Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tundlikkuse eristusläve mõõtmine konstantsete stiimulite meetoditega". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
katseisik, stiimulitetalon, katseisiku, lävi, protokoll, kolmnurkristusläviristusläve, varieeruv, stiimulid, katseisikule, weberi, psühholoogia, nurgapoolitaja, koond, konstantne, saime, muutuja, intervall, vastuste, uurimismeetodid, üliõpilase, juhendaja, marika, rauk, hüpotees, kolmnurkade, defineeritakse, kolmnurki, aparatuur, slaidshownägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant). Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel. Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühholoogia". Ei uskunud, et saab eksperimentaalselt uurida kõrgemaid psühholoogilisi protsesse. Neid saab uurida, kõrvutades kogu tsivilisatsiooni ajalugu ja erinevate rahvaste elu, kogemusi ja arengut
impulsside kulgemise kiirust (Müller väitis, et see toimub "valguse kiirusel"). Eksperimendid õla v. põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30- 50 m/s (mis on ligikaudu õige kesk. jämedusega närvikiudude korral). Teadusliku psühholoogia teke Saksamaal: "4 suurt vaala": 9. Ernst Weber (1795-1878) oli anatoom, füsioloog (Leipzigis); puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant. 10. Gustav Fechner (1801-1887) - (medits.haridus) füüsik, filosoof, religiooni, esteetika, ps. jm. uuringud; värvinägemine, järelkujundid (1830 A). Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni (sub mulje) vahel. 11. Wilhelm Wundt (1832-1920) - esimene "pärispsühholoog" (füsio; med.) 874 "Füsioloogiline psühholoogia". Ei
Eksperiment ehk katse: tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendis seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevatesse, suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, millega on tegemist. Loomulik eksperiment katseisik ei tea, et eksperiment toimub, see toimub katseisikule loomulikes tingimustes. Vaatlus tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu. Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. Intervjuu on andmekogumise meetod, kus etteantud küsimustele vastates saadakse andmeid inimeste käitumise, mõtlemise ja tunnete kohta. 5
2 3 -Sõltumatu (nt kohvi tarbimine või mitte tarbimine, on eksperimentaatori kontrolli all) Uurimismeetodid • Intervjuu – Struktureeritud – Poolstruktureeritud – Struktureerimata • Test – Objektiivtest (nt küsimustik, küsitlus)- on testid, mis väljastavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused. Ülesanded ei mõõda otseselt uuritava psüühilisi omadusi. – Projektiivtest- projektiivtesti idee lähtub oletusest, et katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadvuslikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. • Juhtumianalüüs (case study)
Kõrvaline (segav) nähtused või nende aspektid, mis soovimatult, ent paratamatult avaldavad muutuja oma mõju eksperimentaalse manipuleerimise tagajärgedele ja raskendavad sellega sõltumatu muutuja mõju väljaselgitamist Mõjutus sõltumatu muutuja väärtuse muutmine, eksperimentaalse manipulatsiooni sünonüüm Stiimul mõjutus, mida rakendatakse katseisiku psüühikale lootuses, et see avaldab psüühikale oma spetsiifilist mõju ja avaldub tagajärjena psüühika mingi registreeritava ilmingu (näiteks käitumisakti) muutumise näol Psüühilised stiimulite mõju avaldused psüühikas, mida eksperimendi seisukohalt reaktsioonid käsitletakse sõltuvate muutujatena Subjektiivsed stiimulite mõju avaldused psüühikas, mis väliselt (kõrvalisele vaatlejale)
ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem
Must kast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Magnetinduktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Mõõtmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Loendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Protokoll . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 1 1 Tähistused Sümbolid on toodud tähestiku järjekorras. Kreeka tähed on järjestatud vastavalt eestikeelsele hääldusele. Tähiste alaindeksid sõltuvad kontekstist, ülaindeksid mitte. 2,71828 viimane oluline tüvenumber; alakriipsu pole märgitud, kui
vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. Psühhofüüsika rajajaks loetakse saksa teadlast Gustav Theodor Fechnerit (1801-1887). Fechneri läbimurre tuli, kui ta avastas, et taju võib olla täpse muutuse objektiks, eeldades, et tajuelamuste magnituudimuutus kahe järjestikkuse stiimuli vahel, kus vahe on ainult vaevalt tajutav, on võrdne. Selle tulemusena sai ta luua skaala nende stiimulite mõõtmiseks. Tema järgi on absoluutne lävi punkt, kus stiimulit on võimalik esimesena tajuda ning eristuslävi on punkt kohe absoluutse tajuläve kohal, kus stiimuli muutust on võimalik tajuda. Peatselt hakkasid muud teadlased seda ideed testima ning veenduti, et see on tõene ainult teatud tingimuste all. Tema mõõtmisi segas ebajärjekindel nähtamatu sensoorse vea mõju. Seetõttu hakkas Fechner mõõtma sensoorse süsteemi eksimise suurust, et leida inimese, kui mõõtmisseadme, täpsus
- tema eksis William Hamilton (1788-1856) Šoti filoosof - Katse => inimese psüühilisi protsesse on võimalik eksperementaalselt uurida. Ernst Weber (1795-1878) Saksa arstiteadlane - Eristusvõime uurimine - Weberi reegel (Weberi seadus) - (∆S/S=C) S - stiimul, ∆S - eristusläve suurus, C - konstantne Gustav Theodor Fechner (1801-1887) Saksa õpetlane - Psühhofüüsika seadus (Fechneri seadus) - seadus, mis ühendab füüsilise ja vaimsete asjade maailma. - n=k*log(Sn/So) n - eristuslävede arv, k - kordaja, Sn ja So - vastavalt hinnatavad ja minimaalselt
Kahte liiki tähelepanuprotsesse Üksiktunnuste esilehüppamine - Võime üksiktunnuseid automaatselt märgata - Neid üksiktunnused millest me automaatseid järeldusi teeme on väga palju: värv, intensiivsus, orientatsioon, suurus, liikumise suund, kuju - Oleme kohanenud ülalt alla päikesevalgusega - Esilehüppamisefekt sõltub tunnuse erinevuse määrast aga mitte elementide arvust - Üksiktunnuste silmatorkamine sõltub tunnuse erinevuse määrast, katseisiku strateegiast ja keskendatuest ehk on ikkagi top-down mõjutuste all. Inimestel on kindel tähelepanu kontrollseadistus - Meie tajusüsteem töötab kõigepealt ühe ja siis teise tunnuse otsimisega - Iga ühiku töötlemine nõuab ekstra ressurssi - Stiimuli avastamine on kiirem kui stiimuli puudumise avastamine, et stiimul avastada peab kõik need läbi käima ja alles siis avastatakse puuduv stiimul. Et erilist stiimulit
arengumotivatsioon – on arengu kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. 2. sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – paljude sotsiaalsete vajaduste seast on tähtsaimad armastuse-, eneseohverduse-, teiste tunnetele kaasaelamise e. empaatia-, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu e. kiindumuse-ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus. Füsioloogilised tarbed ja nende regulatsioon: vee-, toidu-, une-, seksuaalvajadus jne. Ühed stiimulid tekitavad aistingu ja teised stiimulid teatavad, millal lõpetada. Eesmärk on tegelik või kujuteldav objekt või seisund, mille saavutamise nimel tegutsetakse. Tegevus on mingile objektile suunatud sihipärane aktiivsus. Aktivatsioonitasemeks nim närvisüsteemi ja psüühiliste funktsioonide mobiliseerituse määra. Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutumiseks.
lõppväärtuse lähedased väärtused, vahel ka mõõtevahendi mõõtevahemiku maksimaalne keskimine väärtus. Suikeulatust põhjustavad hõõrdumine, surnud käik, elastsed mõjud, hüsterees jms. Suikeulatus ei ole alati muutumatu, eriti hõõrdetegurimuutuse tõttu. Tavaliselt märgitakse mõõtevahendite juures, suikeulatus on väiksem teatud piirväärtusest. 59. Koste lävi Koste lävi (diskrimineerimislävi) on mõõtesuuruse (stiimuli) väärtuse suuim muutus, mis ei tekita mõõtevahendi näidu või koste väärtuse (saadava mõõdise) märgatavat muutust. Koste läve määramisel tuleb tagada, et mõõtesuuruse väärtus muutub aeglaselt ja monotoonselt. Koste lävi võib sõltuda mürast, sise- ja välishõõrdumisest jms., aga ka mõõtesuuruse väärtusest. 60. Lahutusvõime
faktoreid/muutujaid. On rajatud hüpoteesile. Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp sõltuv muutuja mida mõõdetakse sõltumatu muutuja - muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et kindlaks teha selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Loomulik vs varjatud
faktoreid/muutujaid. On rajatud hüpoteesile. Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp sõltuv muutuja – mida mõõdetakse sõltumatu muutuja - muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et kindlaks teha selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Loomulik vs varjatud
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt...
potentsiaali tagasi puhkepotentsiaalile. Kestab 1-2 ms, võib toimuda sadu kordi sekundis. Aktsioonipotentsiaal on positiivse tagasiside mehhanism ,kus avanevad Na+ kanalid põhjustavad järgmiste avanemise. „Surnud ringi“ katkestab väline faktor, milleks on Na+ kanali inaktivatsiooni värat. Kõik väratid reageerivad depolarisatsiooniga, aga inaktivatsiooni oma 0,5 ms hilinemisega. Kõik või mitte midagi seadus – iga signaal, mis on üle lävi (teatud potentsiaal, mille juures depolariseerumine vallandab aktsioonipotentsiaali), põhjustab sama kuju ja suurusega aktsioonipotentsiaali, iga signaal ,mis on alla lävi, ei põhjusta üldse aktsioonipotentsiaali. AP levimisel tema amplituud(u 100 mV) ei muutu. AP levikukiirus varieerub erinevates närvikiududes 0,5-100 m/s, esinevad elektrotooniline saltatoorne levik. Viimane on kiirem ning energeetiliselt ökonoomsem. AP-d iseloomustab
Aga enamikule stiimulitele, aga aeglasemalt tp .... tagab selle, et inimene suudab eri kekskonnas erivahenditea hästi opereerida.. nt pöörama. Arvati et probla selles, et parem ajupoolkera on kiirusagarast , funk on all, aju ei võilevategu: . saa aru, kust stiimulid tulevad. ....B... on laine,mis järgnieb mõnemillisek vahega, mis järgneb. Ja inimese kiirusagara Veel ei oska nad kopeerida ka sea paremalt poolt. uuringud näidanud, et in jälginud, et kiirusagarates on ... ja tagumine kiirukoor on tajumisel ja käitmuse juhtmisel oluline!tagumise kiiru korral kahjustused ... Gerstmanni sümndroom – 1 sümpotm paketist
Mis on lühimälu ja millised on seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse? Neuraalne salvestus äsja möödunud sündmustest ja nende järjestusest. Kasutatakse sensoorse, kognitiivse ja motoorse info lühiajaliseks töötluses hoidmiseks. Seotud ventraalse ja dorsaalse juhteteega. Hindamine: Prisko ’liidetud stiimulite’ ülesanne – järjestikku 2 stiimulit samas sensoorses modaalsuses nt kuulmine. Peab ütlema kas stiimulid olid samad - Liigutuste jäljendamine – keerukamad käe või näo liigutused - Moscovitchi interferentsi ülesanne – nimekirjad ja peavad uuesti lugema, alguses sarnased sõnad, pärast erinevad Ajupiirkonnad: Temporaalsagara posterioorne osa (järeldatud juhtumi KF põhjal kellel puudus võime järele korrata); Frontaalsagarad – raskused lühimälu testides. Milliste neuroloogiliste haiguste puhul võivad ilmneda pikaajalise mälu häired?
kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l. - absol alumine lävi on see min ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting või vastupidi?) Ülemine a.l. - (absoluutne ülemine lävi on see, mille puhul me veel tunnetame, ,.sd,.,s?) Eristuslävi - min mõõdetud erinevus 2 ärritaja vahel, mida aistingutes on ka võimalik eristada Sensibilisatsioon see kõikumine, mis on (et vahel tulletad paremini vahepeal halvemini?) Weber'i-Fechner'i seadus psühhofüüsika põhiseadus, mille järgi mida kõrgem on
Signaal liigub sisekõrvast keskajju kust edasine töötlus toimub erinevate ajuosade koostööna. Haistmises – haisteelund ninaõõne ülemises osas, seal lõhnamolekulidele tundlikud retseptorid Maitsmine – retseptorrakud keele maitsenäsades. Maitseelamus sõltub lisaks lõhnast, puutetundlikkusest ja temperatuurist. Eri piirkonnad kus rohkem ühetaolisi retseptorrakke kuid ainult ühele maitsele reageerivat piirkonda ei ole. Kehameel – proksimaalsed stiimulid (kudede asend, pea asend, temperatuur) – aisting (soe, külm, puudutus, valu, kõdi) – transduktsioon ehk eri tüüpi rakud kehas reageerivad valule ja puudutusele. Tasakaalu meel ehk sisekõrvas asuvad poolringkanalid sisaldavad viskoosset vedelikku mille liikumine painutab kanalite otsas paiknevaid karvarakke mis tekitavad närviimpulsi. Võrdle kuulmis- ja nägemistaju! Mõlemaga tajume lained – helilained (mehhaanilised) ja valguslaineid (elektromagneetilised)
-kiirusagara kahjustusega seotud häireid ja sümptomeid (sensoorse taju häired, neglekt, apraksiad, akalkuulia) Neglekt Tähelepanu töötluse häire, mille korral vasakut poolt maailmast ignoreeritakse /ei märgata. Neglekti korral kogu tähelepanu fookus on nihkunud, mõjutab nii nägemistaju, kuulmist, puutetundlikkust. Sageli pd-did eitavad, et nendega midagi viga oleks. Enamus pt-dest paraneb sellest, vähemalt suuremas osas. Sensoorse taju häired – sensoorse tundlikkuse lävi kõrgem, ei reageeri kergele puudutusele, ei suuda eristada väikesi puutepunkti kaugusi (2-point discrimination), ei suuda lokaliseerida puudutusi vastaskehapoolel – häiritud asenditaju – aferentne parees: käte ja sõrmede liigutused on kohmakad, sest puudub tagasiside nende positsiooni kohta. – astereognoosia: ei suuda objekte identifitseerida puudutuse järgi. Apraksia Apraksia on neuroloogiline sümptom, mis seisneb võimetuses sooritada õpitud eesmärgipäraseid liigutusi.
MTM0010 - Metroloogia ja mõõtetehnika (õppejõud E. Kulderknup) KORDAMISKÜSIMUSED ja nende vastused õppejõu materjalide põhjal TEOORIA: 1. METROLOOGIA MÕISTE Teadus mõõtmisest ja selle rakendamine Metroloogia hõlmab mõõtmise kõiki teoreetilisi ja praktilisi aspekte, ükskõik milline ei oleks ka mõõtemääramatus ja rakendusvaldkond: - mõõtühikute määratlemine; - mõõtühikute realisatsioon ja esitamine, etalonid; - mõõtühiku jälgitavusahela kindlustamine (töömõõtevahend kuni mõõtühiku realisatsioonini); Võib eristada kolme erinevat taset sõltuvalt täpsustasemest ja rakendamisest. 1. Teaduslik metroloogia tegeleb mõõteetalonide arendamise ja organiseerimisega ning nende säilitamisega kõrgtasemel. Fundamental metrology ei ole otseselt defineeritud, kuid tegeleb metroloogia alustega täpsuse kõrgtasemel, seega teadusliku metroloogia ülemine tase. 2. Tööstusmetroloogia tegeleb mõõtevahenditega ja katsetuste, kalibreerimistega ning
1) laboratoorne eksperiment 2) loomulik eksperiment Nii laboratoorne, kui loomulik eksperiment võivad esineda ka kvaasi-eksperimentidena, milles minil põhjusel pole võimalik eksperimentaatoril kõiki olulisi muutujaid piisavalt kontrollida. Kahe põhilise eksperimendi liigi oluline erinevus seisneb selles, et loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekitatavad teadmise et temaga sooritatakse eksperiment. Loomuliku eksperimendi on katseisik oma tavapärases tegevuskeskkonnas. Loomuliku eksperimendi puuduseks on võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, samuti võimatu olukorda kontrollida. (nt katse mis korraldati lihaturul, kus pandi müüki harva saadavat kala. Koheselt moodustus 30-40 inimeseline järjekord. Siis astus mängu kunstlik liige, kes trügis järjekorras, sonkis toidus jne ning hiljem põgenes turu korravalvurite käest. Siis anti inimestele võimalus asja lahendada. Ning selguse et
3. propriotseptiivsed- retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingud on adekvaatsele ärritajale reageerimise vorm- ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, ka intensiivsus ja vältus. Psühhofüüsika- distsipliin, mis pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Gustav Theodor Fechener Põhimõisted Läved (absoluutsed lävi, eristusläved) & tundlikkus Alumine lävi Ülemine lävi Eristuslävi Mida kõrgemad läved, seda madalam on tundlikkus ja vastupidi. Välja arenenud selleks, et tagada liigi tegevuseks otstarbeka, vajaliku info vastuvõtt. Läved kui nähtus ja ajukoore muutlik aktivisatsioonitase tagavad organismile eluliselt vajalikud aistingud ja reaktsioonid. Erutusläve kõgrendamise teel muudetakse
ENSÜMOLOOGIA Lp tudengid. See konspekt on kirjutatud tudengite, kelle nimed on mulle paraku teadmata, poolt. 2013 aastal täiendas konspekti magistrant Karl Annusver, kes lisas joonised ja tegi võrrandid paremini jälgitavaks. Konspekt on kirjutatud seotult loengus näidatavate slaididega. Konspekt on minu poolt läbi vaadatud ja suuremaid möödalaskmisi ei sisalda. Päris iseseisvaks õppimiseks see siiski mõeldud ei ole. Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule. Keemilisele reaktsioonile vahendaja. Üks katalüsaaa
1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama Pikemalt: Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. (Kips on kips! ja 5=100:5 15=1041) 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II säädus) 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsessid toimuvad vabaenergia vähenemise suunas (G<0). Selleks,et G oleks negatiivne, peab H<0 ning seega tingimuseks on see,et protsess peab toimuma madalamatel temperatuuridel H>TS Entroopia vähenemist peab kompenseerima soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga ja seega peab ümbritsev keskkond
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Pimedatel on peale kuulmise just kompimine üks tähtsamaid maailma tunnetamise viise. Puuteaistingule lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Aistingutel on neli põhidimensiooni: intensiivsus, kvaliteet, aeg ja ruum. Intensiivsus aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi. Ärrituse minimaalset toimivat tugevust nim tundlikkuses alumiseks absoluutseks läveks. Nt kuulmise alumine absoluutne lävi on 16 Hz (alla selle võnkesagedusi me ei kuule). Ärrituse maksimaalset intensiivsust, mille korral tekib adekvaatne aisting nim tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve kõrgus ja tundlikkus on omavahel pöördvõrdelises seoses: mida madalam lävi, seda suurem tundlikkus ja vastupidi. Tundlikkust saab harjutamise ja treeninguga suurendada
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem (võivad olla erinevad reaktsioonid) Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. Hoopis teine küsimus on, kui palju reaktsiooni käigus vabanevast energiast organism ära suudab kasutada. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II seadus) S.t. soojem keha (vesi) annab energiat külmemale kehale (jää), kristallid lõhutakse ja sulab ära. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsessid toimuvad
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem suurem peenteristel ja tolmliivadel. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik voolukiirus on: vp=v(1+e)/e. Pinnase vee
annaabi.ee 
