Esse - armastab ei armasta (0)

Armastab , ei armasta.
Armastus, mis see õige on ? Kuidas tunnetame me armastust või kas seda üldse eksisteerib? Usun, et igaühe jaoks on kuskil keegi ... Keegi õige ja hea ! Keegi, kellele saab alati toetud. Keegi, kellega saab mureisd, rõõmu, kurbust ja õnne jagada. Keegi, kes on sulle alati olemas. Keegi kes sinust hooliks. Keegi, kellega on sul niiii hea olla ! Iga inimese jaoks on muidugi armastus erinev ja väljendub erinevalt.
Mõnele väljendub armastus üha enam vaid seksis ja veelkord seksis. Minu jaoks on see vale. Armastuses peaks olema peamine siiski tunne, mingi sellinne säde, et koos on hea olla, ka ilma seksita. Peaks olema reaalsed tunded ja teineteisest hoolimine , austamine ning eelkõige arvestamine teineteisega. Armastust eksisteerib minu jaoks paljudes erinevatest vormides , kuid kõik need pole minu arvates kõige õigemad.
Näiteks, armastus, mis on ühepoolne, armastus, mis põhineb teineteise usaldamisel, abistamisel, hoolimisel. Armastus, mis on seksi peal väljas. Minu arvates on ideaalne armastus, mis kulgeb õnneliku ja pika abieluni. See peaks sisaldama teinteteise usaldamist, austamist ja arvestamist. Armastus on midagi, millest saavad aru just ainult need kaks inimest... Need kavalad ja üliarmsad pilgud, säravad naeratused.. see eriline säde ja armsad naermised. Teineteise austamine ja arvestamine on mõlemale poolele olulised. See, kui tahetakse olla vaid kahekesti, ainult sina ja tema.. Midagi, mida nagu pole justkui varem tundnud . Nähes teist, süda justkui tahab rinnust välja karata . Sul on teineteisega suured plaanid, ootused ja lootused. Loodad, et te olete igavesti koos. Miski, mis aina kasvab ja sa aina kiindud sellesse inimesse... Sa tunned , et kedagi teist sellist head ei ole, et mitte keegi ei ole nii ilus, tark, eriline, hea & osav. See on lihtsalt kirjeldamatult imeline ! Samas, mis on seksi peal väljas ... kas seda üldse saabki armastuseks nimetada ? Tihti tehakse seda vaid lollusest, joobes olekust ja tunnetetea.. Siiski, armastus sünnitab armastust ja seksida tuleks alles siis, kui ollakse võimelised vastutama tagajärgede eest ja olema kindel teineteises.
Ühepoolne armastus. See on see noorte, eriti teismeliste neidude piinakamber. Sa leidsid endale justkui ideaalse poissi, aga ta ei märkagi sind. Mida sa tegema küll peaksid, et ta sind märkaks .. Kuidas sa küll ei püüaks, ta ei märka sind !!! Ollakse meeletult endast väljas, nutetakse ja tahetakse maailmast kaduda. Nähakse maailma mustvalgena ja katkisena. Usutakse, et nende süda on purunenud , katkine ja ei saa enam mitte kunagi terveks. Õudne jah.. See ongi kõik.. Noore neiu kena ja kirju maailm variseb äkitselt kokku.. ta kaotaks justkui kõik. Neidu hakkavad vahel selliste õnnetute juhtumite pärast lõikuma.. Muutuvad üliemotsionaalseteks ja neil kõiguvad peas enesetapumõtted. Minu arvates on sellistel juhtumitel kaks lahendust. Kas neiu taipab, et ta on palju-palju väärt ja liigub eluga edasi. Näiteks, leiab kellegi, kes teda pidevalt lohtutab ja avastab, et vot keegi muu on paljupalju parem. Teine variant minu silmis jaguneb kaheks : emotsemine ehk lõikumine ja võibolla ka enesetapp või, muutumine väga kinniseks ja haavatavateks, ei ava ennast kuidagi teistele ja ei usalda kedagi.
Kui sa kaotad selle, keda sa armastanud oled, ei saa sa olla kunagi enam endine. Su maailmas on midagi puudu. Kas siis sind on mahajäetud, su kallim on surnud vms, vot need on kõige hirmsamad asjad.. Kui sul ei ole enam seda inimest, kes sulle alati on olemas olnud, kes lihtsalt suutis su tuju heaks teha.. See on piinav ja õudne valu, mida ravida ei saa.. Ei aita siin arstirohud, ega midagi. Tuleb olla lihtsalt tugev ja proovida hakkama saada. Kindlasti on vaja sõpru ja lähedasi, kes alati sulle olemas oleksid. Poisid tulevad ja lähevad aga sõbrannad jäävad !
Õnneks olen mina niiii õnnelik. Ma pole kunagi varem midagi sellist endas tundud. See on tõesti kirjeldamatu. Mul on keegi, kelle nimel olen ma valmis kõigele ja kõigile ei ütlema. Keegi, kes on mind muutnud palju paremaks. Keegi, kelle nimel ma pingutan, et teda mitte kaotada, sest kaotus oleks mu elu peaaegu, et jubedaim asi. Keegi, kes teeb mind õnnelikuks. Keegi, kes hoiab ja toetab, austab ja armastab . Keegi, keda nägemata on olla lihtsalt niiiii valus .. ja juba minutipärast kui ma teda alles nägin, igatsen ma teda.. Keegi, kellega saab jagada alati nii rõõmu, kurbust, pisaraid ja naeru .. Keegi, kes on mu südames niii sügaval.. Keegi, kelleta ma ei saaks.. keegi, kelleta ma ei tahaks ! Keegi, kes on lubanud mu kõrval olla nii heas kui halvas ja ma loodan sügavalt, et ma ei kaota teda kunagi !
Armastab, ei armasta ? Alati armastab meid kõik keegi .Olgu see siis vanemaarmastus, sõbra/sõbrannaarmastus või lihtsalt see eriline, armastus.. mida paljud kuulnud on, aga ise võibolla,et tundud ei ole. Armastus võtab mõistuse neilt, kel seda on, ja annab neile, kel seda pole.