О некоторых аспектах проблемы повышения познавательной активности у дошкольников с интеллектуальной недостаточностью (из обзора литературы) Е.В. Комаровская, к.биол.н., доцент, Северодвинский филиал Поморского государственного университета им. М.В. Ломоносова, Северодвинск Модернизация образования на современном этапе смещает акценты с развития личности исполнителя на развитие активной личности, что требует переосмысления не только того, как и чему учить, но и того, какое место в этом процессе занимает ребенок, какова его активность. Данные тенденции отмечаются также и в системе специального дошкольного образования [1]. Нам представляется важным обсудить некоторые аспекты проблемы повышения познавательной активности у дошкольников...
ei tea, millal söömist lõpetada, täiskõhutunnet ei teki. 4. Kultuurilised vajadused: · Arengumotivatsioon iseenda võimete, oskuse ja iseenese paremaks muutmine · Uudishimu soov rohkem teada · Kontrollitunne maailma adekvaatne tunnetus, veendumus enda asjatundlikkuses ja suutlikkuses antud valdkonnas tekitab meis kont rollitunde, teadmine, kuidas maailm toimib. · Kognitiivne dissonants tunnetuslik ebakõla tahaks koogi ära süüa, aga paks ka olla ei viitsi. · Saavutusvajadus hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudus. Sotsiaalsed vajadused: · Armastusevajadus · Eneseohverdus-ehk alturismivajadus · Empaatiliste, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu Bioloogilised vajadused tulevad inimese seest, kultuurilised-sotsiaalsed vajadused aga keskkonnast
tulevik, väärtused ja mis kõige tähtsam - teadmine meie endi siseolekust ning teiste inimeste teadvusest ja tunnetest. Inimene ei ole sisevaatluses ojektiivne. . Teadmise allikad Tavapärasel on välja pakutud 2 teadmiste allikat - meeled ja mõistus. Siit ka 2 suunda tunnetusteoorias - empirism (kr. empereia - kogemus) ja ratsionalism (ratio - mõistus). Kolmanda allikana on osa filosoofe (tuntuim H.Bergson) välja pakkunud intuitsiooni. 2. Tunnetuslik kontiinum naiivselt realismilt teaduslikule realismile (naiivne realism, J.Locke'i representatiivne teooria, kaasaegne teaduslik realism, aisting, taju kujutlus) Tunnetuslik kontiinum: on pidev üleminek ühelt tunnetusteoreetiliselt seisukohalt polaarselt vastandlikule seisukohale Naiivne realism: Välismaailm on just niisugune, nagu meeleorganid seda peegeldavad. Objekti nähtumus langeb kokku olemusega. Kriitika: ei ole võimalik
2. Mis on psühholoogia? Psühholoogiateadus, mis käsitleb vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid 3. Psühholoogia suunad Psühhoanalüütilinevarajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele(S. Freud) Käitumuslikuuritakse vaid seda, mida saab objektiivselt vaadelda(J.B. Watson) Humanistlikinimlikud tunded, inim kogemuste universaalsus(C.Rogers) Tunnetuslik info vaimne töötlemine Psühhobioloogilinekäitumine, kui ajus toimuv keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemus 4. Psühholoogia harud Üldpsühholoogia uurib normaalse täiskasvanud inimese psüühikat Sotsiaal psüholoogia tegeleb inimeste vaheliste psüühiliste nähtustega Tööpsühholoogia uurib tööga seotud psüühilisi nähtusi Perepsühholoogia uurib psüühika probleeme pereringis
Referaat käsitleb järgnevaid teemasid: Füüsiline areng – kirjeldan imiku füüsilist arengut, toon välja kaasasündinud refleksid. Sotsiaalne areng – toon välja imiku sotsiaalse suhtluse, lähedaste inimeste olulisuse imiku arengus, räägin turvatundest, imiku hirmudest ning toon välja emotsionaalsete väljendite arengu kuude kaupa. Tunnetuslik areng – kirjeldan imiku nägemis- ja kuulmismuljeid ning nendevahelist seost. Suhtlemine ja kõne areng - kirjeldan suhtlust imiku ja täiskasvanu vahel, mis on oluline imikuga suhtlemisel ning mida peaks kakskeelses peres imikuga suheldes silmas pidama.
Sotsiaalsed suhted ja hoiakud 22.03. Hoiak On õpitud eelsoodumus reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes. Hoiak on õpitud, kestev, seoses positiivse või negatiivse reaktsiooniga(kui mul on eelnev kokkupuude selles vallas ning kui see on olnud neg, siis seda väldin. Kui on neg hoiak kooli suhtes, siis see võib kooli vältimiseni viia või see võib viia diskrimineerimiseni, seksismini,), seos tegevusega Hoiakul on kolm mõõdet 1. Tunnetuslik – uskumused, arvamused 2. afektiivne – emotsionaalne. Kui uskumus on neutraalne. Ma tean, et mõtlen nii, et . emotsionaalne eristabki uskumust, arvamust hoiakust. Sellel on emotsionaalne taust taga. Mulle Meeldib, mulle ei meeldi. 3. käitumuslik – neg hoiak kooli vastu, väldin seda. Neg hoiak erinevate eagruppi kuuluvate indiviidide osas ja käitungi nii, et see väljendub eristumisest käitumisega, kuida skäitun nt vanemaealiste suhtes. Hoiakul on seos käitumisega
käsitlemisoskusi. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Kognitiivne õppimiskäsitlus (Ausubel, Bruner, Gagne, Kohlberg, Lewin, Piaget) Rõhutab inimese mõtlemise, teadlikkuse ja sellega seotult tegevuse arendamist. Inimkäitumise seletamisel toetutakse kõrgematele psüühilistele protsessidele - taju, mälu, fantaasia, mõtlemine, loovus. Õppimine meeldiv, eesmärgistatud. Õppimine on tunnetuslik protsess, milles õppija töötleb informatsiooni ja loob kognitiivseid struktuure, mis võimaldavad interpreteerida, organiseerida, säilitada ja reprodutseerida infot. Õppimine on toiming, mille abil püütakse lahendada probleeme ja saavutada endisest kõrgetasemelist ja paremat toimetulekut. Õppimine toimub aktiivses, avatud suhtlemist ja tegevust soosivas keskkonnas. Õppijat nähakse aktiivsena, oma tegevust juhtivana, oma teadmiste konstrueerijana ja nende kasutajana
,,Maailm, mis elab minus..." Siia maailma sünnime me kõik suure potensiaaliga areneda, kasvada, suhelda, tunda ja seda lõputult. Kuid millal see muutub? Millal saabub hetk, kui inimene tunneb ennast lõplikult välja kujunenuna, täisväärtusliku inimesena, kellel on põhimõtted mis enam ei muutugi? Kes selles rolli mängivad? Me sünnime maailma võimeta ennast sõnaliselt väljendada. Kõik, mis me kogeme, on siis vaid tunnetuslik. Me võime teha häält, kuid ema on see, kes tunnetab meie tõelisi soove ja vajadusi. Me ise tunnetame maailma läbi silmade, kõrvade ning jäsemete. Võib öelda, et uues olukorras on inimene ikka ja jälle nagu vastsündinu. Ta ei küsi ega alguses isegi mõtle, vaid instinktiivselt tunnetab. Läbi tunnetuse saab ta impulsi, mis paneb temas tööle mõtted, mis tõmbavad käima emotsioonid. Läbi sellise protsessi otsustab inimene oma seisukoha kellegi või millegi suhtes
vormi. Sisemine vägi on sisemaailma tunnetamise küsimus. Minu arvates õnnelikud on need, kes suudavad piisavalt tunnetada ja sügavuti minna ja neile avaneb automaatselt laiem maailm, metamaailm, paralleelmaailm, kuidas keegi soovib nimetada. Kindel on see, et midagi laieneb, millegi võrra on rikkam. Kunst pole lihtsalt see mida sa vaatad, mingi vorm. Kunst on midagi rohkemat, mingi kiiksuga, mingi liialdusega, ikka sügavalt tunnetuslik, kus väljendatakse mida tavakeeles väljendada ei saa. Kuna minu meelest kunst on sügavalt tunnetuslik, siis on päris keeruline seda temaatikat kuskile raamidesse panna ja täpselt defineerida selle füüsilist olemust. Tänapäevane inimkond kannatab tugevalt standardiseerimishulluse käes. Kunsti pole vaja otseselt raamistada. Lihtsalt vaatle ja siis tunneta. Nagu juba eespool mainisin on kunsti eesmärk on anda olemasolevale, mida visuaalsel vaatlusel koged lisandväärtust
hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla) ning mõõtmine ja Likerti skaala. Mõiste 1 "Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamised ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad" MÕISTE 2 Hoiak ( attitude) suhteliselt püsiv õpitud eelsoodumus toimida teatud kindlal viisil objekti suhtes. Hoiak on inimese kalduvus hinnata objektide (näit. isikute, sündmuste,
Füüsiline ja motoorne areng Kert Sakkeus, Sten Marc Teresk, Jürgen Rajasalu, Kert Pärkna 10b Esimene eluiga ja väikelapseiga Esimene eluaasta: Intensiivne areng ja kasvamine. Kasv 25cm ja kaal kolmekordistunud. Tunnetuslik ja sotsiaalne areng. Väikelapseiga: Motoorne käitumine piiratud. Mida laps on suuteline tegema 4;6;8 kuuselt ning 1; pooleteist ja 2 aastaselt. Koolieelikuiga ja kooliiga Koolieelikuiga: 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täiustub. On suuteline sooritama keerulisemaid tegevusi (nt: saapa paelade sidumine). Kooliiga: 6. kuni 11. eluaastani. Kordinatsiooni areng. Õpib joonistama ja kirjutama. Puberteet ja varane täiskasvanuiga Puberteet ehk murdeiga: 11. kuni 16. eluaastani. Tüdrukud kasvavad kiiremini. Kasvamine lõppeb tavaliselt noorukieas 16.-20. eluaasta paiku. Varane täiskasvanuiga: 20. kuni 40. eluaastani. Inimesed on oma füüsiliste võimete kõ...
tingitud ebatäpne mõte. Ekslik mõte on tunnetusprotsessi paratamatu tulemus, mis ilmneb reaalsete ojektide ja nenedevaheliste seoste kirjeldamisel. Eksimust (viga) saab vältida vaid ideaalselt, reaalselt taotletakse viga viia maksimaalselt nullilähedaseks. Viga on eksimuse tulemus mille suurus on mõõdetav võrrelduna etteantud normiga. Vale on eesmärgipärane eksimus. Vale iseloomustab inimest kõlbelisest aspektist, seega vale on eetiline, mitte tunnetuslik kategooria. Inimeste vahelises suhtlemises on valel teatud eelistused tõe ja eksimusega võrreldes. Õige või väär on mõte oma konstruktsioonilt, vormilt. Õige on mõte, milline on vastavuses loogika vormi- ja reeglinõuetega.Loogika definitsioonist lähtudes võidetakse,et õige mõte on loogiline ja vastupidi. Väär on mõte, mis on vastuolus loogika vormi- ja/või reeglinõuetega. Väär mõte tekib siis, kui eiratakse mõnda loogika reeglit. Ei ole õige
ERGONOOMIA Kreeka keeles ergon (töö) nomos (süsteem) Ergonoomia on tööviiside, töövahendite ja töökeskkonna arendamine inimese võimete ja vajaduste kohaseks, ergonoomia eesmärgiks on, et töö vastaks võimalikult hästi inimese kehalistele ja psüühilistele eeldustele. Ergonoomia on teadus, mis uurib inimese ja töö vahelist vastastikust mõju. Ergonoomia eesmärgiks on luua sellised töövõtted, tööasendid ja töökeskkond, mis vastaksid inimese kehaehitusele, omadustele ja töövõimele. Ergonoomiaga püütakse tagada inimese heaolu, toimiv töökeskkond ja ladus töö. Peamised vead on- halb tööasend (kummargil töötamine) ja vead tõstmistöödel Negatiivselt mõjuvad: a) korduvad liigutused b) Tasakaaluasendist väljas tehtavad liigutused c) staatiline lihastöö d) tõstmine, kandmine e) äkilised pingutused Ergonoom...
Informatsioon teavesisu. Meedia see on vahend,et teada anda informatsiooni. Intrapersonaalne suhtlemine iseendaga. Interpersonaalne isikutevaheline suhtlemine . Grupiline rühmasuhtlemine . Massikommnikatsioon massisuhtlus. Teabeliigid . 1. Regulatiivse teabe vajadus: · Vajadus tegevusjuhtide järele(kohustus ja vastutus ala) · Vajadus reguleerida inimestega suhteid 2. Tunnetuslik teabe vajadus: · Vajadus tunnetada iseennast (suhestumine) · Vajadus tunnetada oma tegevuskeskkonda. 3. Psüholoogiline teabe vajadused: · Vajadus oma elamuste ja kogemuste väljendamiseks · Vajadus psühilise pinge lahendamise. Eetikakoodeks 1) Üldised põhimõtted 2) Sõltumatus 3) Ajakirjanik ja inforamtsiooniallikas 4) Reklaam 5) Vastulause 6) Avaldamisreegel
keeleõppe uurimise kontekstis (Võgotski, 1962), vaatamata sellele, et hiljem rakendati selle põhiideid laiemalt (vaata Wertsch, 1985). Näide: Võgotski (1978, lk 56) tõi näite näpuga näitamisest. Algselt tekib selline käitumine mõtestamata krabamisliigutusest, kuid kuna inimesed reageerivad viipele, muutub see mõtestatud liigutuseks. Konkreetsemalt öeldes tähendab näpuga näitamine persoonide vahelist sidet indiviidide vahel. Põhimõtted: 1. Tunnetuslik areng on igas vanuses teatud määral piiratud. 2. Täielik tunnetuslik areng nõuab sotsiaalset suhtlemist. Sotsiaalse õppimise teooria Ülevaade Bandura sotsiaalse õppimise teooria osutab käitumiste, suhtumiste ja teiste inimeste emotsionaalsete reaktsioonide vaatlemise ja modelleerimise tähtsusele. Bandura väidab, et õppimine oleks palju raskem ja töömahukam, kui inimestel oleks võimalus loota ainuüksi iseendale, teada saamaks, mida
Maailma usundid I kontrolltöö Indias sündisid hinduism, budism, dzainism ja sikhism . Lähis-Ida semiidi kultuuri kontekstis on tekkinud 3 monoteistlikku (ainujumala) usundit: judaism, kristlus ja islam. Enamikes religiooni definitsioonides pööratakse tähelepanu 5 tegurile: 1) Tunnetuslik e. kognitiivne tegur, inimene usub, et on olemas 1 võim või rohkem, mis tema saatust määrab. Arusaamad inimese ja maailma sünnist ning surmajärgsusest. 2) Emotsionaalne e. afektiivne tegur, inimene tunneb end olevat sõltuv üleloomulikest jõududest. 3) Tegevuslik e. konatiivne tegur, kus in. väljendavad oma uskumusi/tõekspidamisi teatud toimingutega palvetamine, ohverdamine, eetiliste kohustuste täitmine. 4) Ühiskondlik e
– Püüab teadlikult omandada uut infot või tegevusoskusi • Tahtmatu/kaasnev õppimine 1 • Hedonistlik motiiv HEA SOOVIMINE ENDALE – Enamasti teadvustamata protsess • Tunnetuslik motiiv SISEMINE HUVI 2 3 • Sotsiaalse lävimise motiiv SUHTLEMISSOOV Valdav osa teadmisi
Deduktiivne mõtlemine tõestamine, tuletamine Keel Keel, mida me räägime on mitmeti mõistetav Loomulik keel ja formaalne keel 6 3.11.2009 Argumentatsioon on mingi väite tõesuse või tõepärasuse põhjendamine tuginedes teistele väidetele. Argumentatsioon Psühholoogiline eesmärk kellegi (ka iseenda) veenmine Tunnetuslik eesmärk teesi põhjendamine ning niimoodi teadmiseni jõudmine. Tunnetusliku eesmärgi saavutamise eelduseks on psühholoogilise eesmärgi saavutamine. (Indrek Meos, 2003) Argumentatsiooni struktuur Tees (väide, mida argumenteeritakse) Argumendid (väited, millele tuginetakse) Seos argumentide ja teesi vahel Argument 1 Argument 2 Argument ... SEOS TEES Argument n
kunst on seotud usundiga- maagilised toimingud , animism kunst aitas samastuda loomaga Funktsioonid: Naudinguline e. elamuslik Tunnetuslik Ei saa peale suruda Kasvatuslik funktsioon kasvatab indiviide KUNSTILIIGID Arhitektuur e. ehituskunst Opereerib ruumiga Varju mäng Arhitektuur jaguneb kaheks. kiriklik e. sakraalarhitektuur & ilmalik e. profaane arhitektuur kiriklik: kirikud , kloostrid ,kabelid.. ilmalik: kindlustusarh. , elamusarh. Tööstusarh. .. SKULPTUUR
Filosoofia ja haridus Mõningad haridusfilosoofia põhiprobleemid: · Hariduse olemus, erinevad hariduskontseptsioonid, nende seos ühiskonnaelu muude valdkondadega · Õppimine kui (tunnetuslik, sotsiaalne jne) protsess, selle seos väärtushinnangutega Erinevad hariduskontseptsioonid Modernistlik hariduskontseptsioon oli üles ehitatud inimese elukaare mudelile (sünd, kasvamine, hariduse omandamine, töötamine, vananemine, surm). Tänapäeva haridusfilosoofia mõistab inimest, kui enesearengu subjekti, kes langetab valikuid elustiili, hariduse jms osas. Arusaama muutus on põhjustatud ühiskonna arengust: 1. Infot on (üli)külluses ja see on kergesti kättesaadav 2. Traditsioonilised õpetamismeetodid on muutunud ebaadekvaatseteks 3. Distsipliinil rajanev teadmine ei ole piisav elus toimetulekuks 4. Kaasaegsed organisatsioonid eelavad õppimise paindlikust HARIDUSE Vana käsitlus Uu...
luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata, kui lapsel on mure ja hing haige. Õpetaja võiks märgata) keskkonna. Virtuaalne keskkond tuleb niigi lapsele (reklaam, porno, meedia). 3. Arengukeskkondade liigitus Arengukeskkond jaguneb: Füüsiline temperatuur, õhk, valgustus jne Psüühiline tunnetuslik (meeled, mõtlemine, haistmine, kompimine jne) Emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu Sotsiaalne (grupiprotsessid jne) märgata, kui lapsel on mure ja hing haige. Õpetaja võiks märgata. Virtuaalne reklaam, porno, meedia. Lapsed väsinud, arvutisõltlased jne. 4. Arenemissituatsioonid ja nende olemus Tõene või mänguline tõeses situatsioonis toimub eesmärgipärane tegevus, mängulises
trükivärvidega. Kuna tänapäeval kasutavad kunstnikud selliseks tegevuseks pigem arvutite laialdasi võimalusi, siis ongi kaardistamisest saanud installatsioonikunst. Kaardistamine on pälvinud tähelepanu ka ontoloogiliste ja epistemoloogiliste küsimuste (loodus, tootmine, kommunikatsioon) juures. "Tunnetuslik kaardistamine" tähendab tänapäeval palju rohkem kui 1960-ndatel, mil seda lähemalt uuriti. Lisaks sellele, et kogu kaardistamine on laiemas mõttes tunnetuslik, sisaldab ning nõuab see ka valikute tegemist, millegi väljajätmist, ebakindlust ja tähelepanu. Paul Carter toob oma arutelus rabava näite rannajoone kohta: Rannajoon on elementaarne piir maa ja mere vahel ning samuti ka kaardi piir. Tegelikult on aga rannajooned pigem piirkonnad kui jooned (nt. ebastabiilne piirkond tõusu ja mõõna korral), mille kaardistaja peab paratamatult paika panema (ühe joonena).
........................................................................................7 Vastsündinul on arenenud:.................................................................................................7 1.4 Imikuiga............................................................................................................................ 8 1.4.1 Sotsiaalne ja emotsionaalne areng............................................................................. 8 1.4.2 Tunnetuslik areng.......................................................................................................9 1.4.3 Kõne areng ................................................................................................................ 9 1.4.4 Füüsiline areng.........................................................................................................10 1.5 Lapse sünnieelne areng ja seda mõjutavad tegurid........................................................
· Sotsiaalne soodustamine koos kergem teatud ülesandeid lahendada · Sotsiaalne looderdamine summaarselt keskmine tulemus igaühe kohta väiksem kui oleks eraldi pingutanud. · "Hulgakesi tehakse ikka poole rohkem tööd ära kui üksi" 14. Mis on kognitiivne dissonants? Kuidas see võiks mõjutada uute teadmiste omandamist koolis? Tooge veel näiteid kognitiivsest dissonantsist. Kognitiivne dissonants (ehk tunnetuslik ebakõla) on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia kõige mõjukama ja laialdasemalt uuritud
Motivatsioon lisa Arengumotivatsiooni näiteid. Kontrollkese (ingl locus of control). Inimese kontrollitunne (maailma adekvaatne tunnetus veendumus enda asjatundlikkuses) sõltub olukorrast. On asju, millega toimetulek on inimese võimuses, kuid talle endale tundub, et ta ei saa hakkama. Kui kontrollimatusetunne laieneb paljudele asjadele ja olukordadele, siis võib kõneleda juba püsivast isiksuseomadusest. Inimesele hakkab tunduma, et tal on üldse vähe kontrolli asjade üle, milles ta asub. Sellisel juhul öeldaksegi, et kontrollkese asub inimesest väljaspool. Üldiselt kalduvad inimesed olema kas seesmise või välise kontrollkeskmega. Seesmise kontrollkeskmega inimene usub, et ta on ise oma tegude peremees, välise kontrollkeskmega inimesed on pigem fatalistid- neile tundub, et ükskõik, kuidas nad ka ei pingutaks, miski sellest eriti ei sõltu ega muutu. Tunnetuslik ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Leon Festinger (1919-1990) taipas esimes...
· Budget-eelarve · Inspect- kontrollima, inspekteerima · business-oriented-äri suunitlusega · Internist- sisehaiguste arst · camouflage-maskeering · Intriguing- intrigeeriv · Cascade- kaskaad · Jovial-lustakas · Circuit- vooluring · Knotty-keeruline, raske lahendada · Clot- hüübima · Latter tagumine, viimane · Cognitive- tunnetuslik · Levity-kerglus · compassionate-kaastundlik · Lipocytes- rasvarakud · Conduct- läbi viima · Longevity- pikaealisus, kestvusaeg · Constitute- moodustama · Mandible- alalõug · Counterpart- teisik, dublikaat · Maternal- emapoolne · Maxillary- ülalõug · Transmitter- saatja, ülekandja · Mid-brain- keskaju · Transparent- läbipaistev
Luciano Berio (1925 Genua lähistel 2003 Rooma) Teda peetakse 20. saj üheks mõjurikkamaks heliloojaks; tema ulatuslik ja mitmekülgne postmodernistlik looming sünteesib eri ajastute muusikatraditsioone uute väljendusvahenditega; Berio ise oli ülimalt intellektuaalne ja väga erinevate huvidega loojaisiksus sama kirev, mitmekihiline ja erinevaid tõlgendusvõimalusi pakkuv on ka tema looming. Pärit pikkade traditsioonidega muusikute suguvõsast. Oli andekas pianist, kuid vigastas sõjaväes teenides kätt ja pidi pianistikarjäärist loobuma. Komp. õppis Milano kons.-is, täiendas end ka Ameerikas, kus tegeles mõnda aega serialismiga ja puutus kokku elektronmuusikaga. Osales 1950ndail Darmstadti suvekursustel, kus tutvus Boulezi, Stockhauseni jt. Sealt läbimurre avangardistlike heliloojate ringi. 1955 asutas Milanosse elektronmuusikastuudio (IRCAMi kõrval üks tähtsamaid Euroopas), andis välja nüüdismuusika ajakirja, k...
olulisemaks · Aktivatsioonitase ja uni Psüühilised funktsioonid on ööpäeva jooksul erineval määral mobiliseeritud Optimaalne aktivatsioonitase http://www.flatworldknowledge.com/node/28857#web-28857 Kultuuriline motivatsioon · Arengumotivatsioon · Saavutusvajadus Enesele suunatud Püüdlused oma võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks Uudishimu Kontrollitunne Tunnetuslik ebakõla http://www.tutrin.com/ Saavutusvajadus (David McCelland) http://www.bbc.co.uk/blogs/adamcurtis/2009/10/kabul_city_number_one_part_3.html Saavutusvajadus (David McCelland) Maslow' vajaduste hierarhia Eneseteostuse- vajadused Kultuuriline motivatsioon · Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon Suunatud teiste inimestega suhete loomisele ja säilitamisele
Kunsti kestvuse saladus. On inimesi, kes näevad kunsti üksnes da Vinci loomingus, mõni näeb seda mööda taevalaotust hõljuvates pilvedes või juhuslikus värviplekis töömehe teksadel. Kunst on läbinisti tunnetuslik. Austria filosoof Ludvig Wittgenstein on öelnud: ,,Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida." Kuid kas mitte kunst ei laga sealt, kus lõpevad sõnad? Kiviaja inimesed ei saanud end väljendada sõnadega, kuna neil polnud kujunenud meile omast kõnevõimet. Ometi näitavad koopamaalingud, et neil oli, mida kunsti läbi üksteisele edasi anda. Tolleaegsed inimesed uskusid, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust.
sotsialismi ajal kujunes nende loomingu põhjal sotsialistlik realism. Suurim kunstnik oli nende hulgas Ilja Repin, kes kujutas kaasaegseid ja Venemaa ajalugu. Teine vene realist oli ajaloo tõetruu maalija Vassili Surikov. 19. sajandi lõpus oli realism laialt levinud ja aitas igati kaasa fotograafia arengule, kus lisaks täpsele jäädvustamisele hakati ka fotolavastusi looma./// Romantism:Vastukaaluks klassitsismile kujunes omalaadne fantaasiarikas maailmavaade: paranähtustest huvitumine, tunnetuslik maailma kompamine. Kunstnikud arvasid, et ainult loovinimesed suudavad oma eriliselt arenenud meelte abil universumit mõista tekkis boheemlus. Arhitektuuris jäljendati mingit seni esinenud stiili, seda kaasaegsete tehniliste võimalustega täiustades, tekkis historitsism. Teine suund ehituskunstis oli ekletika: kõikvõimalikke stiilide koos kasutamine.Maailkunstis kujutas sakslane Caspar David Friedrich kaugusesse hajuvat nukrat
aastal. "Rob Roys" - 1715. a. ülestõusu ja lõpuks "Waverleys" 1745. a. ülestõusu. Walter Scotti loomingul, hoolimata kirjaniku maailmavaadete vasturääkivusest, iseloomustab progressiivsus. Ajalooliste sündmuste realistlik kujutamine, rahva otsustava osa näitamine võitluses maa vabaduse eest, suurepärased pildid soti kommetest, iseloomudest ja loodusest, reaktsionääride ja rahva vaenlaste satiiriline kujutamine, peen huumor kõigel sellel on lugeja jaoks suur tunnetuslik väärtus, kuna see aitab tal selgemini lahti mõtestada möödunud aegade klassikonflikte. Selles seisnebki näiteks "Rob Roy", W.Scotti ühe tuntuima romaani tähtsus. W. Scotti parimates romaanides, nende hulgas ka "Rob Roys", peegeldub ajalooliselt õigesti rahvamasside saatus kodanliku ühiskonna tekkimise ajajärgul. W. Scott on inglise kirjanduses esimesena osanud kujutada rahvast otsustava ning tähtsaima jõuna ajaloo arengus.
Hingus Hing on üleloomulik nähtus,mida seostati alguses hingamise ja tuulega.Hing on ka tunnetuslik pool, kui hing on tervik on inimene tugev ja suudab käia kindlalt oma rada, ilma et pidevalt sealt kõrvale astuks või komistaks. Vanajuudi ja kreeka keeles võib sõna, mida Piiblis on tõlgitud sõnana "hing", tähendada järgmist:- keha,loomine,süda.mõistus,isik,ise. Hästi arenenud hingega inimene suudab mõista hästi paljusid asju. Ja mida vähem arenenud hing, seda vähem saab ta asjadest aru. Inimesel on ka osahinged, näiteks kui inimesel on halvatus, siis osahinged lahkuvad, kui halvatusest saab inimene terveks, siis osahinged tulevad tagasi. Haige inimene ei tohtivad ka juuksed pesta, sest siis võib kaitsehinge mahapesta. Kui keegi haigeks jäi, usuti, et tema hing läks kaduma või rööviti ära. Hing ei sure, ta kestab igavesti. Kui inimese keha sureb, vabaneb hing seostest füüsilise keha ja ümbritseva maailma...
Intelligentsust on üpriski raske kindlalt defineerida, kõige sagedamini kasutatavad mõisted intelligentsuse kohta on: olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, ratsionaalne mõtlemine ning võime mõista ümbritsevat maailma. Samas mõistab iga inimene sõna ,,intelligentsus" siiski veidi erinevalt. Kõige paremini on selle mõiste kokkuvõtnud esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet: ,,Intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus." Kuna on olemas ka väga palju intelligentsusteooriaid, siis on psühholoogid jaganud need kaheks põhigrupiks: 1) Intelligentsuse struktuuri mudelid ja 2) Intelligentse käitumise aluseks olevaid protsesse e. infotöötlust käsitlevad mudelid. Need kaks põhigruppi jagunevad veel omakorda väiksemateks alarühmadeks: 1) a) üldandekuse e. ühe faktori mudelid; b) esmaste e. primaarsete võimete mudelid ning c) võimete hierarhilisteks mudeliteks
Organisatsioonikäitumine I kr Tõene Koostööle orienteeritud meeskonna üheks iseloomustavaks teguriks on tugev ja tõhus juhtimine/eestvedamine. Meeskonnatöö keskne eesmärk on loovuse stimuleerimine, mis suurendab väljapakutavate ideede hulka ja ergutab uutmoodi mõtlemist. Läbipõlemine on psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ning nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine. Edukas sõnum koosneb järgnevatest komponentidest: sisu komponent, “mina” komponent, suhte komponent, mõju komponent. Üheks omavahelise suhtlemise takistuseks organisatsioonis võib olla kultuuri mõju, st eri kultuuridest pärit inimesed kalduvad etnotsentrismi. Kehtestav käitumine võimaldab väljendada oma mõtteid, tundeid soove ja vajadusi teisele osapoolele vastuvõetavalt. Tuginedes Milton Rockeach´i väärtussüsteemile inimese üheks lõppväärtuseks võib olla nauding. Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinn...
Soorollid: Sooroll on ühiskonna poolt heaks kiidetud käitumine mehele ja naisele. Sandra Bem jagab soorollid järgmiselt: 1) Feminiine naine-kultuurile vastavalt võib naine täita ainult naisele ettekirjutatud kohustusi. 2) Maskuliine mees-mehe roll on väga kindlalt ettekirjutatud 3) Androgyneos- Eesti nt. Mees kui naine täidavad oma rolle, aga rollide vahetus ei tekita mingeid probleeme. 4) Psühholoogiliselt paika panemata sooroll- kes paari suhtes on samasoolised. Kooselu vormid: 1) Vaba kooselu e. Vabaabielu 2) Abielu-sotsiaalse intitutsioon sugupoolte suhte korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides 3) Külalisabielu-eri kohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vabaaeg, vahel ka ühised lapsed 4) Kordusabielu-kord abielus olnud 5) Fiktiivabielu-Abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abiellumise kohta. (elamisloa saamine jne) 1) Mongaamia- ühe mehe ja nais...
Mõisted: Barokk stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. · Maailm on lõhestatud ja kaootiline · Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, püüab ühendada konservatiivsust ja mässulisust, arukust ja narrust, meelelisust ja müstitsismi, · Vastandati näilikku tegelikuga · Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist · Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) · baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud Hispaania luuletajad Luis de Goncora ja Fransisco de Quevedo Klassitsism 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. · Emotsioonide asemel on olulin...
kahe grupi võrdne staatus. Vastastikuse meeldimise või ebameeldimise jaoks on neli tingimust (Aronson): 1) Teine isik on läbinisti positiivne. 2) Teine isik on läbinisti negatiivne. 3) Teine isik on alul negatiivne, kuid muutub positiivseks. 4) Teine isik on alul positiivne, kuid muutub negatiivseks. - Idiosünkraatilised näoilmed - harjumuspärased ilmed, mis on ainuomased ühele indiviidile või sama perekonna liikmetele. Veetluse peamine allikas - tunnetuslik sarnasus (Byrne) - mida sarnasemad on kahe inimese hoiakud, väärtused ja ideed, seda rohkem nad teine teisele meeldivad. Sotsiaalse vahetuse teooria - sotsiaalset käitumist nähakse enesestmõistetavate sotsiaalsete lepingutena, mille osaks on tingimine parima tehingu saavutamise nimel. 11 Pikaajaliste suhete mudeli (Thibaut, Kelley) staadiumid: 1) Proovimine - me uurime teistega suhtlemise kulusid ja hüvitusi teisi vaadeldes ja/või ise
Perekonnasisesed probleemid, liialt kontrollitakse, tekib arusaam, et keha üle ega söömist ei saa keegi teine kontrollida. 13. Nimetage kultuurilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Mille poolest need erinevad bioloogilistest vajadustest? Kuidas mõjutab inimese tegutsemist teiste inimeste juuresolek? Kultuurilised vajadused: · Arengumotivatsioon enesele suunatud - Uudishimu - Kontrollitunne - Saavutusvajadus - Tunnetuslik ebakõla · Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon teiste inimestega suhete loomisele ja säilitamisele suunatud - Armastuse... - Hoolitsemise... - Kiindumuse.. - Inimkooslusse kuulumise vajadus Sotsiaalsed vajadused: · Vajadus sotsiaalseteks kontaktideks · Teistega suhtlemise vajadus · Info, mõtete vahetamise vajadus · Vajadus mõista ja olla mõistetud · Vajadus armastada ja olla armastatud · Sõprusevajadus · Koostöövajadus
Abstraktsionism- inimese tunnetuslik eripära Abstraktsionism on miski, mis sesotub alati millegi ebakonkreetsega. Tavaliselt on see joonte, vormide või värvide mäng, mis vajab tunnetamist ja tõlgendamist. See on visuaalne keel, millest aru saamisek tuleb juurde mõelda või oma intuatsioonist lähtuda. Kunsti sisuks on küll tegelik maailm, kuid selle väljendumisviis on erinev sellest, millega oleme tegelikkuses oleme nägema harjunud. Loodud on illusioon reaalsusest. Esemed ei näe
kasvatuseesmärgid ja –alused, õppekorraldus, valdkondade kirjeldused, arengu pädevused, arengu hindamine. Ühine on ka see, et nii lasteaed kui kool koostavad oma õppekava riikliku õppekava alusel. Sarnased on ka paljud õppe- ja kasvatuseesmärkide sisu: kool/lasteaed aitab kaasa õpilaste/laste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks; õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus on tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine; põhikooli/lasteaia ülesanne on luua õpilasele/lapsele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist jne
ARENGUTEOORIAD S . F R E U D , J . P I A G E T, E . E R I K S O N , L . KO H L B E R G , L . V Õ G O T S K I , J . B O W L BY ARENGUPSÜHHOLOOGIA • Inimese areng ning käitumise muutumine vananedes • Algus 19.sajand • Põhimõisted Areng – muutused Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine, liigutused Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemine, kõne Sotsiaalne areng – emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, õige vs vale Vaimne areng – teadmised, oskused SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a)
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti p...
1) Disaini koolkond Strateegia koostamine seisenb püüdes saavutada kooskõla organisatsiooni seisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel. 2) Planeerimise koolkond: strateegia tuleb formuleerida protseduuri kaudu, kasutades rohkeid analüüse ja lähteandmeid, eelkõige arvnäitajaid. 3) Positsioneerimise koolkond-strateegia on unikaalne positsioon turul 4) Kognitiivne koolkond-strateegia formuleerimine on vaimne, tunnetuslik protsess 5) Ettevõtluse koolkond- rõhutav üksiku liidri tähtsust, intuitsiooni, otsustusvõime, tarkuse ja kogemuse olulisust, keskne mõiste selles käsitluses on visioon. 6) Õppimise koolkond-strateegia on õppimise tulemus ja kujuneb välja, kui inimesed õpivad tundma situatsiooni ja organisatsiooni võimet sellega toime tulla 7) Võimu koolkond-strateegia kujunemine on läbirääkimiste protsess, strateegiad
1. JUHTIMINE Organisatsiooni edu sõltub võimest kohaneda keskkonnaga, teadmistest toote valmistamise protsessi kohta, tehniliste vahendite olemasolust ning ennekõike oskuspärasest juhist. Juhtide ülesanne on juhtida inimesi, tehnoloogiat, toodet ja selle valmistamist ning informatsiooni. 1.1 Juhtimisõpetuse koolkonnad Juhtimisõpetuse koolkondi on kolm: ratsionaal tehniline, käitumuslik ja tunnetuslik. Erinevaid juhtimisteooriaid on väljatöötatud palju, kuid ettevõte peab leidma nende seast endale ainuõige. A) Ratsionaal-tehniline inimesi käsitletakse kui masinaid. Juhi kohustus on tagada nende ladus töö. Henry Fayol'i definitsiooni järgi juhtimine tähendab planeerimist, organiseerimist, koordineerimist, otsustamist ja kontrollimist. Selleks, et juht suudaks edukalt juhtida peab ta iga funktsiooniga toimetulemiseks võimalikult palju suhtlema. Selles mudelis on
maailmas; absurd- maailm arusaamatu, elu mõttetu ja sihitu; inimene peab ise oma otsuste ja tegevusega elule mõtte andma; rock'n'roll. 1960...: otsiti alternatiivseid eluviise; kirjanduses mängiti vihjetega varasematele tekstidele, kuid ka teistele elu-ja kirjandusvaldkondadele; keskenduti rohkem iseenda ja üldise tekstikogemuse peegeldamisele ja lahtimõtestamisele; mis teeb kirjandusest kirjanduse. Dekadent: tunnetuslik liikumine; vastandusid loomulikule ja looduslikule; ükskõiksed, pettunud, tüdinud; eemal kodanlikkusest ja tavapärasest elust. Sümbolism: kirjeldab ideaalset maailma; sümbol- emotsionaalne, vihjeline, mitmetähenduslik; loobusid tegelikkuse kujutamisest; maailmavalu; Fr. Tuglas ,,P&H". Futurism: kõik vana hävitada; looming kajastas kiirust, dünaamilisust, suurlinna elutempot; ülistasid vägivalda, tugevust; sõda- maailmapuhastusvahend; tunded= nõrkus; (H.Visnapuu).
1.Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna- Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. 18. sajandi viimasel veerandil arenes Prantsusmaal klassitsism 2.Klassitsism lähtub oma põhitõdedes antiik kutuurist arhitektuurist ja kirjandusest. 3.klassitsismi tunnused-. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtustEmotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism , Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi, Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte ,Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 4.Barokk-Maailm on lõhestatud ja kaootiline ,Vas...
Tahab rohkem omaette töötada. On pigem osavõtja kui liidri rollis. Väärtushinnangud on tavapärased, suunatud ainelisele tarbimisele. Sobivad ametid: metsavaht, tehnoloog, kaevur, trükkal, torude paigaldaja, helitehnik, laevamehhaanik, keevitaja, mööblitisler, lendur, masinist, rätsep, postiametnik, kokk, pagar, laohoidja, telefonimontöör, müürsepp, laborant, filmioperaator jne 2. Intellektuaalne isiksustüüp Analüütiline, teadmishimuline, kritiseeriv, tunnetuslik, võimekas, mõtisklev, keskendumisvõimeline, sõltumatu, vähenõudlik. Tegeleb meelsasti materiaalse, sotsiaalse ja vaimse maailma tunnetuslike küsimuste ja probleemidega. On loomupäraselt uudishimulik, teadmishimuline. Tal on tarve mõista, seletada, prognoosida kõike seda, mis toimub meie ümber ja meis endis. On orienteeritud mõtestatud tegevusele (mitte asjastatud tegevusele nagu praktiline isiksustüüp), info
67. Mandible- alalõug 68. Cascade- kaskaad 69. Retain- säilitama 70. Autologous- (Kude,rakk)võetud samalt inimeselt, kellele siirdatakse. 71. Define- määratlema 72. Adequate- adekvaatne 73. Infancy- lapsepõlv 74. Innate- kaasasündinud 75. Assimilate- millelegi sarnaseks muutuma 76. Common sense- terve mõistus 77. Inherently- loomupäraselt 78. Reduce- vähendama, kahandama 79. Faculty- võime 80. Utilization- kasutamine 81. Flaw- viga, puudus 82. Maternal- emapoolne 83. Cognitive- tunnetuslik 84. Noninvasive- kehaväline protseduur (nt. Ultraheli) 85. Coupling- liitekoht, ühendamine 86. Periodicals- ajakirjad, perioodika 87. Spatial- ruumiline 88. Transmitter- saatja, ülekandja 89. Subsequently- järgnevalt 90. Right-hemisphere- parem poolkera 91. Auditory- kuulmis 92. Discordance- ebakõla 93. Pharmaceutical- ravimi 94. Assume- eeldama 95. Domestic- kodumaine 96. Intrinsic- loomuomane 97. Preterm- enneaegne 98. Overall- üldiselt 99. Gestation- rasedus 100
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel on kirjutatud sotsiaalpsühholoogia alustest. Autoriks on Nicky Hayes. Peamine rõhk on artiklis pandud hoiakute ja eelarvamuste peale. Autor alustas hoiakute kirjeldamisest. Hoiakutes olevat kolm põhimõõdet- tunnetuslik mõõde, afektiivne mõõde ja tungide ehk käitumismõõde, need kolm mõõdet on siis hoiaku kujunemisel põhilisteks. Hoiakute näidetest kõnetas ja pani mind mõtlema kõige rohkem Bemi enesetaju teooria, kus ta seletas lahti kus kohast võtavad inimesed endile hoiakud- inimene võtab endale hoiakuid just teisi inimesi matkides, vaadeldes ja uurides, ehk siis loome me iseendile just kõige sobivamad hoiakud teisi vaadates. Inimeste hoiakud võivad
kui õppijast õpistrateegiad ja Õppimine on hindab oma eelkõige õpitulemust (Knowles 1975) tunnetuslik protsess Transformatiivne õppimine võimaldab sügava arusaamise kujunemist Küsimused 1)Kes ma olen? 1)Millisena 1)Millised on 1)Millised on minu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
