Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aisting, tunnetusprotsess, luuakse, maitsmis, puutetundlikkus, tunnetusprotsessid, kognitiivsed, ärritaja, aistingud, kuulmis, puuteaisting, kolvikest, kuuleb, 3500, maitset, soolane, umami, eeterlikud, teravad, sõrmeotstel, tajukujund, objektidest, ümbritsevast, paiknemine, magusus, lähedus, suletus, konstantsus, valivus, selektiivsus, mõtestatusTARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:
Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs
TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE. AISITINGUD: NÄGEMIS-, KUULMIS-, HAISTMIS-, MAITSMIS- JA KOMPE- EHK PUUTEAISTING, KA TEMPERATUURI-, VALU-, TASAKAALUAISTING. MIS ON TAJU, MILLE POOLEST ERINEB AISTINGUST? TAJU PEEGELDAB MEID ÜMBRITSEVAID OBJEKTE JA NÄHTUSI TERVIKLIKULT; TAJU
ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE. AISITINGUD: NÄGEMIS-, KUULMIS-, HAISTMIS-, MAITSMIS- JA KOMPE- EHK PUUTEAISTING, KA TEMPERATUURI-, VALU-, TASAKAALUAISTING. MIS ON TAJU, MILLE POOLEST ERINEB AISTINGUST? TAJU PEEGELDAB MEID ÜMBRITSEVAID OBJEKTE JA NÄHTUSI TERVIKLIKULT; TAJU TÖÖTLEB MEELTE KAUDU SAADUD
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Meeleelundid ja tunnetusprotsessid Referaat Margit Reinsalu 10a Tallinn 2010 0 Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistinguid. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb : retseptoritest e tundenärvilõpmetest - võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
Biheiviorism (J. Watson) - objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). Humanistlik psühholoogia (C. Rogers ja A. Maslow) -rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid oma- dusi, mis eristavad teda loomadest, -- eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Kognitiivne psühholoogia (J. Piaget) - uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Psühhobioloogia - seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia uurimismeetodid jaotuvad kolmeks: kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 891ffda0na muutustele. Psüühika ja bioloogia vahelisi seaduspärasusi uurib psühhobioloogia. Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse.
Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida
huvitavad ja püüab välja uurida mismoodi 1 teguri olemasolu põhjustab teise teguri ilmnemist. ) *laboratoorne *loomulik *Vaatus *ekstrospektsioon e välivaatlus (vaatleja kasutab ise silmi, kõrvu jmt, ka tehnikat) *introspektsioon e sisevaatlus (analüüsitakse iseennast) *Test *Küsitlus/anketeerimine *Modelleerimine e mudeldamine. Luuakse mudel objektist, ei katsetata objekti enda peal. (+kliiniline, biograafiline, tegevuse produktide ja loomeproduktide uurimine) P=tõenäosus Vaidluteljed: Bioloogiline (geen) <-> sotsiaalne (kasvatus) Spekulatiivne (faktid, reeglid, teooriad) <-> empiiriline (tunded ja kõik on erinevad...) Teoreetiline <-> rakenduslik Uurimistsükkel: Teooria hüpotees andmed töötlus üldistus korrektiiv teooria (ring)
- ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1. Psüühilised protsessid - Tunnetusprotsessid - Emotsionaalsed protsessid - Tahtelised protsessid 2. Psüühilised seisundid - Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. - ... on kas lühema- või pikemaajalised, vähem või rohkem teadvustatud. - ... avaldavad otsest mõju inimese tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile. 3. Psüühilised omadused - ... on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned.
Carol Gilligani moraalse arengu teooria Uuris naisi vanuses 15-30, kes olid abordiga kuidagi seotud Moraalsus tekib teiste eest hoolitsemise ja vastutuse kaudu Naiste ja meeste erinevus naiste jaoks olulisem teistega suhetes olemine ja nende eest hoolitsemine. 1. Individuaalne ellujäämine - 2. Eneseohverdus kohusetunne on oluline 3. Vägivallatuse moraal - KOGNITIIVNE ARENG JA ÕPPIMINE Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on sellised psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine ja keel. Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine (valiv iseloom, valime ise bjekti tahtlikult või tahtmatult) ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus. Eeldab keskendumist, peame teatud asjad kõrvale jätma ja süvenema. On seotud
aktivatsioon). Üksikelementide "äratundmine" (nt valguse heledus ja värv, objektide kuju vm) Taju (perception) - Psüühiline protsess(Aistingujärgne keerukas protsess ajus -olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku "äratundmine" (nt punane tomat, mitte punane värv+ümarobjekt ). Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn taju kujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. ERINEVUS: Aisting on füsioloogiline, taju aistingujärgne psüühiline protsess. Aisting on närviergastuse levik ajju, taju on selle teadvustamine ja kokkupanek ajus. Aisting(sensation) on stiimulite avastamise (detection) protsess, kuid taju on kõrgema taseme protsess, mis integreerib (seob), interpreteerib (tõlgendab) ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid. Tajuelamuse tekkeprotsess:
erinevate tegevuste sooritamisel aktiivsed. PET animatsioon (flash) Mõtlemiseks 1. Kindlasti olete kuulnud väidet, et inimese aju suuruse ja tema vaimse võimekuse vahel ei ole mingit seost. Mis teie arvate? Põhjendage! 2. Siin on mõnede loomade ajude pildid võrreldes inimese ajuga. Millised on peamised (funktsionaalsed) erinevused ja mida see ütleb nende loomade infotöötlusprotsesside kohta? Kas nende piltide põhjal saab väita, et 'loom on loll'? Tunnetusprotsessid I Aisting Taju Tähelepanu Tunnetusprotsessid e. kognitiivsed protsessid: psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Aisting: annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib ärritaja otsesel mõjul meeleelundile. Jaotatud meelte järgi nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaistinguks. Aisting tekib analüsaatori vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis
sinna omaltpoolt midagi olulist. Renessanssiajastu tõi, aga hoopis uue inimesekäsitluse. Kogu maailma hakati nägema konkreetse inimese silmade kaudu, tema isiklikust vaatekohast lähtudes. Maailmakäsitlus muutus suhteliseks, sest see sõltus asukohast, milles see maailma vaatleja asus. 17. sajandil toimus uusaja teaduse teke Euroopas, kelle tähtsaim esindaja oli Galileo Galilei. Teaduses rõhuti füüsikale, eelkõige selle harule mehaanikale. Luuakse uusi mehhanisme. Õpiti mõõtma täpselt aega, temperatuuri, õhurõhku. Arvati isegi, et maailm ja inimene töötavad kella põhimõttel. Tagajärjel hakati kasutama uusi meetodeid: katsed, valemid, vaatlus, testid jne. See, mis on mõõdetav, kontrollitav, eksperimenteeritav on teaduslik. Prantsuse filosoofi ja mõtlejat René Descartes'i peetakse uusaja vaimse pöörde teostajaks. Raamatus ,,Arutlus meetodist" paneb ta kahtluse minevikust pärit teadmistele
valguskiiri, et võrkkestale tekiks teravalt fokuseeritud kujutis. Võrkkest koosneb kolmest põhilisest kihist; fotoretseptoritest ehk kepikestest ja kolvikestest; bipolaarsetest rakkudest ja ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad lateraalset (külgsuunalist) vastastikmõju (machi triibud). Kepikesed - nõrk valgus (hea hämaras nägemiseks), värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, kromaatilised (värvilised) aistingud. Foovea - võrkkesta keskel asuv piirkond, kus on rohkelt kolvikesi ja nägemisteravus on suurim. Kepikesi seal ei ole, need on võrkkesta külgedel. Optiline närv - närvisõlm, mis jookseb kummastki võrkkestast Stiimuliks on valgus. Nägemine on kõige tähtsam meel, infot võetakse kõige tõesemana (kui see seda ka tegelikult pole). ajusse. Kas sina oled ülimaitsetundlik
Arvatakse, et see, mida tajume on lihtne, närvisüsteemi kaudu peegeldunud väliskeskkonna pilt ning psüühika sisuks see, mis vahetult antud tajuna või ideede ja mõtete läbielamisena. Seda nim. automaatsuse illusiooniks. Inimene pole võimeline läbi elama eeltööd, mis kõiki neid protsesse, mis vahendavad meile tajusid ja intellektuaalseid elamusi On loodud mitmeid teabetöötlussüsteemi mudeleid. Tegemist on universaalse süsteemiga, kus tunnetusprotsessid on teineteisest sõltuvad ning neid on võimatu rangelt teineteisest eristada. Süsteemi saab kirjeldada struktuuri, protsesside, koodide, esinduste abil. *struktuursed komponendid kirjeldavad informatsiooni iseloomu mingil tasandil *funktsionaalsed komponendid kirjeldavad mingi taseme operatsioone ja teisendusi Informatsioonitöötlussüsteemi iseloomulikumad tunnused: koodide paljusus, süsteem on
o Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis) TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist. Spontaansed teadvuse seisundid: Unistamine, Uni ja unenäod, Esilekutsutud teadvuse seisundid: Hüpnoos, Meditatsioon, Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Loetelu: aistingud, taju, tähelepanu, mälu, kujutlus ja keel. AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud
Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne Informatsioonitöötlus taju-, tähelepanu- , kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste vahendusel. TEEMA 3 Evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitlus Ärritatavus reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja tähendusest. Tähenduse määrab suhe organismi vajadusega. Ntx taksis (fototaksise puhul liigub organism või selle osa valguse suunas - positiivne taksis või sellest eemale negatiivne taksis. Difuusne närvisüsteem koosneb üksikutest närvirakkudest Ganglioosne närvisüsteem eraldub närvirakkude juhtivkeskus Sensoorne staadium omane selgrootutele. Eristavad esemete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui terviku adumise võime
oma sisemaailma. Inimesel on vaba tahe valida ja otsustada ning seetõttu vaadeldakse igat inimest kui kordumatut isiksust. 5 taset erinevaid vajadusi: 1. füsioloogilised(baasvajadused) 2.turvalisuse vajadus 3. sotsiaalsed vajadused (suhtlemine, pere, sõbrad, lähedased) 4. tunnustusvaj (enesehinnanguga seoses 5. enese aktualiseerimine 4. Kognitiivne psühholoogia e. tunnetuspsühholoogia esindaja J. Piaget uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Inimene modelleerib keskkonda ja seal toimuvat, loob tegevuskeskkonnast teatud seesmised mudelid. Viimased hakkavad meie mõtteid ja tegevust suunama. Inimene hangib tänu nende kasutamisele välismaailmast infot valikuliselt ja tõlgendab ka valikliselt. Uusi mudeleid omandatakse õppimise kaudu. J Piaget uuris, milliseid vaimseid operatsioone lapsed teatud vanuses teevad
närvikude suuraju poolkerade pinnal. Seal toimub kõrgem närvitalitus. Koosneb piirkondadest ehk sagaratest. Õppimine toimub ajukoores! Funktsionaalselt on peaaju jagatud väljadeks: - Motoorsed väljad – ajukoore otsmiku ja kiirusagara piiril. Funkt: käsklused lihastesse. Broca piirkond – keelt moodustavate lihaste töö. - Sensoorsed väljad – kuulmine (oimu-), nägemine ja puutetundlikkus (otsmiku-kiilu piiril) – meeleelundid - Assotsiatiivsed väljad – ajukooreülejäänud osad., kõrgemad psühhilised protsessid. Vigastuse tagajärjel võib tekkida afaasia! Parem ajupoolkera – ruum, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. Ülesanded: kujundite opereerimine, ruumis orienteerumine, helide eristamine, tervikut käsitlev infotöötlus.
instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimet. tingitud refleksiks. Nad on vähepüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Kestavad seni , kuni kestab neid tekitanud tegurite mõju. Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad motivatsioon, harjumused, hoiakud. Ivan Pavlovi tingitud reflekside kujunemise seaduspärasused: 1) ärritajad peavad korduvalt koos esinema 2) tingitud ärritaja peab esinema varem või üheaegselt, kuid mitte hiljem kui tingimatu ärritaja 3) tingitud seoste kujunemine sõltub ärritajate suhtelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest.tugevus peab olema optimaalne või enam-vähem ühetaoline 4) uute seoste kujunemisele avaldavad mõju varasemad seosed, pidurdades või soodustades uute tekkimist 5) terviserikete korrad on tingitud reflekside kujunemine enamasti raskendatud ja aeglane Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused
tingitud refleksiks. Nad on vähepüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Kestavad seni , kuni kestab neid tekitanud tegurite mõju. Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad motivatsioon, harjumused, hoiakud. 11 Ivan Pavlovi tingitud reflekside kujunemise seaduspärasused: 1) ärritajad peavad korduvalt koos esinema 2) tingitud ärritaja peab esinema varem või üheaegselt, kuid mitte hiljem kui tingimatu ärritaja 3) tingitud seoste kujunemine sõltub ärritajate suhtelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest.tugevus peab olema optimaalne või enam-vähem ühetaoline 4) uute seoste kujunemisele avaldavad mõju varasemad seosed, pidurdades või soodustades uute tekkimist 5) terviserikete korrad on tingitud reflekside kujunemine enamasti raskendatud ja aeglane Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused
tegevuse vaheastmete tulemuste ja soovitaba lõpptulemuse võrdlemisest varasemate programmide ja programmerituga. Rahuldamisel kaob motivatsiooniline pinge ja tekivad pos emotsioonid. Teatud tegevus kinnistub fondis. Järgmine kord lülitatakse see programm juba automaatselt sisse. Lk 74 skeem! Vajaduse areng toimub vajaduse rahuldamise objektide arengu kaudu. Esemelise sisu muutumine viib ühtlasi vajaduse rahuldamise viiside muutumisele. Tootmise ja loometegevusega luuakse objekte tarvete rahuldamiseks ja tekitavad seoses sellega uusi tarbeid. Varem vahendina esinenud objekt muutub eesmärgiks, mis on ise võimeline esile kutsuma motivatsiooniseisundi, kujuneb sellega ise vajaduseks. Nad muutuvad ideatoorseteks- omandavad iseseisva tähenduse, muutuvad psühholoogilisteks invariantideks. MOTIIV- on tunnetatud vajadus. Konkretiseerib motivatsiooni. Arusaamine vajadusest, tegevusest selle rakendamisel, eesmärkidest
sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad psüühilisteks protsessideks (st vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess)), psüühilisteks seisunditeks (üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud) ja psüühilisteks omadusteks (konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned, iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikuse, aktiivsuse taseme, mahu jm
Ideid vaatluse korraldamiseks. Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija arvamuse kohaselt aitavad selgitada teda huvitavat psüühilist nähtust. Arvestada vaatleja mõjuga (nt. subjektiivsus, tähelepanu kõikumine, väsimus, ootused), materjali salvestamine (nt. lindistamine, pildistamine, üles kirjutamine). Mitme vaatleja haaramist vaatlusesse Vestlus Intervjuu, küsitlus. Küsitlus - kirjalik ja suuline (intervjuu) Küsitlusele eelneb eeltöö, mille käigus luuakse küsimustik. sõnad lausete pikkus küsimuste järjekord (tundlikud teemad) küsimuste hulk 2 valikvastused avatud küsimused intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Test Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt
uurija arvamuse kohaselt aitavad selgitada teda huvitavat psüühilist nähtust. Arvestada vaatleja mõjuga (nt. subjektiivsus, tähelepanu kõikumine, väsimus, ootused), materjali salvestamine (nt. lindistamine, pildistamine, üles kirjutamine). Mitme vaatleja haaramist vaatlusesse Vestlus Intervjuu, küsitlus. 39 Küsitlus - kirjalik ja suuline (intervjuu) Küsitlusele eelneb eeltöö, mille käigus luuakse küsimustik. - sõnad - lausete pikkus - küsimuste järjekord (tundlikud teemad) - küsimuste hulk - valikvastused - avatud küsimused - intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) - küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Test Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid)
Projektiivtestid on sellised, kus katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahenduses kajastuvad ka tema alateadlikud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla Isiksuste küsimustikud on kas obejktiivsed või subjektiivsed lähtuvalt sellest, kas testi täidab inimene ise või keegi, kes teda hästi tunneb Modelleerimine on meetod, mille olulisus on ajapikku üha suurenenud. Uuritavate nähtuste kohta luuakse mudelid Närvisüsteem ja ajuprotsessid Närvisüsteemis on eriline tähtsus ajul. Psüühiline tegevus on seotud aju kindla osa – hüpotalamuse – talitusega. Närvisüsteemi kaks peamist allsüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne ehk automaatne närvisüsteem. Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks
(Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384322 e. Kr.) ümbritsev maailm on see, mida tunnetatakse. Aistingud on maailma peegeldused. Tunnetuse allikaks on meeleline kogemus. Informatsiooni saadakse viie meele abil. A huvitus küsimustest, mis on ka tänapäeval uurimisteemadeks psühholoogias, nt. mälu. Hippokrates (u. 460377 e.Kr) moodsa meditsiini isa. Aju on psüühika organ ning psüühika on ajutegevuse avaldus. Uskus, et psühholoogiliste probleemide taga on ajupatoloogia, traumad ning põhjused võivad olla ka pärilikud (biogeneetiline seletus). Leidis, et keskkonnal võib olla
vähempüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Nad on muutlikud käitumisvormid, püsides seni, kuni kestab neid tekitanud tegurite mõju. Tingitud refleksi bioloogiline mõte- mitmesuguste välisärritajate, mis ei ole isendile olulised, kuid eelnedes isendi kogemuses tema eluliste vajadustega seotud mõjuritele või esinedes nendega üheaegselt, muutuvad isendile signaalideks, millele vastavalt isend seab oma käitumise. Algselt mittesignaalne ärritaja, objekt või olukord muutub signaalseks, seostudes tingimatuga ja omandades võime ennustada selle ilmumist ning modelleerides maailmanähtuste omavahelisi seoseid. Tingitud reflekside kujundamine on lihtsaim õppimise ja õpetamise vorm. Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad motivatsioon, harjumused, hoiakud. Pavlov osutas tingitud reflekside kujunemise järgmistele seaduspärasustele:
o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired Kroonilised tervisehäired Liitpuuded Erivajaduste kujunemise riskiga seisundid: kakseelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2. Psüühika ja psüühilised protsessid. Psüühika määratlus ja jaotumine. Psüühika bioloogilised alused. Tunnetusprotsessid - tähelepanu, selle liigid ja omadused; taju, selle liigid ja omadused; mälu, selle struktuurid ja protsessid; mõtlemine, selle ühikud, operatsioonid ja liigid; kõne; metatunnetus. Emotsioonid ja motivatsioon, nende määratlus ja roll infotöötluprotsessis. Psüühiline tegevus kui tervik. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline Kõigis neis valdkondades võib esineda probleeme, need on erivajadused. Pedagoogikas räägime arengust kui uute oskuste omandamisest
viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Dispositsioonide hierarhiline süsteem: 1) madalaim, kuhu kuuluvad elementaarsed hoiakud ja sättumused, mis fikseeruvad esmaste vajaduste ja lihtsamate situatsioonide mõjul. 2) sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid.need on tunduvalt keerulisemad. Sellel tasandil on selgesti eristatavad kognitiivsed, emotsionaalsed ja käitumuslikud komponendid. 3) kõrgeima astme moodustab väärtusorientatsioonide süsteem, mille tuumaks on isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku informatsiooniga kindlustatuse; soov on arusaamine sellest, millega ja kuidas antud tingimustes vajadust rahuldada; püüdlus on teadvustatud sihipärane suundus millegi saavutamisele. 7.Tunnetusprotsessid-psüühilised protsessid,mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt
lihastoonus ja silmaliigutused. • Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. KOLMAS LOENG 17 18 Mis on taju? Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi. Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Analüsaator- Kui erutusprotsess on pihta hakanud, siis sellega hakkavad tegelema analüsaatorid. Ärritaja- Kõige algselt peab esinema teatud ärritaja. Ärritus- Siis tekib ärritusseisund (Millised retseptorid hakkavad reageerima? Valuretseptorid jne). Erutus- Kui retseptor hakkab edasi andma närvirakkudele ja see jõuab aiju. Aisting
Seotud protsessid: 1. Sensoorsed protsessid 2. Pertseptiivsed protsessid – terviklikkuse moodustamine 3. Mnestilised protsessid – teadmised ja mälukujundite loomine/võrdlemine 4. Intellektuaalsed mõtlemisprotessid – ettekujutlusvõime, sündmusele tagasimõtlemine; seoste loomine Aistingu tekkimiseks: Aisting objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess on aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat nimetatakse ärritajaks, mõjuprotsessi aga ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus ärritaja -> ärritus (kui on piisavalt suur ärritaja) ->erutus. retseptor ->analüsaator Ärritaja – miski mis mõjub otseselt meie meeleorganile. Ärritus – Meeleorganites konkreetne käivitunud protsess Erutus – närvidevaheline omavaheline suhtlemine, mil viisil ärritus edasi
annaabi.ee 
