50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ress
Õppematerjali autor
Normandias dessantoperatsiooniga "Overlord" 01.05.1944, tegelikult avati 06.06.1944 *Balti riikide küsimus: Vastuolus Atlandi harta 2. ja 3. punktiga, nõustuti Balti riikide jäämisega NLile, kuna tunnustati NLi 1941. a piire. Jalta: veebr 1845.a Riikide esindajad samad, mis Teheranis. Otsustati: *Saksamaa lõpliku purustamine abinõud ja poliitika sõjajärgse Saksamaa suhtes: pandi paika okupatsioonitsoonid Saksamaal. *NL kohustus 3 kuud pärast Saksamaa kapituleerumist alustama sõda Jaapani vastu (8.mai -> 8.aug) *Määrati kindlaks ÜRO asutamise aeg ja koht: 25.aprill 1945 San Francisco *Lepiti kokku sõjajärgse maailma jagamises võitjate vahel: liitlased lubasid NLi mõjusfääri Kesk- ja Ida- Euroopa ning Kuriili saared. Potsdam: juuli-aug 1945. Osalesid: Nõukogude Liidu diktaator J.Stalin, USA president H.Truman, Suurbritannia peaminister W.Churchill, kelle vahetas välja konverentsi käigus peale alamkoja valimisi uueks peaministrik saanud R.C.Attlee.
9.14.03.1939 a. - Slovakkia kuulutas end iseseisvaks (Saksamaa õhutusel) 10.23.03.1939 a. - Saksamaa viis oma väed Klaipedasse 11.31.03.1939 a. - Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid, et kaitsevad Poolat 12.1939 a. aprill Franco kuulutas kodusõja lõppenuks, kehtestati Franco diktatuur II MS algus 1939-1941 ·MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks ·Poolat süüdistati Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1.09.1939 a sõda kuulutamata kallale ·03.09.1939 a. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, veel sõtta ei astutud ·Poola armeel võrreldes Saksamaaga väga kehv seis ·Poola armee üritas üritas taanduda maa idaossa, kuid 17.09.1939 a. tungis Poolale kallale ka NSVL ning hõivas Ida-Poola ·06.10.1939 a. oli sõjategevus lõppenud ·Saksamaa ja NSVL pidasid ühise võiduparaadi: Poola oli lakanud eksisteerimast ·1939 a. novembris ründas NSVL MRP-le tuginedes Soomet; 1940 a
.......................................................................................................................................14 96. Anaüüs..........................................................................................................................................15 2 1 Sissejuhatus Peale I maailmasõja lõppu ei lahenenud probleemid, mis olid tekkinud ega ka need, mis olid enne sõda. See võis olla ajendiks suurtele sõdadele, mis panid kannatama terve maailma rahvastiku nälja, haiguste, sõjaõuduste ning okupantide terrori näol. Seoses II maailmasõja algusega 1. septembril 1939. aastal kui Saksamaa ründas Poolat, kaasati suurtesse konfliktidesse peaaegu kogu maailm. Sõja kulgedes sõlmiti erinevaid sõjalisi liite, mille eesmärgiks oli erinevate Euroopa kui ka muude maailma piirkondade jagamine ja sõjalise abi osutamine.
II maailmasõda II maailmasõda algas 1.september 1939 kuni 2.septemberini 1942. Lühidalt II maailmasõjast · II maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese,
Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sakslaste hoop tabas Punaarmeed ootamatult. 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi, väegrupp Mitte piirama sisse ning purustama Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale, väegrupp Süd pidi vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas sõda NSV Liidu vastu ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari liitusid mõni päev hiljem. Esialgu läks Hitleril kõik plaanipäraselt. Piirilähedastele lennuväljadele paigutatud Nõukogude lennu vägi oli purustatud ning sakslased said ülevõimu õhus. Saksa tanküksused tungisid sügavale Punaarmee kaitsesse ning piirasid vastase ümber, jättes sissepiiratud üksuste hävitamise järgnevate jalaväeüksuste hooleks. Baltikumis ja Ukrainas võtsid elanikud sakslasi vastu vabastajatena
Tsehhoslovakkia. Sellega sai lääneriikide mõõt täis. 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSVL-ga. Hitler vajas kindlat seljatagust. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääneriigid kui Saksamaa. Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939
lääne demokraatlikud riigid kui ka Hitler. 23. Augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping. Vastased lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 4. Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult. Saksamaa vallutuste osas piirdusid lääneriigid protestiga, mis diktaatori jultumusele aina hoogu lisasid. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktaktuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 5
Saksamaa poolt) ning osa Saksamaa-sõbralik. Kolmikpakt 27. sept. 1940 Berliinis Saksamaa, Jaapani ja Itaalia vahel sõlmitud liit. Hiljem liitusid Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia. Jaapan ründab Pearl Harbouri 7. dets 1941. ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. See oli USAle piisav põhjus kuulutada Jaapanile sõda ning sekkuda teise maailmasõtta. Normandia dessant ja teise rinde avamine 6. juuni. 1944. USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide maabumine Saksmaa poolt okupeeritud Normandiasse. Saksa väejuhatus ei suutnud invasioonile kiirelt reageerida ning suve lõpuks varises Saksa kaitse kokku. Lahingud: STALINGRAD 19. nov. 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6. armee
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid