Kõiges on süüdi kool Kõiges on süüdi kool, kuid kas ikka on ? Minu arvates võib seda mõista kahte moodi - kool annab mitmeid võimalusi ning ka võtab neid. Koolil on laste eludes väga suur roll. Nad viibivad praktiliselt terve päeva koolis õppides, omandades uusi teadmisi ja tarkusi. Kool on väikese lapse haridustee algus, mille lõpus on temast saanud noorik ning ta peab iseseisvalt hakkama saama. Enamik lapsi, kes lähevad igal hommikul kooli, võivad tunda koolipäeva lõpus väsimust. See tuleneb sellest, et eelnev koolipäev oli lõppenud umbes nelja paiku, ning õppida oli antud väga palju
maha matta meie andeid. Nimelt algklasside kunstitundides lapsi õpetatakse õigesti joonistama ning tulemus on see, et kõikide laste joonistatud pildid on ühesugused ja vägagi stereotüüpsed. Mis aga on joonistamises õige, mis on väär? Kas omaloomingulisust saab pidada vääraks?-Need on küsimused, mida ei tohikski tekkida. Paratamatult kool aga tekitabki sarnaseid küsimusi ning seda võib defineerida kui asjaolu, mida kool meilt võtab. Nagu me teame annab koolitundides õpitu meile ka valitud võõrkeeled suhu. Paraku, et mõnes võõrkeeles suhtlustasandini jõuda kulub sellises eas nagu meile hetkel keeli õpetatakse aastaid. Uurimused näitavad, et lapse aju on uutele keeltele kõige vastuvõtlikum vanuses 3-7. Seda fakti tuleks tõsiselt arvesse võtta ning hakata õpetama võõrkeeli juba esimesest klassist kui mitte lasteaiast. Kahjuks tänapäeva koolid ei paku selliseid võimalusi keeleõppeks ning see on puudus
Nüüd.. 4 aastat hiljem, kui asusin õpetajana tööle suurde kooli, milles õpib üle 1500 õpilase, mõtlen ikka ja jälle oma kooliajale tagasi. Ilmselt ka seetõtu, et käesolevast koolis tehti ka remont, aga miskipärast ei ole sellist õhkkonda nagu LÜG-is, kuigi koolis on väga tore kollektiiv, sealhulgas õpilased, koolitöötajad ja töötajad. Asi võib olla ka selles, et kui koolis pole turvameest, kes kogu aeg kõike jälgiks, siis see annab mingitmoodi vabaduse olla noor.. olla selline nagu just parasjagu heaks arvatakse. Kõige meeldivamad hetked on otseselt seotud kindlate õpetajatega, kes muutsid oma mitmekülgse lähenemisega kogu õppeprotsessi huvitavaks. Konkreetselt soovin välja tuua järgnevad õpetajad: Tiina Brock, Imbi Raudkivi, Kadri Mitt, Kalle Lõuna ja Tõnu Tiit. Need on need õpetajad, kes jäävad alatiseks meelde oma huvitava ja omapärase ellusuhtumisega ja õpetamisstiiliga
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on
Taustaks on tõdemus, et kiirelt arenevas maailmas muutuvad ja vananevad teadmised väga kiiresti. Milline roll on väärtuskasvatuse teemal Eestis? Eestis on eetika ja väärtuskasvatuse teemaga tegelemiseks loodud vastav Riiklik väärtusprogramm. Programmi idee järgi ei anta koolile n-ö kusagilt "ülevalt" nõudeid, vaid luuakse koolidele võimalus taotleda vahendeid oma väärtuskasvatuse programmide loomise jaoks. Seega on antud programm kanaliks, mis annab võimaluse alt-üles ideede tekkimiseks, ideede sünniks tegemist ei ole normatiivide kehtestamisega, vaid koolid töötavad ise väärtuskasvatuse programmi välja ning kaasavad selleks eksperte. Kas väärtuskasvatus on õppeteema või midagi muud? Väärtuskasvatus võib olla nii õppeteema kui ka midagi muud. Sõltuvalt koolist ja situatsioonist võib rõhuasetus olla erinev. Uues õppekavas on läbivate teemade hulka toodud ka "Väärtused ja kõlblus"
Parim näide siin oleks järgmine -nad tegelevad heategevusega. Kokkuvõttes võiks öelda, et mind hämmastas lugemise juures Russeau kompententsus ja asjade just selline nägemine. Tegelikkuses on ju ühiskond läbi sajandite ja kehaliste karistuste jõudnud välja just selliste kasvatusmeetodite juurde mille peale kirjanik tuli juba 17 sajandil. Kõik see oli juba kusagil, kellegi poolt nähtud tõhus süsteem, meie pidime selleni jõudma suure ringiga. KASVATUSSÜSTEEM INTELLEKTUAALNE HARIDUS *LASE LOODUSEL TEGUTSEDA *HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU *KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI *VAATLUS *ASJAD, MITTE SÕNAD *VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA TAHTEKASVATUS *TEGUTSEDA TULEB LASTA AINULT LOODUSE TUNGIL *AIDATA AINULT VAJADUSE KORRAL *MIS ON KEELATUD, SEE NII PEAB KA JÄÄMA *“EI“ MORILISEERIVALE KASVATUSELE *MÕJUV KASVATUSVAHEND ON VABADUS *INIMTEGEVUSTE ÕIGE HINDAMINE *TOITA TULEB ENNAST OMA KÄTETÖÖGA SEKSUAALPEDAGOOGIKA *MITTE RUTATA
tuleb kõiki. Lisandub ennetuslik töö. II loeng 19.02.14 Ühel inimesel kutsub kuristiku nägemine esile mõtte kuristikust, teisel sillast. (V. Meierhold) Nn emotsioonimeetrid väga rõõmus, ükskõikne/kurb, väga vihane: laps saab klambrit mööda paberit edasi-tagasi liigutada. G. Orwell: Kes kontrollib mineviku, see kontrollib ka tulevikku, kes aga kontrollib tulevikku, see kontrollib olevikku. Sotsiaalpedagoogika ajalugu. Ajalooline taust annab võimaluse mõista metoodika ja sotsiaalpoliitilise konteksti vahelist seost. Sotsiaalpedagoogika algus Saksamaal: - Kuidas valmistada indiviide ette ühiskondlikuks eluks? - Kuidas toetab ühiskond/kogukond indiviidi arengut (sh sotsiaalseid vajadusi)? /Praegu valmimas sotsiaalpedagoogi kutsestandardid, 7 ja 8nda astme nõudmised üsna ebareaalsed? Enne vaja siiski kutsestandard vastu võtta, ja siis alles saab muutusi teha (kas töötab v ei). /
Haridusalasteks eesmärkideks on: 1. vanusele vastav esimese keele lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulamisoskuse omandamine; 2. teise keele hea lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulmise järgi arusaamisoskuse omandamine; 3. vastavas klassis nõutavate üldhariduslike oskuste omandamine teistes ainetes, nagu matemaatika ja looduslugu; 4. nii koduse keele kõnelejate kui ka sihtkeele kõnelejate kultuuri mõistmine ja hindamine. Seega on keelekümblusprogrammis kakskeelne haridus lisaväärtus, kuna eesmärgiks on mõlema keele (K1 ja K2) funktsionaalse oskuse oman-damine ning mõningatel juhtudel ka kolmanda keele valdamine (vt Genesee, 1998, nt). Kõige iseloomulikum joon keelekümblusprogrammis ongi asjaolu, et teises keeles õpetatakse tavalisi üldhariduslikke õppe-aineid, nagu matemaatika ja looduslugu. Keelekümblusõpilastelt oodatakse nendes õppeainetes samu tulemusi kui oma
Kõik kommentaarid