Haridus annab valikuvõimalused (0)

Haridus  annab valikuvõimalused 
 
Käies  igapäevaselt koolis,  tunnetame  me tihti, et miski nagu pärsiks meid ning see m
  iski on 
vabadus. Vale on öelda, et kool raiskab meie vaba a
  ega, p
  igem võ
  tab võimaluse valmistuda 
puhkuseks ehk siis võimaluse mitte midagi teha. Prantsuse  filosoof  Simone W
  eil o
  n öelnud: 
„Vabadus  selle  sõna  otseses  mõttes  tähendab  valikuvõimalust.“  Kooli  suhtes  meil 
valikuvõimalust  ei  ole  ning  seetõttu  me ei saagi koolis käies tunda täielikku vabadust. Kül , 
aga tekivad meil valikuvõimalused ja vabaduse tunne pärast kooli lõpetamist. 
 
Kool annab mitmeid võimalusi ning ka võtab neid. Koolil on laste eludes vä
  ga suur r
  ol . N
  ad 
viibivad praktiliselt terve päeva koolis õppides, omandades uusi teadmisi ja tarkusi. Kool on 
väikese  lapse  haridustee  algus,  mil e  lõpus  on  temast  saanud  nooruk  ning  ta  peab 
iseseisvalt  hakkama  saama.  Arvatakse,  et  peamiselt  need  inimesed,  kes  on  saanud  hea 
hariduse  on ka  tulevikus   edukamad   ja  saavutanud endale kõrge  ametikoha.  Kuid kindlasti 
haridusest saadud paber  ei taga koheselt head ametikohta. Et ol a tulevikus edukas ja läbi 
lüüa elus, tuleb olla ise akti vne.  
 
Juba  väikese  lapsena  hakatakse  esimeses  klassis  õppima,  kuidas  käituda,  kuidas 
erinevates  olukordades  hakkama saada ning järk-järgult li gutakse aina iseseisvama eluviisi 
poole.  Kodutööde  tegemine  ja  tähelepanek  vormivad  meie  hoolsust.  Hajameelsetel  on 
kindlasti  raskem, kuid tänu  koolile  on võimalik ennast treenida ja halvad kombed unustada. 
Koolis  kujunevad  välja  erinevad   väärtushinnangud   ja  ka  sõbrad  ning  tuttavad.  Iga  päev 
koolikaaslastega   kohtumine   arendab  kindlasti  ka  iga  inimese suhtlusvõimet. Keeletundides 
paraneb  iga  aastaga  ka  keeleoskus  ning  sel e  tasand,  mis  tulevad  kasuks  reisidel  või  ka 
tulevikus, kui käiakse tööl.  
 
Gümnaasiumis  hakatakse  juba  sügavamalt  mõtlema,  mida  edasi  teha  või  kuhu  õppima 
minna.  Noored  hakkavad  haridust  üha  enam  väärtustama.  Gümnaasiumis  mõtlesid 
haridusele  ka   Wikmani   poisid.  Enamus  koolipoistest  pidas  haridust  tähtsaks.  Mitmed 
õpilased õppisid väga hästi ning neid võis nimetada klassi parimateks õpilasteks, kel el olid 
suured ambitsioonid. Üheks sel iseks õppuriks oli Jaak Sirkel, kes oli lausa klassi p
  ri mus ja 
isehakanud   diplomaat .  Samas  oli  Wikmani  koolis ka  veidi  teistsuguse  käitumisega  õpilasi 
nagu  ka  tänapäeval.  Näiteks  Juhan  Pukspuu ,  keda võib  nimetada  isegi  huligaaniks,  kuna 
teda taheti koolist välja visata , sest ta ei tähtsustanud ei haridust ega enda harimist. 
 
Kool  pärsib  küll  meie  vabadust,  aga  lõpuks  loob   haridus   inimesele  mitmeid   valikuid  
edaspidiseks  eluks.  Selle tõttu  on  hariduse ja kooli tähtsustamine siiani au sees ning seda 
võetakse enesestmõistetavalt. Haridus on tähtis, et luua valikuvõimalusi ning ol a edukas.