TSEMENDI OMADUSTE MÄÄRAMINE (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Laboratoorsed tööd

LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: Ehitusmaterjalid Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: 2009 TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], G 0 = * 1000 V0 V0 - proovikeha maht [cm3] kus G - proovikeha mass õhus [g] ja Töö tulemused Proovikeh Materjali Proovikeh Proovikeh Proovikeh Tihedus ( 0 ) a a a a nimetus

Ehitusmaterjalid

13

docx

Betooniõpetus I praktikum

· teostada betooni statistiline kontroll kasutades paralleelrühmade katsetulemusi. 1.2. Kasutatavad materjalid · portlandtsement CEM I 42,5 (ehitustsement); · Portland-komposiittsement CEM II/B-M (T-L) 42,5 R; · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv, · paekillustiku fraktsioonid 4/16; · joogivesi. 1.3. Töö käik 1.3.1. Betooni koostise arvutuslik määramine Betooni koostise arvutamisel lähtutakse betooni vajalikust keskmisest survetugevusest. Käesolevas töös rakendatakse absoluutsete mahtude printsiipi s.o. betoonisegu koostis- komponentide absoluutsete mahtude summa võrdub värskeltpaigaldatud betooni mahuga. Seejuures eeldatakse, et betoonisegu on täiesti tihe ehk tihendamisega on betoonisegust eemaldatud kogu kaasatud õhk

Betooniõpetus

15

pdf

kips EL

............................................................................ 3 2. Katsetatud materjalid .................................................................................................... 3 3. Kasutatud vahendid ...................................................................................................... 3 4. Katsemetoodika ............................................................................................................ 3 4.1 Jahvatuspeensuse määramine..................................................................................... 3 4.2 Normaalkonsistentsi määramine ................................................................................ 4 4.3 Kipsitaigna tardumisaegade määramine .................................................................... 4 4.4 Paindetugevuse määramine ........................................................................................ 5 4.4 Survetugevuse määramine ........

Füüsika

7

docx

Kipssideainete katsetamine - 2 Kips labor 2020

1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli kipssideainete katsetamine:  kipsi jahvatuspeenuse määramine  kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine  kipsitaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga  tugevuskatse proovikehade valmistamine  painde- ja survetugevuse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID:  Ehituskips 3. KASUTATUD VAHENDID:  Nihik – täpsus 0,01 cm  Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g  Stopper katseaja määramiseks  Vispel ja segamisnõu (kummipall)  Õlitatud vorm kipsi vormimiseks  Sõel avaga 0,2x0,2 mm  Suttardi viskosimeeter normaalkonsistentsi määramiseks  Vicat’ aparaat tardumisaegade määramiseks  Paindeseade paindetugevuse määramiseks

Ehitusmaterjalid

8

pdf

Ehitusmaterjalide praks nr 2 - Kips

Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli ehituskips. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: - Sõel avaga 0,2x0,2mm; - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hõlbustamaks kipsitaigna segamist ja valamist; - Suttardi viskosimeeter; - Vicat' aparaat; - Prismalisedmetallvormid; - Paindeseade; - Hiidrauliline press; - Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1. Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeensus määratakse sõelumise teel sõelal nr 02, millel ava 0,2 x 0,2 mm. Kipsist kaalutakse 50 g ning asetatakse sõelale nr 02, sõelumine sooritatakse käsitsi või mehaanilisel teel. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,05 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist. Lõpptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, täpsusega 0,1%.

Ehitusmaterjalid

17

odt

Ehitusmaterjalide laboratoorne töö kips

temperatuurist ja keskkonnast.  Leida, kas laboris saadud katsetulemused on vastavuses nii tootja poolt kui ka muudest allikatest leitud andmetega. Töö käigus õpitakse määrama kipsi jahvatuspeensust, tardumisaega ning tugevusnäitajaid. 2. KATSETATUD MATERJALID  Kipssideaine – Valmistatud looduslikust kipsist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110...180 kraadi („knauf.ee“).  Baugips 3. KASUTATUD VAHENDID Jahvatuspeenuse määramine:  sõel – ava 200 µm;  kaal – mõõtepiirkond 6000 g; skaala jaotis 0,2 g;  kühvel;  vispel  anum korrektse kipsipulbri koguse kaalumise jaoks. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine:  kaal – mõõtepiirkond 6000 g; skaala jaotis 0,2 g;  kühvel;  vispel;  anumad korrektsete kipsipulbri ja vee koguste kaalumise jaoks;  kummist anum kipsi ja vee segu segamiseks;

Projektijuhtimine ehituses

14

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 3 KIPS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 3 2021 Kipssideainete katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Kipssideaine jahvatuspeenuse määramine; kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine; kipsitaigna tardumisaegade määramine; painde ja survetugevuse määramine. Survetugevuse määramine kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. 2. KATSETATUD MATERJALID Ehituskips „Baugips“, tootja „Knauf SIA“. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Sõel avaga 200 μmm;

Ehitusmaterjalid

12

docx

Kipsi protokoll

 Elektrooniline kaal – täpsus 0,1g  Vicat’ aparaat – täpsus 1 mm  Hüdrauliline survepress purustava survejõu mõõtmiseks – täpsus 1kN  Hüdrauliline survepress purustava paindejõu mõõtmiseks – täpsus 0,05kN  Nihik – täpsus 0,2mm  Stopper  Sõelad eri tihedustega  Suttardi viskosimeeteri silinder  Press paindetugevuse määramiseks  Kuivatuskapp 50oC 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeenuse määramine Antud töös leidis jahvatuspeenuse õppejõud, kes kasutas kipsi sõelumiseks vibrolauda, mille peal oli sõel. Allpool toodud ka standardprotseduur. Standardprotseduur kipsi jahvatuspeenuse määramiseks: 1. Kips kuivatatakse 40 ± 2°C juures püsiva massini. 2. Kuivatatud kipsist kaalutakse proov 50 g ± 5% ning asetatakse 200 µm sõelale. 3. Sõela hoitakse ühes käes kergelt kallutatult ning seda raputatakse horisontaalses suunas,

Ehitusmaterjalid

Meedia

Kommentaarid (0)