Rembrandt Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) on üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Ta sündis Leidenis 15. juulil 1606, oli veskimehe poeg. Alguses tahtis tema isa, et ta jätkaks perekonna traditsiooni veskipidajana, aga hoolimata sellest, et nad olid väga tagasihoidlike võimalustega perekond, võimaldas ta Rembrandt´ile hea hariduse. Ta läks õppima kunsti - algatuseks ühe kohaliku kunstniku juurde ja siis juba edasi Amsterdami
kardinal-infant Ferdinandi alluvuses. Pärast oma esimese naise Isabella surma abiellub kunstnik 1630. aastal 16-aastase Helene Fourment'iga. Õukondlikust pulmast oli Rubens juba loobunud, kuid sel pildil kujutab ta oma naist nagu vürstinnat toredas rüüs puhevil eesriide ees tagaplaanil sambad. Valmivad veel kuulsad maalid nagu ,,Madonna pühakutega", ,,Kolm graatsiat" ja ,,Püha Cecilie". Rubens sureb 1640. aastal Antverpenis. 13. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritsz van Rijni ja Neeltgen Willemsdr van Zuytbroucki veskiomaniku lapsena. katkestas filosoofiaõpingud Õppis maali: Jacob van Swanenburgi ning Pieter Lastmani (barokkmaali )käe all. Lastman innustas püüdlema suurimate väärtuste poole, milleni võis tolle aja arvamusel jõuda ainult ajaloomaalis ehk religioossetes ja mütoloogilistes teostes. R näitas, et neid väärtusi võimalik saavutada igas kunstiharus
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kõik kommentaarid