Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tüüptingimused võlatunnistus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tüüptingimus, võlatunnistus, elron, antsu, reisija, 2019, leppetrahv, võlaõiguse, trahvi, lepingupool, tüüptingimused, antsul, madise, kinnisasja, kahjustav, klient, hüperlink, pakkumus, panek, konstitutiivne, väited, hüpotees, salvestada, tingimusega, rikkumine, võlgnik, vastuväide, viita, tühise, võlasuhe, müüja, lubadus, tahe, ostmisePõhikaasuse ülesanne: vasta järgmistele küsimustele vastavalt nende järjekorrale. 1. Kas ostja saab nõuda lepingu täitmist? H: Ants saab nõuda OÜ-lt köögimööbli üleandmist VÕS § 108 lg 2 I lause järgi (Eeldused: võlasuhe (mitterahaline kohustus), rikkumine, vastutus/täitmise välistatus, nõue on esitatud mõistliku aja jooksul) 1. Võlasuhe Leping on sõlmitud? VÕS § 16 lg 1 järgi on Antsu tellimuse esitamine pakkumus ning VÕS § 20 lg 1 järgi on OÜ poolt tellimuse kinnituse saatmine Antsule nõustumus. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepinguga (VÕS § 57 jj). Leping on sõlmitud arvutivõrgus (VÕS § 621 jj). TsÜS § 75 järg pidi mõistlik inimene mõistma neid tegusid kui pakkumust ja nõustumust. Seega VÕS § 9 lg 1 I lause teise poole järgi on leping sõlmitud. See on müügileping VÕS § 208 lg 1 ja lg 2 ja
[Reinhold] [Reinhold] tule aadressile Kuninga 34, Pärnu. Tel nr 57320015, vaba järgmine nädal iga päev töötundidel [Mait] ok, tulen järgmine neljapäev.“ Järgmisel neljapäeval oli Mait kokkulepitud aadressil. Reinholdit ei olnud kohal. Samuti ei saanud Mait teda telefoni teel kätte. Reinhold vastas lõpuks õhtul hilja ning ütles, et müüs lauanõud eelmine päev hoopis kellegile teisele, kes kõrgemat ostuhinda pakkus. Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Mait leidis, et Reinholdil ei olnud õigust lauanõusid kolmandale isikule müüa, sest Maidu ja Reinholdi vahel oli leping sõlmitud. Reinhold peab asjad Maidule üle andma. Alternatiivselt peab Reinhold hüvitama Maidule sõidukulu 30 eurot (kütus), eksperdikulu 500 eurot (tunnihind 50 eurot) ning kaotatud võimaluse teenida lauanõude müügist omakorda 2000 eurot (Mait oleks Reinholdilt ostnud nõud 18 000 euro eest, kuid müünud need ise maha
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 I seminar Võlasuhte tekkimine lepingust Teemad: 1. võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis; 2. võlasuhete tekkimise alused, üldiseloomustus, eristamine; 3. lepingu sõlmimine. KAASUSE LAHENDAMISE SKEEM I KAASUSE LAHENDAMISE PROBLEEM - kes tahab kellelt mida nõuda - Nõude aluseks ei ole VÕS § 101 lg 1. Hüpotees: A võib nõuda B-lt müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist (välja tuleb tuua nõudenorm)? A võib
Tüüptingimused on kehtivad: - leping loetakse kehtivaks - § 41 - ei ole ebamõistlikult kahjustavad: VÕS § 42 lg 1 Tüüptingimus on ebamõistlikult kahjustav, kui: a. õiguste ja kohustuste tasakaalu on teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, arvestades lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid (tuleb tõendada) Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui b. tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest c. tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Võlatunnistus (VÕS §30) liigitub: 1. Konstitutiivne §30 (sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid)
igal ajal täiendada lepingut uute maaüksustega, mille esindusõigus talle kuulub.” Õiguslik probleem ja Riigikohtu seisukoht: Kas hagejal on lepingust tulenevalt õigus lisada lepingu esemete hulka uusi kinnisasju ilma kostja nõusolekuta? 2 VÕS § 42 lg 3 p 14 Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi Menetlusosalised: “Võlaõigus on dispositiivne ega välista kokkulepet, mille kohaselt on rendileandjal õigus lisada lepingusse ühepoolselt uusi rendiesemeid” VÕS § 26 lg 1 Kolleegium: “lg 1 kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut
lugeda sõlmituks hageja kui sõiduki omanikuga. Parkimislepingu p 1 järgi sõlmitakse parkimisleping VÕS-s sätestatud korras parkimise korraldaja ja sõiduki juhi vahel. Parkimistingimuste p 10 järgi on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks. Ringkonnakohus leidis erinevalt maakohtust õigesti, et parkimistingimuste p 10 ei ole tühine tüüptingimus. Maakohtu hinnangul võimaldab see lepingupunkt tõlgendust, et parkimistingimuste rikkuja (sõiduki juhi) vastutus pannakse kolmanda isiku (sõiduki omaniku) kanda. Ringkonnakohus leidis õigesti, et sellist järeldust parkimistingimuste p-st 10 teha ei saa. Viidatud lepingupunkt ei pane parkimistingimuste rikkumise korral vastutust kolmandale isikule, vaid sätestab parkimise korraldajale õiguse eeldada,
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub
law).Eraõiguses ei tunta avalikule õigusele omaseid subordinatsioonisuhteid. Subjektiivne õigus- right. Selleks et subjektiivne õigus tekiks, peab olema mingi objektiivne (law) alus. Irene Kulli artikkel, allikatest Eesti Tsiviilõigusest Rooma õigusest pärineb võlasuhte sisuline eripära, mis seisneb selles, et terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuste täitmist. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (ehk üks pool omandab õiguse nõuda võlgnikult teatud nõude sooritust). Võlaõigus reguleerib võlasuhete
hoolimata ikkagi tüüptingimustega lepinguid sõlmitakse? Millal muutuvad tüüptingimused lepingu osaks? Mis on tüüptingimuste peamiseks tühisuse aluseks ja nende tühisuse tagajärjed? § 35. Tüüptingimuse mõiste (1) Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. (2) Eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. (3) Tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud.
Käesoleval juhul rikkus A oma kohustust sellega, et jättis oma kohustust täitmata ehk ei sõlminud kehtiva asjaõiguslepingu, nagu kokkulepitud oli. VÕS § 103 lg-st 3 tuleneb, et võlgnik vastutab oma kohustuse rikkumise eest, v.a. kui rikkumine on vabandatav ehk põhjustatud vääramatu jõu ilmumisega. Praeguses situatsioonis polnud tegevust vääramatu jõuga. 3. VÕS § 15 lg 1 aga sätestab, et kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu on tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekib seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. VÕS § 135 lg-st 2 tulenevalt B-l on õigus nõuda A-lt LEINGUJÄRGSE KOHUSTUSE TURUHINNA VAHE TASUMIST.
kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Võlaõiguses kehtivad üldpõhimõtted • Imperatiivsuse põhimõte - vastandub dispositiivsusele, st lepingu pooled ei saa seaduses sätestatust kõrvale kalduda (nt VÕS § 62, tarbija kahjuks, sidevahendite abil lepingute sõlmimisel, seaduses sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine) • Hea usu põhimõte - VÕS § 6 on sätestatud võlaõiguse üks olulisemaid põhimõtteid, milleks on hea usu põhimõte. Hea usu põhimõtet ei ole võimalik üheselt defineerida. Küll aga võib väita, et hea usu põhimõtte sisuks on muuhulgas võlasuhtes osalejate kohustus teha koostööd, arvestada üksteise huvidega ning anda üksteisele võlasuhte sisu silmas pidades vajalikku informatsiooni. Võlaõiguses kehtivad üldpõhimõtted • Mõistlikkuse põhimõte
enesemääramisõigus, tegevusvabadus. Kui aga lepingupooled siiski on lepingus välistanud seaduses sätestatu on antud kokkulepe tühine. St, et imperatiivsuse põhimõtte tagajärjeks on tehingu või lepingu punkti tühisus. Nt imperatiivseks sätteks on VÕS § 275, mille kohaselt on kokkulepe tühine, kui lepingupooled kalduvad seaduses sätestatust kõrvale. Hea usu põhimõte VÕS § 6 on sätestatud võlaõiguse üks olulisemaid põhimõtteid, milleks on hea usu põhimõte. Hea usu põhimõtet ei ole võimalik üheselt defineerida. Küll aga võib väita, et hea usu põhimõtte sisuks on muuhulgas võlasuhtes osalejate kohustus teha koostööd, arvestada üksteise huvidega ning anda üksteisele võlasuhte sisu silmas pidades vajalikku informatsiooni. Käitumine vastavalt hea usu põhimõttele on nõutav kõigi võlasuhete puhul, sealhulgas juba ka lepingueelsete läbirääkimiste puhul.
enesemääramisõigus, tegevusvabadus. Kui aga lepingupooled siiski on lepingus välistanud seaduses sätestatu on antud kokkulepe tühine. St, et imperatiivsuse põhimõtte tagajärjeks on tehingu või lepingu punkti tühisus. Nt imperatiivseks sätteks on VÕS § 275, mille kohaselt on kokkulepe tühine, kui lepingupooled kalduvad seaduses sätestatust kõrvale. Hea usu põhimõte VÕS § 6 on sätestatud võlaõiguse üks olulisemaid põhimõtteid, milleks on hea usu põhimõte. Hea usu põhimõtet ei ole võimalik üheselt defineerida. Küll aga võib väita, et hea usu põhimõtte sisuks on muuhulgas võlasuhtes osalejate kohustus teha koostööd, arvestada üksteise huvidega ning anda üksteisele võlasuhte sisu silmas pidades vajalikku informatsiooni. Käitumine vastavalt hea usu põhimõttele on nõutav kõigi võlasuhete puhul, sealhulgas juba ka lepingueelsete läbirääkimiste puhul.
rikkumine. Ostja vaidles müüjale vastu ning otsustas lepingust taganeda. Ülesanne: Kas ostjal on õigus lepingust taganeda? Hüpotees: Ostjal on õigus lepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel. Eeldused: 1) võlasuhe 2) oluline rikkumine 3) vastutus 4) õigel ajal taganemisavalduse tegemine 1. Müügileping (võlasuhe) 1.1. Kas leping on sõlmitud? Poolte vahel on müügileping VÕS § 208 lg 1. VÕS § 16 lg 1 järgi on Antsu tellimuse esitamine pakkumus. Müüja saatis ostja tellimuse peale kinnituse koos lepingu tüüptingimustega, mis reguleerisid oluliselt pooltevahelist suhet, seetõttu võib müüja nõustumust käsitada uue pakkumisena VÕS § 21 lg 1 järgi. Kuna ostja tasus müüjale pärast tüüptingimuste saatmist ettemaksu, siis saab lugeda seda ettemaksu tegemist nõustumuseks VÕS § 20 lg 1 järgi
(RKTKo 3-2-1-156-11) Ostjal ei ole võimalik täiendavat tähtaega anda, kuna seda kinnistut ei ole võimalik lepinguga kooskõlla viia. See tähendaks justkui kellegi teise kinnistu vähendamist siis ostja kinnistu arvelt. Võimalik on ainult maakatastris kinnistu suurust parandada, kuid see ei viiks kinnistu suurust lepinguga kooskõlla. 5. Mittekohase täitmise vastuvõtmine Mittekohasus ei välista seda, et ostja loeb lepingu täidetuks. VÕS § 112 lg 1 I lause kohaselt võtab lepingupool hinna alandamisega kohustuse mittekohase täitmise vastu. Kaasuses on kirjas, et ostja alandas hinda. Ta ei soovinud kinnistust lahti saada ehk lepingust taganeda, vaid kinnistu endale jätta. Seetõttu soovis ostja mittekohase täitmise vastu võtta, aga ostuhinda alandada. 6. Väärtuste vahe olemasolu 7 TsÜS § 65 järgi on eseme harilik väärtus selle turuhing
Täitjal ei olnud võimalik vastavaid tingimusi mõjutada. Kaasuse lahendaja leiab, et kaasuses puudub viide selle kohta, et tüüptingimused (käesoleval juhul hankelepingu § 3.1.4, § 7.2) ei oleks võinud saada lepingu osaks. On tõenäoline, et Täitja sai vastavate tingimustega tutvuda VÕS § 37 lg 1 mõttes. Pigem võib tekkida küsimus viidatud hankelepingu tingimuste tühisusest VÕS § 42 lg 1 mõttes. VÕS § 42 lg 1 mõttes on tüüptingimus tühine, kui lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaal on teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Muuhulgas on ebamõistliku kahjustamisega tegemist siis, kui tüüptingimus piirab lepingupoole õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Käesoleval juhul hankelepingu §-s 3.1.4 sätestatud klausel, et „Hankija poolne viivitus §-s 3.1.3 nimetatud
Saadud laen kulus kiiresti ning intresside maksmiseks ei õnnestunud piisavalt seepi müüa. Pärast kolmandat kuud intressimaksetega viivitamist lõppes OÜ Kilt Finants kannatus ning ütles laenulepingu 10.06.2016 üles. OÜ Kilt Finants arvestuste kohaselt oli ülesütlemise seisuga OÜ Seep Holding saldo järgmine: - tagastamata laen summas 200 000 eurot, - sissenõutavaks muutunud intressid 6000 eurot, - viivised intressidelt kokku 1800 eurot ning - leppetrahv 10 000 eurot (võib eeldada arvestuse õigsust kõikide nõuete puhul, st sõltumata kooskõlast lisatud lepingudokumentidega). 1 Kuna OÜ Seep Holdingu majanduslik olukord oli halb, esitas OÜ Kilt Finants 10.08.2016 järgmised nõuded: käendajatelt Matilt ja Anna Laksult tagastamata laenu kokku summas 200 000 eurot (á 100 000), sissenõutavaks muutunud intressi 6000 eurot, viivised intressidelt kokku 1800 eurot ning leppetrahvi 10 000 eurot ning e-kirjaga
leping sõlmituks ajal, mil nõustumus oleks kätte saadud, kui takistust ei oleks olnud. Lepingu tõlgendamine (1) Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. (2) Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. (3) Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. (4) Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. (5) Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:
Geograafilist tähist või päritolunimetust kandev põllumajandustoode või toit peab vastama spetsifikaadis esitatud tingimustele. Geograafilise tähise või päritolunimega ei kaitsta piirkonna nimega seotud üldlevinud tooteid. 12.Tüüptingimuste olemus ja kasutamise põhjused Tüüptingimusteks loetakse lepingutingimusi,mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptindimust kasutav lepingupool kasutab teise lepingpoole suhtes,kes ei ole seepärast võimaline mõjutama tingimuste sisu. Tüüptingimus võib sisalduda leüingudokumendi või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimusi võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest,miline on selle tinimuse ulatus,millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. Tüüptingimuse kasutamise eeliseks on võimalus teenida suurt hulka kliente kiiresti ja väheste administratiivkuludega. 13
Omandi üleandmine ja omandireservatsioon (§ 233). Ostja müügilepingust tulenevad põhikohustused sisalduvad § 208 lg 1 lõpuosas: kohustatud tasuma müüjale ostuhinna; kohustatud müüdud asja vastu võtma. Ülejäänud on kõrvalkohustused. Lepingulise vastutuse üldpõhimõtted VÕS kohaselt on lepinguline vastutus üldjuhul nn garantiivastutus. Vastutus tähistab õkv kohaldamise võimalust lepingu rikkumise korral. Garantiivastutus tähendab, et lepingupool võtab lepingu sõlmimisega garantii, et täidab lepingut nõuetekohaselt. See tähendab, et lepingu rikkumise fakti esinemine on üldjuhul piisavaks eelduseks vastutuse tekkimisele ja õkv kohaldamisele. Õkv eeldused: 1) kehtiv leping; 2) lepingu rikkumine; 3) vastutus lepingus/seaduses; kokkulepete puudumisel § 103 lg 1 (garantiivastutus). Vastutust välistavad asjaolud: § 103 lg 2 (§ 105), § 101 lg 3 (kinnitab kohustuse rikkumist)
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikat
olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Selle üürilepingust tuleneva kohustuse eesmärk võiks olla kahju ära hoidmine, kuna pooled ei sõlmi ju üürilepingut selleks, et seda kohe rikkuda, mille tulemusel võib teisele poolele kahju tekkida. (???) 4.2.2. Kahju pidi olema ettenähtav – VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool (A) peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult. A sai lepingut rikkudes ette näha seda, et kui ta augusti lõpus K-le teatab, et ta korterisse ei saagi, siis ta peab hakkama uut korterit otsima ja ta tekitab sellega kahju, kuna augusti lõpus enne ülikooli ei ole ühtegi soodsat korterit alles. =>
täies ulatuses või osadena. 5. Mille poolest erineb individuaaltingimus tüüptingimusest ning millistele põhimõtetele tuleb tüüptingimuste kohaldamisel tähelepanu pöörata? Lepinguid võib sõlmida nii individuaal- kui ka tüüptingimuste abil. Individuaaltingimused määratakse kindlaks iga kord lepingu sõlmimisel ning nende sisus saavad lepingupooled kokku leppida. Võlaõigusseaduse § 35 kohaselt on tüüptingimus eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või selline, mida lepingupooled ei ole muul põhjusel eraldi läbi rääkinud. Tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab kõnealust tingimust teise lepingupoole puhul, kes seepärast ei saa mõjutada tingimuse sisu. Tüüptingimusi nimetatakse nende olemuse tõttu ka "võta või jäta" tingimusteks. Tüüptingimuse kohaldamisel tuleks tähelepanu pöörata põhimõttele, et seda ei ole eraldi läbi
VIII Seminar 8. Võlasuhte/kohustuste lõppemine 1. Kaupo ostab Benilt kaupade vedamiseks sobiva kasutatud kaubiku, mis osutub kokkulepitust erinevalt avariiliseks. Pärast puuduse avastamist taganeb Kaupo lepingust. Kaupo on jõudnud kaubiku üle värvida, kuna autol olid roostekahjustused ning panna alla uued rehvid. Nädal enne lepingust taganemist kahjustab sõiduki peeglit parklas tundmatu auto. Nädal pärast taganemist sattus Kaupo avariisse, mille tulemusel said sõiduki vasak poritiib kahjustada. Kaupo nõuab makstud raha tagastamist, sõiduki värvimiseks tehtud kulutuste hüvitamist ning uute rehvide hinna kompenseerimist. Ben keeldub ostuhinna tagastamisest, kuna leiab, et tal ei ole avariilise sõiduki tagasivõtmise kohustust, mistõttu ei või K sellises olukorras lepingust taganeda. Igal juhul nõuab Ben sõiduki kahjustuste hüvitamist või selle parandamist enne tasutud müügihinna tagastamist. Ülesanne:
X seminar Isikute vahetumine, isikute paljusus võlasuhtes. Kolmandad isikud võlasuhtes 1. Vald sõlmis ehitusettevõtja U ehitustöövõtulepingu koolimaja laiendamiseks 400 000 euro eest. Lepingus oli klausel, mille kohaselt oli lepingutasu nõude loovutamine keelatud. U oli enne töövõtulepingu sõlmimist tarnija käest omandireservatsiooniga soetanud 150 000 euro eest ehitusmaterjali. Lepingu kohaselt oli ehitusmaterjali ostjal (U) õigus püsivalt ühendada kinnisasjaga vaid juhul, kui sellest tulenevad nõuded loovutatakse tarnijale L. Seepärast oli müügilepingus sätestatud, et materjali püsival ühendamisel võõra kinnisasjaga loetakse kaupade omandajale kuuluv töövõtulepingust tulenev nõue loovutatuks kaupade müüjale. Pärast töövõtulepingu sõlmimist võttis U pangast laenu 300 000 euro ulatuses. Selle laenu tagamiseks loovutas ta ehituslepingust tuleneva nõude H
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi
Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse alati võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 3. Põhimõtteliselt loetakse leping sõlmituks, kui on saavutatud kokkulepe kõigis olulistes tingimustes.Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahe isiku tahteavaldust üks isik esitab pakkumuse ja teine nõustub sellega. Pakkumus ja nõustumus võivad seisneda ka mingis teos, näiteks tramm teeb peatuses uksed lahti ja reisija annab sisse astudes nõusoleku reisijaveolepingu sõlmimiseks. Lepingu saab sõlmida ka muul viisil vastastikuseid tahteavaldusi vahetades, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sageli pole aga lepingu sõlmimine nii lihtne ning enne tehingut peetakse pikki läbirääkimisi. Põhireegel on, et lepingu sõlmimist ette valmistavad isikud peavad arvestama üksteise huvide ja õigustega ning keelatud on esitada valeandmeid. Kui läbirääkimised lepingu
tingimus (VÕS § 31). Kirjalikus lepingus sisalduva välistava tingimuse korral ei loeta lepingu osaks lepingupoolte varasemaid kokkuleppeid, mis ei sisaldu lepingus, ning samuti ei oma lepingu suhtes tähendust lepingupoolte varasem käitumine. Kui aga välistav tingimus sisaldub tüüptingimustes, kehtib VÕS § 31 lõike 2 kohaselt siiski üksnes vastav eeldus ning kumbki pool võib selle eelduse ümber lükata, tõendades näiteks, et tüüptingimus ei saanud lepingu osaks või et tegemist on üllatustingimusega. *20 Lepingupoolte varasemaid tahteavaldusi võib siiski igal juhul arvestada lepingu tõlgendamisel (VÕS § 31 lg 3). 6. Tehingu muutmise vorm Tehingu muutmise vorminõudeid reguleerib TsÜS § 77 lõige 3, mille kohaselt saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega saab näiteks kinnisasja müügilepingut muuta üksnes
arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. Lahtised tingimused (1) Lepingupooled võivad jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). (2) Kui lepingupooled ei jõua lahtises tingimuses kokkuleppele või kui lepingupool või kolmas isik ei määra lahtist tingimust, ei mõjuta see lepingu kehtivust, kui ei saa eeldada lepingupoolte teistsugust tahet. (3) Kui lahtise tingimuse peab määrama üks lepingupool või kolmas isik, peab määratud tingimus vastama hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. (4) Kui lahtine tingimus tuleb määrata lähtuvalt lepingupoolest sõltumatust asjaolust, mida tingimuse määramise ajal ei ole olemas, tuleb tingimuse määramisel lähtuda sellele kõige sarnasemast asjaolust.
Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip. 20. Mis on kohustustehingu üldiseks sisuks? Loob kohustuse teha (või jätta tegemata) teise isiku kasuks mingi tegu, loob kohustuse arvestada teise poole õiguste ja huvidega ja annab teisele isikule õiguse nõuda kohustuse täitmist. 21. Mis on käsutustehingu üldiseks sisuks? Käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Sellest tulenevad ühtlasi piirangud võlaõiguse reeglite rakendamisel asjaõiguslikes tehingutes. Käsutustehingute sisu on aga valdavalt seadusega ette antud (vt AÕS § 1), et sellega teha õiguse esemetega (asjad, õigused) seotud õigussuhted ka kolmandatele isikutele kergestiarusaadavateks. 22. Mis on abstraktsioonipõhimõtte sisuks? Abstraktsioonipõhimõttest tulenevalt kehtib asjaõiguskokkulepe sõltumatult kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Abstraktsioonipõhimõte teenib asjaõigusliku
- tsiviilõigus ja tööõigus (töölepingu ja töövõtulepingu erisused TLS § 1; VÕS § 635) Töösuhte eripära on see, et töötajat käsitletakse nö nõrgemana, tööandjale alluv. Veel kaks töölepingu liiki: Töövõtt (pooled on tellija töövõtja. Tellija annab ül-de töövõtjale. Oluline on resultaat) ja tööettevõtt - Käsundi puhul on oluline teha kõik võimalik käsundi saamiseks. Töösuhte ja töövõtusuhte erinevus: § 24. Lepingupoolte kohustuste sisu (1) Lepingupool võib olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Nt ehitaja töövõtusuhtes ei saa raha enne, kui maja on valmis ehitatud. LOENG 18.02.15 Dispositiivsus* - kui suur on võimalus õigussuhtes milleski kokku leppida. Seadus näeb ette küll ühe käitumismudel, kuid võrdsed pooled saavad leppida kokku nii, nagu ise soovivad Eraõiguse põhimõtted on kohustuslikud, imperatiivsed
ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull
tüüptingimustega lepinguid sõlmitakse? Millal muutuvad tüüptingimused lepingu osaks? Mis on tüüptingimuste peamiseks tühisuse aluseks ja nende tühisuse tagajärjed? Mõiste ja kasutusala -Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Ei kohaldata lepingutele pärimis- ja perekonnasuhete valdkonnas ning lepingutele äriühingute, muude juriidiliste isikute ja seltsingute asutamiseks ning nende juhtimise korraldamiseks, samuti lepingutingimustele, mis põhinevad seaduse sätetel, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, mujal kohaldatakse.
annaabi.ee 
