....5 1.3. Kultuurituristide tüübid..........................................................................................5 1.4. UNESCO Balti kultuuriturismi strateegia..............................................................6 2. Kultuuriturism erinevate kultuuride näitel....................................................................8 2.1. Amisid.....................................................................................................................8 2.2. Kihnlased................................................................................................................9 2.3. Mijikenda hõim.......................................................................................................9 2.4. Setod.....................................................................................................................10 Kokkuvõte...................................................................................................................
ja selle ümbruses 3-5 väiksemat nn. "vileauku", mida ta hingemiseks kasutas. Viimased aeti jääpuru täis ning asuti suurema juurde varitsema. Kui hüljes pinnale ilmus löödi raud talle tugevasti pähe. Pildi lisamiseks Pildi lisamiseks klõpsake klõpsake ikooni ikooni HÜLGEPÜÜK TÄNAPÄEVAL Kihnlased ja muud rannarahvad üritavad tänapäeval hülgejahti taastada. Hülgepüük - sõnastik Hülgeraud e. ahing raske hülgepüügivahend. Süld mõõtühik. Hülgeõng veel üks hülgepüügivahend. Vileauk õhuava jää sees, mida hüljes kasutab hingamiseks.
Seega oli saar 53 aastat eravalduses. Esimesed teated Kihnu (Kühno) kroonumõisast, mis asus saare loodepoolses osas, on pärit 1684 aastast. See oli väike riigimõis, mida haldasid rentnikud- reservohvitserid või Pärnu kaupmehed. Esimeseks rentnikuks oli leitnant Karl Friedrich Lilienfeld, viimasteks rentnikeks olid Graebnerid. Algul väikest mõisa suurendati järk-järgult kuni selle käes oli ligi 200 ha. Mõisa maad harisid kihnlased (sel ajal umbes 400) teokohustuse korras, mis oli siiski väiksem, kui mandrimõisates. Peale selle tuli püüda mõisale kalu ja küttida hülgeid. Elanikkonna elatisallikaks olidki põlluharimine, kalapüük ja hülgeküttimine. Kultuur ja traditsioonid Tänapäeva Kihnu on omapärane sulam kaasajast ja minevikust. Kõrvuti isaisade aegadest pärit tarkuste, kommete, esemete ja tööriistadega kasutab kihnlane moodsat tehnikat ja hoiab end kursis mujal maailmas toimuvaga.
Eesti muusika. Eesti rahvamuusika. Vanemat rahva laulu minetatakse regivärsiliseks lauluks. Arvatakse, et selle tekke aeg jääb 2000 aasta taga. Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Huiked, loodus häälte jäljendamine, helletused, loitusud, itkud, äiutused. Regilaulu heliulatus oli väike. Helikõrguste intoneerimine oli ebamäärane ja meloodia jälgis teksti ülesehitust. Regilaul eestlastel on ühehäälne. Erandiks on setud ja kihnlased. Liigid: 1. Töö ja tavandilaulud 2. Laste ja hällilaulud 3. Jutustavad laulud Tekst jaguneb vanemas rahvalaulus värssideks ja kasutatakse algriimi sõna algussilbi kordamine värsireas. Kasutatakse eeslaulja ja koori vaheldumist. Koor liitub värsirea viimasel silbil. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Saate pille ei kasutata. Sageli improviseeritakse tekst esitamise käigus. Esitajateks olid naised. Uuem rahvalaul tekkis 18nda sajandil lõpul ja laiem levik jääb 19ndasse sajandisse
Jaani kirik tundub lisaks veidi lagunenud või poolik, sest osad kaunistuste kohad on tühjad mõned kaunistused on hävinud või viidud hoiule-taastamisele. Kirik ise on osaliselt uuesti ülesehitatud ja esindabki sel kujul ehedat ajalugu - osa seinu on vanad ja osa seinu taastatud uutest telliskividest. Savikujudega on kaunistatud ka kiriku välisfassaad ja nii on kirikusse peidetud ligi 1000 kaunistavat kujukest. 28. Õigeusu kirik, nt setod ja kihnlased on õigeusksed Pikkade tornide ja teravatipuliste katusetornidega luteriusu kirikud pärinevad keskajast. Alles mitusada aastat hiljem ehk 19. saj hakati Eesti aladele rajama õigeusu kirikuid. Kõige suursugusem õigeusu kirik asub Tallinnas, otse Toompea lossi vastas Nevski katedraal. Õigeusu kiriku tunnuseks on ümarakujulised sibulkuplid. Võrreldes luteri kirikutega on need väga rikkalikult kaunistatud
Jahipidamine (sh illegaalne) ja loomade väljapüük. Hävitatud eelkõige selgroogseid, aga ka limuseid (karbid, kojad), koralle, putukaid, ämblikulaadseid. Ostjate huvid: trofeed, suveniirid, rahvameditsiin, (karus)nahk, lemmikloomad. Jahipidamine ärina tuleb sageli keelata või hoida kontrolli all. Traditsioonilise kultuuri esindajatel tuleks võimalusel säilitada õigus pidada jahti oma tarbeks (vihmametsades päriselanikud, kihnlased, induiidid jt). Võõrliikide mõju. Võõrliigid on liigid, mis on sattunud alale inimese tahtliku või tahtmatu tegevuse läbi ning mis looduslikul teel alale ei satuks. Suured majanduslikud kahjus (nt rändkarp Põhja-Ameerikas), koosluste vaesestumine (hiid-karuputked Lätis, hõbekoger ja ümarmudil Eestis). Eriti ohtlik saarelistes tingimustes – saarte asukad väga tundlikud võõrliikide suhtes, sest saarte elustik on pikka aega püsinud isolatsioonis. Tolmeldajate puudumine
Neoliberalismis on kapital valgunud üle riigi piiride Klassi tähenduse vähenemine neoliberaalses rahvusriigis. Migratsioon kaduvate töökohta kannul. Suurenenud kultuurilise jm identiteedi roll - vastandumised mitte klassi, vaid rahvuse baasil riigi sees: rahvus- ja kristlike konservatiivide esilekerkimine, verepuhtuse ja rahvuse kaitse ideoloogia (sh šovinism, homofoobia, rassism, ksenofoobia). Subkultuurilised identiteediotsingud (setod, kihnlased) Kodanikuühiskond ja võim Avaliku sektori vähenemine Kas võim kodanikuühiskonnale? Uus võimuinstrument ja võimudünaamika Mis juhtub väiksema organiseerumisvõimega ühiskonna osades? Poliitikad ja valitsemis-/valitsetavusmentaliteet Endiselt huvitab antropoloogiat, kuidas püsib võim. Ent tähelepanu rohkem detailidele, kuidas võim luuakse igapäevases praktilises tegevuses nii juhtide kui
annaabi.ee 
