Siirdesoo (0)

    Siirdesoo         Herman Karol  Hõrrak

6.B Tallinna  Reaalkool 2014
    Mis on siirdesoo?

Siirdesoo 
ehk üleminekusoo on 
soo arengu keskmine 
järk ehk 
üleminek madalsoost 
kõrgsooks. Siirdesoo 
on  ümbruskonnaga  
enam-vähem samal 
tasapinnal . Siirdesoos 
on rohkem taimkatet 
kui rabas kuid vähem 
kui madalsoos. Siirdesoo kaasik
http://maeopik.blogspot.com/2010/02/siirdesoo.html 
    Soo tegurid Siirdesood  arenevad 
madalsoodest. 
Siirdesoo on  madalsoo  
ja  raba  vaheastmeks. 
Soo on liigniiske ala, 
kus turbakihi paksus on 
üle 30  sentimeetri . 
Liigniiskuse  tõttu on 
lagunemine  soos väga 
aeglane ning osaliselt 
lagunenud taimede ja 
loomade jäänused 
moodustavad turbakihi. 
Turba tekke kiirus sõltub 
taimede lagunemise 
kiirusest. Madalsoo ja raba erinevus
elehed /6klass/1maa/maa6-1-16-2.htm">http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/1maa/maa6-1-16-2.h
tm  
    Pudeltarn Iseloomulikud tunnused on 
alumised  lehetuped  käsnjalt 
paksenenud, taim seetõttu 
alusel jämenenud. Varred 
ümarad. Lehed 2-4(8) mm 
laiad , hallikasrohelised. 
Põisik valminult pruunikas, 
aheneb  järsult  pikaks  
nokaks. Kõrgus 30-80 cm. 
Levik ja  ökoloogia :  Soodes , 
kraavides, kallastel. Õitseb 
mais, juunis. Pudeltarn
units .it/carso/chiavi_pub30?usr= admin & step =794&altro=0&n=4361">http://dbiodbs.units.it/carso/chiavi_pub30?usr
=admin&step=794&altro=0&n=4361  
    Sookask   ●  Liik võib kasvada 
paarikümne meetri 
kõrguseks (kuni 28 meetrit) 
ja tüveläbimõõt võib olla 
kuni 50 cm. Tegemist on 
lühiealise  liigiga , kes ei ela 
tihti üle 80 aasta.  ● Esimese 15–20 aastaga 
kasvab puu väga kiirelt, 
hiljem kasvutempo 
aeglustub. Esimese 10 
aastaga võib kasvada 10 
meetri  pikkuseks .
    Tupp - villpea ●  Tupp-villpea 
kasvukohtadeks on 
niisked   paigad , kus 
kasvab vähem või 
rohkem ka turbasammalt. 
  ● Sageli võime lagedatel 
rabadel või väheste 
puudega rabastuvates 
metsades näha tupp-
villpead massiliselt 
kasvamas . Tupp viljapea
http://www.tlu.ee/~kyttim/Sootaimed.html 
    Vaevakask ●  Põlvepikkusena on ta enda 
kohta võimas puu ja 
puusakõrguseni ulatudes lausa 
hiiglane . See ei ole seepärast, et 
muld  oleks kehv , valgust vähe 
või niiskust liiga palju – ta lihtsalt 
on selline oma tavaliste  
kasvutingimuste juures.  ● Mõnikord ei ületa ka 
mitmekümneaastase puu kõrgus 
paarikümment sentimeetrit . Kuid 
viljakale mullale istutatult võib 
vaevakask teinekord isegi 
puukujuliseks kasvada. Vaevakask
lehtpuud -ja--psad/vaevakask/? category =7&panel=1">http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/
vaevakask/?category=7&panel=1  
    Balti  sõrmkäpp ● Iseloomulikud tunnused: 
Alumised ja keskmised 
lehed üleni ühelaiused, 
keskmiselt 2 cm laiad, 
tumedate laikudega. 
Kõrgus 25-65 cm.  ● Levik ja ökoloogia: 
Niisketel  niitudel , eriti 
veekogude kallastel. 
Hajusalt. Õitseb juunis, 
juulis.  Kaitsealune  liik, 
kuulub 3.kategooriasse. ● Balti sõrmkäpp Balti sõrmkäpp
http://dbiodbs.units.it/carso/chiavi_pub30?usr=ad
min&step=794&altro=0&n=4361  
    Jõhvikas ● Harilik jõhvikas eelistab 
kasvukohana  
märgalasid. 
Jõhvikamarjadest saab 
karastava joogi, mis on 
ka vererõhku alandava 
toimega.  ● Sama  morss  teeb tuju 
paremaks ka kõrgest 
palavikust  kurnatud  
haigetel .  Jõhvikas
http://ak.rapina.ee/jaan/puuv/liik/pk/a_pkn.htm 
   Suur - rabakiil ● Keskmise suurusega 
jässakas  kiil , kelle tiibade 
siruulatus  on 6-7 cm.  ● Lendavaid  putukaid 
jälgides  on  kõigepealt  
näha must keha ning 
suured tumepruunid 
silmad. ●  Eestiibade  tipus  on must 
täpp , mis on  lennul  
jälgitav.Suur -  rabakiil
keskkonnaamet .ee/dl-est/dragonlife/sundmusedpildid-2013/inventuur-eestis-2/">http://www.keskkonnaamet.ee/dl-est/dr
agonlife/sundmusedpildid-2013/inventu
ur-eestis-2/  
    Hüpikämblik   ● Hüpikämbliklased on 
väikesed alla ühe 
sentimeetri pikad  kirjud , 
hallikad  või mustad 
ämblikud , kes liiguvad 
kiiresti ja ka hüppavad.  ● Neil on  lühikesed  ja 
tugevad jalad, eeskeha 
eesosas  kaks suuremat 
silma.  ●  Tal on mitmeplaaniline, 
terav ja värviline nägemine. Hüpikämblik
http://huvitav.net/makrofotod-armsates
t-hupikambliklastest/hupikamblik-18/  
    Sääriksääsk  ● Täiskasvanud  putukas  
ei söö, hammusta ega 
nõela. ● Täiskasvanud putukas 
on 60 mm  pikkune , 75 
mm-se tiivaulatusega. 
Hallikaspruuni värvi. ● Täiskasvanud 
sääriksääsk on täiesti 
kahjutu  putukas. Sääriksääsk
photos /propsis/30456923">http://fotoalbum.ee/photos/ prop
sis/30456923  
    Rabakonn   ● Rabakonn on levinud 
kõikjal Eestis ●  Rabakonni võib näha toitu 
püüdmas nii päeval kui 
öösel, kuid kõige 
aktiivsemalt tegutsevad 
nad siiski  õhtuti . ●  Olulisima osa toidust 
moodustavad  mardikad , 
vähemal määral tarbib ka 
ämblikke, rohutirtse, 
lutikaid ja  röövikuid . Rabakonn
image /79763985">http://www.pbase.com/bister/image/79763
985  
    Rohukonn   ● Ta veedab kogu suve 
maismaal,  veekogudest  üsna 
kaugel. ●  Rohukonn on öise eluviisiga  
loom, kes kõige erksamalt 
tegutseb kella 23…2 ajal. 
Päeva veedavad rohukonnad  
põõsastesse, kivide alla või 
pehkinud kändudesse varjunult. ● Tema toidust moodustavad 
peamise osa mardikad ja 
kahetiivalised ,  nälkjad  ja 
sihktiivalised . Rohukonn
http://www.laanemaaott.eu/contact.html 
    Nastik   ● Nastik on tumehalli, 
pruuni või isegi musta 
värvi selja ning valge 
kõhualusega  madu , 
kelle pikkus võib 
ulatuda  150 cm-ni. 
Isased on emastest 
kuni poole lühemad - 
vaid kuni 70 cm. ● Nastik on ilma mürgita 
madu. Nastik
sites .google.com/site/roomajadanneklass/keda-nimetatakse-roomajateks/raestik-ja-nastik">https://sites.google.com/site/roomajada
nneklass/keda-nimetatakse-roomajateks/r
aestik-ja-nastik  
    Rästik ● Rästik on suhteliselt 
väike, kuni 75 cm pikkune 
pruunikas-hallikat värvi 
madu, kelle tunneb ära 
piki  selga  kulgeva 
tumeda siksakilise  triibu  
järgi. ● Nad on väga  paiksed  
loomad,  elades  kogu elu 
ühel ja samal kohal, 
liikudes vaid 60…100 m 
raadiuses Rästik
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:R%C
3%A4stik.jpg  
    Arusisalik   ● Arusisalik on 10…16 cm 
pikkune, tumeda värvusega 
sisalik. ●  On päevase eluviisiga, 
talvel on  talveunes . ● Vaenlaseks on rästik, nastik. ● Kuulub kaitstavate liikide III 
kategooriasse. ● Toitub mitmesugustest 
putukatest , ämblikest, 
limustest ja ussidest. Arusisalik
http://fotoalbum.ee/photos/propsis/5264
2265  
    Siirdesoo  toiduahel Balti sõrmkäpp Sääriksääsk  Rabakonn
    Siirdesoo toiduahel Jõhvikas  Hüpikämblik  Rästik
    Siirdesoo  ● Siirdesoo on kasulik loomadele, sest see 
on neile  koduks , kaitseks ja söögikohaks.
    Siirdesooo 
   

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22