rohkem jalgrattaid kui autosid, Eestis aga kasutatakse autosid suvel eriti palju, mis mõjub meie õhule saastavamalt võrreldes Hollandiga.
Hollandis pole Toimunud suuri looduskatastroofe.
Vesi Hollandis
Taastuvad veevarud hõlmavad kogu Hollandi alast 89,7 ruutkilomeetrit. Samuti läbivad Hollandit mitu suurt jõge ja eksisteervivad ka mõningad väikesed järved. Riigi Veevarudele on palju kaasa aidanud inimese käsi. Kuna algselt olid Waddenzee ja Ijsselmeri üks suur laht, (Zuiderzee laht) siis 1932. aastal eraldati see kaheks osaks ja Ijsselmeer sai mageveeliseks veekoguks.
Hollandi suurimad/ kuulsamad jõed:

• Rein
  
• Maas
  
• Schelde
  

Kõik need kolm jõge suubuvad merre ning nende alguspunktideks asuvad teistes riikides. Jõgede Peamisteks toiteallikateks on järved ja põhjavesi.
Kui oleksid suured vihmad ja eludes suur sademeterohke periood siis jõgede veetase oleks kõrgem kui tavaliselt, kuiva Kliimaga perioodi ajal aga vastupidi. Üleujutused võivad tekkida Reini , Maasi ja Schnelde suures. Seda sellepärast, et kui merevee tase tõuseb tõusevad ka nende jõgede suudmete veetasemed ning vesi hakkab voolama üle kallaste .
Hollandis puudvad suured järved, kuna nad on kõik enamasti Ühesuurused ja väga väikesed.
Pinnaveekogude vett kasutatakse enemasti joogiks, põllumajanduses erinevate Kultuuride kasvatamisel, elektrienergia tootmiseks ja karjakasvatuses. Veekogude puhatumisega palju probleeme ei esine, kuid vahete-vahel Kipuvad väiksemad järved ja jõed ummistuma, kuid need saadakse taas töökorda.
Samuti esineb Hollandis palju laevatatavaid jõgesid ja kanaleid mis moodustavad kokku umber 6400 kilomeetrit. Suuremaid kasutatakse enamasti kaubanduses - kaupade laialiveo eesmärgil ja liiklemiseks - transpordina.
Kasutatud Kirjandus:
Eneke 1 A-H
ENE 3 Hernkiru
Entsüklopeedia “ Maailma maad “
Entsüklopeedia “ World countries and regions “
www.et.wikipedia.org/wiki/Holland
www.google.com/maps kaardid
Atlas “ Maailma Atlas “