sihtkohad ja lühireisid on see muutumas ja tänapäeval on kruiisireisija keskmiseks vanuseks 46 aastat. Tulevikuprognoosi kohaselt näitab trend, et kruiisid ahvatlevad tulevikus aina nooremaid ja oluline sihgrupp on 25+. Lähtuvalt keskmise vanuse noorenemisest on muutunud ja pidevas muutumises ka laevadel ja sihtkohtades pakutava tegevuse profiil aktiivsemate tegevuste ja harrastuste suunas. Eelnevat kokkuvõtvalt tooks alljärgnevalt välja tegurid, millede tõttu on kruiisiturism saavutanud eeltoodud statistilised, kasvavat trendi näitavad numbrid ja miks on ta aina enam populaarsust koguv turismitrend: · Kruiis sobib kõigile sihtkohti, laevu, kestvuseid, hinnakategooriaid on palju.; · Sihtkohtade aina laienev valik ning pakutavad kaldaekskursioonid annavad võimaluse avastada ühe kruiisireisi jooksul mitut erinevat sihtkohta; · Korduvklientide osa on statistika kohaselt 90% kandis; · Koostöö reisibüroodega;
Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mikronissid..............................................................................................................................3 1.1 Mikronisside erinevad liigid...............................................................................................3 1.1.2 Kruiisiturism-Populaarne ja kasvav trend......................................................................4 1.1.3 Palverännak- Kasvav turismitrend.................................................................................4 1.1.4 Maaturism......................................................................................................................5 1.1.5 Ekstreemsuse otsingul....................................................................................................6 1.1
kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi. Loodusturism Maaturismi osa, kus turismitoode arendatakse ja tarbitakse looduslike ressursside (sageli looduskaitsealade) ja nende taluvuse baasil Kruiisiturism Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses. Kui 1970. aastal oli kruiisireisijate arvuks pool miljonit, siis aastaks 2002 oli arvuks 10 miljonit ja 2010. aastaks ennustatakse 20 miljoni kruiisituristini jõudmist. Kruiisitööstus on puhkereiside turul kõige kiirema kasvuga kategooria alates 1990.-dest on kruiisitööstuse reisijate keskmine kasvutempo olnud aastas 7,4%. Maailma Turismiorganisatsiooni kohaselt vähenes 2009. aastal kogu turism
TURISMIVORMID Kai-Liis Vesper, MTTp-13 Puhketurism Turist valib endale ise sihtkoha Tasub reisi eest ise Eesmärgiks on: lõõgastuda, argielule vaheldust teha, puhata jne. Reis toimub puhkuseajal või nädalavahetusel. Meelelahutusturism ja kruiisiturism Meelelahutusturism sisaldab endas näiteks teemaparkide külastamist jne. Kruiisiturism on see, kui inimesed reisivad merepiirkondades laevadega, purjekatega. Aegajalt peatutakse eri saartel, kus siis nauditakse päikselist puhkust. Puhketurist Mida ootab puhketurist reisilt? Sooviv psüühiliselt ja füüsiliselt taastuda Puhkaja soovib puhata, lõõgastuda, teha vaheldust tavapärasele elule, nautida erinevaid ravi protsesse jne. Nagu nt: SPA külastust, meres ujumist, erinevad masaazid, nautida maitsvaid sööke ja jooke, pidutseda jne. Külastatavad sihtkohad
võimalused, interneti reklaamist EESTI TURISMIMAJANDUSE ARENGU PLUSSID JA MIINUSED plussid: -loodus rikkalik -kultuur -arhitektuur -teenuste kvaliteet on hea -odav -väikesed vahemaad -poliitiliselt stabiilne -pole looduskatastroofe -osatakse keeli -ilusaid kohti taastatakse -shengeni leping miinused: -kliima, muutlik -hooaeg lühike -teenusta kvaliteet pole igalpool väga hea alatskivil pole eriti raha ja siis ei saa tehaaaaaaaaaa:( KRUIISITURISM-ei ööbita. n tullakse laevaga hommikul siia, õhtul minnakse tagasi tullakse laevade, autode ja lennukitega SISETURISM IMPORT-kaupade sisseostmine, selleks kulub raha,kulu EKSPORT-kauba väljamüümine, saame tulu,tulu
Iirimaal Shannon jpt · Esineb mitmeid erinevaid loodusvööndeid nagu jääkõrb, tundra, metsatundra, okasmetsad, segametsad ning laialehised metsad · Taimedest on esindatud vaevakask, kidur mänd, sookail ja kanarbik, loomadest ja lindudest polaarrebane, lemming, põhjapõder, jääkaru, lumekakk ning muud linnud. Ehk taimed ja loomad, mida mujal maailmas ei leia · Turismil on üks kõrghooaeg suvi, kuna talved on külmad ja pimedad · Kruiisiturism · Põhja-Euroopa riikides on vanalinnad koos oma losside, munakivi sillutise ja vanade kirikutega, mis on ainulaadsed kogu maailmas · Veel iseloomustavad erilised vaatamisväärsused nagu Big Ben, Loch Ness, Lapimaa, kuumaveeallikad, laavaväljad, puukirikud, trollide tee ja paljud-paljud muud
Tuntumaid on safarid dziipidega Aafrika eluslooduse jälgimiseks ja ka tuntuimad safaripiirkonnad asuvad Ida-Aafrika loodusparkides (Marai, Mana, Keenia ja Tansaania). Lisaks dziibisafaritele võib korraldada seiklussafareid õhupalliga, mägedes ronides, sukeldudes, kalastades, kanuuga sõites, ratsutades, jalgsi kõndides või külmakõrbetes suusatades. Safari keskkonnaks on niisiis kõrb (külmas kliimas lumi) ja seal osalemise viise on mitmeid. Mere- ja kruiisiturism Mereturism: Selle all mõeldakse reisimist merel, tavaliselt on transpordivahendiks jaht või väike laev. Sellest ka mereturismi teine nimetus-jahiturism. Reisi kestel külastatakse üht või mitut väikesadamat, tutvutakse vaatamisväärsustega maal, täiendatakse varustust ja tegeletakse meelelahutusega. Ka kruiisiturism on mereturismi osa. Eestis võtab kruiisilaevu vastu Tallinna sadam. Kruiisiturism: Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses
Turismivormid Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme. Alateemad: 1. Säästev turism 2. Ökoturism 3. Loodusturism 4. Maaturism 5. Aktiivne puhkus 6. Mereturism 7. Kruiisiturism 8. Kultuuriturism 9. Sotsiaalturism 10. Heaoluturism 11. Sporditurism TURISMI VORMID Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid. Et kogu selles segadikus kuidagi orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida
mugavusi, mis on käe-jala juures. Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses. Kui 1970. aastal oli kruiisireisijate arvuks pool miljonit, siis aastaks 2002 oli arvuks 10 miljonit ja 2010. aastal oli juba 20 miljonit kruiisituristi. Kruiisitööstus on puhkereiside turul kõige kiirema kasvuga kategooria – alates 1990.-dest on kruiisitööstuse reisijate keskmine kasvutempo olnud aastas 7,4% (Annaabi, kruiisiturism). Kruiisireiside populaarsemaks sihtkohaks on Kariibi meri, kus leiavad aset ligi pooled kogu maailma kruiisidest. Populaarsuselt järgnevad Vahemere regioon, Euroopa ja Alaska. Euroopa kui sihtkoha alla kuulub ka Läänemere piirkond, millest on saanud reisijate arvult kolmas kruiisiturg maailmas ja mis on üheks kiiremini kasvavaks kruiisipiirkonnaks kogu maailmas. Ka Tallinn kuulub Läänemere regiooni alla ja 2009. aasta kruiisihooaeg tõi siia 302 kruiisilaeva 415
TALLINNA SADAM AS Tallinna Sadam on äriühing ning aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. 2.1 Tallinna vanasadama sõitvad laevafirmad Tallinna vanasadamast sõidavad regulaarselt Tallink, Eckerö Line ja Viking Line laevad (Helsingisse sõidavad igapäevaselt ja Tallinki liin Tallinn-Stockholm sõidab ka igapäevaselt). Samuti on regulaalaarliin St. Peterline laevakompaniil suunaga Saint Peterburg. 2.2 Miks on Tallinn populaarne kruiisisadam? Kruiisiturism on kogu maailmas kõige kiiremini arenev turismiliik, garanteerides ainulaadse elamuse kõigile, vanusest ja huvidest sõltumata. Kruiis on tõeline puhkus, ei mingit kohvrite pakkimist, ei kartust vales suunas sõitvasse bussi istuda, ei närvesöövaid hotelliotsinguid ega mingit söögikohtade vahel ekslemist tundmatus kohas. Ja tegemist jätkub kruiisilaevadel nii suurtele kui väikestele, nii kultuuri- kui ka peohuvilistele, spordisõpradest rääkimata
Vahemere piirkonnas käiakse rannikul, et tutvuda ajalooliste vaatamisväärsustega, Läänemerel külastatakse pealinnu, ranniku loodust imetletakse Norras, Rootsis jne. Kruiisiturism on populaarne ka mitmetel suurtel jõgedel nagu Niilus, Mississippi, Rein jt. http://www.turizmtatilseyahat.com/en/a-dream-travel-to-disneyland.htm http://www.ts.ee/kruiisilaevad Turismi liigid Loodusturism. Tutvutakse maailma eri piirkondade metsiku loodusega. Kõige populaarsemad on safarid Aafrika savannipiirkondades, vihmametsa-
(dark tourism), sugupuuturism (genealogy), veini- ja toiduturism (gastronomic tourism), transporditurism (transport tourism) 6 2) Traditsioonidel ja kultuuril põhinev turism Sinna alla kuulub hõimuturism (tribal tourism), päranditurism (cultural heritage tourism), religiooniturism (religious tourism), uurimisturism (research tourism) 3) Aktiivsusel põhinev turism Sinna alla kuulub väikelaevade kruiisiturism (small ship cruising), sporditurism (sport tourism), jahiturism (wildlife tourism), rismvabatahtlike turism (volunteer tourism), seiklusturism (adventure tourism) 4) Nisiturismi tulevikusuunad Sinna alla kuulub kosmoseturism (space tourism), virtuaalturism (virtual tourism), eetiline turism (ethical tourism) Nisiturism kasvab jõudsalt ning just selline turism eristab ja toob välja turistide eristavad tunnused. Globaliseeruvas maailmas ühtsus ainult kasvab ning nisiturism
annaabi.ee 
