MUSTRÄSTAS Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Mustr %C3%A4stas http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/8li nnule/mustr.htm http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TURMER 2.htm Punane raamat Tallinn ,,Valgus" 1982 lk 204 Musträstas... Pojad Levik ...ehk turdus merula on levinud peaaegu Musträstas muneb pessa 3-5 muna, Musträstas on levinud Euroopas ja Loode kogu Euroopas, v.a Põhja-Skandinaavia ja tavaliselt 4. Munad on sinakasrohelist Aafrikas, Väike- ja Kesk-Aasias, Põhja- suurem osa Soomest. värvi punakuspruunide tähnidega. Pojad Indias ja Lõuna-Hiinas. Eestis on kooruvad tavaliselt paari päeva pärast. musträstas tavaline, kuid väikesearvuline
SQL kodutöö TA13KÕ Virge Luht 1.Loo tabel USE [Virge] GO SELECT [ID] ,[Perenimi] ,[sugu] ,[elukoha_linn] ,[synniaasta] FROM [dbo].[yliopilased_1] GO 2.Lisa 7 üliõpilast 1 Kalkun naine Paide 1976 2 kuldnokk mees Paide 1985 3 Merikotkas mees Pärnu 1982 4 Kurg naine Tartu 1990 5 Luik naine Valga 1988 6 Musträstas naine Tallinn 1992 7 Varblane naine Tallinn 1993 3.Mitme üliõpilase nimi on pikem kui 4 tähte? 4.Mitu naisüliõpilast on Tartust? USE [Virge] GO SELECT [ID] ,[Perenimi] ,[sugu] ,[elukoha_linn] ,[synniaasta] FROM [dbo].[yliopilased_1] where elukoha_linn like 'Tartu' GO 4 Kurg naine Tartu 1990 5.Missugune on meesüliõpilaste keskmine vanus? USE [Virge] GO SELECT [ID] ,[Perenimi] ,[sugu] ,[elukoha_linn] ,[synniaasta]
NÄITEID EESTI LINDUDEST Metsis Naerukajakas Kägu Cuculus canorus Käo muna võõras pesas Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas hiireviu Suurkirjurähn musträhn roherähn linavästrik kiivitaja Kühmnokkluik laululuik
jässakas värvuline. Isaslind hiilgab oma kauni sulestikuga. Tema helepunane rind on nii silmatorkav, et looduses teda tähele panna ja ära tunda ei ole raske. Emaslind roosakashalli värvusega on tagasihoidlikum. Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga. 5. Musträstas. Musträsta rohked rahvapärased nimetused viitavad tema sarnasusele mitmete teiste lindudega: jõeköster ja jõe- õpetaja (vesipapi nimed), siplasekukk (musträhn), kuldnokk jne. Välimuse järgi on teda aga lihtne kõigist teistest eristada. Nimelt on musträstas tõesti üleni süsimust ning kontrastselt paistab kaugele kuldkollane nokk
· Sinirind e · Väike- · Must- · Põldvarblane lehelind lepalind · Metsvint · Salu-lehelind · Kadakatäks · Põhjavint · Pöialpoiss · Kivitäks · Koldvint · Hall- · Musträstas · Rohevint kärbsenäpp · Hallrästas · Väike- · Ohakalind · Vainurästas kärbsenäpp · Siisike · Hoburästas · Must- · Kanepilind kärbsenäpp · Mägi- · Leevike · Põldtsiitsitaj kanepilind · Suurnokk a · Urvalind · Lapi- · Rootsiisitaja · Kuuse- tsiitsitaja
Linnud - birds Alk aue Raisakotkas vulture Faasan pheasant Rasvatihane great titmouse Hahk eider Ronk raven Haigur heron Rukkirääk corn-crake Haigur heron Rähn woodpecker Hakk daw Siisisaba - silktale Hani goose Sinikaelpart smallard Harakas magpie Sookurg crane Harksabakull kite Suitsupääsuke barn swallow Jaanalind ostrich Teder black grouse Jahikull falcon Tedrekana grey-hen Jäälind ice-bird Tedrekukk black-cock Kajakas sea-gull Tihane titmouse Kakaduu cockatoo Tikutaja snipe Kalakotkas osprey Tuttpütt grebe Kaljukotkas goldeneagle Tutttihane crested titmouse Kalkun turkey Tuuletallaja wind-hover Kana hen Tuvi dove Kanaarilind canary Vabakana ptarmigan...
Musträstas Saabub meile märtsi keskelt aprilli alguseni. Vähesed musträstad ka talvituvad Eestis. Sügisene ränne algab neil septembris ja kestab novembrini. Musträstas pesitseb Euroopas, Aasias ja PõhjaAafrikas, ta on inimese poolt viidud ka Austraaliasse ja UusMeremaale. Talvituvad Inglismaal ja mujal LääneEuroopa maades, Aasia kesk ja lõunaosas ning Põhja Aafrikas. Isaslinnul on kollane nokk, sulestik on must ilma läiketa. Emaslinnu nokk on pruunikasmust, sulestik on seljalt tumepruun ja kõhualune on laiguline. Maapinnal kulgeb ta hüpates või kiiresti joostes, tihti peatub ja ajab saba püsti.
Olivier Messiaen (1908 Avignon 1992 Pariis) Prantsuse helilooja, organist, õpetaja. Oli pühendunud katoliiklane, ka looming läbini religioosne. Pariisi konservat. astus väga vara, 11-a. Õppis komp., teooriat, klaverit, orelit, pisut löökpille. Tema muusikaajaloo õpetaja oli kreeka värsimõõdu ja luulerütmide spetsialist (sellest sai hiljem ka Messiaeni huviala), tundis vanakreeka ja erinevaid rahvamuusika laade, samuti keskaegseid kirikulaade. 1931 asus tööle Pariisi Püha Kolmainu kiriku peaorganistina, seal töötas surmani. Huvi indoneesia (gamelan), india ja jaapani muusika vastu, mida kuulis plaatidelt ja reisidel. II MS ajal läks sõtta, langes 1940 vangi (viidi Sileesiasse), kus kirjutas olulise kammermuusikateose "Kvartett aegade lõpuks". 1941 sai Pariisi kons-i harmooniaõppejõuks. Töötas välja oma loomemeetodi, mis põhines värviharmoonial ja omaloodud sümmeetriliste laadide süsteemil), ja kirjutas trakt...
hrl kopsusamblik (III) Seened: sälk-kollanutt, lepataelik, pruun kõrbik, must pässik Putukad: metsasitikas, metsa-raisamatja, punaselg-raisamardikas, nõmmeöölane Limused: hispaania teetigu, viinamäetigu Kahepaiksed- ja roomajad: rohukonn (III), tiigikonn (III), hrl kärnkonn (III) Imetajad: orav, hrl siil, põhja-nahkhiir (II), pargi-nahkhiir (II), veelendlane (II), tõmmulendlane (II), suurvidevlane (II), kaelushiir, metskits, rebane Linnud: hallrästas, laulurästas, vainurästas, musträstas, kuldnokk, puukoristaja, porr, kaelustuvi, talvike, hakk, metsvint, rohevint, salu-lehelind, Parkidest üldiselt ● Pargid võivad olla kas tehis- või poollooduslikud kooslused ● Suur hulk mõisaparke ja ka linnaparke ● Eesmärk säilitada liigirikkus Koosluse tekkimine ● Alguse saanud metsast ● Inimtegevus (rohked puud/põõsad) Fotod: Luua Metsanduskool Koosluse püsimine
ravimid. Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal elektroonikaseadmed ja teletehnika. Huvitavat rootslastes ja Rootsist Kui Rootsi lõunaosa on tihedalt asustatud, siis põhjaosas võib päevi ringi rännata, ilma et kohtaks inimhingegi. Eesti Vabariigi kodanikel on õigus Rootsis viisavabalt viibida 90 päeva poole aasta jooksul. Rootsis kehtib igamehe õigus, mis tähendab, et eravaldusi on lubatud kõikjal läbida. Rootsi rahvuslind on musträstas. Rootsi on üks Eurovisiooni kõige edukamatest riikidest olles võitnud neljal korral ja tõusnud esiviisikusse 18. korral. Rootslased on ühed varasemad tuntud rahvusvähemustest Eestis, kes elavad peamiselt Eesti põhja- ja läänepoolsetel rannikualadel, väiksematel saartel ja Noarootsi poolsaarel. Kasutatud materjalid http://wapedia.mobi/et/Rootsi http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_teadlaste_loend http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi#Kultuur
Hannes vaatas teda ja ennast ning avastas et tema täpne koopia seisab tema vastas. Hannes küsis lindpoisilt mis ta nimi on ning lindpoiss vastas, et tema nimi on Hannes. Hannes pani kori käst ning astus sinna kus oli ennem lindpoiss seisnud. Poisslind ronis puu otsa, kus Hannes oli ennem õunu korjanud, ning hakkas õunu korjama. Hannes tundis et keegi on tema vasakul õlal, ta pööras pea ning nägi seal musträstast. Siis pistis kampsuni kaelusest pea välja teine musträstas ja varrukaist komas ja neljas. Hannes kattus lindudesse. Lärmatsedes paiskus linnukuhi õhu laiali, koondudes jälle tihedaks pilveks. Hannes kes istus õunapuu otsas mõttes endamisi , et see oli imelik, et hetk tagasi oli ta justkui poissi näinud lindude asemel. U. Tegelased: jutustaja u. tema Tegevuspaik: Paranormaalsed nähtused: Päevad Lillekülas. Tegelased: Tegevuspaik: Paranormaalsed nähtused: Esimese eestlase jutustus. Tegelased: Tegevuspaik:
.................................................................................35 2.4.9.3. Laanerähn (Picoides tridactylus)...............................................................................36 2.4.10. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: rästaslased (Turdidae).............................37 2.4.10.1. Punarind (Picoides tridactylus)................................................................................37 2.4.10.2. Musträstas (Turdus merula).....................................................................................38 2.4.10.3. Hallrästas (Turdus pilaris).......................................................................................39 2.4.11. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: kärbsenäplased (Muscicapidae)..............40 2.4.11.1. Ööbik (Luscinia luscinia).........................................................................................40 2.4.12
Niisked niidud ja lodud ning kõrged kuivad kadastikud loovad neile ellujäämiseks soodsa, kuid samas ka väga kergesti haavatava looduskoosluse. Mõningad näited orhidee liikidest võib näha allpool joonistel. Metsadesse on viimase 50 aasta jooksul elama asunud põdrad ja metssead. Ümbruskonnas leidub veel metskitsi, jäneseid, oravaid, põldhiiri, rebaseid ja teisi väiksemaid kiskjaid nagu kärp, nirk, tuhkur. Lindudest pesitsevad seal vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, lõoke (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades. Joonis 2. Kaunis Kuldking Joonis 3. Tõmmu käpp Joonis 4. Soohiilikas 7 3. Kultuurilugu
Värvuliste välimus on seinast seina, ent sulestik on neil kõigil enamasti mustriline. Selts: Värvulised (Passeriformes) Värvuliste selts hõlmab väga palju liike ja suure arvu sugukondi. Värvulised on liigirohkeim linnuselts; u. 5100 liiki, Eestis üle 100 liigi. Suurim värvuline on ronk, väikseimad on pöialpoisid ja nektarilinnud. Värvuliste hulka kuuluvad meie kõige tavalisemad suvelinnud (kuldnokk, metsvint, pääsuke et al ) ja talvelinnud (varblane, tihane, käbilind, musträstas et al). Üle poole Maad asutavatest linnuriikidest kuulub sellesse seltsi. Kõige enam on neid troopiliste alade metsades; mida enam põhja poole, seda vähem on värvulisi nii absoluutselt, kui suhteliselt. Vaatamata tunduvatele erinevustele väliskujus ja bioloogias on nad kõik väga ühelaadsed. Paljudel juhtudes ei õnnestu leida piisavalt põhjendatud kriteeriume, et jaotada seltsi sugukondadeks või et määratleda nende mahtu süsteemis. Suurema osa värvulistest moodustavad laululinnud
Salumetsa loomastik Salumets on kõige viljakama mullaga ning kõige liigirohkem mets. Salumetsades pesitsevad kasevaksikud, pähklikärsakad ja toominga võrgendikoid. Salumetsas on veel palju erinevaid putukaid, kuid need on erilisemad. Veel on liblikalisi, kiililisi ja sihktiivalisi, mille alla kuuluvad rohutirtsu laadsed. Salumetsas esineb palju linde( osad neist on paiknevad linnud teised rändlinnud). Eesti paigalinnud on: laanepüü, sinitihane(tema on ka hulgulind, kuid põhiliselt paigalind), kodukakk, pasknäär( tavaliselt on paigalind, kuid on ka juhuseid kus on ka hulgu- ja rändlind kui ka lihtsalt läbirändaja), musträstas(on rändlind ainult põhjaosas muidu on paigalind), rasvatihane, hallvares ja harakas( vanalinnud on paiksed, aga noored hulguvad). Eesti rändlinnud on: aed-põõsalind( tavitub Lõuna-Aafrikas), vööt- põõsalind( talvitub Ida-Aafrikas), kaelustuvi ehk meigas, ööbik, metsvint, kägu, puna...
ärkavad ülesse need inimesed, kelle peale mõeldakse. Samamoodi tulid ka toast välja nende väikesed õed ja vennad, keda polnud elavate seas. Seal nad kallistasid ja suudlesid üksteist, isegi einestasid koos veel ühe lõuna . Kuid nad kuulsid, kuidas kelle lõi toas kaheksa, sest Tyltyl mõtles aja peale ja, et nad lubasid Valgusele, et on kella üheksaks tagasi. Enne seda küsis Tyltyl oma vanavanemate käest,. Ega neil juhuslikult Sinilindu ei ole, aga vanaema ja vanaisal oli musträstas, mis laulis väga ilusti, ning oli seal samas, ja pealekauba veel ka sinine. Siis võtsitki lapsed ta kaasa. Lapsed jätsid hüvasti ja hakkasid tagasi minema. Kui nad aga said mälestuste maalt tagasi, siis muutus lind aga üleni mustaks. Poisil oli pettumus suur, et ei saanud viia Valgusele Sinilindu aga Valgus ei olnud pahane, vaid ütles: "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate"
LOOMASTIK Muhu metsadesse on viimase 50 aasta jooksul elama asunud põdrad ja metssead, kes paljunesid kiiresti ja tegid põldudel palju pahandust. Muhus on veel metskitsi, jäneseid, oravaid, põldhiiri, rebaseid ja teisi väiksemaid kiskjaid nagu kärp, nirk, tuhkur. Kümmekond aastat tagasi toodi saarele hirved, kes on siin hästi siginud ja kohanenud. Lindudest pesitsevad siin vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, LÕOKE (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades. Saart ümbritsevas meres elavad ahven, räim, kilu, haug, tuulehaug, angerjas, säinas, latikas,
Samamoodi tulid ka toast välja nende väikesed õed ja vennad, keda polnud elavate seas. Seal nad kallistasid ja suudlesid üksteist, isegi einestasid koos veel ühe lõuna . Kuid nad kuulsid, kuidas kelle lõi toas kaheksa, sest Tyltyl mõtles aja peale ja, et nad lubasid Valgusele, et on kella üheksaks tagasi. Enne seda küsis Tyltyl oma vanavanemate käest,. Ega neil juhuslikult Sinilindu ei ole, aga vanaema ja vanaisal oli musträstas, mis laulis väga ilusti, ning oli seal samas, ja pealekauba veel ka sinine. Siis võtsidki lapsed ta kaasa. Lapsed jätsid hüvasti ja hakkasid tagasi minema. Kui nad aga said mälestuste maalt tagasi, siis muutus lind aga üleni mustaks. Poisil oli pettumus suur, et ei saanud viia Valgusele Sinilindu aga Valgus ei olnud pahane, vaid ütles: "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate"
Kuigi ma ei usu, et ta selle üle kurvastaks. Ta ütles ainult: "Oh - oh - hoo, ja - jah, kus sellest on ikka aega läinud, kui sai viimati meiupuu ümber tantsu vihutud." Pärast istusime kõik niidule maha ning jõime kohvi, mida olid keetnud ema, tädi Greta ja tädi Liisa. Kukleid ja kooke saime ka. Vanaisa jõi tervelt kolm tassi kohvi, sest kohv maitseb talle väga. Metsas istus mingi lind ja laulis vägevalt sel ajal, kui me kohvi jõime. Bosse ütles, et see olevat musträstas. Ma armastan musträstaid. Me mängisime veel viimast paari ja kõiksugu muid mänge. Nii tore on, kui isad - emad kaasa mängivad. Nojah, ega see siis võib - olla nii tore polekski, kui peaks nendega päevast päeva mängima. Aga jaanipäeval võivad nad minu meelest küll kaasa lüüa. Svipp kargles meie ümber ja klähvis, kui me mängisime. Ma usun, et see meeldis temalegi. Sel õhtul võisime üleval olla täpselt nii kaua kui ise tahtsime. Agda ütles, et kui enne
Liigivaene on elu nõmmedel, kus pesitseb nõmmlõoke ja harva võib kohata vaenukägu . Puistutes on linnuelu raskemini jälgitav, kuid seevastu liigirikkam. Tavalisteks elanikeks aasta ringi on ronk, hallvares ja harakas. Pesitseb ka rida kullilisi. Kogu aasta viibivad puistutes tihased. Haruldasem on musträhn. Kõikjal kogu aasta võib kohata suurt kirjurähni. Rohkesti elutseb metsades pasknääre ja mänsakuid. Tavalised on kõik rästaliigid, kellest musträstas asustab ka parke ja aedu. Tavaliseks haudelinnuks igasugu puistus on metsvint, hall-kärbsenäpp ja punaselgõgija. Peaaegu kõigis puistutes võib kuulda väike-lehelindu. Niiskemaid metsi asustab metskurvits ja jõekallaste võsastikes ning lapikus võib kuulda ööbiku kõlavat laulu. Kultuurmaastikus, kus inimese tegevus on pidev, pesitseb rohkesti värvulisi. Avamaastikul pesitsevad talvike, põldlõoke, sookiur jt. Rändel peatuvad põldudel ka sookurgede suuremad ja väiksemad salgad
Tumedalt tükitud loomaliikide kohta on vaja täita tabel Loomade häälitsused ja laul Kõrv loodusesse. 2012. ELF, TÜ loodusmuuseum. (http://www.loodusheli.ee/) Liik Selts Häälitsuse/laulu kirjeldus Välimus - iseloomulikud Kooslus, kus elab tunnused Metsalinnud Värvulised Laul on aed-põõsalinnul meeldiv, Ta on silmapaistmatu välimusega, Elutsevad lehtmetsades, kiire ja ühtlase tugevusega, nagu hiirekarva laululind. Aed-põõsalind puisniitudel, keegi jutustaks midagi ärevalt ja on ühtlaselt pruunikashall, väike lind. lehtvõsades, parkides ja *Aed-põõsaslind kiirelt. Alapool on heledam kui ülapool...
vaatama? Mitmeks ja mitmeks kuuks unustate meid, ja me pole nii kaua kedagi näinud.." (Vaatama tulemine tähendas tegelikult nende peale mõtlemist, sest kui neile mõeldi, siis ärkasid nad üles) Lapsed vaatasid ringi ja kõikjal oli nende arvates palju ilusam, samas polnud miski muutunud kõik oli nii nagu nad mäletasid oskasid rohkem väärtustada lihtsalt. Einestati koos ja siis küsisid lapsed, ega neil sinilindu pole, ja vanaemal ja vanaisal oli musträstas, mis laulis väga ilusti, ning oli seal samas, ja pealekauba veel ka sinine. Siis võtsitki lapsed ta kaasa. Kui nad kuulsid kella (mis lõi ainult selle pärast, et temale mõeldi), jätsid nad hüvasti ja hakkasid tagasi minema. Kui nad aga said Mälestuste maalt tagasi, siis muutus lind üleni mustaks. 2 Maris Savik Tyltyl oli väga pettunud ning tajus, millised alandused, takistused ja pahandused teda sinilinnu leidmise teel ootavad
Metsaloomastik: Selgrootud( hiid-puiduvaablane,tuhatjalgne,laanekukklane);linnud (musträhn ,käblik,metsvint,lehelind); imetajad(karu,kits,hunt); Väikekiskjad. Nirk, kärp, nugis, tuhkur, rebane, mäger, mink. Liigid: metstilder, metsvint, rohevint, suurnokk-vint, metskiur, hall-kärbsenäpp, talvike, siisike, väike-lehelind, salu-lehelind, mets-lehelind, suur-kirjurähn, mustpea-põõsaslind, aed- põõsaslind, laulurästas, hallrästas, musträstas, vainurästas, pasknäär, rasvatihane, põhjatihane, sootihane, tutt-tihane, sinitihane, sabatihane, punarind, käblik, kaelustuvi, leevike, karmiinleevike. Lääne-Eestile iseloomulikke elupaigatüüpe: metsad ja sood. Põlismets on looduslik, inimtegevusest puutumata mets. Ürgmetsa aineringe kulgeb kinnises tsüklis ja seda iseloomustab tootmise-tarbimise tasakaal (P/R=1). Ürgmetsa taimekooslus(ed) on üsna stabiilsed. Inimpelglikud liigid.. Eesti kotka-aabits. IV Niidud
nuumanud, valib ta oktoobris sobiva paiga välja ja asub sinna usinalt suuremat sorti puulehti tassima. Tassib päratu hunniku kokku, siis aga hakkab ennast nendes veeretama. Keerleb mitu ööd ühtejärge, seni kuni okaste külge on tekkinud ühtlaselt tihe polster. Siis tõmbab ennast mõnusalt kronksu ja sulgeb oma mustad silmanööbid. Järgmine kord avab ta need alles ühel sumedal märtsiõhtul, kui lumi aurab ja musträstas kõrgel saareladvas nukralt vilistab. Selleks ajaks on rasvarullist saanud kiitsakas ja pahur olevus. Magesõstrapõõsa all asub siilivana üks suvistest magamistubadest. Teine koht, kus ta pärast väsitavat jahiretke leiba 17 luusse armastab lasta, asub mahalangenud hobukastanitüve varjus. Aga tal on neid kohti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
