Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mineraalsed sideained (0)

1 Hindamata
Punktid
MINERAALSED SIDEAINED
Ehitussideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi (enamasti teralisi)
materjale. Sideained
Jagunevad kahte põhiliiki ­ orgaanilised ja mineraalsed. Orgaanilised sideained ei
kivistu, nad seovad ainult oma kleepuvusega (bituumenid, liimid, vaigud).
Mineraalne sideaine muutub füüsikaliskeemiliste protsesside toimel vedelast või
taignataolisest olekust kivitaoliseks. Enamik mineraalseid sideaineid on
pulbrikujulised. Kasutamisel segatakse neid veega.
Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale.
Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk ja vesisideaineteks
(hüdraulilisteks sideaineteks).
Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab
kasutada ainult kuivades kohtades. Vesisideaine vajab kivistumisel vett (tsemendid).
Vesisideaineid saab kasutada igasugustes niiskustingimustes (ka õhus on veeauru).
Keemilise koostise järgi jagunevad mineraalsed sideained järgmistesse gruppidesse:
lubjad, kipsid, magneesiumsideained, vesiklassid, tsemendid, põlevkivituhksideained
jne
SIDEAINED LUBI
Õhklubi Õhklubi on peamine
lubisideaine ja seepärast nimetatakse teda
ka lihtsalt lubjaks. Lubi on üks vanim
sideaine
Lubja omadused. Lubi on tüüpiline
õhksideaine. Tsementidega võrreldes on
lubi nõrk sideaine.
Lubja tooraineks on mingi kaltsiitkivim.
Savi ei tohi lubja tooraine sisaldada üle 6%.
LUBI
Lubja kasutamine on möödunud
aegadega võrreldes tunduvalt vähenenud.
Peamised lubja kasutusalad on järgmised:
1) lubimörtides sideainena (peamiselt
krohvitöödel),
2) segamörtides plastifikaatorina,
3) silikaattoodete valmistamisel,
4) lubivärvides.
Lubja turustamine
Lupja turustatakse järgmisel kujul:
1) kustutamata tükklubjana,
2) jahvatatud kustutamata lubjana,
3) pulbriks kustutatud lubjana.
Tükklupja transporditakse lahtise puistena.
Kauaseda säilitada ei saa, sest õhuniiskuse
toimel see kustub ja hakkab seejärel kohe
kivistuma.
Ehituskips
Kips on õhksideaine. Ta tardub vees, kuid
lõpliku tugevuse saavutab kuivanult
Kipsi tooraineks on looduslik kips, sisaldab
veel savi, liiva, lubjakivi.
Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku
kipsi kuumutatakse 150...170oC juures.
Kipsi tardumine ja kivistumine toimub peale
tema segamist veega
Kipsi tardumine ei tohi alata enne 4 minutit (vee
ja kipsi kokkusegamise hetkest alates) ja peab
lõppema 6...30 min vahel.
Ehitus kips
Kipsi kasutatakse peamiselt järgmistes kohtades:
krohvimörtides tardumise kiirendajana (eriti lagede
ja puitpindade krohvimisel),
kipsplaatide valmistamisel,
kipsbetoonis sideainena,
remonttöödel krohvi parandamiseks (lühike
tardumisaeg kiirendab remonttöid),
kipspahtlina pindade silumisel (kuna kips ei kahane,
siis saab siluda küllalt ebatasaseid pindu),
Ehituskips
Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike
tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa
teda kasutada kandekonstruktsioonides ja
niisketes kohtades. Nõrk veekindlus
seisneb selles, et niiskudes ta kaotab
suure osa oma tugevusest ja võib
porsuda.
Vesiklaas
Vesiklaasi valmistatakse jahvatatud kvartsliivast
ja kaltsineeritud soodast või naatriumsulfaadist
Peamised vesiklaasi kasutusalad on järgmised:
liivapinnaste tugevdamine (liiva immutatakse
vesiklaasi lahusega),
liivapinnaste veetihedamaks muutmine,
krohvi ja betooni veetihedamaks muutmine,
puidu tulekaitse värvides,
happekindla tsemendi valmistamisel,
Portland tsement
Portlandtsement on enamkasutatav ehitussideaine.
Tsementi kasutatakse peamiselt betoonide ja mörtide
sideainena
Tsemendi toormaterjal: kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit,
marmor) 75...78% ja savi.
Tsement on väga peenike pulber
Tsemedi värvus sõltub tema toorainest. Eesti tsement on
hall, mõnikord ka sinakashall. Tsementi
Turustatakse kas lahtiselt või pakituna paber või
kilekottidesse (kõige sagedamini 40 kg).
Portland tsement
Tardumine: tsemendi tardumine ei tohi
alata enne 40 (60) minutit ja peab
lõppema hiljemalt 8 (10) tunniga.
Tsemendi tugevusklass on tähtsaim
tsemendi kvaliteedi näitaja
Eesti tsemendi tugevusklassid 32,5; 42,5;
52,5.
Portland tsement
Eritsemendid:
Valge portlandtsement
Hüdrofoobne tsement
Plastifitseeritud tsement
Kiirkivistuv portlandtsement
Paisuv tsement
Portland tsement
Tsemendi kaubanimetustena kasutatakse
järgmisi:
ehitustsement,
normaaltsement,
kiirtsement,
põlevkivitsement,
põlevkivinormaaltsement,
põlevkivikiirtsement,
Vasakule Paremale
Mineraalsed sideained #1 Mineraalsed sideained #2 Mineraalsed sideained #3 Mineraalsed sideained #4 Mineraalsed sideained #5 Mineraalsed sideained #6 Mineraalsed sideained #7 Mineraalsed sideained #8 Mineraalsed sideained #9 Mineraalsed sideained #10 Mineraalsed sideained #11 Mineraalsed sideained #12 Mineraalsed sideained #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaidar Kenk Õppematerjali autor
Konspekt mineraalsetest sideainetest

Sarnased õppematerjalid

Sideained
3
doc

Sideained

Sideained Ehitussideaine ­ nim materjale millega liidetakse teisi materjale. Sideained jagunevad kaheks: 1. Orgaanilised ­ ei kivistu, vaid seovad oma kleepuvusega (vaigud, liimid, bituumen) 2. Mineraalsed ­ muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks ehk toimub kivistumine. (tsement, lubi) Mineraalsed sideained jaotatakse kaheks: 1. Õhksideained ­ kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips, magnesiaalsideained, anhüdriit), saab kasutada vaid kuivades kohtades 2. Hüdraulilised sideained ­ vajavad kivistumiseks vett (tsement ja selle eriliigid, hüdrauliline lubi) Mineraalseid sideaineid saadakse looduskivimite (eeskätt settekivimite) või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel. Mineraalsed sideained on

Ehitus alused
ÕHKSIDEAINED – SAAMINE-KASUTAMINE-TOOTMINE
18
docx

ÕHKSIDEAINED – SAAMINE, KASUTAMINE, TOOTMINE

....................................................5 2.SIDEAINETE SAAMINE.................................................................................................................6 2.1.Õhklubja saamine.......................................................................................................................6 2.2.Kipsi saamine.............................................................................................................................8 2.3.Magneesium sideained...............................................................................................................9 3.KASUTAMINE...............................................................................................................................11 3.1.Lubja kasutamine......................................................................................................................11 3.2.Kipsi kasutamine.............................................................................

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
Materjaliõpetuse konspekt Sirle Künnapas
24
docx

Materjaliõpetuse konspekt Sirle Künnapas

5.9. SANITAARTEHNILINE KERAAMIKA Sanitaartehniliseks keraamikaks nimetatakse: - kraanikausse, -klosetipotte, - loputuskaste, -bideesid, pissuaare - ja muid keerukama kujuga tooteid. Valmistatakse nad valgetest savidest valamise teel. 1)Põletatakse 1250…13000C juures, 2) kaetakse glasuuriga ja 3)põletatakse lühiajaliselt uuesti. Glasuuri värvus võib olla väga erinev. Kvaliteedi järgi jagatakse sanitaartehniline keraamika fajansiks, poolportselaniks ja portselaniks. 6. MINERAALSED SIDEAINED 6.1. ÜLDMÕISTEID *Ehitus-sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi (enamasti teralisi) materjale. Sideained jagunevad kahte põhiliiki- 1) orgaanilised 2)mineraalsed. *Orgaanilised sideained ei kivistu, nad seovad ainult oma kleepuvusega (bituumenid, liimid, vaigud). *Mineraalne sideaine muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Enamik mineraalseid sideaineid on pulbrikujulised.

Materjaliõpetus
Krohvitood - konspekt
12
doc

Krohvitood - konspekt

alustarindi pinnamuster nähtavale jääda Polümeerne krohv ­ Sisalsab polümeerseid sideaineid 8-11% mineraalseid aineid 79-83% kasutatakse ainlt viimistluskrohvina, neil toimub kivistumine peale vee aurumist. Krohv on vihmakindel Mineraalne viimistluskrohv ­ reeglina kuivseguna. tuleb lisada ainult vett. Polümeersete ainete osakaal on vähem kui 4,5% . tera suuruseks on 2,3 ja 6 mm. Mineraalsed krohvid hingavad see tähendab lasevad veeauru läbi Silikaatkrohv ­ kasutusvalmis krohvimört vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil. Silikaatmörtide pealekandmisel mineraalsele alusele reageerib kaaliumsilikaat aluspinnaga ning õhu sisaldava CO2-ga ning moodistab seeläbi aluspinnaga ideaalse nakke Silikoon viimistluskrohv ­ selle sideaineks on silikoonvaigu vesidispersioon, see ühendab endas nii polümeersete kui mineraalsete krohvide tugevad küljed.

Krohvitööd
Õhksideained-referaat
17
docx

Õhksideained-referaat

..........................4 1.1.1 Õhklubja toorained....................................................................................................................4 1.2 Ehituskips.........................................................................................................................................4 1.2.1 Ehituskipsi toorained.................................................................................................................5 1.3 Magneesium sideained.....................................................................................................................5 2 ÕHKSIDEAINETE SAAMINE.............................................................................................................7 2.1 Õhklubja saamine.............................................................................................................................7 2.2 Kipsi saamine............................................................................

Ehitusmaterjalid
EHITUSMATERJALID
472
pdf

EHITUSMATERJALID

............ 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika ............. 86 7. Mineraalsed sideained ............. 88 7.1. Üldmõisteid ............. 89 7.2. Õhklubi ............. 89 7.3. Ehituskips ............. 92 7.4. Magneesium-sideained ............. 95 3 7.5. Vesiklaas ............. 95 7.6

Ehitus
EHITUSMATERJALID-04 11 13
236
pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

............ 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika ............. 86 7. Mineraalsed sideained ............. 88 7.1. Üldmõisteid ............. 89 7.2. Õhklubi ............. 89 7.3. Ehituskips ............. 92 7.4. Magneesium-sideained ............. 95 3 7.5. Vesiklaas ............. 95 7.6

Kategoriseerimata
Ehitusmaterjalide konspekt
16
docx

Ehitusmaterjalide konspekt

Sanitaarkeraamika tooted kuuluvad põhiliselt peenkeraamika toodete alla. Tooraineks on tulekindlad savid, kaoliin, kvarts, päevakivi. Sõltuvalt toorainest on tooted, kas sanitaartehnilisest fajansist, poolportselanist või portselanist. Toodetakse lobrimenetlusel, valatakse kuiva kipsvormi., millesse imendub osa veest. Toortoote niiskus 20%. Kuivatatakse vormis niiskuseni 10...14%. Glasuuritakse. Põletatakse. Tooted: kraanikausid, vannid, unitaasid jne. 4.MINERAALSED SIDEAINED Bindings 4.1. Klassifikatsioonid Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse pulbrilisi anorgaanilisi aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või ka vesilahustega) segatult õhu käes

Ehitusmaterjalid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun