Maailma suurimad linnad
TOKYO
Koostas: Rannar Randmäe
Pärnu Vanalinna Põhikool
3.A klass
Mis on suurlinn?
Suurlinn on väga suur linn, kus elab ja töötab palju inimesi. Maailma suurimates
linnades elab miljoneid inimesi. Suurlinnad kasvavad väga kiiresti, sest sinna tuleb
kogu aeg inimesi juurde. Tokyo on oma suurima elanike arvu poolest maailma suurim
suurlinn.
TOKYO Click to edit Master text styles
Tokyo on Jaapani pealinn, Second level
mis paikneb Tokyo lahe
Third level
kaldal, Jaapani suurima
Fourth level
saare Honshu ida rannikul.
Fifth level
Sealsed saared on mägised
ja kaljused.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Dagmar Pärn
Õppematerjali autor
Suuremad jõed on Ummer-Rbia, mille pikkuseks on 557 km, Sebu, pikkusega 458 km ning Moulouya 520 km. Jõed on tähtsad eeskätt veevarustuses, kuna Marokos on 15 veehoidlat, mis on enam kui 100 mln m³ suuruse mahutavusega. Marokos ei esine järvi, kuna on suhteliselt kuiv maa, mistõttu puudub riigis ka laevatatavate siseveekogude olemasolu. Enamus riigi veest on veehoidlates. Kalandus Maroko on maailma suurim sardiinikonservide tootja. Maroko läänerannikul on erakordselt rikkad: sardiinide, pelamiide ja tuunikala poolest. Kahjuks ei saa riik täielmääral neist mereressussidest kasu, kuna puudub kaasaegse laevastik ja töötlemise vahendid. Marokol on kaubanduskokkulepe Euroopa Liiduga aastat 1996, mille abil EL maksab Marokole aastamaksu, et laevad (peamiselt Hispaaniast) võiksid püüda kala Maroko vetest. Rahvusvahelised organisatsioonid
hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest, toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maavärinate peamised alad asetsevad teatud kindlates vööndites. Maavärinad põhjustavad lihkeid ja murranguid maakoore suurtes osades. Asulad ja suured linnad purunevad, tekivad järved ja lõhed. Tektoonilised maavärinad hõlmavad laialdasi alasid, on kestvad ja korduvad. Sageli on maavärinate põhjuseks aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul. Niisuguseid maavärinaid nimetatakse vulkaanilisteks. Peale vulkaaniliste ja tekooniliste maavärinate on olemas veel langatusvärinad, mida põhjustavad põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Sellised maavärinad ei ole kuigi kestvad, neid
· SKT elaniku kohta USD 23100 ehk ligi 6 korda suurem, kui Eestis · SKT jaotus sektorite lõikes: o põllumajandus 2% o tööstus 38% o teenindus 60% Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni.
Plahvatuste tagajärjel purunes suurem osa Krakatau saarest ning vajus merre. Järele jäi saare lõunaosa Rakata vulkaaniga. Krakatau purske tagajärgi oli tunda kogu maailmas. (1) . Plahvatus paiskas ka välja 21 kuupkilomeetrit vulkaanilist materjali ning üle 800 000 ruutkilomeetrist territooriumit mõjutas tuhasade. Vee peal hulpiv pimss oli tõepoolest nii tihe ja laigud piisavalt paksud, et kanda inimesi ja peatada laevu. Üle kogu maailma oli teateid imelistest päikeseloojangutest ja globaalne temperatuur langes 1,2 kraadi Celsiuse järgi.(2) 1883.a katastroofil oli ka üks positiivne tulemus: peale vulkaanilähedaste saarte ning Ujung Kuloni poolsaare elanike hukkumist ja kodutuks jäämist muutusid need alad mahajäetuks. Jaava saare loodus hakkas taastuma inimmõjust puutumatult. Piirkonnast sai praegune Ujung Kuloni rahvuspark, mida valvavad pargivahid, kes on pidevalt valvel, kaitstes ohustatud liikide hulka
Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on Santiago, mis paikneb koordinaatidel 33°26 ll, 70°40 lp. Santiago kaugus Jõhvist on linnulennul ~13580 km. Tsiili ja Eesti kellaaeg erineb 6 tunni võrra. Kui Eestis on kell 12
Stockholmi kaudu Tallinna tulles oli ta kohtunud ühe väliseestlasega, kes oli õpetanud mõne lihtsama sõna «tere» ja «tänan». «Veel laeval uurisin, kuidas üks või teine väljend eesti keeles kõlab. Minu vanaema on pärit Saksamaalt, olin saksa keelt õppinud ja mõned eesti sõnad tundusid tuttavad. Muidu oli küll nagu hiina keel,» muheleb Sarmiento. Ta tuli Eestisse katoliku kiriku institutsiooni Opus Dei kaudu. 80 aastat tagasi asutatud Opus Dei ühendab üle maailma enam kui 85 000 inimest. «Ma olin Peruus selle liige. Ülikoolis õppides oli mul kogu aeg soov sõita kuhugi kaugele ja aidata kirikut, kus vaja. Sain kutse tulla Eestisse. Meid oli kuus tüdrukut Peruust, Tsiilist, Paraguayst, Brasiiliast, Prantsusmaalt, Hispaaniast. Üks läks tagasi, teised on leidnud endale töö, kõigil läheb hästi,» jutustab Sarmiento. Tema sõnul on Opus Dei liikmete missioon teha hästi oma ametialast tööd ja saada seeläbi heaks kristlaseks.
metsad sademeid aurumine meetri leetumine vajavad leet- mõõdukalt väiksem, väetamist ja mullad koguaeg, talv läbiuhteline lupjamist külm, suvi jahe, Rohtlad Kontinentaalne Sademete Üle meetri (0), A, B, C Kamardumine Maailma must- soe parasvööde, hulk viljakamad mullad soe suvi tasakaalus mullad auramisega (erosioonioht, vahel põuad)
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid