100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
143 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
CocoBeach
Õppematerjali autor
Posti stabiilsus kontroll survele 2 ETAPP h= 150 b= 50 Nd = 28 Ly = 2000
................................ 32 5.3 Surutud ja painutatud varda stabiilsus............................................................................................ 34 5.4 Tõmmatud ja painutatud varda stabiilsus....................................................................................... 34 6. LIITED................................................................................................................................................. 35 6.1 Põiksuunas koormatud liidete kandevõime .................................................................................... 41 6.1.1 Puit-puiduga ja (puidupõhjaline)plaat -puiduga ühendused ....................................................... 42 6.1.2 Puit-teras ühendused ................................................................................................................... 44 6.2 Naelliited ..............................................................................................................................
Joon. 1.2 Tüüpilisi terasprofiilide ristlõikeid Teras 1 11 2. Teraskonstruktsioonide projekteerimise alused 2.1 Kasutatavaid tähiseid - fy ; (fyd); fu ; (fud); - tugevused - N; M; V; NEd; NRd; Npl.Rd; Nb.Rd; jne. - sisejõud, kandevõime - gk ; gd ; qk ; qd ; G; Q; jne - koormused - y- ja z-telg (vahel ka y-y või z-z) - ristlõike teljed; - x-telg - varda pikitelg - tw ; tf ; - paksused; - h; b; - kõrgus, laius; -c - vöö väljaulat. laius; -d - plaadi laius -L - sille (ava), pikkus; - l, leff, Leff - nõtkepikkus;
Tasku (müüri-): müüri ribis või pilastris vertikaalne ava (tasku) armatuuri ja täitebetooni jaoks. Uure (vagu): müüritisse tehtud vagu torude, juhtmete, armatuuri jms paigutamiseks. 2. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE ARVUTAMISE PÕHIMÕTTED. 2.1. PÕHINÕUDED KIVIKONSTRUKTSIOONIDELE. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel lähtutakse eeldustest, et - konstruktsioone projekteerivad kvalifitseeritud ja kogemustega isikud; - tööde juhtumine ja tööde kontroll on adekvaatne tehastes, ettevõtetes ja ehitusplatsil; - ehitustöid teevad vilumustega ja kogemustega isikud; - kasutatavad materjalid vastavad EPN 6 (Kivikonstruktsioonide projekteerimisnorm) või vastava toote standardi nõuetele; - konstruktsiooni hooldatakse vastavalt nõuetele; - konstruktsioone kasutatakse eesmärgipäraselt. Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta - jääb kasutatavakse kogu projekteeritud kasutusea vältel;
nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod
2 Ristlõikeklasside määramine ................................................................................................................. 14 4.3 Ristlõikeklassi 4 efektiivristlõike määramine......................................................................................... 19 5. RISTLÕIKE KANDEVÕIME ............................................................................................................................ 20 5.1 Tsentriliselt tõmmatud varda ristlõike kandevõime ............................................................................. 20 5.2 Tsentriliselt surutud varda ristlõike kandevõime .................................................................................. 20 5.3 Painutatud varda ristlõike kandevõime................................................................................................. 20 5.4 Ristlõike põikjõukandevõime..........................................................................................
See mõiste haarab nii tood ehitus- platsil kui ka konstruktsioonide (detailide) valmistamist väljaspool ehitusplatsi ja nende püstitamist platsil; --kandekonstruktsioon: ühendatud detailidest iseseisev ehitise osa, millel on vajalik tugevus ja jäikus. Selle mõistega osutatakse koonmust kandvale ehitise osale; --ehitise liik näitab tema kasutuse eesmärki, näiteks elumaja, tööstushoone, maanteesild; --konstruktsiooni liik näitab konstruktsioonielemendi tooskeemi, näiteks tala, post, kaar, jätkuvtala; --ehitusmaterjal: materjal, mida kasutatakse ehitamisel, näiteks betoon, teras, puit, kivi, --ehitise (konstruktsiooni) tüüp näitab ehitise (konstruktsiooni) põhimaterjali, näiteks raud- betoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon, puitkonstruktsioon, kiviehitis, --ehitusviis: näiteks kohapealne betoonivalu, ehitamine tööstuslikest detailidest; --konstruktiivne skeem (arvutusskeem): konstruktsiooni või tema osa lihtsustatud arvutus- mudel.
• Arvutuslik olukord /design situation/ − füüsikaliste tingimuste kogum, ise- loomustamaks baasperioodi, mille jaoks arvutus kinnitab, et asjakohased piirseisundid pole ületatud. • Arvutuslik tööiga /design working life/− − eeldatud periood, mille vältel konstruktsioon on kasutatav ettenähtud otstarbel, rakendades ennetavat hooldust, kuid vajamata olulist remonti. Õhuliinidel tavaliselt 50 aastat (käiduperiood on normaalselt 30 kuni 80 a). • Kandevõime, tugevus (konstruktsiooniline) /resistance (structural)/ − komponendi, ristlõike või konstruktsioonielemendi võime vastu panna pu- runemisele või mis tahes muukujulisele konstruktsioonilisele vigastusele, mis võib ohustada inimesi või kahjustada süsteemi funktsioneerimist. Mõõ- detakse enamasti jõu või momendi ühikutes, nt paindekandevõime, nõtke- kandevõime. Avaldub üldiselt kui A·f (A − ristlõige mm2, f − materjali piirtugevus N/ mm2)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid