Lauskoormus b= 50 mm h= 200 mm L= 6000 mm Tugevusklass C 24 Kasutusklass 2 Koormuse kestusklass keskmise kestusega Ksys = 1 Kh = 1 Pd = 1 kN/m Arvutuslik paindepinge M y ,d PdL 2 6 m, y,d= Wy = 8 bh 2 ( = )( ) 13,500 N/mm2 M l ef =
................................................... 29 4.7 Tõmme koos paindega .................................................................................................................... 30 4.8 Surve koos paindega........................................................................................................................ 30 5. VARRASTE STABIILSUSKONTROLL...................................................................................................... 31 5.1 Surutud varda stabiilsus .................................................................................................................. 31 5.2 Painutatud varda stabiilsus ............................................................................................................. 32 5.3 Surutud ja painutatud varda stabiilsus............................................................................................ 34 5.4 Tõmmatud ja painutatud varda stabiilsus.......................................................
profiilid ja profiilplekk o EN 1993-1-4 Teraskonstruktsioonide projekteerimine: Roostevabad terased Teras 1 4 o EN 1993-1-5 Teraskonstruktsioonide projekteerimine: Plaatkonstruktsioonid !!! o EN 1993-1-6 Teraskonstruktsioonide projekteerimine: Koorikkonstruktsioonide tugevus ja stabiilsus o EN 1993-1-7 Teraskonstruktsioonide projekteerimine: Põikkoormusega plaatkonstruktsioonide tugevus ja stabiilsus o EVS-EN 1993-1-8 Teraskonstruktsioonide projekteerimine: Liidete projekteerimine !!! o EVS-EN 1993-1-9 Teraskonstruktsioonide projekteerimine: Teraskonstruktsioonide väsimusarvutus o EVS-EN 1993-1-10 Teraskonstruktsioonide projekteerimine: Materjalide valik hapra
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
................................ 20 5.2 Tsentriliselt surutud varda ristlõike kandevõime .................................................................................. 20 5.3 Painutatud varda ristlõike kandevõime................................................................................................. 20 5.4 Ristlõike põikjõukandevõime................................................................................................................ 21 5.4.1 Ristlõike kontroll nihkepingete elastse jaotuse korral ....................................................................... 21 5.4.2 Ristlõike kandevõime nihkepingete plastse jaotuse korral ................................................................ 22 5.4.3 Seina nihkestabiilsus........................................................................................................................... 23 5.4.4 Toe- ja jäikusribi kandevõime leidmine...............................................
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v
6.2.4. Seina arvutuspaksus 16 6.2.5. Koormused toesõlmedes 6.3. Vertikaalselt koormatud armeeritud müüritis 6.3.1. Üldist 17 6.3.2. Momendi ja/või pikijõuga koormatud armeeritud müüritise kontrollimine 18 6.3.3. Armeeritud posti tugevusarvutused 19 6.3.4. Võrkudega armeeritud müüritis 21 6.3.5. Kestadega tugevdatud müüritis 21 6.4. Horisontaalselt koormatud konstruktsioonid 6.4.1. Tuulega koormatud sein 22 6.4.2. Pinnase külgsurvega koormatud sein 22 6.5
Silikaat 1. gr. 0,46 2. gr. 0,42 fb --kivide normaliseeritud keskmine survetugevus N/mm2 koormuse rakendamise suunas bruto ristlõike järgi; fm -- põhimördi keskmine survetugevus N/mm2 fk=0,46*250,70*50,30=7,096 MPa Eeldame, et kivi ja mört vastavad 1 kvaliteediklassi, siis Eestis me kasutame teostuskategooria B andmeid ja M = 2,0 Vertikaalkoormusega ühekihilise seina ja posti kandevõime on EPN-ENV 6.1.1 p 4.4.2(1) alusel i ( m ) Ac f k NRd = , kus M Koostas N.N 2011 12 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Ac -- seina arvutusliku osa surutud tsooni ristlõikepindala. Vastavalt eeldustele ei võta
Kõik kommentaarid