Janeli Põder RP14 Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Lisaks maksustatakse tulumaksuga ka füüsilisele isikule tehtud erisoodustused, residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%.
investeerimisfonde. Uurisin erinevaid pakutavaid (sh enda nn kodupanga Swedbank omi) ja leidsin interneti vahendusel Raha Hoiu-Laenuühistu, mille tegevuspiirkonnaks on ainult Eesti Vabariigi territoorium ja mis on mõeldud Eesti kogukonnale ning mille tingimused tundusid mulle kõige arusaadavamad. Hoiustades näiteks 5000 eurot, perioodiga 3 aastat ning valides hoiustajaks füüsilise isiku, on brutointressimäär (intress koos tulumaksuga) 7,5%, netointressimäär (intress, millelt on tulumaks maha arvestatud) 6,0%. Võttes väljamakse perioodi lõpus on kogutud lõppsumma koos intressidega 5900 eurot (kogutud intressi seega 900 eurot). Hoiuse eelised: Intressi väljamaksmine endale sobilikul perioodil; Intressimäär kuni 9%; Hoiustel puuduvad tehingu- ja hooldustasud; Tähtajaline hoius on turvaline; Hoiuste tagamiseks moodustatakse reservkapital;
Katseaeg tööandjal võimalik töötajaga sõlmitud tööleping lihtsustatud korras üles öelda Töölähetusega seotud kulude Lähetukulude hüvitust ei ole võimalik nõuda hüvitamine kuulub tööandja kohustuste hulka Lähetus TLS §40 lg2 Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse TVL alusel makstud töö- või teenustasu Tulumaksuga maksustatakse kõik töötajale makstavad rahalised tasud TuMS §13 lg 1 Elin Palumäe SR13
KINGITUSTE JA ANNETUSTE MAKSUSTAMINE 1. Kingitused Kingitus on saaja jaoks rahalise väärtusega ja saaja midagi vastu ei anna. Kingitus võib olla nii raha, kaup kui ka tasuta osutatav teenus. Reeglina on kingitus maksustatav 20/80*100% tulumaksuga. Oma töötajatele tehtud kingitused maksustatakse erisoodustusena. Kingitus ei ole ja vastavalt seda ei maksustata: – ettevõtja poolt tavaliselt müüdava kauba näidis, – reklaamkingitus, mille väärtus jääb alla 10 euro (ainult asja enda maksumus koos käibemaksuga (käibemaksukohustuslasest ettevõtjal ilma käibemaksuta), nt logo pealetrükkimine kruusile või pakendi maksumus ei lisandu kruusi hinnale); – lootusetu nõude või varastatud kauba mahakandmine,
TuMS §-de 11, 27 ja 49 võimalused maksuvabade: 1. Annetuste kogumiseks JI soodustused FI soodustused 2. Stipendiumite maksmiseks Õppe- ja teadustööks Loome- ja sporditegevuseks 3. Ühingule kehtivad soodustused Maksustamine Regulatsioon ei erine üldjoontes teistele JI kohaldatavatest regulatsioonidest. TULUMAKS SOTSIAALMAKS KÄIBEMAKS Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse: ○ Erisoodustused ○ JI poolt tehtud kingitused / annetused ○ Vastuvõtukulud ○ Ettevõtlusega mitteseotud kulud ○ Palk ja muud tasud Tulumaksuga ei maksustata: ○ Teenitud tulu ○ Projektirahad Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksuga maksustatakse: ○ FI-le tehtud väljamaksed ○ Erisoodustused Käibemaks Kui käive ületab kalendriaastas 16 000 eurot, tuleb kolme tööpäeva jooksul registreerida KMK. Käive on:
üle ettevõtte kulu maksustamisele. Ajalooliselt on kulumaksu idee tähtsaim edasiarendaja olnud lord Nicholas Kaldor ja ka Thomas Hobbes. Kulumaks on laiaulatusliku uuringu objektiks olnud ka Rootsis, kuid seaduseloomeni ei ole jõutud. Seega erineb Eesti teistest riikidest oma nn juriidilistele isikutele kehtestatud kulumaksusüsteemi poolest. 1 TULUMAKS 1.1 MAKSU OBJEKT JA MAKSUMAKSJA Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised (TMS §1, lg.1). Nimetatud tulu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu (TMS §2, lg.1). Maksustamisperiood on kalendriaasta. Tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused (vt punkti 3.2.3). Maksjaks on füüsilisest isikust
....................... Palun kirjeldage, kuidas toimub residendist juriidilise isiku poolt residendist füüsilisele isikule makstavate dividendide maksustamine dividendimakse tegija ja saaja tasandil. Residendist juriidiliste isikute poolt residendist füüsilistele isikutele makstavad dividendi eraisiku tasandil maksustamisele ega deklareerimisele ei kuulu (kuna maksukohustus on ettevõttel, siis ei saa dividendide puhul arvestada ka maksuvaba miinimumiga). Tulumaksuga maksustatakse aga kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis välja arvatud juhul, kui dividendi maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud. Lisaks rahalistele dividendidele võib ettevõte omanikule teha väljamakseid ka seoses aktsiate tagasiostmisega, aktsiakapitali vähendamisega või ettevõtte likvideerimisega
suurema täismassiga veoautod või beoautost ja 1st või enamast haagisest koostatud 12 tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong. 27.Missuguseid residendist füüsilise isiku tulusid maksustatakse ? Maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustusi, residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitusi, annetusi, vastuvõtu kulusid ja ettevõtlusega mitteseotud kulusid. 28.Mida ei maksustata tulumaksuga füüsilistel- ja juriidilistel isikutel ? Ei maksustata: lähetuskulusid nende lubatud piirimäärades, isikliku sõiduauto kasutamise kulusid, sünnitoetust 5/12 maksuvabast tulust, riigikogulaste ja presidendi esinduskulud, vastuvõetud pärandvara, tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest, kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite hüvitis, tulu äriühingute osaluse suurendamisest või
Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks. Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja kogumispensionit - need ei ole maksud vaid kindlustused, kuid vastavaid makseid tasutakse ning deklareeritakse Maksu- ja Tolliameti kaudu ning Maksu- ja Tolliametil on kindlustusmaksete sissenõudmisel sarnased õigused nagu maksuvõlgade sissenõudmisel. Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Juriidiliste isikute puhul maksustatakse tulumaksuga ainult tehtud väljamakseid seaduses sätestatud ulatuses. Juriidilise isiku puhul maksustatakse tulumaksuga seaduses sätestatud tingimustel: Töötajatele tehtud erisoodustused Kingitused, annetused, vastuvõtukulud Dividendid ja muud kasumieraldised Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed Sotsiaalmaks
5. Veerus 3.2 deklareerib tulumaksu kinnipidaja ametniku, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme eest tulumaksuseaduse §-s 28 sätestatud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summa (edaspidi III samba sissemakse), mis ei ületa tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 15 sätestatud piirmäära (15% isikule kalendriaasta jooksul makstud ja tulumaksuga maksustatud väljamaksete summast ega 6 000 eurot). 6. Veerus 4 näidatakse sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6, 8 ja 9 ning lõigete 2-3 kohaselt arvutatud sotsiaalmaks. 7. Eestis ei maksustata sotsiaalmaksuga residendist füüsilisele isikule, kelle suhtes kohaldatakse tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 883/2004/EÜ või sotsiaalkindlustuslepingust teise riigi õigusakte, makstavat tasu. Sotsiaalkindlustusmaksed tasutakse selle
mis riigialam võib riigi poolt antavast teenusest saada. Sissetulek-väljaminek-omand. Maksevõime indikaatorid: a) Mida suurem sissetulek, seda suurem maksevõime. b) Mida suurem väljaminek, seda suurem maksevõime. c) Mida suurem omand, seda suurem maksevõime. Maksutariif- määrab maksusumma (T) ja maksualuse (maksubaasi) (B) funktsionaalse sõltuvuse. 11. Keskmine tulumaksumäär Kui kesmine tulumaksumäär sissetulekute suurenedes jääb samaks-on tegemist proportsionaalse tulumaksuga. Kui keskmine tulumaksumäär sissetulekute suurenedes kasvab-on tegemist progresseeruva tulumaksuga. 12. Milline on üksikisiku tulumaks Eestis? Eesti üksikisiku tulumaks on proportsionaalne (26%), kuid tulumaksu miinimumi rakendamisega (1000 krooni kuus) on tal progresseeruvad tunnused. 13. Hea maksusüsteemi tunnused: a) Toob hästi tulu riigikassasse b) Mõjutab majandusprotsesse soovitud suunas c) Ei riiva õiglustunnet d) Ei pärsi rikastumissoovi ega töötahet
Kasu § 38 kohaselt on saadud raha miinus osaluse soetus maksumuse vahe, see on see vahe mida tuleb maksustada. §38 ütleb seda, lg 5 Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud eseme soetamismaksumuseks. Ehk selles kaasuse on Marko osalusmaksumuseks 100 000 saadud rahaks 120 000, järelikult 20 tuhat kuulub Marko tasemel maksustamisele tulumaksuga määraks 21% Ülesanne 2 OÜ Hunt leppis oma töötaja Markoga kokku, et kui Markol on väga vaja siis võib ta kasutada OÜ Hunt autot mõnikord ka isiklike sõitude tegemiseks. OÜ Hunt juhataja palub Markol olla mõistlik ning selliseid sõite väga palju mitte teha. Marko on sellega nõus – sellise kaubikuga nagu OÜ-l Hunt on, ei olegi kõige mugavam omi asju ajada. Palun selgitage, kas sellise auto kasutada lubamine toob OÜ-le Hunt mingeid maksukohtusi kaasa ning kui jah, milliseid
Märgukiri Äripartnerile tehtav kingitus Kellele: Kellelt: Kuupäev: Koopia: FAKTID: Tahame teha jõuluks äripartneritele kingitusi. TEEMAARENDUS: Kas ettevõte ei tohi käibemaksu tagasi küsida ning peab deklareerima ja maksma erisoodustuse tulumaksu kui ta teeb äripartneritele kingituse? JÄRELDUS: Ettevõte peab maksma erisoodustuse tulumaksu kui ettevõte teeb äripartneritele kingitusi. Erisoodustused maksustatakse tulumaksuga määras 21/79 ning sotsiaalmaksuga määras 33%. Ettevõte käibemaksu tagasi küsida ei tohi. PÕHJENDUSED: Ettevõtjale s.o tööandjale tulumaksuseaduse mõistes erisoodustuste maksustamise regulatsioon on toodud tulumaksuseaduse § 48 ning rahandusministri määruses nr 2, 13.01.2011. Täpsemalt võib lugeda selle kohta aadressil: http://www.emta.ee/index.php?id=30227
töötajate tulumaks. Ettevõtte tulumaksu eripäraks Eestis on see, et maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba. Tulumaksu tuleb Teil maksta jaotatud kasumilt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning töötajale tehtud erisoodustustelt. Lisaks sellele on maksustatud tulumaksuga ka ettevõtte kapitali vähendamine, aktsiate või osade tagasiostmine ja likvideerimisjaotise väljamaksmine osas, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Ettevõtte tulumaksu määr 2010. aastal on 21%.Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja tuludeklaratsioon tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Füüsilise isiku tulud maksustatakse samuti tulumaksuga ning teil tuleb kinni pidada ning tasuda
eest, alammäär on 22,37 eurot. Oletame, et pooled on kokku leppinud, et tööandja maksab maksimaalse võimaliku päevaraha, et see oleks aga maksuvaba. Päevaraha 15 päeva = 50 * 15 = 750; Päevaraha 7 päeva = 32 * 7 = 224 eurot; Kokku kulu päevaraha väljamaksmisele = 974 eurot. See on ettevõtlusega seotud kulu ehk lisamaksukohustusi ei tekki. 4. Kingitus äripartnerile summas 130 eurot maksustatakse tulumaksuga kasutades määra 20/80, kuna kingituse saajaks see on rahaline hüve. Tulumaks = 130 * 20/80 = 32,50 eurot 5. Reisijate kostitamiseks kohvi ja küpsiseid 1025 euro eest on ettevõtlusega seotud kulu, kuna reeder teeb regulaarreise. Lisamaksukohustusi ei tekki. 6. Ruumide kaunistamiseks poti- ja lõikelilled maksumuses 250 eurot on ka üldjuhul ettevõtlusega seotud kulu. Kuna teist ei ole kirjas, oletame et sellel juhul on ka
Tuluallika põhimõte VS maailmatulu printsiip . Residentsus vs tuluallikas (residentsusriik kõrvaldab topeltmaksustamise) ; residentsus vs residentsus; tuluallikas vs tuluallikas Topeltmaksustamine: Juriidiline 2 riiki maksustavad tulu. Eesti füüsilise isiku tulumaks, LV äriühingu tulumaks läti maksustab kasumi; dividend kinnipeetava maksuga Majanduslik: 1 ja sama riik maksustab juriidiliselt 2 erinevat asja. Majanduslik sisu on sama. Kasumi maksustamine äriühingu tulumaksuga; dividend kinnipeetava maksuga. Alakapitalisatsiooni reeglid, et laenu ei saaks liiga palju anda ja intressi kaudu kasu välja ei viida. Mõistlik suhe laenu ja kapitali vahel. Kui laen suurem kui kapital, siis intress liigub välja maksuga (INT) Artikkel 1 . Leping kehtib isiku kohta, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident (kodakondsus ei ole määrav). Artikkel 3 kohaselt on isik: füüsiline isik, äriühing või muu isikute ühendus
Esimese maana maailmas mindi täielikult üle TV digitaalsele edastamisele. Arenenud on GIS ja MPS teenused. Fääri saared arendavad ka oma geeniprojekti. 6 Maksud Fääri saartel kehtivad oma maksud, mida koguvad Fääri võimud. Maksudeks on tulumaks, tollimaksud, tootmis- ja automaksud. Kehtivad ka käibemaks ja aktsiisimaksud. Tulumaksuga maksustatav tulu jaguneb A-tuluks (palgatulu) ja B- tuluks (tulu ettevõtlusest). Riigile makstav tulumaks A-tuludelt on ühtlane terves riigis ja sõltuvalt tulust võib küündida 37%-ni. Sellele lisandub kohalikule kommuunile minev maks, mis sõltuvalt kommuunist on 13-23% (keskmine on 19%). Hoiuste intressid pole maksustatud, küll aga on maksustatud dividendid, võlakirjade intressid ja muud sarnased tulud 35% maksuga.
6 poolt väljamakstavalt tasult makstavad ja kinnipeetavad maksud (sotsiaalmaks, tulumaks) ja maksed (töötuskindlustusmakse, kogumispensionimakse) peab deklareerima ja tasuma väljamakse tegija. Erandiks on juhud, kus väljamakse saajaks on ettevõtjana äriregistrisse kantud füüsiline isik (FIE). Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu Tulumaksuga maksustatakse Tulumaksuga maksustatakse
Ühistu ei ole kapitali õhing, sest kõigil liikmetel on võrdne hääleõigus sõltumata sissemakse suurusest 15. Too näiteid, kuidas Eestis teostatakse ettevõtluspoliitikat? · Stardiabi 100 000.- alustavale ettevõttele · Toetus ettevõtte tootearenduseks ja uue toote rakendusuuringuteks(35-50% projekti mahust) · Toetus infrastruktuuri arendamiseks kuni 75% projekti mahust · Reinvesteeritud tulu(kasum) ei maksustata tulumaksuga · Toetus eksportööridele 16. Nim ettevõtluspoliitika peamised eesmärgid? · Et rohkem tööd pakkuda (võimalikult hea töö) · Riik saaks raha
ja vastutust. Võrdelise tulumaksu eelised on võrdsus kõigi suhtes ning liberaalsus ja vabadus. Tsiteerides Tunne Kelamit: ,,Oleme alati olnud võrdelise tulumaksu poolt, sest see on õiglane iga inimese suhtes. Me oleme astmelise tulumaksu vastu, kuna see karistab initsiatiivi ja premeerib looderdamist." Inimestele, kelle väärtused on vabadus ja võimalus ise vaeva näha suurema tulu teenimiseks, on võrdeline tulumaks võrreldes astmelise tulumaksuga ergutavam. Proportsionaalse tulumaksu negatiivsed küljed avalduvad riigi majandustugevuses. Väiksema tulumaksumäära korral tuleb riigieelarve täitmiseks vajalikud rahad saada mujalt. Seega kehtestatakse kõikvõimalikke muid makse, mis kehtivad samaväärselt nii kõrge- kui madalapalgalistele. Seega peavad väikesepalgalised töötajad valikuvõimaluseta kulutama igapäevaeluks suurema summa, nt kõrgenenud aktsiiside ja toidu eest. Lisaks soodustab
11. Mida on oluline teada töötajale väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamisel? Väljamaksmisele kuuluva töötasu väljaarvutamiseks on eelkõige tarvis teada töötasust kinnipeetavate maksude ja maksete summad. Selleks arvutatakse välja kõigepealt kas kogumispensioni makse või kindlustatu töötuskindlustusmakse, järjekord antud juhul ei ole oluline, kuna mõlemad maksed arvutatakse kokku arvutatud töötasult. Seejärel leitakse tulumaksuga maksustatav summa, milleks töötasust lahutatakse kogumispensioni makse summa, kindlustatu töötuskindlustusmakse summa ja maksuvaba tulu. Tulumaksu summa leitakse tulumaksuga maksustava summa korrutamisel tulumaksumääraga. Kui on leitud kõik töötasust kinnipidamisele kuuluvad maksud ja maksed, lahutatakse töötasust nende summad ja nii leitakse väljamaksmisele kuuluv töötasu. 12
tulumaks. Kui astmeline tulumaks on selle vastaste sõnul ülearu keerukas, süvendab riigikodanike vahelist ebavõrdsust ning soodustab laialdast tulude varjamist, siis miks paljud Euroopa riigid ei kiirusta üle minema teisele maksusüsteemile? Vastus on lihtne. Enamik Euroopa riike kasutab kodanike tulu maksustamisel just astmelist tulumaksu, sest see tagab nii üksikisiku kui ka riigi jaoks suurema stabiilsuse ja kasvupotentsiaali. Ka pensionärid oleks ilmselt vägagi rahul astmelise tulumaksuga. Olgugi et pensionärid pensionilt tulumaksu ei maksa ning tundub, nagu poleks neile tähtis, kas tulumaks on võrdeline - kõigil ühesuguse protsendi järgi, või astmeline - mida suurem palk, seda suurem maks, siis tegelikult huvitavad ka pensionäre tulumaksuprobleemid, sest elatusrahaga, millest enamus kulub kommunaalteenuste ja eluasemekulude tasumiseks, on raske toime tulla ning paljud pensionärid töötavad, enamasti madalapalgalistel ametikohtadel.
on vähemalt 50 km kaugusel töökoha asula piirist. Kui samale päevale langeb ühe lähetuse lõpp ja teise algus, on päevaraha maksuvaba ühekordses ulatuses. Kui töötaja saadetakse lähetusse mitme tööandja poolt, on päevaraha maksuvaba ühekordses ulatuses. Päevaraha võib tööandja asemel maksta ka kolmas isik, näiteks lähetuse sihtkohas olev teine ettevõte. Sellisel juhul maksustatakse piirmäära ületavat päevaraha ainult tulumaksuga. Majutuskulu Eestis 1200 krooni ööpäev Välismaal 2000 krooni ööpäev Majutuskulu piirmäära vaadatakse iga ööpäeva suhtes eraldi Hüvitamise aluseks on kuludokument sõidukulu Sõidukulu, sõidupiletiga kaasnev kulu, reisikindlustuse kulu, viisakulu, pagasikulu, valuutakursi vahest tulenevad kulud ja muud kulud: kuludokumendi ulatuses Hüvitamisel ülempiiri ei ole Hüvitamise aluseks on kulu tõendav dokument või sõidupilet Toitlustuskulu
Välisvaluutas tehtud kulutused arvestatakse eurodesse välislähetuselt saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursi alusel. Vastavalt praegu kehtivale Vabariigi Valitsuse määrusele on kehtestatud töölähetuse kulude hüvitiste ja päearahade määrad ning nende maksmise tingimused ja kord. Korras on sätestatud tingimused ja piirmmäärad, millele vastavaid töölähetuse kulude hüvitisi ja päevaraha ei maksustata tulumaksuga: Lähetus Päevaraha maksuvaba piirmäär Majutus maksuvaba piirmäär () () Siseriiklik lähetus 0 77 Välislähetus 32 128 35 protsendi ulatuses välislähetuse päevaraha maksuvabast piirmäärast ja 100 % ulatuses riigisisese päevaraha
maksuhalduris on võimalused selliste tehingute maksustamiseks. 3.2 Kogumispensioni sissemaksete mahaarvamine tulust Kogumispensioni on nüüd võimalik teha ka tööandjale senisest soodsamalt tulumaksuvabalt. Pensionifondi sissemakseid saab nüüd tööandja teha tulumaksuvabalt pole enam erisoodustus, võrdsustatakse palga maksmisega. See kord kehtib ainult III samba sissemaksete suhtes. Tööandja saab sissemakseid tulumaksuvabalt teha kuni 15% tulumaksuga maksustavatest väljamaksetest töötajale. (kuni 6000 piires) 3.3 Muudatused metsamaterjali müügitehingutes Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise osas kehtestatakse maksuarvestusele erikord. Erikorra kohaselt võib füüsiline isik raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise tulu saamise aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise kulusid võõrandamistulust maha arvata. Selleks lükatakse
Erisoodustused Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse isikule seoses töö- või teenis- tussuhtega, juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. · Erisoodustuseks loetakse ka need soodustused, mida tööandja annab eelnimetatud isiku abikaasale, vanemale või lapsele. · Erisoodustused maksustatakse tulumaksuga 21/79 ning sotsiaalmaksuga 33 % Erisoodustused Erisoodustus on muu hulgas: · 1) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks; · 2) teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvi tamine või päevaraha maksmine piirmäärasid ületavas osa s ;
seisukohtadel. • Erakondadest pooldavad astmelist tulumaksu Keskerakond ja IRL. • ERR kodulehel tehtud küsitluses vastasid 27% vastanutest, et on rahul praeguse maksusüsteemiga, 31% pooldasid astmelise tulumaksu kehtestamist. 12 Kasutatud kirjandus • http://nn44.org/?d=30&p=1&lg=et#_Toc287304715 26.03.2015 • http:// www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/astmelise-tulumaksuga- seotud-kuesimustest1/ 26.03.2015 • http://www.hot.ee/eririnne/heureka/003tulumaks.htm 29.03.2015 • https:// www.eesti.ee/est/raha_ja_omand/maksud_2/maksususteem 29.03.2015 13 • https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015065 30.03.2015 Täname kuulamast! 14
Kuna meremees on Eesti maksuresident, peab ta deklaratsiooni esitamisel tuludesse kirja panna ka 5000 eurot töötasu mugavuslipu riigis tegutsevalt reederilt (Välismaalt teenitud tulu). Sellel juhul meremehe 2020. aasta brutotulu on kokku 1500 * 6 + 2600 * 6 + 5000 = 29 600 eurot. Kuna aasta brutotulu kogusumma on suurem, kui 25 200 eurot, siis muutub tulumaksuvaba miinimum nulliks. Töötuskindlustusmaksete ja kohustusliku kogumispensioni maksete mahaarvamised jäävad kehtima. Tulumaksuga maksustav tulu 29 600 – 24 * 6 – 30 * 6 – 41,60 * 6 – 52 * 6 = 28 714,40 eurot Aasta tulumaks = 28 714,40 * 0,2 = 5 742,88 Tulumaksu lisakohustus 5 742,88 – 222,53 * 6 – 501,28 * 6 = 1 400,02 eurot
Näiteks ei tohi külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamise dokumentaalselt tõendatud kulusid maksustamisperioodi maksustavast tulust maha arvata rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on juba maha arvatud ettevõtluse kulud, põllumajandusliku tootmise puhul kuni 45 000 krooni ja metsamaterjali võõrandamise puhul ka kuni 45 000 krooni. FIEl on õigus suurendada TMS § 48 ja 49 alusel tulumaksuga maksustatud vara maksumust ei ole ettevõtja ise tasunud. Ettevõtluse peatamise ajal tehtud kulutisi ettevõtlustulust maha arvata ei saa. Kui võtaksime arvesse ka ettevõtluse peatamise ajal tehtud kulutused, siis oleks ettevõtluse tulude ja kulude käsitlus sama, mis ettevõtluse jätkamisel ning ettevõtluse peatamine kaotaks oma mõtte (ettevõtluse tulud ja kulud 2008). 8. ERIKONTO AVAMINE JA KASUTAMINE
TL töötamisel üldiselt kohaldub Katseaeg automaatselt 4 kuuline katseaeg, kui Ei kohaldata ei lepita kokku teisiti Töötajal on õigus nõuda töölähetusega seotud kulude Töövõtjal ei ole õigust nõuda Lähetus hüvitamist, TLS § 40 lg 2. töölähetusega seotud kulude hüvitamist. VV määrus nr 110 Tulumaksuga maksustatakse kõik Tulumaksuga maksustatakse TVL alusel Tulumaks töötajale makstavad rahalised makstud töö- või teenustasu, TuMS § 13 tasud, TuMS § 13 lg 1 lg11 TÖÖLEPING TÖÖVÕTULEPING Pooled: - TÖÖTAJA Pooled: -TÖÖVÕTJA -TÖÖANDJA -TELLIJA Töötaja allub kogu töötamise aja tööandjale
149 ühikut. 4. Lahenduskäik: Sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus= püsivkulud + sihtkasum / ühiku piirkasum = (31200 + 9000) / 210 = 191, 43 priimust Tulumaksustamata müügikäive = (püsivkulud + sihtkasum) / piirkasumimäär = (31 200 + 9000) / 0,31 = 129 677 eurot Tulumaksustatud müügikäive = (püsivkulud + sihtkasum) / piirkasumimäär / 0,79 = (31 200 + 9000 ) / 0,31 / 0,79 = 164 149 eurot Vastus: Vajalik müügikogus on 191 priimust ja müügikäive koos tulumaksuga 164 149 eurot ning tulumaksuta 129 677 eurot. 2. AS Sula müüb aasta jooksul 8 000 lumelabidat hinnaga 20 tükk. Materjalikulud ühe toote kohta on 3,20 ja ülejäänud muutuvkulud ühe toote kohta on 6,40 . Püsivad juhtimiskulud on kuus 3 195 ja müügi ning turustuskulud 28 760 . Koosta 1 kuu jääktulupõhine kasumiaruanne. (10 punkti) Lahenduskäik: Müügitulu = 8000 x 20 = 160 000 eurot aastas; 160 000 / 12 = 13 333 eurot kuus
5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvaba tulust. (maksustatakse sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja liitunud isikul ka kohustusliku kogumispensioni maksega) isiklikus kasutuses olnud vara (näiteks arvuti, sõiduauto) müük töötaja poolt tööandjale · stipendium - isikule korrapäraselt antav rahaline toetus, mille eesmärk on edendada tema hariduslikku, kunstilist või sportlikku tegevust Tulumaksuseaduse § 19 alusel ei maksustata tulumaksuga seaduse alusel või riigieelarvest makstavaid stipendiume. Samuti ei maksustata õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavaid stipendiume, mis vastavad Eesti valitsuse kehtestatud tingimustele · Kui stipendiumi makstakse seoses ettevõtluse, töö- või teenistussuhtega, samuti seoses juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga, on saadav stipendium maksustamisel üldjuhul võrdsustatud töötasuga Maksud
Töötlemiseks ei loeta saaduse puhastamist, sorteerimist, tükeldamist, kuivatamist, jahutamist ja pakendamist. VÄLISTUSED ETTEVÕTLUSKULUDEST: § 34 ei ole lubatud maha arvata: 1) tulumaksu v.a § 48 erisoodustuse tulumaksu; 3) seaduse alusel määratud trahve, sunniraha, MKS intresse; 4) erikonfiskeeritud vara maksumust; 6) kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu, looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; 7) tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel tehtud kulusid; 8) kingituste või annetuste maksumust; 9) kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (v.a kui kahjult on makstud tulumaks § 48); 10) kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; 11) pistist ja altkäemaksu; 12) Eestis või välisriigis tasutud
Samuti peaks nende programm tõstma lasteaiakohtade arvu, mis on tänapäeval suureks probleemiks. Nende perepoliitika peaks julgustama inimesi saama rohkem lapsi, mis on tähtis Eestis positiivse iive saavutamiseks. Minu meelest on õige ka see, et nad on astmelise tulumaksu vastu. Nende arust tuleks tulumaksu üldse vähendada. Ma leian, et astmeline tulumaks pole päris õiglane ning vähendab inimeste motivatsiooni rohkem töötada ja teenida. Astmelise tulumaksuga kaotaksid just pered, kes teenivad näiteks üle keskmise natuke aga siiski kogu tulu kulub ära pere majandamisele. Samas tulumaksu vähendamine vähendaks tulude varjamist ja ilmselt tekitaks uusi töökohti juurde. Üks asi aga, mis on minu jaoks miinus Reformierakonna seisukohtades on see, et nad pooldavad Iraagi missiooni pikendamist, mis on minu arust aga mõttetu. Samuti on nad keskendunud oma sotsiaalpoliitikas liiga palju perepoliitikale ning lapsetoetustele
11.2. Finantskulud sidusevõtte aktsiatelt/osadelt 11.3. Intressikulud 11.4. Kahjum valuutakursi muutusest 11.5. Finantsinvesteeringute väärtuse muutus 11.6. Muud finantskulud KOKKU rühm 11. 0 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest 0 kr 0 kr 12. Erakorralised tulud 13. Erakorralised kulud KASUM (-KAHJUM) enne tulumaksuga maksustamist 0 kr 0 kr ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) 0 kr 0 kr Page 4 of 4
Aktsiisimaksuga maksustatakse kaupu, mille tootmist ja tarbimist tahetakse riiklikult mõjutada: alkohol, kütus, tubakatooted, pakendid, mootorsõidukid. HASARTMÄNGUMAKS Hasartmängumaksuga maksustatakse osavusmängud, totalisaatorid, kihlveod, mänguautomaadid mängukohas, loteriid. Laekunud raha kasutatakse valdavalt kultuuri-, spordi-, teadus-, haridus-, noorte-meditsiini-, sotsiaalhooldus- ja keskkonnakaitse-programmide ning -ürituste toetamiseks. ÜKSIKISIKU TULUMAKS Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Tulumaksu määr on 2008.a. 21%. Tulumaksust laekub 44 % riigieelarvesse 56 % KOVde eelarvesse FIE maksab tulumaksu saadud kasumi pealt. Ettevõtlustulust võib maha arvata maksustamisperioodil tehtud ettevõtlusega seotud kulud. FIEdest talupidajad võivad müüdud põllumajandussaadustest maha arvata 45 000 kr aastas. FIEks registreeritud metsakinnistute omanikud
materjalist ja töövahenditega. Töövõtuleping Puhkus: töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule. Ravikindlustus: TVL alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega, kui ta tegutseb üle 3 kuu kehtiva või tähtajatu töövõtulepingu alusel. Katseaeg: ei kohaldata. Töövõtuleping Lähetus: töövõtjal ei ole õigust nõuda töölähetusega seotud kulude hüvitamist. Tulumaks: tulumaksuga maksustatakse TVL alusel makstud töö- või teenustasu. Töö tegemise subjekt: töövõtja ei pea lepingust tulenevaid kohustusi täitma isiklikult. Kolm põhikohustust töövõtulepingus 1. Asja üleandmise kohustus (Teha kokkulepitud töö ja see üle anda) 2. Tasu maksmise kohustus (Tellija on kohustatud selle töö eest tasuma) 3. Töö vastuvõtmise kohustus (Tellija on kohustatud selle töö vastu võtma) Asja üleandmise kohustus
andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga; 7) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama või kõrgema hinnaga; 8) loobumine rahalise nõude sissenõudmisest; 9) taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine. Erisoodustuste maksustamine Erisoodustuse summa (tehtud kulu või arvestatud hind) maksustatakse tulumaksuga (määr 21/79 ehk 26,58%) ja sotsiaalmaksuga (määr 33%). Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus. Erisoodustus on tehtud lisaks töötasule ja erisoodustuse summat ei isikustata ning enamasti ei ole võimalik saajat kindlaks teha, st saaja on anonüümne. Omatarve KMS-i mõistes Kui omatarbe moodustab tööandja sõiduauto tasuta või soodushinnaga
» · Tulumaksuseaduse muutmine Paragrahvi 19 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «7) korraldusloa või registreeringu alusel läbiviidud hasartmängu võite» Paragrahvi 49 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Residendist juriidiline isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 150 krooni.
maksupoliitikad? Keskerakond: v Eestis tuleb kehtestada astmeline tulumaks v Eestis tuleb maamaksu asemel sisse seada kinnisvaramaks v Sotsiaaltagatiste suurendamiseks tuleb makse tõsta v Toidukaupade käibemaksu tuleb langetada Rerformierakond: v Maksurahu kõigi maksude osas, välja arvatud tööjõumaksud: v a. jätkame lihtsa ja ettevõtlikkust soodustava ühetaolise üksikisiku tulumaksuga ning välistame keerulise ja astmeliselt vaesustava tulumaksusüsteemi kehtestamise v b. anname kindluse, et tulumaksuvabastus ettevõttesse tagasi investeeritud kasumilt säilib v Reformierakonna maksupoliitika lähtekohaks on maksusüsteemi stabiilsus, lihtsus, läbipaistvus ja võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuv ühetaolisus. v Peame õigeks maksustada pigem tarbimist kui tulusid, samuti keskkonnale ja inimestele tekitatavat kahju. v
Traditsiooniline teooria – kasutades mõistlikult laenukapitali, võib ettevõte alla viia kapitali keskmise hinna ja tõsta oma turuväärtust. Iga ettevõte peab saavutama lähtudes individuaalsetest tingimustest oma kapitali optimaalse struktuuri. Kaasaegne teooria – iga firma jaoks on oma optimaalne kapitali struktuur. Laenukapitali eeliseks on maksuefekt (suurendades laenukapitali võib firma laiendada oma kapitali madalamate kulutustega, kuna laenuintresse ei maksusta tulumaksuga). Puuduseks on sellega kaasnevad potentsiaalsed finantsraskused alates madalast likviidsusest kuni pankrotini. Mida enam kasutatakse laenukapitali, seda suurem on pankroti risk ja firma turuväärtuse langemise tõenäosus. Modiglian-Milleri (MM) teooria – maksude ja muude turu ebamugavuste puudumisel ei ole seost kapitali struktuuri, kapitali kaalutud keskmise hinna ja ettevõtte turuväärtuse vahel. Firma turuväärtuse määravad firma reaalsed aktivad. 25
areneda. Missioon näitab, mida ettevõtja tahabkorda saata laiemas keskkonnas. Eeldab järgmiste tegurite arvestamist: milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse, milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse, kuudas neid vajadusi rahuldatakse. FIE võibolla iga füüsiline isik. Enne tegevuse alustamisttuleb esitada avaldus enda kandmiseks Äriregistrisse. Ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime va siis kui ärinimi on talunimi. FIE tulumaksuga maksustamine. Tulumaksuga maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulu. Ettevõtluse tuludeks on kauba tootmises, müümisest, vahendamisest, teenuse osutamisestvõi muust teadlikust tegevusest saadud rahasummad. Ettevõtluskulud on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil ja seos eesmärgiga on selgelt põhjendatud. Avansiline tulumaks 15.06, 15.09, 15.12 Avansiline sotsiaalmaks 15.03, 15.09, 15.09, 15.12. Numbrid Kogumispensionimakse 2%
Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. (3) Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. (4) Päevamäära suurus väljendatakse täiskroonides. (5) Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni kakssada viiskümmend päevamäära. Rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut. (6) Rahalist karistust võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui
Kui tööandjal on teave, et teine tööandja maksab töötajale päevaraha, puudub sellel tööandjal sama perioodi eest päevaraha maksmise kohustus. Välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses; päevaraha ei maksta teenistujale, kellele makstakse välislähetustasu. Piirmäära ületav osa, mida maksab muu isik või asutus, maksustatakse tulumaksuga. Muu isiku või asutuse makstud päevarahalt tulumaksu kinnipidamisel võetakse ametiasutuse poolt kasutamata päevaraha maksuvaba osa arvesse juhul, kui väljamakse tegijal on ametiasutuse kinnitus teenistujale makstava päevaraha suuruse kohta. Teenistuja lähetamisel välisriiki kauemaks kui üheks aastaks kohaldatakse välislähetustasu ja hüvitiste maksmisel Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 1997. a
Avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist ei maksustata tulumaksuga. Majutuskulude hüvitise maksuvaba piirmäär riigisisese lähetuse korral on 77 eurot ööpäevas ja välislähetuse korral 128 eurot ööpäevas ning välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 32 eurot. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Majutuskulude maksuvaba piirmäära arvestatakse iga ööpäeva kohta eraldi. Välislähetus
seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. [6] 8 Palgatulult arvestatavaid makse nimetatakse ka tööjõumaksudeks. Seletan lahti kolm põhilist maksu, mida arvestatakse töötasult. 01.juuli 2009 muutub töölepinguseadus ja kehtivuse kaotavad palgaseadus, puhkuseseadus jne - need on edaspidi koondatud ühte seadusse. 1.1. Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida töötaja sai töötamisest töölepingu alusel. Tulumaksu maksjaks on füüsiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta. [11] Hetkel on tulumaksumäär 21 protsenti ning igakuine füüsilise isiku maksuvaba tulu määr 2250 krooni, aastamäär on 27 000 krooni. Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või avalikule
a. kogu majanduse seisukohalt vajalikud absoluutsete hindade muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini b. ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, kuna hinnatõus on neile signaaliks, et tulevikus on võimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus üldise hinnatõusu tõttu kallim c. kuna kitsendav majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest riigi maksutulud kahanevad kiiremini juhul kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega) d. viletsuse indeks(töötusmäär + inflatsioonimäär) majanduses kasvab. 21. Ülekandemehhanism rahateoorias analüüsib: a. Rahapesu likvideerimise võimalusi ülekannete kontrolli tõhustamise teel b. rahvusvaheliste rahaülekannete turvaliseks muutmise võimalusi e-posti abil c. majandusliku aktiivsuse ja raha pakkumise muutuste vahelisi seoseid d. raha kasutamisest loobumist ning ülemineku võimalusi plastrahale 22
hulka, ei saa seda arvesse võtta ka keskmise palga, puhkusetasu, pensioni, ravikindlustushüvitise arvutamisel. Erisoodustuste hulka ei kuulu rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse töötasuks, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasuks või tasuks müüdud kauba või osutatud teenuse eest. Samuti ei kuulu erisoodustuste hulka sellised füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, millelt on kinni peetud tulumaks või mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele. Erisoodustuseks ei loeta ka kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Maksustavateks kingitusteks loetakse kõiki juriidilise isiku poolt tehtavaid kingitusi, sõltumata nende saajatest
annaabi.ee 
