11) hoida ja kasutada hoone keldris, pööningul või soklikorrusel põlevvedelikke, põlevgaase ja teisi plahvatusohtlikke põlevaineid; 12) hoida ventilatsioonikambris mis tahes seadmeid ja materjale; 13) kasutada põlevvedelikke ruumi koristamiseks ning riietus- ja muude esemete pesemiseks; 14) kasutada lahtist tuld kinnikülmunud veetorustike ja -süsteemide lahtisulatamiseks. 4. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID 4.1. Esmaste tulekustutusvahendite paigutus Esmased tulekustutusvahendid tuleb ruumis paigutada nähtavatesse ja kergesti juurdepääsetavatesse kohtadesse võimalikult väljapääsu lähedale. Juurdepääs tulekustutusvahenditele ja elektrikilpidele peab olema vaba. Esmaste tulekustutusvahendite asukoha ja sidevahendi (telefon) tähistamiseks tuleb kasutada tuleohutusmärke. Käsikustuti tuleb paigutada: 1) seinale nii, et kustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal kui 1,5 meetrit ja uksest
10) kasutada mittestandardset elektrisoojendus- ja valgustusseadet; 11) hoida ja kasutada hoone keldris, pööningul või soklikorrusel põlevvedelikke, põlevgaase ja teisi plahvatusohtlikke põlevaineid; 12) hoida ventilatsioonikambris mis tahes seadmeid ja materjale; 13) kasutada põlevvedelikke ruumi koristamiseks ning riietus- ja muude esemete pesemiseks; 14) kasutada lahtist tuld kinnikülmunud veetorustike ja -süsteemide lahtisulatamiseks. 4. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID 4.1. Esmaste tulekustutusvahendite paigutus Esmased tulekustutusvahendid tuleb ruumis paigutada nähtavatesse ja kergesti juurdepääsetavatesse kohtadesse võimalikult väljapääsu lähedale. Juurdepääs tulekustutusvahenditele ja elektrikilpidele peab olema vaba. Esmaste tulekustutusvahendite asukoha ja sidevahendi (telefon) tähistamiseks tuleb kasutada tuleohutusmärke. Käsikustuti tuleb paigutada:
6) töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist. Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale: 1) ohutusjuhendeid; 2) töökeskkonna ohutegureid; 3) ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja - võtteid; 4) töötajale ettenähtud töökorraldust; 5) tule ja elektriohutusnõudeid; 6) hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta; 7) töökohal kasutatavaid ohumärguandeid; 8) töövahendi ohutut kasutamist; 9) vajadusel isikukaitsevahendite kasutamist; 10) vajadusel tellingute kasutamist. Väljaõpe: Pärast juhendamist, mis on teoreetiline, korraldatakse töötajale ohutute töövõtete omandamiseks praktiline väljaõpe. Väljaõpe toimub tööajal tööandja poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel. Töötaja õpib rakendama ohutusjuhendis esitatut
roolikäsklustlest; tundma laeva ohutu vahiteenistuse korda. Madruse kutse eeldab huvi merenduse vastu, arusaamist laevadest ja nende kasutusalast, mere eetika tundmist ja selle järgi käitumist, vastutustunnet ning meeskonnatöö valmidust. Enesepäästevõtted 1)ohuolukordade liigitus 2)päästevahendid, valvepaadid ja nende varustus 3) personaalsed päästevahendid 4)ellujäämine merel Tuleohutus 1)tulekustutustöö korraldus laevas 2)tulekustutusvahendite ja varustuse asukohad ja inimeste evakuatsiooniteed 3) tulekolmnurk; süttimise tüübid ja allikad 4)laevadel tihti esinevad põlevad materjalid 5)valmisolek tegevusteks tulekahjude korral 6)tule ja suitsu avastamise süsteemid ja automaatsed häiresüsteemid 7)tulekahjude liigid ja nende kustutamiseks kasutatavad tulekustutusvahendid ja ained 8)tuletõrjuja tulekustutusvarustuse 9)paiksete tulekustutussüsteemide kasutamise ohutusnõuded 5.1.9 Esmaabi (esmaabi baasõpe)
Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale: 1. Tööandja koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta; 2. Töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist; 3. Ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid; 4. Töötajale ettenähtud töökorraldust; 5. Tule- ja elektriohutusnõudeid; 6. Hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta; 7. Töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta. Täiendjuhendamine tuleb töötajale korraldada: 1. Uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; 2. Töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; 3. Tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; 4
ehitusplatsil. Generaalplaanil kuvatakse: pinnareljeef ja hoone ning rajatiste kõrgusmärgid, atmosfäärivete juhtimine, ajutiste teede skeem, liiklusskeem koos liiklusmärkidega, alalised ja ajutised hooned ning rajatised sisselõikamis- või ühendukohad alaliste võrkudega, ehitusmasinate liikumisskeemid, tornkraana tee sidumine hoone telgedega, laod ja laoplatsid, ohtutsoonid ja nende märgistus, tulekustutusvahendite ja hüdrantide paigutus, betooni ja mördi vastuvõtu kohad, piirded, valgustuskohad. 13. Montaaz ratastelt. Milleks kasutatakse, kuidas seda kavandada? Selgita kavandamist täpselt. Meetodi montaaz ratastelt olemus on selles, et monteeritavad elemendid tuuakse ehitusplatsile tunnigraafiku alusel tehnoloogilises järjekorras ja tõstetakse kraanaga transpordivahendilt montaazi kohaile ilma vahepealse ladustamiseta
koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ; 11) ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht tuletõkkesektsiooni teenindav ventilatsiooniseade; 12) automaatsete tulekustutussüsteemide keskused ja tulekustutusvahendite tugipunktid. 72. Kuidas peab olema ehitatud tuletõkkesektsioon? 73. Tuletõkkekonstruktsioonis oleva avatäite tulepüsivus aeg peab olema? tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast 74. Kuidas on võimalik suitsu-ja soojust hoonest eemaldada? automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, akna/luugi kaudu 75. TP-3 klassi hoone kandvatele konstruktsioonidele on
koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ; 11) ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht tuletõkkesektsiooni teenindav ventilatsiooniseade; 12) automaatsete tulekustutussüsteemide keskused ja tulekustutusvahendite tugipunktid. 72. Kuidas peab olema ehitatud tuletõkkesektsioon? 73. Tuletõkkekonstruktsioonis oleva avatäite tulepüsivus aeg peab olema? tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast 74. Kuidas on võimalik suitsu-ja soojust hoonest eemaldada? automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, akna/luugi kaudu 75. TP-3 klassi hoone kandvatele konstruktsioonidele on
2.5 Õnnetused. Tuulegeneraatorid asuvad tavaliselt inimasutusest kaugel ega vaja oma igapäevaseks tööks inimese juuresolekut, ehk ohutus ja turvalisus on tuuleturbiinide puhul üsna head. Seetõttu on nendega juhtunud õnnetuste korral inimohvreid suhteliselt haruldased, kuid on ka olnud mõni tõsisem juhus tuuleturbiinidega töötavate inimestega, kes on eiranud ohutuseeskirju või tehniliste rikete tõttu. Kuna tuulegeneraatorid on väga kõrged, jäävad nad tavaliste tulekustutusvahendite ulatusest välja ja neid on süttimise korral peaaegu võimatu kustutada. Esineb juhtumeid, kus üks või mitme tuuliku laba on kahjustada saanud või koguni ära murdunud. On juhtunud, et tormituuled on tuulegeneraatoreid kahjustanud ja mitu neist on ümber kukkunud. Olulised õnnetuste välistamise abinõud on turbiini kvaliteetne ehitus ja püstitamine ning pidev kontroll selle ekspluatatsiooni käigus. Ohutuseeskirjade kohaselt
2.5 Õnnetused. Tuulegeneraatorid asuvad tavaliselt inimasutusest kaugel ega vaja oma igapäevaseks tööks inimese juuresolekut, ehk ohutus ja turvalisus on tuuleturbiinide puhul üsna head. Seetõttu on nendega juhtunud õnnetuste korral inimohvreid suhteliselt haruldased, kuid on ka olnud mõni tõsisem juhus tuuleturbiinidega töötavate inimestega, kes on eiranud ohutuseeskirju või tehniliste rikete tõttu. Kuna tuulegeneraatorid on väga kõrged, jäävad nad tavaliste tulekustutusvahendite ulatusest välja ja neid on süttimise korral peaaegu võimatu kustutada. Esineb juhtumeid, kus üks või mitme tuuliku laba on kahjustada saanud või koguni ära murdunud. On juhtunud, et tormituuled on tuulegeneraatoreid kahjustanud ja mitu neist on ümber kukkunud. Olulised õnnetuste välistamise abinõud on turbiini kvaliteetne ehitus ja püstitamine ning pidev kontroll selle ekspluatatsiooni käigus. Ohutuseeskirjade kohaselt
.......................................................................15 Isikud kogutakse struktuuriüksuste juhtide korraldamisel, kes loevad isikud üle ja informeerivad isikute arvust päästetööde korraldajat..........................15 1.5Tulekahju korral tegutsemise juhis...............................................................16 1.5.1Tulekahju korral tegutsemise juhtimise korraldus...................................16 1.5.2Esmaste tulekustutusvahendite ja tuleohutuspaigaldiste kasutamine...16 1.5.3 Tulekahju leviku piiramise meetodid.....................................................17 1.6 Päästemeeskonnaga tehtava koostöö juhis.................................................18 Päästemeeskonda informeerivad ohtudest isikud, kes on selleks määratud vastavalt ohuolukorras tegutsemise korras (tulekahju plaani punkt 1.3.1).......18 2 (20)
plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele nõuetele. Elektritöödele võib lubada vaid elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajad. 6.1.7 Tuleohutus Tulekahjude vältimiseks ning kustutamiseks peavad olema välja töötatud vastavad organisatsioonilised ja tehnilised abinõud ning vahendid. Iga töötaja peab teadma ja täitma tuleohutuse nõudeid, oskama kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid. Iga töötaja peab teadma tulekustutusvahendite asukohta. 8 6.1.8 Esmaabi Kuni arsti saabumiseni tuleb kannatanule anda esmabi ning võimaluse korral peab seda andma selleks väljaõppe saanud töötaja. 6.2 Riskianalüüs Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnara nii iga üksiku riski
Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale: · tööandja koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta; · töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist; · ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid; · töötajale ettenähtud töökorraldust; · tule- ja elektriohutusnõudeid; · hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta; · töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta. 8 Täiendjuhendamine tuleb töötajale korraldada: · uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; · töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; · tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
5. Loetle küsimused mida peab lahendamaehitusplaani üldplaan. 1)pinnareljeef ja hoonete ning rajatiste kõrgusmärgid 2)atmosfäärivete juhtimine 3)ajutiste teede skeem ja konstruktsioon 4)liiklusskeem koos vajalike liiklusmärkidega 5)alalised ja ajutised hooned ning rajatised, sisseloikamis või ühenduskohad alaliste võrkudega 6)ehitusmasinate liikumisskeemid 7)tornkraana tee sidumine hoone telgedega 8)laod ja laoplatsid 9)ohutsoonid ja nende märgistus 10)tulekustutusvahendite ja hüdrantide paigutus 11)betooni ja mördi vastuvõtu kohad 12)piirded 13)valgustus punktid. 6. Terminite ehitis, hoone, rajatis, ehitus seletused ja seosed. Ehitus - on tegevus, töö, ettevõtlus, mille tulemuseks on valmis ehitised, (ehitamine on aga ka ehitus-, remondi-, ümberehitus-, restaureerimis- ja lammutustööd. Ehitus kui mõiste haarab kõiki ehitise elutsükli faase: kavandamist, ehitamist, ehitise hooldamist ja lammutamist)
Esmajuhendamisel töökohal tutvustatakse töötajale: 7.2.1. ettevõttes koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta 7.2.2. töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist 7.2.3. ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid 7.2.4. töötajale ettenähtud töökorraldust 7.2.5. tule- ja elektriohutusnõudeid 7.2.6. hädaabitelefoni, esmaabi- ja tulekustutusvahendite asukohta 7.2.7. töökohal kasutatavaid ohutusmärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta. 7.3. Esmajuhendamise lõppedes kontrollib juhendaja küsitluse või testimise teel, kas töötaja on talle tutvustatud nõuetest aru saanud. 29. Tööõnnetuse uurimine ja arvele võtmine Tööõnnetuse asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osaleme töökekkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik
kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule; 6) töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist. 2)Esmajuhendamine (viib läbi struktuurüksusejuht tööandja poolt määratud pädev isik) Tutvustataksd ohutusjuhendeid, töökeskkonna ohutegureid, õigeid tööasendeid/võtteid, töökorraldust, tule- ja elektriohutusnõudeid, hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta; töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta. 3)Väljaõpe (tööandja poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel.) Tööandja võib töötajale väljaõpet mitte korraldada, kui töötaja on töötanud eelnevalt samalaadsel tööl, tunneb ohutuid töövõtteid või kui tema töö laad seda ei nõua. 4)Täiendjuhendamine, siis kui! (nõuete juhendid muutusid, 3kuud töölt
(2) Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale: 1) tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta; 2) töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist; 3) ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid; 4) töötajale ettenähtud töökorraldust; 5) tule- ja elektriohutusnõudeid; 6) hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta; 7) töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta. Väljaõpe (1) Väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks korraldatakse töötajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist. (2) Väljaõpe toimub tööajal tööandja poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel. (3) Väljaõppe kestuse määrab tööandja sõltuvalt ameti- või kutseala spetsiifikast, keerukusest ning töö ohtlikkusest.
Sepatöö tegemine ajutises tuletöö kohas on üldjuhul keelatud. Sepatöö tegemisel massiürituse kohas tuleb tuletöö loa väljastamine eelnevalt kooskõlastada sepatöö tegemise asukohajärgse päästeasutusega. Ajutisel tuletööde kohal peab olema vähemalt kaks 6 kg laenguga kantavat tulekustutit. Ketaslõikuriga metalli lõikamisel ja küttekoldevälise tule tegemisel võib tulekustuti asemel olla ämber 10 l veega. Muude tulekustutusvahendite vajaduse ja koguse määrab tuletöö luba väljastav isik, tehes tuletöö loale sellekohase märke. Tulekustutusvahendid võivad paikneda tuletöö kohast kuni 10 m kaugusel. Kui tuletöö koha läheduses on tuletõrjekraan, tuleb selle joatoruga varustatud voolik enne töö alustamist töökoha suunas lahti kerida. Tuletöö tegemisel ajutises tuletöö kohas tuleb töökoha ümbrus kuni 3 m raadiuses puhastada
5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ; 11) ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht tuletõkkesektsiooni teenindav ventilatsiooniseade; 12) automaatsete tulekustutussüsteemide keskused ja tulekustutusvahendite tugipunktid. (5) VI kasutusviisiga ehitises moodustatakse omaette tuletõkkesektsioonid, kui: 1) ehitise alaliste kasutajate arv on üle 25 inimese; 2) ehitises asuvate muu kasutamisotstarbega ruumide pindala ületab 50 m 2, sõltumata alaliste kasutajate arvust; 3) ehitises toimuvast tootmistegevusest või ladustamisest tuleneb tule- või plahvatusoht. Tuletõkkekonstruktsioon (1) Tuletõkkekonstruktsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses
Kontrollida õhurõhku rehvides. 4.2. Kontrollimata ja mittekorras oleva auto või haagisega on sõitmine kategooriliselt keelatud. Vedukauto ei tohi vedada korraga rohkem kui kaks haagist. 4.3. Kontrollida, kas autol on tööriista komplekt ja kas see on korras; ilma selleta mitte sõita tööle. Tööriistu hoida tööriistakastis või -paunas. Kontrollida varuratta, tõkiskingade, esmaabi- ja tulekustutusvahendite olemasolu ja komplekteeritust. Kontrollida rehvide survet ning mustri vastavust nõuetele. 4.4. Esiaknaklaas, esi- ja tagatuled ning tahavaate peeglid peavad olema puhtad. 4.5. Kui auto (veoki) järelvankri või haakekäru tehnilise seisukorra kontrollimisel (samuti töö ajal) on ilmsiks tulnud rikkeid, teatada sellest viivitamatult töölõigu juhile ja mitte alustada tööd enne kui rikked on kõrvaldatud. 5. OHUTUSNÕUDED TÖÖ AJAL 5.1
kW; · garaazid; · saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; · majutusruumid, kus asuvad saunad; · korterid; · arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ; · ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht tuletõkkesektsiooni teenindav ventilatsiooniseade; · automaatsete tulekustutussüsteemide keskused ja tulekustutusvahendite tugipunktid. VI kasutusviisiga ehitises moodustatakse omaette tuletõkkesektsioonid, kui: · ehitise alaliste kasutajate arv on üle 25 inimese; · ehitises asuvate muu kasutamisotstarbega ruumide pindala ületab 50 m 2, sõltumata alaliste kasutajate arvust; · ehitises toimuvast tootmistegevusest või ladustamisest tuleneb tule- või plahvatusoht. Evakuatsioon ehitises viibivate isikute sunnitud väljumine ehitisest või selle osast ohutusse
ebasobivates keskkonnatingimustes) -Ohud inimgruppidelt (vandalism, pommiähvardus, vargus), millega kaasneb paanika. -Planeeritakse ennetusmeetmed, st võimalikud ohud likvideeritakse või viiakse nende toimumise tõenäosus minimaalsele tasemele. Meetmed võivad olla 2 -Ehituslikud, ruum on projekteeritud ja ehitatud vastavalt normidele ja eeskirjadele -Tehnilised, on olemas automaatne tulekahjusignalisatsioon, esmaste tulekustutusvahendite kättesaadavus, arhivaalide säilitamine karpides -organisatsioonilised meetmed, ohuplaani olemasolu, personali koolitus, valve tagamine. · Töötatakse välja õnnestustele reageerimise protseduurid, st määratletakse iga töötaja kohustused ja vastutus võimalikes ohuolukordades, moodustatakse kriisimeeskond. Määratakse kommunikatsioone haldav isik, kes on kohustatud teadma hoones paiknevaid
vajaliku informatsiooni. Tulekahju avastamise järel tuleks hoiatada ohtu sattuda võivaid inimesi. Tulekahju avastamise järel tuleks sulgeda uksed ning aknad, välja lülitada ventilatsioon ning elektrivarustus. Tulekahju avastamise järel tuleks hakata tuld kustutama esmaste tulekustutusvahenditega. Juhtunust tuleks informeerida ettevõtte administratsiooni. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID Esmaste tulekustutusvahendite valik, paigutus, tähistus, vajadus ja korrashoid peab vastama “Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus” (vt kastutatud kirjandus 21) toodud nõuetele. OHUTUSNÕUDED Tulekustutite minimaalset nõutav arv oleneb tuleohuklassist ja on määratud järgmiselt: Tuleohuklass Tulekustutite hulk Esimene klass (tuleohuta) TOK I 1 tulekustuti iga 200 m² kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele
kehtestatud normidele ja seadustele. · Tuleb täita töökeskkonna järelvalveorganite ettekirjutusi ja korraldusi. · Tuleb kindlustada masinate ja seadmete korrasoleku. · Töövahenditega tuleb ümber käia vastavalt kasutus juhendile. 6.2 Tuleohutuse üldnõuded · Tuleb kindlustada riiklike seadustega ettenäjtud tuleohutusnõuded. · Peab kindlustama esmaste tulekustutusvahendite olemasolu ja nende korrasoleku. · Suitsetama, kasutama lahtist tuld ainult selleks ettenähtud kohas. · Oskama käsitleda esmaseid tulekustutusvahendeid. · Pärast tööpäeva lõppu lülitama vooluvõrgust välja lõik elektritarbijad. · Tulekahju tekkimisel tuleb tarvitusele võtta abinõud selle kustutamiseks esamastetulekustutusvahenditega, teatades eelnevalt tuletõrje- ja päästeametisse telefonil 112.
tööandja poolt määrstud pädev isik Esmajuhendaminel tutvustatakse Tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö, kasutavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta TKK ohutegureid ja vajalikke isikukaitsevahendite kasutamist Ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja võtteid Töötajale ettenõhtud töökorraldust Tule- ja elektriohutusnbõudeid Hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta Töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja teede asukohta Väljaõpe Väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks korraldatakse töötajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist Väljaõpe toimub tööajal tööanjda poolt määratud spetsialisti või kogunenud töötaja juhendamisel Väljaõpe kestuse määrab tööandja sõltuvalt ameti- või kutseala spetsiifikast,
roheline - salat, puuvili valge leiva ja piimatooted kollane küps liha pruun juurvili Rasv fritüüris süttib Rasvapõlengu kustutamine on keerukas, kuna rasv süttib ise 350-400º kraadi juures ning võib peale esmast kustutamist tavavahenditega taassüttida. Kõige efektiivsem põleva rasva kustutusvahend on spetsiaalne F-klassi rasvakustuti. Selle kustutusaine tihe kaaliumisoolade vesilahus jahutab ja seebistab kuuma rasva ning takistab taassüttimist Teiste tulekustutusvahendite miinused põleva rasva kustutamisel Vesi veega ei tohi rasvapõlengut kustutada, vee valamine rasvale tekitab veelgi suurema põlengu, kuna see aurustub plahvatusega. Pulberkustuti - pulberkustuti summutab rasvapõlengu vaid hetkeks ning kuna kustutusainel puudub jahutav efekt, süttib rasv tõenäoliselt peagi uuesti. Lisaks võib pulberkustuti liiga lähedalt kustutades kuuma rasva hoopis laiali paisata ning veelgi suurema põlengu põhjustada. Suurköökides
hoone telgedega 7)laod ja laoplatsid 9)ohutsoonid ja nende autorijärelevalve osas 6)Vastutus ehitusmaksumuse eest rajatistele oleksid minimaalsed, milleks tuleb ehituse ajal märgistus 10)tulekustutusvahendite ja hüdrantide paigutus 7)Kiirendatud töövõtukorralduse korral, pakkumisdokumentide võimaluse korral kasutada alalisi objekte ja inventaarsed , . : 11)betooni ja mördi vastuvõtu kohad 12)piirded 13)valgustus väljastamise ajad enne kavandi valmimist. korduv kasutusega rajatisi
Ehitusplatsi plaanil näidatakse: 1)pinnareljeef ja hoonete ning rajatiste kõrgusmärgid 2)atmosfäärivete juhtimine 3)ajutiste teede skeem ja konstruktsioon 4)liiklusskeem koos vajalike liiklusmärkidega 5)alalised ja ajutised hooned ning rajatised, sisseloikamis või ühenduskohad alaliste võrkudega 6)ehitusmasinate liikumisskeemid 7)tornkraana tee sidumine hoone telgedega 7)laod ja laoplatsid 9)ohutsoonid ja nende märgistus 10)tulekustutusvahendite ja hüdrantide paigutus 11)betooni ja mördi vastuvõtu kohad 12)piirded 13)valgustus punktid. 50. Loetle ehitustööde järgnevus 0-tsükli ehitusel. Hoone maa-aluse osa ehitamisel on töö, mille järgi valitakse teiste tööde parameetrid keldri ehitus: 1)süvendi põhja silumine ja vajadusel liivapadja rajamine tehakse vahetult enne vundamenditaldmikke paigaldamist. 2)vaialused: rammimine, vaiapeade
Abinõude grupid 3. Ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja võtteid. 1. Organisatsioonilised meetmed 4. Töötajale ettenähtud töökorraldust, aga ka tule- ja elektriohutus nõudeid. 2. Tehnilised ja tehnoloogilised meetmed 5. Hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta. 3. Hügieenilised meetmed 6. Töökohal kasutatavaid ohutusmärgistusi ja evakuatsiooni teid. 4. Arhitektuurilised ja planeerimismeetmed Kertu AV11 3 Väljaõpe - Selle käigus õpitakse rakendama ohutusjuhendis esitatut praktiliselt
(i) tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta; (ii) töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist; (iii) ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid; (iv) töötajale ettenähtud töökorraldust; (v) tule- ja elektriohutusnõudeid; (vi) hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta; (vii) töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta. 3. VÄLJAÕPE. Viib läbi tööandja poolt määratud spetsialist või kogenud töötaja. Töötaja lubatakse iseseisvale tööle, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb TTO nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada. 4. TÄIENDJUHENDAMINE. Töövõtja määrab sisu ja mahu, sh läbiviija. Korraldatakse:
Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale: 1) tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta; 2) töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist; 3) ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid; 4) töötajale ettenähtud töökorraldust; 5) tule- ja elektriohutusnõudeid; 6) hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta; 7) töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta. Täiendjuhendamine Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse: 1) uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; 2) töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; 3) tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
· Haalamisotste olukord · Peamasinate staatus ning nende valmidus tööks · Kõik laeval läbiviidavad tööd · Laaditud/lossitud kauba kogus ning järelejäänud kauba hulk · Reisijate hulk laevas · Vee tase pilssides, tankides · Läbiviidavad laeva varustamise operatsioonid (vee tankimine, punkerdamine jne) · Heisatud lipud ning süüdatud tuled · Vahikooseis ning laevalt puuduvad meeskonnaliikmed · Tulekustutusvahendite töökord · Muudatused või spetsiaalsed instruktsioonid kaldavõimudelt või avariiteenistuselt · Muudatustest kapteni või vanem tüürimehe korraldustes ning erikorraldused · Muud asjaolud, mis võivad mõjutada laeva ohutust ning keskkonnakaitset Vahti vastuvõttev ohvitser peab veenduma, et: · Laev on haalatud arvestades kohalike tingimusi · On heisatud valikud lipud ning süüdatud vajalik valgustus ning signaallambid
Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale: tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta; töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist; ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid; töötajale ettenähtud töökorraldust; tule- ja elektriohutusnõudeid; hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta; töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta. Väljaõpe Väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks korraldatakse töötajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist. Väljaõpe toimub tööajal tööandja poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel. Väljaõppe kestuse määrab tööandja sõltuvalt ametivõi kutseala spetsiifikast,
Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale: - tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta; -töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist; -ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid; - töötajale ettenähtud töökorraldust; - tule- ja elektriohutusnõudeid; - hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta; - töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta. 3)Väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks korraldatakse töötajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist. -Väljaõpe toimub tööajal tööandja poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel. -Väljaõppe kestuse määrab tööandja sõltuvalt ameti- või kutseala spetsiifikast, keerukusest ning töö ohtlikkusest.
Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale: tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta; töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist; ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid; töötajale ettenähtud töökorraldust; tule- ja elektriohutusnõudeid; hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta; töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta. Väljaõpe Väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks korraldatakse töötajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist. Väljaõpe toimub tööajal tööandja poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel. Väljaõppe kestuse määrab tööandja sõltuvalt ameti- või kutseala spetsiifikast, keerukusest
Reeder ehk laeva omanik. 3. Kaubatüürimehe kohustused konteinerlaevas Harilikult määratakse vastutavaks vööri- või ahtri kaubaruumide eest. Enne laadimise algust peab veenduma kaubaruumide puhtuses, pilsside korrasolekus. Veenduma vajaliku hulga separatsioonimaterjali olemasolust kaubaruumis. Kontrollima laadimisvahendite valmisolekut, õiget asetust. Veenudma, et kaubaruumi valgus oleks töökorras. Kontrollima tulekustutusvahendite ja varsustuse valmisolekut. Tvindekiga laevas tagama tvindeki reelingute kohalolekut. Piimidega kaubaluugi puhul veenduda, et piimid on kinnitatud. Valmistuda vajadusel kaubaruumide kiireks sulgemiseks vihma korral. Lossimise korral kontrollida kaubaruumi, veendumaks, et kogu laadung on lossitud. Regulaarselt kontrollima kauba laadimist, veendumaks selle õiges paigutuses ja vajaliku separatsioonimaterjalde kasutamises
on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ; 11) ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht tuletõkkesektsiooni teenindav ventilatsiooniseade; 12) automaatsete tulekustutussüsteemide keskused ja tulekustutusvahendite tugipunktid. · (5) VI kasutusviisiga ehitises moodustatakse omaette tuletõkkesektsioonid, kui: 1) ehitise alaliste kasutajate arv on üle 25 inimese; 2) ehitises asuvate muu kasutamisotstarbega ruumide pindala ületab 50 m 2, sõltumata alaliste kasutajate arvust; 3) ehitises toimuvast tootmistegevusest või ladustamisest tuleneb tule- või plahvatusoht. · § 12. Tuletõkkekonstruktsioon
mõlemas suunas. Selle laius 75 m (I tulevöönd) milles lehtpuud. Sissepool on kraav. Ribad peaksid olema puhtad, ladustamine pole lubatud. Juuritud kännud ja puude jäätmed tuleb välja vedada, mitte põletada. Vajaduse korral paisutatakse vesi, ehitatakse süvendid ja nende juurdepääsukohad, et saaks pumpadega vee kätte. Tootmisbaasides ja masinate platsidel peavad olema liivakastid, veenõud, metallkastid õliga määr- 3 dunud puhastuslappide jaoks, esmaste tulekustutusvahendite kilbid, suitsetamiskohad liivaga, šlakiga ja veenõuga. Masinad tuleb puhastada suruõhuga või pesta 2...3 korda päevas. Soopinnal ekspluatatsioonilise niiskuse 75...79% juures turvas reeglina ei sütti. Võib süttida alla 69% (madalsoo)....72% (raba) niiskuse korral. Seega läbikuivanud kraaviperved on tuleohtlikud ja on vajalik ka nende freesimine. Põleda võib turvas teoreetiliselt (R= 40%) ka 86...88% niiskuse juures. Turvas võib erinevalt teistest tahketest
1. Noortelaagri (edaspidi laager) omaniku või tema volitatud esindaja (edaspidi valdaja) poolt peab olema määratud laagri hoonete ja territooriumi tuleohutuse eest vastutav isik. 2. Laagri valdaja poolt peab enne laagri tegevusloa taotlemist olema koostatud laagri üldine tuleohutusjuhend, mis tuleb kooskõlastada kohaliku päästeasutuse tuleohutus- järelevalve ametnikuga. 3. Laagri personal peab enne laagri iga vahetuse algust olema valdaja poolt tuleohutusnõuetest ja esmaste tulekustutusvahendite käsitsemisest allkirja vastu juhendatud. 4. Laagri valdaja poolt peab olema koostatud personali tegevuskava laagris tulekahju tekkimise korral ja seda laagri personalile tutvustatud. 5. Laagri majutushoonete kõigilt korrustelt peab olema Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruses nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutus- nõuded" (RTI, 09.11. 2004, 75, 525) ettenähtud minimaalne arv (vähemalt kaks) evakuatsioonipääse. 6
89 3) ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid; 4) töötajale ettenähtud töökorraldust; 5) tule- ja elektriohutusnõudeid; 6) hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta; 7) töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta. §6. Väljaõpe (1) Väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks korraldatakse töötajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist. (2) Väljaõpe toimub tööajal tööandja poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel. (3) Väljaõppe kestuse määrab tööandja sõltuvalt ameti- või kutseala spetsiifikast,
9.3.4. tagama tööõnnetuse puhul vigastatu toimetamise raviasutusse või koju arsti korralduse kohaselt ning tegema tööõnnetuse uurimise; 9.3.5. kindlustama esmaabivahendite kättesaadavuse töökohal ning vajaduse korral kohapeal esmaabi andmise. 9.4. Tuleohutuse tagamisel kohustub tööandja: 9.4.1. täitma õigusaktidega sätestatud tuleohutusnõudeid; 9.4.2. määrama tuleohutuse eest vastutavad isikud; 9.4.3. kindlustama esmaste tulekustutusvahendite olemasolu ja korrasoleku. 9.5. Töötaja kohustub: 9.5.1. täitma töötervishoiu ja tööohutuse juhendeid ning tööandja ja tööohutusalast järelevalvet teostavate isikute seaduslikke korraldusi; 9.5.2. pidama oma töökohas kinni tuleohutus- ja keskkonnaohutusnõuetest; 9.5.3. täitma tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 9.5.4. tagama väljaõppe ja tööandja antud juhiste kohaselt selle, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste
annaabi.ee 
