(19. veebruar 1920 Tallinn 25. detsember 2007 Tallinn) ELULUGU Jaan Kross on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kanditaat. Jaan Kross on sündinud Tallinnas. Tema isa Jaan Kross seenior oli ettevõtlik mees, kes töötas riiklikule relvatehasele suurtükimürske ümber ehitades ning see võimaldaski nende perel 1934. aastal Kalamajja kena üürimaja ehitada. Seega oli tublidus ja töökus noorele Jaan Krossile eeskujuks juba väiksest peale. Kuid paraku lõppes Jaan Kross seeniori elu Venemaal vangilaagris. Jaan Kross käis Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning 1938. aastal läks ta Tartu Ülikooli, kus ta 1944. aastal õigusteaduskonna lõpetas. Kohe peale ülikooli lõpetamist vahistati Jaan Kross mobilisatsioonivastase tegevust eest Saksa Julgeolekuteenistuse poolt. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu
kuidas erinevate protsesside käigus tekib midagi uut. 3) Kahjuks ei saanud midagi uut väga teada. Olin netist enne uurinud betoonitööde tegemist, sest see pakkus huvi. Uus asi oli prügitünni valmistamine. 4) Õpikeskkond tundides oli meeldiv. Kõik olid väga abivalmid. Kui miski jäi arusaamatuks, siis alati oli keegi, kes aitas ja selgitas. Töö sujus kiiresti just tänu heale seltskonnale. Kõik õpikeskkonna inimesed on motiveeritud ja tublid. See tublidus ja motivatsioon kandus ka minuni. 5) Juhendaja tegi head tööd. Näitas ette ja vajadusel abistas. Andis samuti nõu ja näitas ka vigu. Juhendaja oli täpselt selline nagu ta peaks olema minu arvates. Tunni sisu oli tihe ja niisama passimist ei olnud. Tunnid olid huvitavad ja möödusid kiiresti, sest oli näha, et juhendaja oli koostanud tunnitööde plaani korrektselt. 6) Kõik tehtud tööd on vajalikud tuleviku töös. Sai palju nippe teada. Samuti sain
Armande(Ingrid Margus) ja Philaminte'i abikaasa õde(Steffi Pähn). Nad vastanduvad teistele tegelastele, kelle arust on see totter ning absurdne, eriti sellega liialdamine. Näiteks vallandas Philaminte köögitüdruku Martine'i(Jane Napp) sellepärast, et ta rääkis nagu oleks madalamast klassist neiu, mida ta oligi. Teiste tegelaste arvates on olulisem inimeste teod kui see, mida nad mõtlevad ja mil viisil kõnelevad. Pereisa(Markus Truup) soovis teenijanna tagasi tööle võtta, sest tema tublidus ületas kõikide nende oma, kelle ülesannete täitmine oli vajaka jäänud luule kirjutamise või mõne muusikalise instrumendi harjutamise tõttu. Pereisa vastandub nimetatud naistele ka sellepärast, et kui noorem tütar Henriette(Teele Pärn) soovib abielluda ühe lihtsa noormehega, siis tema pooldab seda, mitte ei taha, et ta abielluks libedikust värsikeevitaja Trissotiniga(Ingmar Jõela), keda eelnimetatud naised ülistasid. Moliere'ile oli omane kirjutada näidendeid värsis
varustamise nii hapniku kui ka vajalike toitainetega. Tekib oluliselt parem energiavahetus. Loid vereringe on paljude haiguste põhjuseks. Regulaarne kehaline aktiivsus kaitseb paljude terviserikete eest nagu näiteks seljavigastused, veresoonkonna haigused, seedekulgla haigused, emotsionaalne püsimatus, vigastuste vältimine, rasvumine, osteoporoos, kõrgvererõhu-tõbi, vanadusnõtrus. Hea tervise tagamiseks on vajalikud nii kehaline aktiivsus kui ka kehaline tublidus [1]. Kehaline aktiivsus seisneb tavaliselt päevases liigutuste hulgas, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Kehaline tublidus näitab, kui hästi suudetakse sooritada liigutusülesandeid. Seda hinnatakse liigutusvõimete testidega. Kehaline aktiivsuse ja spordi mõju peasuunad jagunevad kolmeks. Esiteks võib välja tuua, et kehaline aktiivsus ja tublidus mõjutavad otseselt laste ja noorte tervist kasvueas. Teiseks toob treenimine
· selgitada lapse kehalise aktiivsuse vajalikkust ja selle mõju lapsele; · anda ülevaade tervislikust toitumisest ja selle vajalikkusest; · anda ülevaade kehalise kasvatuse tunni tähtsusest koolis. 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS 1.1. Laste kehaline aktiivsus Regulaarne kehaline aktiivsus on terve eluviisi üks tähtsamaid komponente igas vanuses. "Kehaline aktiivsus tähendab päevast liigutuste hulka, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Kehaline tublidus näitab, kui hästi me suudame sooritada liigutusülesandeid.", TÜ kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu. Viimasel aastakümnel on paljude maade teadlased mures laste ja noorukite üha väheneva liikumisaktiivsuse pärast. Mure on eelkõige seotud laste tervisega. Ebapiisav liikumine kahjustab tervist lapseeas küll suhteliselt vähem, kuid väheaktiivne eluviis kandub tõenäoliselt täiskasvanuikka ja siis on tema mõju tervisele palju märgatavam ja ohtlikum. Teisest küljest on
1. 1. Töö kiidab tegijat! 2. Tublidus ei tule tööta, osavus ei hooleta! 3. Mis täna tehtud, see homme hooleta! 4. Ühendatud karjas ei ole hunt hirmus! 5. Mis üks ei või, seda üheksa võivad! 6. Tööga tehakse suured linnad, magades ei midagi! 7. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe - kolmekesi! 8. Kes tera ei korja, see vakka ei saa! 9. Kõrtest saab kubu, sentidest kroon! 10. Ühendus annab jõudu! 11. Üks nupp on hea, aga kaks veel parem! 12. Kõigi hea on igaühe hea! 13. Kunas tigedal tänu, või ahnel aitüma! 14. Hirmul on suured silmad! 15. Arg kardab ka oma varju! 16. Lubaja hea mees, aga sõnapidaja veel parem! 17. Tulel on lai käsi, veel sügavam vagu! 18. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea! 19. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb! 20. Kuidas külvad, nõnda lõikad! 21. Enne mõtle,...
energiakulu üle rahuloleku taseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub energiaks, mis on vajalik põhiainevahetuseks- südame, aju, kopsude ja teiste elundite tööks. Kehaline aktiivsus 4 on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks(E. Maiste, 1999). Kehaline tublidus ja aktiivsus mõjutavad otseselt laste ja noorte tervist kasvueas. Treenimine lapseeas kutsub organismis esile füsioloogilisi ja biokeemilisi muutusi, mis avaldavad positiivset mõju tervisele täiskasvanuna. Kehaline aktiivsus ja spordiga tegelemine lapseeas võivad muutuda regulaarseks täiskasvanuna ja omada pidevat tervistavat mõju. Uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus ja tublidus lapseeas kuuluvad ka täiskasvanute elustiili.
Esteetika- Aristoteles paneb aluse esteetika teooriale. S.t tegeleb ilu ja kunstiga. Ta leiab, et kunsti ülesanne on esitada sisemist tähendust. Õilsam on see kunst, mis mõjub tunnetele ja mõistusel. Kunst peab olema puhas Eetika- Aristoteles oli eetika rajaja, tema arusaam eetikast oli, et eetika on praktiline teadus ja leidis, et ei piisa ainult arutlusest vooruste üle, vaid neid teadmisi tuleb kasutada ka oma käitumises. Mõtlemisvõime areng annab meile õnnetunde. Inimese tublidus sõltub järgnevast: 1. Selge otsustamine 2. Enesevalitsemine 3. Ihade tasakaal Poliitika- Inimene on ühiskondlik loom, sest ainult ühiskonnas muutub ta õigesti inimeseks, kõige täiuslikum ühiskond on riik. Riigi ülesanne on oma inimsed õnnelikuks teha. STOIKUD Filosoofid kogunesid sammaskäikudes. Nende peamised vaenlased: lõbu, iha, mure ja hirm. Kõige tähtsam inimese jaoks on neist vabaneda, seda suudavad ainult targad inimesed. Nii saavutab inimene rahu
Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Suuromanikud ehk aristokraadid(parimate võim) ; nii riigimehed kui ka vaimuinimsed pärinesid valdavalt aristokraatide seast; enese igakülgne arendamine; konkureerivad aristokraatlikud sõpruskonnad; ühised pidusöögid ehk sümpoosionid(koosjooming) sõpruskonna ühe või teise liikme majas; kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim; Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning andamit koguda. Orjandus Orjanduslik ühiskond, orjade arv kasvas aja jooksul; orjatööd kasutati pea kõigis valdkondades: põllumajanduses,käsitöös, koduteenijatena jms. Orjatöö osatähtsus Kreeka ühiskondlikus tööjaotuses oli väga suur. Naiste positsioon. Abielu ja perekond Ühiskond oli patriarhaalne; Naistel polnud kodanikuõigusi; naise koht oli kodus;abielu eesmärk oli soetada
Lisaks on leitud ka ajalehtedest. 2 1. ELULUGU 1.1. Jaan Krossi esivanemad Krossi esivanemad on pärit Kose vallast ning olid talumehed. Jaan Krossi isa Jaan Kross seenior oli ettevõtlik mees. Ta täitis riikliku relvatehase Arsenali tellimuse suurtükimürskude ümbertreimiseks. See võimaldas 1934. aastal ehitada Kalamajja kena üürimaja. Tublidus ja töökus pidi olema eeskujuks juba lapseeast peale ka pojale Jaanile. Mees lõpetas Venemaa vangilaagris. (Kesküla, 2005) 1.2. Kooliaeg 3 Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas. Gümnaasiumihariduse omandas ta Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumis. 1938. aastal algas Krossi õppetöö Tartu Ülikoolis. 1944. aastal lõpetas ta õigusteaduskonna. (Eesti Entsüklopeedia 5, 1990) 1.3. Eluraskused
Vastavad küsimustele kes? ja mis?. Nt Meri kohises. Tüdrukud kuulavad muusikat. Tähenduslikult teisesed nimisõnad väljendavad tegevust (jooksmine, jooks) või omadust (ilu). Nimisõnu liigitatakse omakorda mitmelt aluselt lähtuvalt. 1. Üldnimed (inimene, maa, töö, lapsed)ja pärisnimed (Tartu, Emajõgi, Mari, Miisu). 2. Konkreetsed (maja, lill, raamat,poiss) ja abstraktsed (tulevik, headus, rõõm, unistus). 3. Loendatavad (maja, lill, raamat,poiss)ja loendamatud (tublidus, julgus, õhk, ilu). 4. Elusat tähistavad (hobune,õpilane, laps, koer )ja elutut tähistavad (mööbel, raamat, aken). 5. Ainsussõnad (headus, õnn, inimkond, kuld) ja mitmussõnad (andmed, käärid, püksid, prillid). 6. Omadussõnad ehk adjektiivid Väljendavad olendite, asjade, nähtuste, tegevuste omadusi ja vastavad küsimusele missugune? = milline?. Enamik omadussõnu käändub ja esineb ka võrdlusastmetes. On nn vaegomadussõnu, mida ei saa käänata
Rahvale ta eriti ei meeldinud, võrreldes Hamletiga. · Poloniuse Poloniuse on kantsler. Ta on väga salakaval ja suhteliselt pugejaslik inimene. Poloniuse nuhkis tihti teiste inimeste järgi ja kuulas teiste vestluseid pealt , mis saigi talle lõpuks saatuslikuks. · Laertes Laertes on Poloniuse poeg. Väga kättemaksuhimuline, suhteliselt osav , üpriski enesekindel ja äärmuslik . Tema tublidus oli rahva seas tuntud. Teoses kerkivad esile kaks suuremat konflikti. Esimene konflikt tekib Hamleti ja kuningas Claudiuse vahel , kuna Hamlet saab teada, et Claudius mõrvas tema isa . Selles hakkabki kogu sündmustik edasi arenema Teine konflikt tekib aga Hamleti ja Laertese vahel , kuna Laertes saab teada, et Hamlet tappis tema isa Poloniuse. Minujaoks huvitavate mõtetega tsitaadid raamatust:
hajuvate piiridega; kas vabas või kindlas järjestuses. Võib rääkida avatud (liikmeid võib juurde tulla või ära jääda terviksuhet muutmata) ja suletud sõnaväljadest (nt koduloomade nimetused vs kuude nimetused). Väljad loovad substitutsiooniraamid, seetõttu kuuluvad ühe välja liikmed samasse sõnaliiki. Nt Seda inimest iseloomustab [+substantiiv] kenadus, hoolitsetus, tagasihoidlikkus, malbus, tarkus, tähelepanelikkus, analüüsivõime, järjekindlus, tublidus ... Väljadel on vormi- ja sisukülg. Vormipool puudutab ennekõike ühe välja liikmete sama sõnaliiki. Sisupool puudutab välja elementide semantilist sarnasust. Nt Seda inimest iseloomustab väline aspekt: ilu, hoolitsetus; seloomuomaduste aspekt: tagasihoidlikkus, malbus; intellektuaalsete omaduste aspekt: tarkus, analüüsivõime, järjekindlus, tublidus. Välja iga liige saab oma määratluse (sisu) vahekorras teiste elementidega. Seepärast on väljad sisuseoste
Süüdimõistetu heideti kogukonnast välja (lindprii), koosolek langetas ka surmaotsuseid ja määras selle täidesaatmise viisi. Idagermaanlaste hõime juhtisid kuningad (usulised, sõjalised ning õigusemõistmise kohustused). Ilma kuningata hõimud (läänegermaanlased, kes hiljem kuninga-institutsiooni üle võtsid) valisid sõja korral aristokraatide hulgast hertsogi. Otsustavaks polnud mitte päritolu, vaid isiklik tublidus. Kuningatel, hertsogitel ning aadlikel oli õigus pidada kaaskonda (esialgu noormehed, kes said sõjalist väljaõpet, hiljem karastunud sõjamehed, kes andsid truudusvande, mis kohustas neid oma juhti teenima surmani). Germaanlastel oli kolm jumalat: Wodan (ODIN), surnute saatja ja nõiakunsti valitseja, hiljem sõjajumal, kelle ekstaatiline kultus viitas orientaalsele päritolule (hobusel ratsutamine);
läbi Hitleri holokausti. Metsikud kuriteod ja banaalne kurjategija. Himmleris polnud midagi suurejoonelist, isegi mitte tema olemuses. Himmleri kaasaegsed kirjeldavad teda kui täiesti tähtsusetut isikut, kui silmapaistvalt kokkuhoidlikku koolmeistrit. Teistel aegadel arendanuks Himmelr oma annet õpetajana. Koolmeistriamet andnuks talle võimaluse drillida kasvandikesse selliseid voorusi, nagu kord ja kuulekus, tublidus ja säästlikkus. Ametnikuna oleks tänu oma pedantsusele, äraostmatusele ja seadusekuulekusele kindlasti Saksa rahandusbürakraatia väärtuslik liige olnud. Himmleri ülesande täideviimise monotoonsus oli võrreldav mõne rahandusametniku sadadele maksudeklaratsioonidele allakirjutamisega. Ühe etnose mõrv tähendas tema jaoks vaid organisatsioonilist probleemi. Mitte ohvrite kannatused ei teinud talle muret, vaid roimarite hingepiin.
saj. Viin oli kallis ning alguses kasutati ainult meditsiiniliseks otstarbeks; viina valmistati kloostrites ja apteekides. Veel 15. saj oli viin saksamaal luksuskaup, ent juba järgmisel sajandil viina tarbimine kasvas järsult, eriti Põhja-ja Kesk Euroopas.10 Õlle- ja veinisortide rohkust arvestades ei ole sugugi üllatav pigem ootuspärane, et keskaja inimesed ka ise seda küllust vääriliselt hinnata oskasid ega lasknud ennast mitu korda paluda peekrit tõstma. Iga mehe tublidus pandi õieti proovile alles õllejoomisel proovile: ,,Kes seal paremini suutis lakkuda ja priisata, lüüa, torgata ja rüselda, see oli see kõige esimene kukk ja seati teiste poolt ülemisse otsa istuma ja anti temale au".11 Alkoholismi kui probleem keskaja ühiskonnas ei teadvustatud. Kui mõni mees mõistlikult juua ei osanud ehk oma piiri ei teadnud, oli see tema enda süü ja ta vääris karistamist. Seadus
väärtushinnangud või siis nii ühe kui teise). Ameerika ühiskonna põhiväärtused/Perekonna väärtushinnangud Produktiivsus Tööeetika Materialism Individualism Haridustase Tarbimiseetika 7 8 Keskkonnaga seotud progress Orientatsioon tulevikule Tublidus, korralikkus, praktilisus Ratsionaalsus Demokraatia, võrdsus ja vabadus "Orientatsiooni järgimine" Patriarhiaalne autoriteet Perekondlikud huvid Perekond kui ohutu sadam Tervis 21. 2. Kas esineb ühildumist perekonna väärtushinnangute ja perekonna viitegrupi ja/või laiema kogukonna väärtushinnangute vahel? 21. 3. . Kas esineb ühildumist perekonna väärtushinnangute ja iga eraldivõetud pereliikme väärtushinnangute vahel? 21. 4
Metskitsede alla kuuluvad Siberi ja Euroopa metskits. Välimus Keskmine kaal on 20-30kg. Suvel ja sügisel on sarved peas. Mida noorem loom, seda püstisemalt ta pead/kaela hoiab. Elab keskmiselt 5-6. aastaseks, maksimaalselt 10-aastaseks. Euroopa sokk omistab 1,5 aastaselt sarved. Umbes 500st 1 on ka emaskitsel sarved peas. Sarved kasvavad ja arenevad talvel. Sarve arengut mõjutavad ilmastik, toidufaas ja ka ta enda tublidus. Sarved on turniirirelvadeks. Metskitse levik Euroopa metskits on levinud kogu Euroopa mandril – va põhjapoolne ots, lõunas (nt Itaalias on arvukus laiguline – kohati on ja kohati pole neid) Kõige rohkem levib Saksamaal, Šveitsis, Rootsis – seal, kus on tihe asustustihedus (palju põlde, väga vähe suurkiskjaid). Metskitsi vähe, siis on ka teisi loomi (nt ilveseid) vähe. Arvukuse muutumine
väärtushinnangud või siis nii ühe kui teise). Ameerika ühiskonna põhiväärtused/Perekonna väärtushinnangud Produktiivsus Tööeetika Materialism Individualism Haridustase Tarbimiseetika Keskkonnaga seotud progress Orientatsioon tulevikule 7 8 Tublidus, korralikkus, praktilisus Ratsionaalsus Demokraatia, võrdsus ja vabadus "Orientatsiooni järgimine" Patriarhiaalne autoriteet Perekondlikud huvid Perekond kui ohutu sadam Tervis 21. 2. Kas esineb ühildumist perekonna väärtushinnangute ja perekonna viitegrupi ja/või laiema kogukonna väärtushinnangute vahel? 21. 3. . Kas esineb ühildumist perekonna väärtushinnangute ja iga eraldivõetud pereliikme väärtushinnangute vahel? 21. 4
juhul kui isik on lepinguga mingi provintsi valitsejaks määratud, kas raha eest või andja armulikkusest, samuti olid tehtud ka need keisrid, kes sõjaväge äraostes tõusid riigi etteotsa. Need võimukandjad sõltuval ainult saatusest ja suvast. Need tegurid on juba ise väga ebakindlad, rääkimta uuest valitsejast endast, sest lihtkodanikul puudub juhtimisoskus ja neil puudub jõud. Samuti puuduvad neil igasugused sidemed. Ainus võimalus püsima jäämiseks on iseenda tublidus. Näiteks F.Sforza ja C.Borgia. Sforza sai lihtkodanikukst Milano hertsogiks sobilike vahenditega ja omaenda tublidusega. Borgia aga saavutas tiitli isa staatuse toel ning ka kaotas selle seetõttu. Valitsejaametis on oluline: kindlustada end vaenlaste eest, nõustada sõpru, võita jõu või pettumuse abil, panna kodanikke endst lugupidama ja kartma ning sõdureid endale järgenema ja armastama, kõrvaldada neid, kes endast ohtu kujutavad, uuendada korrraldusi, olla karm ja heasüdamlik ning
koht kümnevõistluses (7503) 18. juulil 2004 võitis 7763 punktiga Fred Kudu mälestusvõistluse Tartus Isiklik rekord kümnevõistluses 7972 punkti (Arles 2006), seitsmevõistluses 5806 punkti (Tallinn 2007) 3.6 Valter Külvet 9. veebruaril 1964. aastal sündinud Valter Külvet sai isa Toomase innustusel ja juhendamisel Õisu-mail põlvepikkuse poisina spordiaabitsa selgeks. Külvet oli meie kergejõustiku-ajaloo andekamaid sportlasi. Valter Külveti osavus ja tublidus paistis eredalt silma TV-10 olümpiastardi võistlustel. 1981. aastal püstitas ta 8104 punktiga kümnevõistluses juunioride maailmarekordi. 17-18aastastest pole tänapäevani keegi nii palju punkte kogunud. Hooaeg hiljem ületas Külvet 18aastasena Götzises kuulsuste keskel esmakordselt elekterajavõtuga 8000 punkti piiri. Asjatundjad üle maailma kadestasid eestlasi, kelle seast oli sirgunud nii suur talent. 1983
NICCOLÒ MACHIAVELLI: VALITSEJA Peatükid XIV-XIX (10 esimest alapunkti)1 XIV peatükk Valitseja hooltest väeteenistuse alal2 1. Valitsejal ei tohi niisiis olla muud sihti ega muid muresid, ega tohi ta ka võtta ühtki teist asja oma ametiks peale sõjakunsti, selle reeglite ja õpetuse, sest see on ainus amet, mille valdamist oodatakse sellelt, kes juhib vägesid ja valitseb teisi; ka on sellega kaasaskäiv tublidus säärane, et ei hoia võimul ainult valitsejaks sündinuid, vaid aitab sageli selle ametini tõusta lihtsurelikelgi; ja vastupidiselt on valitsejaid nähtud kaotamas võimu siis, kui nad on mõelnud rohkem mugavustele kui relvadele. Peapõhjuseks, mis paneb sind võimu kaotama, on selle ameti hooletussejätmine; tõeline asjatundlikkus selles ametis on eelduseks, mis aitab sul võimu saavutada. Francesco Sforza sai tavalisest inimesest Milano hertsogiks tänu sellele, et oli
NICCOLÒ MACHIAVELLI: VALITSEJA Peatükid XIV-XIX (10 esimest alapunkti)1 XIV peatükk Valitseja hooltest väeteenistuse alal2 1. Valitsejal ei tohi niisiis olla muud sihti ega muid muresid, ega tohi ta ka võtta ühtki teist asja oma ametiks peale sõjakunsti, selle reeglite ja õpetuse, sest see on ainus amet, mille valdamist oodatakse sellelt, kes juhib vägesid ja valitseb teisi; ka on sellega kaasaskäiv tublidus säärane, et ei hoia võimul ainult valitsejaks sündinuid, vaid aitab sageli selle ametini tõusta lihtsurelikelgi; ja vastupidiselt on valitsejaid nähtud kaotamas võimu siis, kui nad on mõelnud rohkem mugavustele kui relvadele. Peapõhjuseks, mis paneb sind võimu kaotama, on selle ameti hooletussejätmine; tõeline asjatundlikkus selles ametis on eelduseks, mis aitab sul võimu saavutada. Francesco Sforza sai tavalisest inimesest Milano hertsogiks tänu sellele, et oli
sellise kestuse, intensiivsuse ja sagedusega liikumine, mida seostatakse tervise tugevdamisega ning haiguste ärahoidmisega. KA on seotud tervise kõigi aspektidega (füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervisega). Mõõduka intensiivsusega KA vastab energiakulule, mida nõuab hoogne kõndimine, kaasneb kerge hingeldus ja soojatunne. Suure intensiivsusega KA vastab energia kulule, mida nõuab aeglane sörkjooks, kaasneb hingeldamine ja higistamine. Kehaline võimekus e. valmidus e. tublidus võime end üle pingutamata tulla toime kehaliste liigutustega, mida läheb tarvis igapäevases elus (kodused toimetused, trepist üles minek, ka sportides).Kehalise aktiivsuse tasemed:Mitteküllaldane tegemist on liikumisvaegusega (hüpokineesia) koos sellele omase negatiivse mõjuga tervisele. Minimaalne puudub tervistav mõju. Optimaalne saavut tervistatav mõju. Ülemäärane tegemist on hüperkineesia, mille tulemusena tekib kurnatus ja ülepingutusnähud. 17. Kehalise aktiivsuse
kord maise kesta maha raputand - see võtab mõtlema. Ja seletab me vaevapõlve visa venimist. Kes taluks aja alandust ja ängi, ürgülekohut, kõrgi põlastust, küll armastuse piinu, kohtu aeglust, küll võimu jultumust ning jalahoope, mis malbe tublidus saab väärituilt, kui kõigest nõksti vabastada võiks üks vahe väits? Kes väherdaks ja higistaks, veaks hingeldades koormat, kui hirm ei hiiliks hinges selle ees, mis tuleb pärast surma - tume maa, kust rändureilt ei saabu enam teateid. Nii tõmbub kössi tahe, talub pigem,
Vastavad küsimustele kes? ja mis? Nt Meri kohises. Tüdrukud kuulavad muusikat. Tähenduslikult teisesed nimisõnad väljendavad tegevust (jooksmine, jooks) või omadust (ilu). Nimisõnu liigitatakse omakorda mitmelt aluselt lähtuvalt. 1. Üldnimed (inimene, maa, töö, lapsed)ja pärisnimed (Tartu, Emajõgi, Mari, Miisu). 2. Konkreetsed (maja, lill, raamat,poiss) ja abstraktsed (tulevik, headus, rõõm, unistus). 3. Loendatavad (maja, lill, raamat,poiss)ja loendamatud (tublidus, julgus, õhk, ilu). 4. Elusat tähistavad (hobune,õpilane, laps, koer )ja elutut tähistavad (mööbel, raamat, aken). 5. Ainsussõnad (headus, õnn, inimkond, kuld) ja mitmussõnad (andmed, käärid, püksid, prillid). 6. Omadussõna e adjektiiv, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Väljendavad olendite, asjade, nähtuste, tegevuste omadusi ja vastavad küsimusele missugune? = milline?. Enamik omadussõnu käändub ja esineb ka võrdlusastmetes
4. lõpp-põhjus ehk eesmärgiline (teleoloogiline) põhjus. Näiteks: PINTSAK: materiaalne põhjus - riie; vormiline põhjus - lõige; mõjutav põhjus - rätsep; eesmärk seda saab kanda, see on ilus, teda kandes on soe jne. Otstarve määrab asja tõelise loomuse: kui silmal oleks hing, siis oleks selleks nägemine; kui kirvel oleks hing, siis oleks selleks raiumine. Aristotelese eetika on kogemusel põhinev, inimese eriliseks eeliseks on mõtlemisvõime. Voorus ehk tublidus sõltub õige kuldse kesktee leidmisest. Inimene on olemuselt poliitiline loom, üksildane isik ei leia õnne. Tublidus seisneb tublides tegudes, mitte üksnes arusaamises. Õigus inimeste kehtestatud reeglistik. Aristoteles ei jaganud Sokratese usku seaduste õiglasesse olemusse. Seadused on inimeste looming Looduslikud objektid omavad loomulikke liikumise ja paigalseisu printsiipe. Igal elemendil on loomulik koht ja loomulikud liikumised.
Tulemused 65% 15% Teadmised 15% 25% Oskused 10% 40% Suhtlemine 10% 20% Klienditeenindaja tööks on vajalik MINA allasurumine, enesehinnangu tõstmise ja enesemotiveerimise oskus. Hea enesehinnang on üles ehitatud püsiväärtustel. Aluseks 10 käsku: tublidus, tarkus jne. Mitte: rikkus, parem auto jne. Inimene on seda rohkem haavatav, mida madalam on tema enesehinnang! Vältimaks olukorda, kus teine tunneb end meie käitumise tagajärjel halvasti, on vajalik taktitunne me ei ütle kõike, mida näeme. Igal tegevusel on positiivne ja negatiivne külg, rõhuda tuleb positiivsele. Igas inimeses on midagi positiivset, leia see! 2.2. Teenindaja roll 10
23 vinc, vc, victum, ere võitma, võitjaks tulema vinculum (vinclum), n köidik, ahel; pl. ka: vangla vindic, v, tum, re kaitse alla võtma; päästma; karistama viol, v, tum, re vägivaldselt kohtlema, vigastama, rüüstama; rüvetama vir, vir m mees; inimene vrs, ium f pl. sõnast vs virg, ginis f neitsi; neiu, tütarlaps virts, tis f mehisus, tublidus, vaprus; voorus, täius; väärtus vs, f, sg. veel ainult acc. vim, abl. v; pl. nom., acc. vrs, gen. vrium, dat., abl. vribus jõud, tugevus, võim, vägi; vägivald; pl. ka: sõjajõud vs, vs, vsum, ere vaatama; vaatama minema, külastama vta, ae f elu, elamine; eluviis vitium, i n viga, eksimus; pahe vt, v, tum, re vältima, hoiduma vv, vx, vctum, ere elama; elus olema vvus, a, um elav, elus vix adv. vaevu, vaevalt voc, v, tum, re kutsuma, välja kutsuma; nimetama
vastastikuseid kokkuleppeid. Siin vaieldi moraalsete, religioossete ja filosoofiliste tõekspidamiste üle, kanti ette vastloodud luulet ja prooseteoseid. Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuse ja luksuses. Sellisene ellusuhtumine avaldub nii varases kangelaseepikas kui ka hilisemas kreeka luules. Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning lihtinimestelt võimaluse korral ka andamit saada. Sisevastuolud ja türannia Varanduslik ebavõrdsus ja vaesemaid kodanikke alatasa ähvardav oht laostuda, mis omakorda võis kaasa tuua kodanike hulgast välja langemise, põhjustas vaeste rahulolematust. Samal ajal püüdsid aristokraadid üksega konkureerides üha suuremat võimu saavutada. Pea kõigis polistes kujunesid mitmed omavahel pingelistes või otse vaenulikes suhetes olevad
vastastikuseid kokkuleppeid. Siin vaieldi moraalsete, religioossete ja filosoofiliste tõekspidamiste üle, kanti ette vastloodud luulet ja prooseteoseid. Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuse ja luksuses. Sellisene ellusuhtumine avaldub nii varases kangelaseepikas kui ka hilisemas kreeka luules. Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning lihtinimestelt võimaluse korral ka andamit saada. Sisevastuolud ja türannia Varanduslik ebavõrdsus ja vaesemaid kodanikke alatasa ähvardav oht laostuda, mis omakorda võis kaasa tuua kodanike hulgast välja langemise, põhjustas vaeste rahulolematust. Samal ajal püüdsid aristokraadid üksega konkureerides üha suuremat võimu saavutada. Pea kõigis polistes kujunesid mitmed omavahel pingelistes või otse vaenulikes suhetes olevad
· AK soovib ,,vabastada" rahva: usuti, et põhiseaduslik monarhia annab võimu rahvale ja garanteerib kodanikuvabadused. AK öine istung 4.-5.8 1789 · Likvideeriti korraga kõik vanad eesõigused: seisuste ja tsunftide privileegid ning feodaalkoormised, kirikukümnised, ametite ostmine jne. · Seisuslikust riigist sau ameti- ja teenistusvabadusega riik (Klassiriigi algus) · Kaotajatele kompensatsiooni ei makstud · Uues ühiskonnas pidi otsustama isiklik tublidus, mitte päritolu. Inimese- ja kodanikuõiguste deklaratsioon · AK võttis vastu 26.8.1789 USA eeskujul · 17 punkti valgustusfilosoofia ja loomuõiguse vaimus: · Inimesed (mehed) sünnivad vabadena ja võrdsetena koos loomulike õigustega · Keskne õigus on vabadus, mida piiravad vaid seadused ja kohustus mitte kahjustada oma kaasinimesi · Omandiõigus, õigusriigi põhimõtted ja õigus vastuhakule rõhumise puhul
Soomluse minapilt · vastandumine A) Venelastega: ajalooliselt, usuliselt, kultuuriliselt, keeleliselt, poliitiliselt (1899---) ja sõjaliselt (1914---) B) Rootsiga: keeleliselt ,,Vapra" soomlase kuvandi loomine ja ,,ilusa" soome looduse omapära defineerimine (1830-1875) nt Z. Topelius (I Soome ajaloo professor) Raamat meie maast. Rahvuslikud voorused: töökus, tagasihoidlikkus, vagadus, sitkus, vastupidavus, siirus, otsekohesus, lojaalsus, räägib vähe, sõjaline tublidus (Suur-Rootsi ajastu ja Soome sõda.). Pühad väärtused: kodu, religioon, isamaa. ,,Jumala poolt äravalitud rahvas" Loodus: (ürg)metsad ja tuhanded järved. Kaardil ,,soome neiu". Soome sini-valged värvid (Topelius). Sõna vägi (Kalevala) ja emakeel (Runeberg, oma riik, 19.sajandi lõpp---) Autonoomia periodiseerimine ja (sise)poliitika areng 1) Algfaas: autonoomia rajanemine (1809-20) 2) Bürokraatia ajastu (1820-63)
Olulisel määral hoidsid sõpruskonda koos ka ühised pidusöögid ehk sümpoosionid sõpruskonna ühe või teise liikme majas. Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim: ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuses ja luksuses. Selline ellusuhtumine avaldub nii varases kangelaseepikas kui ka hilisemas kreeka luules. Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning andamit koguda. Orjandus Kreeka ühsikond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati laialdaselt ja orjade arv kasvas aja jooksul. Enamik orje olid võõrsilt sisse ostetud. Paljud kreeklased uskusid, et võõramaalased ehk barbarid ongi orjuseks loodud. Kuid orjuses leidus hulgaliselt ka võlgade katteks vabaduse
46 Nende elu ja tegevust vaagides pole näha, et neil olnuks saatuselt muud kui võimalus; see andis neile aine, et nad saaksid valada selle vormi, mis tundus neile sobilik; ja ilma säärase võimaluseta oleks nende vaimuvahvus hääbunud ning ilma sellise vahvuseta oleks võimalus tühja läinud. Järelikult tegid nimetatud võimalused need inimesed õnnelikuks ja nende endi erakordne tublidus tingis selle, et nimetatud võimalused osutusid äratuntuks; misläbi nende isamaa õilistus ja muutus väga õnnelikuks. Kõik relvastatud prohvetid on olnud võidukad ja relvitud hukkunud. Tuleb ju lisaks eelöeldule arvestada ka sellega, et inimeste meel on muutlik: neid on kerge milleski veenda, kuid raske selles veendumuses hoida. Seepärast tuleb asjalood korraldada selliselt, et kui inimesed enam ei usu, saaks neid uskuma panna jõuga.
annaabi.ee 
