põllumajandus(kastmine,niisutus),mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega.Põhjavee reostusallikad:Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse,Põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine ), Olmereostus, prügilad.soo on liigniiske ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana.Üldandmed:22,8% Eesti pindalast on sood.1 mm turbakihi juurdekasvu aastas, turbakihi keskmine paksus 5 7m suurim Vällamäel (Haanja) 16,5 m,vesi 95 % ja turvas 5 % ,turbasammalt on 37 liiki.Jagunevad:31%raba,57%madalsoo 12% siirdesoo.Tekkimine:maismaa soostumine,veekogude kinnikasvamine,põhjavee taseme tõus. Madalsoo:Orgudes,nõgudes,pind nõgus.Toitaineid rohkelt.Taimed toituvad: põhjaveest, sademetest ja pinnaveest,turbakiht veel õhuke,Turvas hästi lagunenud, musta värvi sisaldab
6.Loeng (16.märts 2009) Eksogeensed protsessid: · kulutus, purustus; · transport; · akumulatsioon, settimine. Eksogeensed protsessid mida pikem transport, seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Sood: · soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest; · Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba; · madalsood: kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. · rabad ehk kõrgsood:
orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nim soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soostumine võib olla edasiarenev e progresseeruv, taandarenev e regresseeruv või uuesti areenema hakkav. Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel saavad soostunud muldadest soomullad,soostunud maadest sood. Niisugust turbakihi paksust põhjendatakse sellega, et nim. Piiri ületamisel kasvab enamik taimejuuri turbas ega ulatu mineraalsete kihtideni. Liigniiskuse all mõeldakse ülemäärast veesisaldust mesofüütide,eriti kultuurtaimede ja metsapuude seisukohast;sootaimede jaoks on sama niiskusaste täiesti paras. Turvas on soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba org. Ühendites on ülekaalus süsinik ja hapnik, tunduvalt vähem vesinikku ja lämmastikku.
all. Suurimad sood on on Puhatu (57 000 ha), Epu- Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo(17 100 ha),Peedla (15 500 ha). Turba jaotamine Turbavarude jaotamine Eesti aladel on ebaühtlane, suurimaid on Ida-Virumaa lõuna osa ja Pärnumaa soode varud. Suured varud on ka Kesk- ja Vahe- Eesti soomassiivides. Turbamaardlatena käsitatakse praegu 0,9 m paksuse turbakihiga üle 10 ha pindalaga soid. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m. Vähestes soodes on turbakihi paksus suurem - 18 m Võllamäe ja 12 m Napsi soos. Turvast kasvab aastat juurde umbes 0,9 mm, juurdekasv on soodes suurim aasja jahedamal ja niiskemail perioodil. Turvas kui tähtis maavara Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks, Turba varu Eestis on väga suur, asume turba tekkeks
kuivendamist. Madalsoomuldi on otstarbekohane kasutada põllumajanduses rohumaana, kuid vähemal määral ka põllumaana. Maaviljeluseks on sobivaim soomuld, mille lagunemisaste on üle 35%, tuhasus üle 10%, lämmastikusisaldus üle3%, kaltsiumisisaldus üle 1,5% ja pH üle 4,5. metsa kasvatamiseks on kohased nii madal- kui siirdesoomuld pärast nende kuivendamist. Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides. Kuid metsa uuenemist ja kasvu ei takista mitte ainult liigniiskus. Esineb rida kasvukohatüüpe, kus metsastamist raskendab niiskuse vähesus. Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). VÄETAMIST vajaksid kõik toitesoolade poolest
its, põder, metssiga, valgejänes, mäger, rebane. Pisinärilistest: uruhiir. Metskits Uruhiir Madalsoo teke Ø Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Ø Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Ø Madalsoo on väga liigirikas kuna põhjavesi rikastab turbakihti hapniku ja toitainetega. Ø Madalsoos on 30 cm turbakiht, kus taimede juured ulatuvad läbi turbakihi ilusti mullani. Ø Madalsoode pindala väheneb seoses nende kuivendamisega võetakse kasutusele üha uusi põlde ja heinamaid. Ø Turbasamblad hävivad ning soode pindala väheneb õhusaaste mõjub tõttu. Madalsoo püsima jäämiseks vajalikud tegurid Ø Piisavalt sademeid, et vesi ei jõuaks sealt ära aurata või ära voolata. Ø Vältida madalsoo kuivendamist põllumaa või heinamaa tegemiseks. Ø Globaalsemad probleemid, mida tuleks vähendada/aeglustada on õhusaaste ja
SIIRDESOO Ökosüsteemi kirjeldus Soo on liigniiske ala Turbakihi paksus üle 30 cm Põhjavee varude taastumine Eestis soodega kaetud ~ 1/5 maismaast Siirdesoo Üleminekufaas madalsoost rabaks Turvast alla 30 cm Meenikunno soo Taimed SOOVILDIK Samblarinne Taimed HARILIK JÕHVIKAS Rohurinne Taimed VAEVAKASK Põõsarinne Taimed SOOKASK Puurinne Loomad RABAKONN Kahepaikne Põhitoiduks mardikad
Turvas Teke: Turbasammaldel pole juuri. Turbasamblad ülevalt otsast pidevalt kasvavad ja alumisest otsast kõdunevad. Turbakihi moodustavad taimede ja loomade jäänused. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad. Keskmiselt lagunevad tarnad ja villpead. Kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad näiteks (kanarbik, leesikas ja sookail). Turba moodustumine on väga aeglane protsess - igal aastal tekib juurde maksimaalselt 1 mm turvast. Kuna tihedas turbakihis pole piisavalt õhku siis tekibki just turvas mitte muld.
Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk ehk üleminek madalsoost kõrgsooks. Siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. Siirdesoos on rohkem taimkatet kui rabas kuid vähem kui madalsoos. Siirdesoo kaasik http://maeopik.blogspot.com/2010/02/siirdesoo.html Soo tegurid Siirdesood arenevad madalsoodest. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks. Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused Madalsoo ja raba erinevus moodustavad turbakihi. http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/1maa/maa6-1-16-2.h Turba tekke kiirus sõltub tm taimede lagunemise kiirusest. Pudeltarn Iseloomulikud tunnused on alumised lehetuped käsnjalt paksenenud, taim seetõttu
Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. Järvemuda Järvemudaks loetakse klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnevat magevee setendit. Sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist. Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra tihenenult turbakihi all. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D, fooliumhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente. Värska lahes on järvemuda paksuseks mõõdetud kuni 12 meetrit ja maardla pindala on umbes 76 ha. Kasuliku kihi keskmine paksus on 4,6 m ja 60% niiskuse puhul on muda aktiivne tarbevaru ligikaudu miljon tonni. Meremuda Meremudaks loetakse mineraalmaterjalist koosnev meretekkelist setendit, mis sisaldab orgaanilist ainet üle 5% kuivaine massist.
Tundramullad- õhuke kiht, liigniiske, igikelts takistab läbiuhtumist, aurustub vähe. Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kui rauaühendid reageerivad mulla mineraalosaga ja mullaprofiili tekivad sinakad laigud või kiht. Soostumine niisketel aladel toimuv protsess, mille käigus orgaaniline aine ei lagune ja hakkab tekkima turvas.Turvastumine liigniisketes oludes toimuv protsess, mille käigus lagunevad taimejäänused moodustavad turbakihi. Okasmetsade mullad- kuni 1m, läbiuhteline, viljakad, okkad lasevad vee läbi. Leetumine mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul ja tekkinud ühendite kandumine sügavamale mulda.Okkavaris- okaste kiht maas Rohtlate mullad-üle 1m, tasakaaluline niiskusaste, kõige viljakam muld, kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont. Eriti
Sageli kannavad nad nime "laht", "meri" või "abajas". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km². Need järved on enamasti riimveelised. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Maastikuliselt peetakse Saaremaa ilusaimaks järveks Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km². pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2.5 meetrini. Pinnamood on tasandikuline. Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad. Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas asub Viidumäe looduskaitseala. Aluspõhja moodustavad Siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb
saastumine, rohketoiduliseks muutumine). Oligotroofne- eütrüfeerumise vastand ehk vähetoiduline 2. Jõgede veereziim oleneb... a) Kliimast b) pinnamoest c) jõgikonna suurusest d) toitumise tüübist 3. Soode liigitamine. a) Madalsoo b) siirdesoo c) raba ehk kõrgsoo 4. Iseloomusta siirdesood. Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. (Turbakihi paksenedes areneb madalsoost aegade jooksul siirdesoo, mis on üleminekualaks madalsoo ja raba vahel. Seal kasvab nii madalsoole (mätaste vahel) kui rabale (mätastel) iseloomulikke taimi. Endine nõgus soopind kerkib ja tasandub ning vee liikumine soos aeglustub. Taimede toitumistingimused halvenevad, sest taimejuured kaotavad kontakti mulla ja põhjaveega.) 5. Soode tähtsus? a) Turvas kütteks b) kasvuturvas c) on tähtis põhjaveevarude taastamisel d) taimed
Loomtoidulised loomad- tarbijad Seened, bakterid- lagundajad Ökosüsteem on isereguleeruv tervik milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond.On olemas mitmesuguseid ökosüsteeme: järve-, raba-, kõrgmäestiku-, metsaökosüsteem. Metsaökosüsteemi iseloomustab rinnete esinemine sambla -,puhma -,põõsa ja puurinne.Eesti metsad jagatakse kolme klassi: arumetsad mis kasvavad viljakatel muldadel,soostunud ja soometsad (neid iseloomustab turbakihi erinemine). Kasvuhooneefektid Aurumine veekogudest, Vulkaanipursked, Fossiilsete kütuste põletamine, Metsade raiumine, Põlluharimine, Karjakasvatus Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümmne aasta jooksul, Veetaseme tõus maailmameres, Kliimamuutused maismaal, Loodusvööndite nihkumine. Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. kokkuvõtvalt hõlmab see loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed
(15 500 ha). Valdavaks on siiski väikesood - 9836 soost 85% on pindalaga 1-10 ha. Turbavarude jaotumine Eesti alal on ebaühtlane, suurimad on Ida-Virumaa lõunaosa ja Pärnumaa soode varud. Märkimisväärsed on varud ka Kesk- ja Vahe-Eesti soomassiivides. Turbamaardlatena käsitatakse praegu 0,9 m paksuse turbakihiga üle 10 ha pindalaga soid. Sellistele tingimustele vastab 1626 sood, neist 520 on majanduslikult huvipakkuvad. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m. Üksikutes soodes leidub anomaalse paksusega kihte - 18 m Võllamäe ja 12 m Napsi soos. Aastane turba juurdekasv on umbes 0.9 mm; juurdekasv soodes on suurim aasta jahedal ja niiskel perioodil. Turvas jaotub oma tekkeviisilt ja kasutusalalt kaheks alatüübiks. Põhjaveest toitunud hästikõdunenud madalsooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetisturbana. See moodusta 85% üldvarudest. Sademeteveest toitunud
Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald) ning Lääne-Virumaa (Rakke vald). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit.Kaitsealal asub palju jäänukjärvi, millest suurim on Endla Sinijärv. Ühed tähtsaimad kaitseala objektid on rabad: Endla raba, Oostriku soo, Rummallika raba, Kanamatsi raba, Linnusaare raba, Kaasikjärve raba, Männikjärve raba, Toodiksaare raba ja Punaraba. Turbakihi paksus võib ulatuda kuni 8 meetrini. Linnusaare raba on loodusreservaat. Kaitseala territooriumil pesitseb umbes 180 liiki linde, 42 liiki imetajaid, taimeliike on sealt leitud umbes 450. Aastast 1997 kuulub Endla looduskaitseala Ramsari-alade nimekirja. 7
EESTI SOORAJAD Eesti on soode maa. Eesti asub soode tekkeks soodsas kliimavööndis, kus sademete hulk ületab aurumise. Soostumisel avaldavad mõju nii maapinna tasasus, kui ka kinkude vaheliste lohkude, lamdeate ürgorgude ja nõugude esinemine. Ligi 23% Eesti territooriumist on kaetud soodega. Selle näitajaga oleme kindlalt maailmas Soome järel teisel kohal. Turbakihi paksus Eesti suuremates soodes on 4-5 meetrit. Soo toitumiselt ka arenguastmelt võib eristada madalsoid, siirdesoid ja kõrgsoid, ehk rabasid. Kõige selgemini on eristatav raba oma kummuva reljeefi ja omapärase toitevaise taimkatte järgi. Samuti on madalsood levinud oma jõeorgudes ja allikalise toitumisega aladel. Soid on Eestis kaitstud juba pikka aega. Esimesena loodi Ratva Sookaitseala 1938.aastal. Soode juurde viivad arvukad õppe-ja
TURVAS Sandra Kaasik Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soostuvate või soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90 % vett, õhkkuivas turbas on vett 30 - 40 % Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 2-3 m, kohati 6-8 Turbalasundi juurdekasv aastas on 0,5-1 mm Turbaalad katavad 22 % Eesti Vabariigi pindalast. Eesti arvestatav turbavaru on ~2,4 miljardit tonni, sellest kogusest on praeguseks ette nähtud tööstuslikuks tootmiseks 775 miljonit tonni turvast. Eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast Madalsooturbaist on meil kõige levinumad puuturvas, puu- pilliroo-, puu-tarna- ja tarnaturvas.
Emumäe idanõlv Emumäe idanõlval asub Peetla soostik, mis on Lääne-Virumaa üks suuremaid soid. Soostiku pindala on 5460 ha. Soostik koosneb Peetla (Salla) rabast, Avanduse soost ja kuivendatud Välisoost. Rahvapärimuse järgi onPeetla rabas olnud ümberkaudsete külade pelgupaigad sõdade ajal. Kõigis eelpool nimetatud rabades on varasematel aegadel talude ja mõisade tarbeks turvast lõigatud. Tänapäeval toimub mehhaniseeritud turvatootmine Avanduse ja Peetla rabas. Turbakihi paksuseks on 7-10m. Turba kõrval teiseks, kuid seni kasutamata maavaraks on järvelubi. Emumäe jooks Alates 2005. aastast korraldatakse Emumäel jooksuüritust. Ühtalsi on tegemist ka Eesti esimese mäejooksuga, mille käigus joostakse traditsiooniliselt ümber Põhja- Eesti kõrgeima tipu – Emumäe. Jooksuraja madalaima ja kõrgeima punkti kõrguste vahe on ligi 50 meetrit. Kasutatud allikad http://www.visitpandivere.ee/vaatamisvaarsused/96-emumae-vaatetorn http://emumagi
• Selles valmivad eosed. • Eoskupar avaneb ja eosed levivad tuulega laiali. • Eostest areneb soodsates tingimustes uus taim. EOSED EOSED ARENEVAD EOSKUPRAS. EOSEID ON MITMESUGUSE KUJUGA. TURBASAMBLAD ja TURVAS • Turbasamblad kasvavad tipust ja kõdunevad alt. • Erinevat värvi. • Risoidid puuduvad. • Raba jahedas, liigniiskes ja happelises keskkonnas sammal laguneb vaid osaliselt ja muutub turbaks. • Turbakihi aastane juurdekasv on ~ 1 mm Sammaltaimede tähtsus • Turbasammaldest (jm taimsest materjalist) tekib turvas, mis on tähtsaks loodusvaraks. • Toodavad fotosünteesi käigus O₂-te. • Säilitavad mulla niiskust. • Tekitavad kasvupinnast teistele taimedele. Kokkuvõte – sammalde tunnused 1. Sammaldel on varred ja lehed, seega on tegemist kõrgemate taimedega; 2. Sammaldel on juurte asemel risoidid; 3. Puudub juhtkude – soonteta taimed; 4
käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud (III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. (turvastumine)- on protsess, mille käigus liigniiskes keskkonnas (harilikult soos) taimne orgaaniline aine koguneb, moodustades turba. Moodustunud turbakihi paksuse alusel eristatakse soostunud muldi ja soomuldi. Soostunud muldade turbakihi paksus ei ületa kokkuleppeliselt 30 cm. (leetumine)- - Orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb. (leostumine)- vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast (kamardumine)- mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont
*Sügavaim järv - Rõuge Suurjärv 38 m *Kõrgeim juga - Valaste juga 30 m 19. Põhjavee tähtsus *Enamik Eesti joogivett saadakse põhjaveest. *Suure mineraalainete sisaldusega põhjavesi on ka ravitoimega. *Toidab jõgesid ja järvi 20. Soode tähtsus *Sood on üliolulised puhta mageda vee reservuaarid. *Turba ja selle all olevate orgaaniliste setete analüüs võimaldab selgitada möödaniku kliimat, veereziimi, taimestikku jpm. *Turbakihi sügavuse ja vanuse järgi tehakse kindlaks turba juurdekasvu kiirus ning soo kujunemise aeg. *Elupaigaks loomadele ja kasvukohaks taimedele *Soost saab marju jms. *Soost saab turvast.
selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik, sookurg, laululuik, kalakotkas, väikekoovitaja, suurkoovitaja, põder, pruunkaru, ilves, hunt jt Meenikunno raba Paikneb Võhandu jõe valglas Raba pindala on 1448 hektarit Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid Piirkonnas on vähemalt viis lohkvormi millest kahe puhul Põrgu- ja Sügavhaud on kindlalt teada nende meteoriitne päritolu. Ülejäänud kraatrite nimed on Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud Põrguhaud on kraatritest suurim: selle läbimõõt valliharjalt on 7580 m ja sügavus 12,5 m
selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik, sookurg, laululuik, kalakotkas, väikekoovitaja, suurkoovitaja, põder, pruunkaru, ilves, hunt jt Meenikunno raba Paikneb Võhandu jõe valglas Raba pindala on 1448 hektarit Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid Piirkonnas on vähemalt viis lohkvormi millest kahe puhul Põrgu- ja Sügavhaud on kindlalt teada nende meteoriitne päritolu. Ülejäänud kraatrite nimed on Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud Põrguhaud on kraatritest suurim: selle läbimõõt valliharjalt on 7580 m ja sügavus 12,5 m
Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitseks. Tegelikult on Nigula kaitse-eesmärgina loetletud ka hulk kaitsealuseid liike ning elupaiku, need leiab täpsemalt juba Nigula looduskaitseala kaitse-eeskirjast. Samast dokumendist võib lugeda ka Nigula looduskaitsealal kehtivast kaitsekorrast. Nigula looduskaitseala peamisteks väärtusteks on Nigula raba ja seda ümbritsevad vanad metsad. Raba pindala on 2320 ha ja turbakihi paksus on kuni 6,8 m. Nigula raba on lääne- eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega. Jääajajärgsest tuhandete hektarite suurusest veteväljast on Nigulasse alles jäänud vaid 18 ha suurune jäänukjärv Järve ehk Nigula järv
Kõrvemaa asub Harju lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel kirde- edela suunal. Umbes pool Kõrvemaast üsna soostunud ning maastik mitmekesine (üle saja järve). Samavõrd soostunud Võrtsjärve madalik tungib sügavale mandrisse, piirnedes Kesk-Eesti tasandikuga. Ajalooliselt kujutab see endast kunagise Suur-Võrtsjärve põhjapoolset osa. Soomaal on tegemist suurte märgalade massiividega, mis on jõudnud nüüd juba raba järku, kus toimub pidev turbakihi kasvamine. Kevadeti toimuvate üleujutuste ajal saab turba tõttu kõrgemaks kasvanud rabadest otsekui saarestik; metsad, jõeluhad ja heinamaad koos inimasustusega jäävad siis kuudeks uputuse alla. Üleujutusala suuruseks kuni 175 ruutkilomeetrit, vett toovad siia mitmed Pärnu jõgikonna jõed. Võrtsjärve madalik Soomaa (Karuskose) II. Kõrg-Eesti: see osa Eestimaast, mis mandrijää sulamisel jääaja lõppedes vee alla ei jäänud. Küngaste ja voorte ning nendevaheliste
Sood tekivad seal, kus vesi ei valgu pinnaselt ära. Soos on pinnas hapnikuvaene ja veega küllastunud. Seetõttu jääb osa orgaanilist ainet lagunemata. Sellest moodustub surnud taime osadest turvas, mis koosneb poolkõdunenud taimedest, peamiselt turbasamblast. Turbasammal kasvab igal aastal ühe sentimeetri võrra kõrgemaks ja alumine osa muutub pidevalt turbaks. Meie soodesse tekib igal aastal juurde umbes üks millimeeter turvast, sügavamates soodes on aga turbakihi paksus üle kaheksa meetri. Mida paksemaks turbakiht kasvab, seda enam soo isoleerib ennast põhjaveelisest toitest ja edaspidi saavad siin kasvada ainult väga vähenõudlikud taimeliigid. Turbakihid moodustavad kokku turbalasundi. Sagedaseks nähtuseks on olnud soo levimine kinnikasvanud veekogu piiridest ümbritsevale maale. Soost valguva vee ja niiske kliima tõttu levisid niiskuslembesed taimed sooservast iga
Neil arenevad ainult külgjuured, mis on horisontaalse levikuga, kusjuures peenemad juureharud kasvavad ülespoole, tõustes rabadel isegi maapinnani. Kuna pindmised turbakihid on taimetoitainete poolest vaesed, peavad eespool kirjeldatud juurekava arenguga taimed rabas leppima ainult õhukeses pindmises turbakihis leiduvate toitainetega. Sellest tingituna kannatavad taimed liigniiskes kasvukohas peale õhupuuduse ka toidupuudust. Pindmise turbakihi lagunemine suurendab kuivendatud soodes puude juurestussügavust ning metsa tormikindlust. Intensiivselt kuivendatud turvasmuldades ulatuvad puude juured 50...60 cm sügavusele, kuid põhimine juuremass jääb siiski pindmisse 20 cm paksusesse turbakihti. Pärast kuivendamist suureneb puistu assimileeriv mass, tõuseb CO2 neelamine, O2 ja fütontsiidide eraldamine ning õhust tolmu sidumise võime, suureneb puistu tootlikkus ja mulla viljakus.
on valguslembesed rahttaimed.ROHUSTU- niidukoosluste iseärasuseks on rohustu moodustumine, siis kuuluvad rohttaimede maapealsed osad.KAMARA- moodustuvad rohttaimede maaaluste osade pindmine kiht uuenemispungade, juurte ja kuluga. Elab: hulgaliselt mikroorganisme; mullaorganisme; toimub intensiivne taimeosade ning huumuse teke.SOOD JA RABADMadalsood- toituvad mineraalaineterohkest põhjaveest, on toitainerikkad kasvukohad. Turbakii tüsenedes toitumistingimused halvenevad, turbakihi kasvades kujuneb toitainetevaene raba.Siirdesood- ülemineku etapp madalsoost rabani. Kaotab kontakti põhjaveega. Puurinne (mänd, sookask), rohurinne (niitjas tarn, sookastik, sinihelmikas), samblarinne (harilik turbasammal, soovildik)Raba- kaetud männimetsaga. Rabaturvas on toitesoolade poolest väga vaene, sest puudub igasugune toitainete juurdevool mineraalmullast ja põhjaveest. Taimed toituvad sademete ja tolmuga saadavatest mineraalainetest. Isel taim on turbasammal, puudest on männid
Või arvata seletuseks mingi kolmas päris ootamatu või imeline põhjus? Jäägu vastuse otsimine lugejale edasimõtlemiseks. Selle asemel heitkem suuruse järjekorras põgus pilk teadaolevatele kosmiliste kehade jälgedele Eestis. Väikseim taevakeha jälg Eestis on tuvastatud Tallinnas Lasnamäel kunagise Tondi soo paeplatool. Kolmekümnesentimeetrise läbimõõduga lohku ei saa küll kuidagi nimetada kraatriks. Aga 1984. aastal määrasid geoloogiateadlased selle mitmemeetrise turbakihi alt leitud märgi ometi meteoriidijäljeks, mille vanuseks vähemalt 5000 aastat. Suuruselt järgmine meteoriidijälg Simuna kraater asub Lääne-Virumaal Simuna lähedal. Sealt on leitud pommilehtritaoline süvend, mille läbimõõt üheksa ja sügavus kaks meetrit. Geoloogide hinnangul märgib süvend uskumatult hilist meteoriidi plahvatuskohta.
soos , ning juba need olid tohutult suured, täis erinevaid puid ja puhmaid. Tahaksin teada, mis taimed kasvavad meie soodes ? Loodan leida vastuse, seda referaati tehes. Väikest eeltööd tehes, sain teada, et Eestis on võrreldes teiste riikide soodega väga palju erinevaid taimi ning puid. Nüüd tahaksingi kirjutada natukene nendest puudest, põõsastest , mis eristavad meid teistest riikidest . 3.MIS ON SOO ? Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad; keskmiselt tarnad, villpead; kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad (kanarbik, leesikas, sookail). Madalsoos on taimede lagunemine kiirem kui rabas, sest seal on lagundajaid rohkem
Loomulikult peavad koos turbasamblaga kõdunema ka teised rabataimed, nii et turvas tekib ka neist. Kuna tihedas turbakihis jääb peagi õhku väheseks, siis ei lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid pakseneb aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma kõige paksem turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. Eesti märgalad sood ja rabad Kuna Eesti maastik on tasane, tungivad märgalad kõikjale. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000 hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katavad 22,3% Eesti maismaast. Vaid Soomes on
Loomulikult peavad koos turbasamblaga kõdunema ka teised rabataimed, nii et turvas tekib ka neist. Kuna tihedas turbakihis jääb peagi õhku väheseks, siis ei lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid paksenevad aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma pakseim turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. KANARBIK Kanarbikku tuntakse kui lagedate nõmmede ja valgusküllaste nõmmemetsade asukat ja nende kasvukohtade peamist iseloomustajat. Ilma kanarbikuta ei kujuta ühte nõmme ettegi. Teistel seostub jälle kanarbiku nimega kanarbikumesi
turbasammaldest. Loomulikult peavad koos turbasamblaga kõdunema ka teised rabataimed, nii et turvas tekib ka neist. Kuna tihedas turbakihis jääb peagi õhku väheseks, siis ei lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid pakseneb aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma pakseim turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. Turvas on Eesti üks väärtuslikemaid maavarasid: maailmas on vähe riike, kus teda leiduks sama palju kui meil. Kuid meiegi turbarabasid ähvardab kuivendamine. Seega peame hoolega hoidma oma üht suurimat loodusrikkust.
Hoovussed Mudahoovused Jää Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise Firn, liustikujää Lumepiir Jää liigub raskusjõu mõjul Glatsiaalsed setted: 3..7 mahuprotsent moreeni liustikus. Materjal transporditakse: jää sees, all ja küljel ning peal Voored vooremaa, türi voorestikud Otsmoreen Künklik moreenalad Oosid setted Mõhnad Viirsavi Sood Soo on liigniiske ala, kus turbakihi Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% rabad. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Hästi lagunenud turvas, kütteturvad Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad. Halvasti lagunenud turvas, väetiseturvas.
5 m üle raba pinna ulatuvaid künniseid nagu Pikksaar ja Pähklisaar. Väljakujunenud on puisraba, lageraba, älveraba ning väljakujunemisjärgus on laukaraba. Raba idaosa ilmestavad kaks laugasjärve, mis on tõenäoliselt jäänukid kunagisest suurest järvest. Raba Kerttu Luik YASB-51 072877 5 SISUKORD teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, sageli veega täidetud lohud ehk langatuslehtrid. Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 5,8 m, keskmine paksus on 2,6 m. Rabaturvas on looduses küllastunud rabaveega. Erandiks on Meenikunno lääneosas paiknev freesturbaväljak, kus kraavitusest tingituna on rabavee tase alanenud 1-2meetrit. Turba all liivades paiknev põhjavesi on rabaveega hüdrauliliselt seotud ainult raba ja saarte piirimail. Siin toitub põhjaveekiht rabaveest sulglohkude kaudu. Sulglohkudes neeldub liivadesse
kuhu ei häbene viia ka kõige tähtsamaid külalisi. Viimaste aastatega on Põlvamaa paljuski arenenud. Ei oskagi öelda, kas võlgneme tänu Euroopa Liidule või on õppinud Põlvamaa inimesed ise paremini oma kodukoha loodust, ajalugu ja kultuurimälestisi hindama ja väärtustama. 1. Meenikunno raba 1.1. Meenikunno raba Meenikunno raba asub Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas, Põlva maakonna lõunapiiril. Pindala on 1448 ha. Turbakihi maksimum paksus on 5,8 m, keskmine aga 2,6 m. Meenikunno raba on suhteliselt noor raba. Raba kujunemine algas 5000-6000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. Alguses tekkis madalsoo. Jõudes arengus rabafaasini, ujutati soo uuesti üle ning madalsoo taastus. Turbalasundi kasvades jätkus tänapäevani kestev raba arenemine. Raba edelaosa on tekkinud kunagise jääjärve kinnikasvamise tulemusena. Rabatüüpidest esineb siin puis- , lage- ja älveraba. Raba
mitmekordsete tõlgete läbi on tekstis termin 'happeline pinnas', mida mina olen mõttes alati käsitlenud kui rododele sobivat. Lihtsa turbataimla valmistamiseks lõikame peenravaibast vajaliku kuju ja suurusega tüki, laotame selle ettenähtud kohale (umbrohtusid pole eelnevalt tarvis välja rohida - nad ei suuda peenravaibast läbi kasvada), ääristame tulevase turbaaia kivide või turbaplokkidega ja täidame tekkinud õnaruse neutraliseerimata turbaga millele segame hulka natuke liiva. Turbakihi paksus peaks olema vähemalt 20 cm. taimed:priimulad,rododendronid,hekitaimed,metsaalused ja soo taimed 4
Kamarusmägi ja Tuudipalu mäed. Mõhnade keskmiseks kõrguseks on 10 – 15 meetrit. 2. Peamised biotoobid Meenikunno looduskaitseala kolm põhilist biotoopi on raba, mets ja järv. Kõige suurem osa kaitsealast on raba, mille edelaosa tekkis enam kui 8000 aastat pärast jääega veekogu kinnikasvamisel. Ülejäänud raba areng on alanud Eestis suhteliselt harval moel – rabaturvas on hakanud ladestuma otse liivale. Sealne turbakihi paksus on kuni 6 meetrit. Meenikunno raba turbalasundid on veega küllastunud, liivad selle all ainult osaliselt ja raba nii-öelda „ripub“ kuival liivakihil ehk põhjavesi on sügaval ja raba alla jääb kuiv kiht. Umbes 1500 ha pindalaga mitmekesises rabamassiivis levib peamiselt puisraba, kuid esineb ka älvestikke ja ka mitu suurt laugasjärve (Suur Suujärv, Keskmine Suujärv ja Kamarusjärv). Rohkesti on rabasaari, kus kasvab põlis mände. Pähnisaart, mis on saartest kõige suurem,
Metsas tehti sügavkaeve 100cm sügavusele ning saadud andmetega määrati muld väga õhukeseks, halvasti lagunenud madalsoomullaks. Turbahorisondi tüseduse järgi jaotatakse madalsoomuldi väga õhukesed – 30-50cm; õhukesed – 50-100cm; tüsedad – üle 100cm (Raimo Kõlli, 2012). Lisaks sügavkaevetele, teostati kaheksa poolkaevet sügavkaevest 4 meetri kaugusele igasse ilmakaarde, et koguda andmeid huumuskihi kohta suuremalt alaltl. Metsamulla poolkaevete turbakihi tüsedus varieerus 28cm kuni 32cm. Tabel 3. Metsamulla kaevete tüsedused ja huumusesisaldus. Poolkaeve 1 2 3 4 5 6 7 8 number. Tüsedus 30 32 29 30 28 32 32 30 Hu% - - - - - - - - 14
3 Suurimad on Valgesoo ja Meeninkunno raba. 1 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, üldinfo 2 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, loodusväärtused 3 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, looduslikud tingimused 5 Meeninkunno raba pindala on 1448 ha. Kesmine turbakihi paksus on 2,6 m ning suurim 5,8 m. Nimetatud raba on üsna noor - raba kujunemine algas 5000-6000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. Rabatüüpidest esineb puis- , lage- ja älveraba. Enamjaolt katavad raba kidurad männid, mis vahelduvad laugastega moodustades nii rabasaari. Viimastel leidub kasvamas haruldast austria-roidputke, mille avapärane kodu on Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägismaal. Raba lääneservad toodetakse minimaalselt freesturvast
magneesiumi soolad) anorgaanilised ained ning erinevad orgaanilised ained (süsivesikud, rasvad, surnud ja kõdunenud taimede ja loomade jäänused). Järvemuda Järvemudaks loetakse klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnevat magevee setendit, mis sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist. Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra tihenenult turbakihi all. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D, foolhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente. Järvemudasid on püütud kasutusele võtta väetisainena põllumajanduses, kuid paraku on seegi rakendusvaldkond üsna piiratud, sest sapropeeli toiteainetesisaldus on üsna madal ja tema kasutamine tuleks kõne alla üksnes kompostiva lisandina väetisesegudes. Sültjat sapropeeli võib kasutada ka looma- ja linnusöödana. Meremuda
Turba moodustavad veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas osaliselt lagunenud taimejäänused, rabas eelkõige turbasamblad. “ Eestis kasvab 37 liiki turbasamblaid. Turbasammaldel on varred, oksad ja lehed, kuid puuduvad juured. Taim kasvab ladvaosast juurde ja samal ajal alumine ots kõduneb, moodustades turba. ” ( Kristian jt, 2011, lk 41 ). Turbasamblavaip kasvab aastas umbes ühe cm võrra ülaltpoolt paksemaks ja alaosas tekib üks mm turvast juurde. Meetripaksuse turbakihi tekkeks kulub seega umbes tuhat aastat. Turbasambla lehtedes on rakud, mis kuival ajal on täidetud õhuga, veerohkel ajal aga veega. Turbasammal on peaaegu steriilne. “ Looduslikus soos ei kaitse turbasammal bakterite eest mite ainult ennast. Turbasambla nakkusevastane toime oli tuntud ammu enne seda, kui avastati nakkuse kandjad - pisikud. Turbasamblaga seoti ja ravitseti haavu. Sõdade ajal on põhjamail ikka uuesti avastatud seda sambla kasutusviisi ning hädaabinõu on
meetrit.Koos Suure Munamäega on Vällamägi ainus küngas Eestis, mille kõrgus merepinnast ulatub üle 300 meetri.Vällamäel on väga elamuslik pinnamood, erakordselt järsud ja rahutud nõlvad. Künkal on peamine vaatamisväärsus põliskuusik. Kasutades vanu hobuseteid ja metsasihte on Vällamäe metsastele nõlvadele rajatud ligi 2km pikkune matkarada. Talvel on seal võimalik suusatada ja suvel sõita rattaga. Rada viib üpris väikese pindalaga soo juurde. Soolapi turbakihi sügavus on 17 meetrit. Teist nii sügava turbakihiga sood Eestis ei teata olevat. (Relve, 2008) Haanja looduspark Haanja looduspark hoiab, taastab ja arendab Haanja kõrgustikule aja jooksul inimese ja looduse koosmõjul kujunenud iselaadset maastikku, looduskooslusi ning elulaadi. Haanja looduse ning kultuuripärandi säilitamiseks ja kaitseks on loodud Haanja looduspark. See sündis endiste väiksemate kaitsealade, nagu Suure Munamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja
tasandab seda. Ülaveekiht - vabapinnalise põhjavee erivorm, tavaliselt lokaalse levikuga. Toiteala langeb kokku 4 voolualaga, sageli on teke tehnogeene. Reostuskaitstus sisuliselt puudub. Kasutus lokaalne ja tihti lühiajaline, näiteks taludes joogiveena. Käitub samuti, nagu vabapinnalise põhjavee kihi vesi, aga varud on palju väiksemad. 47. Sood ja nende liigitus. Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba. 48. *Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. 49. *Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste
Vabapinnalise vee korral veepind üldiselt kopeerib maapinda, kuigi tasandab seda.Ülaveekiht -vabapinnalise põhjavee erivorm, tavaliselt lokaalse levikuga. Toiteala langeb kokku voolualaga, sageli on teke tehnogeene. Reostuskaitstus sisuliselt puudub. Kasutus lokaalne ja tihti lühiajaline, näiteks taludes joogiveena. Käitub samuti, nagu vabapinnalise põhjavee kihi vesi, aga varud on palju väiksemad. *(5) Sood ja nende liigitus. Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba. madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel.Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste
Põõsarinne hõre või keskmiselt tihe, koosneb põhiliselt pajudest. Rohurindes palju tarnu, ubaleht , ussilill jt. Samblarindes turbasamblad, soovildik. 2.2. Samblasoometsade tüübirühm- turvas koosneb turbasamblast, karbonaadivaesed. 2.2.1. siirdesoo kkt.- levinud tasastel madalikel, tavaliselt rabade ümbruses. Kujunenud enamasti madalsoode rabakoosluste suunas toimuva arengu käigus. Turbakihi alumises osas madalsooturvas, peal rabaturvas. Puurindes domineerib mänd, vähesel määral ka sookaske. Põõsarindes vaevakask, madal kask, erinevad pajud. Rohurinne iseloomustab hästi kasvukoha asukohta suktsessioonireas madalsoosiirdesooraba: algul on domineerivaks tarnad jms., turbakihi paksenedes lisanduvad sinikas, sookail, küüvits, tupp-villpea. Samblarindes algul lehtsamblad, pärast turbasamblad. 2.2.2. raba kkt
1.3.3. Raba - spetsiifilise niiskuslembese taimkattega ja sademeteveest küllastunud oligotroofse turvasmullaga maastikuosa, millele on iseloomulik toitesooladevaese turba pidev juurdekasv ja sellega kaasnev sademetevee hulga püsiv suurenemine pinnases. Sõltuvalt raba tekkeviisist ja arenguastmest võib Eesti rabad jagada kolme peamisse kasvukohatüüpi: • nõmmrabad • siirderabad • kõrgrabad. Need raba kasvukohatüübid erinevad üksteisest pindmise turbakihi iseloomu poolest, kuid taimkatte järgi võivad olla raskesti eristatavad. 1.3.3.A. Nõmmraba kasvukohatüüp - levib tasastel madalatel või nõgusatel aladel. Tekkinud korduvate metsapõlemiste tagajärjel. 1.3.3.B. Siirderaba kasvukohatüüp - siirdesoost tekkinud raba esimene arenguaste, levib tasasel alal. Valitsevad põhiliselt sademeteveest toituvad männikud. 1.3.3.C. Kõrgrabad - oma arenguastmelt teistest rabadest vanemad. Kõrgraba on siirderaba
küllastunud oligotroofse turvasmullaga maastikuosa, millele on iseloomulik toitesooladevaese turba pidev juurdekasv ja sellega kaasnev sademetevee hulga püsiv suurenemine pinnases. Sõltuvalt raba tekkeviisist ja arenguastmest võib Eesti rabad jagada kolme peamisse kasvukohatüüpi: nõmmrabad siirderabad kõrgrabad. Need raba kasvukohatüübid erinevad üksteisest pindmise turbakihi iseloomu poolest, kuid taimkatte järgi võivad olla raskesti eristatavad. Nõmmraba kasvukohatüüp levib tasastel madalatel või nõgusatel aladel. Tekkinud korduvate metsapõlemiste tagajärjel. Siirderaba kasvukohatüüp on siirdesoost tekkinud raba esimene arenguaste, levib tasasel alal. Valitsevad põhiliselt sademeteveest toituvad männikud. Kõrgrabad on oma arenguastmelt teistest rabadest vanemad. Kõrgraba
erineda all paikneva mineraalmaa reljeefist. Tänu eri piirkondades valitsevatele tingimuste erinevustele esineb rabadel erinevaid vorme. Platoorabadel on lame keskplatoo ja järsud nõlvad, kontsentrilistel 2 rabadel on iseloomulik kuppeljas kuju, ekestsentrilistel rabadel määrab rabapinna kallakuse turbakihi all paikneva mineraalmaa reljeef ja atlantilised rabad, kus esineb mitmeid rabakupleid ja kus üleminek raba, vaipsoo ja teiste sootüüpide vahel on tihti ebaselge(1.). Rabad on liigivaesed, kuid neis leidub liike, mis ümbritsevaid alasi ei asusta. Iseloomulikud rabataimed on turbasamblad, sookail, hanevits, tupp-villpea, murakas, jõhvikas, huulhein ja rabakas (2.). Rabades elab rohkesti erinevaid selgrootuid, eriti
annaabi.ee 
