.....................................................................................................................10 Riigist Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Riigihümn - Ýstiklal Marþý Pealinn - Ankara Pindala -783 562[viide?] km2 Riigikeel(ed) - türgi Rahvaarv - 70 586 256 (2007) - Rahvastiku tihedus - 90,0 in/km2 Riigikord - parlamentaarne vabariik President - Abdullah Gül Peaminister - Recep Tayyip Erdoðan Iseseisvus - riigi rajamine tänasel kujul 29. oktoobril 1923 Rahaühik - Türgi liir (TRY) Ajavöönd - Ida-Euroopa aeg Tippdomeen - .tr ROK-i kood - TUR Telefonikood - 90
Türgi Sisukord 1. ÜLDANDMED 2. TÜRGI LÜHIAJALUGU 3. GEOGRAAFILINE ASEND 3.1. Türgi regioonid 4.LOODUSLIKUD TINGIMUSED 4.1. Pinnamood 4.2. Vetevõrgustik 4.3. Mullastik 4.4. Loodusvarad 5. LOOMASTIK JA TAIMESTIK 6. KLIIMA 7. KESKKONNAKAITSE 7.1. Rahvuspargid 8. MAJANDUS 8.1. Energia 8.2. Põllumajandus 8.3. Metsandus ja kalandus 8.4. Tööstus 9. RAHVASTIK 9.1. Religioon 9.2. Linnastumine 9.3. Kultuur 9.3.1. Türgi keel ja selle kujunemine 9.4. Tervishoid 9.5. Haridus 10. TÜRGI KUULUMINE RV ORGANISATSIOONIDESSE 10.1. Türgi ja Euroopa Liit 11. TURISM Kasutatud materjal Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00N, 32°50E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel
Türgi (Türkiye) Hanna-Maria Ulm 11 A Riigi üldiseloomustus · Riigi lühend : TUR · Riigi kaart : http://www.countrywatch.com/pdfs/TR_cntymap.pdf · Pealinn : Ankara · Pindala : 783562 km2 · Riigikeel: türgi · Rahvaarv: 70586256 (2007) · Rahvastiku tihedus : 90,0 in/km2 · Riigikord: parlamentaarne vabariik · Rahaühik : Türgi liir · Ajavöönd : Ida-Euroopa aeg · (http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm leidsin riigi lühendi ( 28. jaanuaril) · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrgi leidsin vajalikud andmed riigi kohta
Transport.............................................................................................................. 14 Turism................................................................................................................... 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 15 2 Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00′N, 32°50′E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel Riigihümn: İstiklal Marşı President: Ahmet Necdet Sezer Iseseisvus: 29.10.1923 Rahaühik: Türgi liir (YTL) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg 3 Geograafiline asend Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias
3 Üldinfo Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga.(1) Ametlikuks keeleks on türgi keel. Räägitakse veel kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. Türgi asub lähistroopilises kliimavöötmes, kuid pinnamoe, maapinna kõrguse ja mere mõju tõttu on kliimaerinevused suured: rannikul on ilmastik pehme, siseosas karm. Niiske ja pehme maapind on vaid Musta mere rannikul.(2) Türgi loodusvööndid: vahemereline mets, rohtla ja kõrgvööndilisus.(3) Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete protsesside tulemus
Türgi kultuuriliugu Oguusid, seldžukid – türklaste esiisad Hetiidid Hatid – hetiitide eellased Anatoolias (2600 – 1900 ekr). Mesopotaamia, Assüüria ürikud nim hetiite hattideks. Hetiidid tulid Anatooliasse u 1900 ekr Kaukaasiast. 1900 – 1700 ekr hetiidid ja hatid elasid kõrvuti. 2 kuningriiki: Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal) Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega. 13 saj sõdisid Süürias Ramses Iiga (võitu ei saavutanud kumbki), pärast lahingut leping igavese rahu ja sõpruse kohta. Langus toimus väga järsku „mererahvad“ ründasid, 1190 ema, tungisid hetiidi riiki ja hävitasid Hattuša impeerium ei toibunud, hetiidid jäid elama Väike – Aasiasse, ent mitte riigina 717 ema langevad viimased hetiidid assüürlaste rünnaku alla orjus.
......10-11 Kasutatud allikad.........................................................................................................12 2 Geograafiline asukoht Kreeka asub Lõuna-Euroopas. Vahemere kaldal. Loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria. Kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Üldandmed Kreeka lipp Kreeka vapp Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on vahemereliselt soe. Kreeka on parlamentaarne vabariik
türgi hõimudest ning siia sajandi võrra varem asunud slaavi hõimudest. 681. a-l lõid need rahvad koos I Bulgaaria riigi, kus nad lõimusid ning rajasid nii aluse tänapäeva bulgaaria rahvale. Siinsele rahvale on tugevat mõju avaldanud ka kohalikud elanikud, nagu traakia ja gooti hõimud, kes elasid sel alal enne slaavlaste tulekut. Keele poolest on bulgaarlased lähimad makedoonlastele. Bulgaaria territooriumi on valitsenud katoliiklased, slaavlased, bütsantslased, türklased, ent kõige suurem mõju sellele paigale on olnud Kesk-Aasia bulgaari hõimudel. Nende mõjuvõim laienes seni, kuni ulatus praeguse riigi piirideni ja Makedoonia vabariigini (paljud nimetavad Makedoonia vabariigi elanikke tänaseni bulgaarlasteks). Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem. See muutis Bulgaaria Balkanimaade kultuurikeskuseks
......................................................................................2 Sisukord......................................................................................................................................3 1. Riigiandmed...................................................................................................................4 2. Geograafiline asend ja kliima.........................................................................................5 3. Rahvastik........................................................................................................................7 4. Majandus........................................................................................................................9 5. Huvitavaid fakte...........................................................................................................11 Kokkuvõte...................................................................................................
Rahvuskogu, mille 550 liiget valib viieks aastaks rahvas. Kehtib 1982.a. põhiseadus, mida täiendati viimati 2004.a. Türgi keskmine asustustihedus on 97 in/km2 ning 2/3 rahvastikust elab linnades. Tihedamalt on asustatud lääne ja põhjarannik, hõredamalt Ida-Anatoolias. 70% moodustavad türklased, 20% kurdid ja 2% araablased. 99% usklikest on muslimid, enamik sunniidid. Üle 2 miljoni türklase elab välismaal, enamik neist Saksamaal. Musta mere ja Vahemere rannik on vähe liigestunud ja saartevaene, Egeuse mere rannik aga saarterohke. Anatoolia on mägine piirkond, mille siseosas on kiltmaa. Türgi kõrgeim tipp on 5165 meetri kõrgune Ararat. Anatoolia kiltmaa idaosas asub ka Vahemeremaade kõrgeim tegevvulkaan, peaaegu 4000 meetri kõrgune Erciyes. Madalikke on vaid kitsal rannikuala ja jõgede alamjooksu piirkonnas. Türgi ala on seismiliselt aktiivne ja võrdlemisi tihti on seal tugevaid maavärinaid. Türgi asub lähistroopikavööndis, kuid
...................................................................................................................... 22 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................................. 23 2 Sissejuhatus Kreeka on riik Kagu- Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreeka lipp Kreeka vapp Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount
Kasutati erialaraamatuid, mille autoriteks olid muuhulgas Kase ja Juust. Töö on jagatud kuueks peatükiks. Esimeses peatükis selgitatakse Lähis-Ida mõistet ning antakse ülevaade piirkonnast. Teises peatükis kirjeldatakse Kuveiti ning selle vaatamisväärsusi, kolmandas Katari ja vaatamisväärsusi, neljandas Bahreini, viiendas Omaani ja kuuendas Jeemenit. 3 1. LÄHIS-IDA Lähis-Ida on turismi suurregioon, mis asub Aafrika, Aasia ja Euroopa ristumiskohas. Lähis-Ida riigid asuvad Aasia mandril, aga geograafiliselt käsitletakse seda eraldi piirkonnana. Kirjanduses kasutatakse erinevaid Lähis-Ida piiritlusi. Sõna Lähis-Ida on tulnud saksakeelsest sõnast Naher Osten (Lähis-Ida). Selline termin on veel kasutuses vene, poola, horvaatia ja bulgaaria keeles. Ingliskeelne kirjandus viitab sellele regioonile harilikult kui Middle East ehk Kesk-Ida.
Põhja- lõuna suunas vahetuvad järgmised vööndid: · Tundra ja metsatundra · Metsavöönd (taiga, segametsavöönd ja laialeheliste metsa vöönd) · Metsastepi- ja stepivöönd · Poolkõrbevöönd · Lähistroopiline vahamerelise taimkatte vöönd.(5 lk 636) 2 Loomageograafiliselt kuulub Euroopa holaarktilise riikkonna Euroopa ja Vahemere regiooni. Euroopa loomastik sarnaneb väga Aasia omaga, kuid on sellest vaesem. Iseloomulikke liike on rohkem mäestikes (mägikits, alpi kaljukits jt), omapärane on ka laialeheliste metsade loomastik (metsnugis, hirv, metskits, roherähn jt.) (5 lk 636) Euroopa jagatakse geograafilistes ülevaadetes tihti väiksemateks regioonideks, mille piires asuvad riigid ja rahvad on kas majanduslikult, poliitiliselt või kultuuriliselt sarnased. Eristatakse viite regiooni: Põhja-, Lääne-, Kesk-, Lõuna- ja Ida- Euroopa.(1)
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) .....................................
Rahvaarv (mln in): 742 Rahvastiku tihedus (in/km2): 75 Maailmajagu: Põhja-Ameerika Pindala (mln km2): 25 Rahvaarv (mln in): 529 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Lõuna-Ameerika Pindala (mln km2): 18 Rahvaarv (mln in): 386 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Aafrika Pindala (mln km2): 30 Rahvaarv (mln in): 1000 Rahvastiku tihedus (in/km2): 30 Maailmajagu: Austraalia ja Okeaania Pindala (mln km2): 9 Rahvaarv (mln in): 38 Rahvastiku tihedus (in/km2): 4 Maailmajagu: Aasia Pindala (mln km2): 44 Rahvaarv (mln in): 4140 Rahvastiku tihedus (in/km2): 95 --- 10 ((Kaart: Euroopa ajavööndite piirid ühtivad enamasti riigipiiridega. UTC (Universal Time Coordinated) või GMT jaotus kehtib maailmas alates 1972. aastast. Eesti aeg on Lääne- Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.)) Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud.
Järk-järgult ühtlustus poliitiline süsteem, majandussidemed tihenesid, enam-vähem kogu impeeriumi vaba elanikkond sai Rooma kodakondsuse. 325 pKr Constantinuse ajal Nikaia kirikukogu, kus vastuvõetud kristlik usutunnistus kujunes impeeriumis riigiusuks. 330 ehitas Constantinus Bütsantsi ja viis pealinna sinna. 395 pKr pärast imperaator Theodosiuse surma ja jagati Rooma idaks & lääneks, sisuliselt kaheks riigiks. 4 – 5 sajand pKr suur rahvasteränd, mille panid liikuma hunnid Aasia steppides. Lääne- Rooma riik ei suutnud end sõjakate barbarite eest kaitsta, kuid impeeriumi hukk oli aeglane – barbarid, peamiselt germaanlased ujutasid impeeriumi järk-järgult üle. Sageli kutsusid roomlased ise germaani hõime endale appi. 401 tungisid visigoodid (germaani hõim) Itaaliasse. 410 rüüstas Alarich Rooma linna. Segadused kestsid kogu sajandi I poole. Keisrite võim muutus sõltuvaks germaani väepealikest. Rooma ülik Orestes kuulutas keisriks oma poja Romulus Augustuse
..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................
teine oli graveeritud hõbekettale (3,34 x 1,42 m). Bütsants Ida-Rooma riik, mis kestis 395-1453. Riigikeel on kreeka keel. Keiser Justinianuse ajal (527-565) saavutas riik suurima hiilguse, Üsna pea see hääbus, sest võidelda tuli langobardide, bulgarite, lõunaslaavlaste ja araablastega. Kõige ohtlikumaks vaenlaseks kujunesid türklaste seldzukid. 1701. a. purustasid türklased Manzikerti lagingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike- Aasiast langes islami usu võimkonda. Bütsants palus abi Rooma paavstilt ristisõjad! Bütsants nõrgenes veelgi. 1453. a. vallutati Konstatinoopol türklaste poolt. Riiklik korraldus: Keiser e. Basileus oli piiramatu võimuga. Keisrit nõustas aristokraatlik Senat. Hipodroomi parteid ja sõjaväejuhtkond ohustasid aeg-ajalt keisri võimu. Alles 11. saj. kinnitus traditsioon, et keiser ise määras oma järglase
Suuremad jõed on: · Tajo · Duero · Ebro · Guadiana Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Veepaise ja veehoidlaid on rajatud Hispaanias juba alates Rooma ajast. Veeenergia varu arvatakse olevat Hispaanias 16,5 mln. KW. Laevatatav on ainult Guadalquiviri jõe alamjooks kuni Sevillani. Duero jõgi Keel ja rahvastik Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75% rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 mln. hispaanlase, sealhulgas: · 1 mln. Lääne- Euroopas. · 1,7 mln. Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Rahvastiku tihedus on 92,6 in/km2 . Kõige tihedamini asustatud on suurlinnade
elanike arvust, andis Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja avatus, majandustegevuse vabadus ja eraomanduse kaitstus, samuti kõigi arenguks vajalike loodusressursside olemasolu Õhtumaale eelised, mis teistel tsivilisatsioonidel puudusid. Tänu sellele langes maadeavastuste ja kolonisatsiooni teostamine just Euroopa rahvastele, kes järk-järgult asustasid Ameerika mandri ning kehtestasid oma koloniaalvõimu nii Aafrika kui Aasia kontinendil. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd Läänt ja Ida, kui just Põhja ja Lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi läbi Euroopa kagust loodesse kulgev põhjapiir eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates
Bütsantsil oli tohutu riigiaparaat ja alases regulaarväes ligikaudu 150 000 meest. Palka maksti kullas.Jäi püsma kahe olulise teguri tänul soodsamad geograafilised tingimused ja rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid. 3. IDA-ROOMA RIIK E. BÜTSANTS TEKKEAEG: 395.aastal Rooma impeerumi lagunedes, nn. Ida-Rooma riik. Sai Constantinus Suurejärgi nime Konstantinoopol. Hõivas Balkani poolsaart ja Väike-Aasiat. RAHVASTIK koosnes kreeklastest, bulgaarlastest, süürialastest, juutidest, armeenlastest jt. Riigikeel oli kreeka keel. Riigi algusaastatel oli usuks Rooma katoliku usk, usaldades täielikult Rooma paavsti kuid 1054.aastal kiriku lõhenedes, lõhenes ka üksmeelne usk(kreeka katolik ja rooma katolik) 2 VALITSEMINE:
Kreeka maailm oli jagunenud paljudeks väikeriikideks. Kogu kreeka ühendab philippos II?. väikeseid linnriike nimetatakse polisteks. neid on seal sadu. suurimad kreeka riigid on esialgu sparta ja ateena. Suur probleem oli kreeklaste jaoks mägine maa ja ebasobilikkus maaharimiseks. sportlikkus tähendas keha eest hoolitsemist. Suur probleem oli rahvastiku liiga kiire kasv. neid ähverdab lausa näljasurm, hakkab suur väljaränne. Asustatakse lõuna itaalia, hispaania, prantsusmaa, musta mere rannik, lõuna aafrika, sitsiilia. kreeklaste arv võis olla 10-12 milj. (NB! kõik ei elanud kreekas) kiviehitisi on säilunud alates seitsmendast sajandist, nt templid. korralikku antiikset templit pole tänapäeval säilunud, kuna mingid osad on tehtud ikkagi puidust. Vana-Kreeka arhitektuuri iseloomustus 1) arhailine ajastu. 7.-6. saj eKr. Kreeka pärsia sõjad (500-449 eKr) Kreeklased panevad täiega ära. sest tegeletakse spordiga ja on olnud sõjaline õpetus. pärsias, oli vähe
võib vabalt väita, et skulptuur on veelgi vanem. Mitmest kohast on leitud luust, kivist või savist loomakujusid. Üks vanemaid Euroopas valmistatud inimest kujutavaid skulptuure kannab oma Austrias asuva leiukoha järgi nime "Willendorfi Veenus". Huvitav on märkida, et sellel skulptuuril ei näe me naise nägu. Arvatakse, et selle kiviaja skulptuuri vanus on üle 25 000 aasta. NB! Suurenda pilte! a) Menhirid Carnacis b) Dolmen Bretagne'is c) Willendorfi Veenus, Loodusajaloo Muuseum, Viin Stonehenge'i kromlehhi megaliidid on siia toodud Lõuna- ja Kagu Walesi mägedest, u. 300 km kauguselt. Kive transporditi parvedel mööda merd, siis mööda Avoni jõge ja maismaal kasutati rullikuid (ratast siinsed inimesed ei tundnud). Megaliite võib nimetada ka monoliitideks (kreeka k. mono `üks, ühtne' ja lithos `kivi'). Suurimad Stonehenge'i monoliidid kaaluvad kuni 26 tonni.
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste
midagi ei tea, müütiline autor.Gilgameši lõpp variant 13-11 saj paigutada, puudub tõend. Kui 7 saj Assurpanipali raamatukogus oli ta juba olemas. Kangelaseepika ei piidrdunud ainult nende sumeri kangelastega vaid sinna lisandub ka akkadi keelne ja akkadi kangelaspärimus, seondub reaalselt kangelastega, sargon ja tema pojapoeg. Oluline on kangelaseepika.Meesžanr sumeri ja akkadi kultuurist .väga sarnane põhiolemuselt kreeka kangelaseepikaga. II aastatuhande Aasia osa Kaks olulisemad on eetiline grupp indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad Hetiidid väike-aasias. Nende riik kujunes u 17 saj eKr. Aga on kindlasti olnud anatoolias juba 19 saj. Teame Kaneshi asulast on leitu dakkadi keelseid kiilkirja tekste, mis kajastavad assüria kaubandust ja anatoolia kohalikkust. Ilmneb tekstidets et elasid mitmed rahvad , indoeuroopa keelsed Hetiidid ja osa mitteindoeuroopakeeled Hattid. Erinevad keeled. 19 saj erinevad protoriike, võimukeskused.
Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh
Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh
Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He
Aarya õilis (tähenduses) Ta-Kemf egiptlaste maa, viljakandvaim maa Zhonghua keskriik, maailma keskpunkt, taevaalune Tahuantinsuyu 4 ilmakaare riik Proto-indoeurooplaste koht Venemaa lõunaosas läksid rändama u 3000 a paiku, kuna indoeurooplased olid rändrahvas, siis nad liikusid loomakarjad ees, kestis 1500 aastat 1) Loode-India 2) Muistne Pärsia 3) .... Tsiviliseeritud rahvad olid mugavad. Mohenjo-Daros mugav elu. Muistne rahvastik muutus kõige madalamaks ühiskonna kihiks. Muistsetel indoeurooplastel oli ühiskonna struktuuri mõttes kolmikjaotus: 1) Vaimulikud 2) Sõjamehed 3) Lihtrahvas India kastisüsteem Varna (otsaette tehtud värv) Braahmana - vaimulikud Ksatriya - sõdurid Vaisya karjakasvatajad/maaharijad Suudra teenijarahvas 16 saj. jõudsid Indiasse Portugali meresõitjad, nad puutusid kokku Varna süsteemiga ja nim
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
