Puskin ütles, trubaduurid ülistasid armastust ja sõda. Sõjast laulis ka vana eepos, kuid hoopis teist moodi. Muutusid lahingus sooritatud kangelasteo iseloom ja motivatsioon selleks. Nüüd ihkas peategelane taplust, et kaitsta oma au kõrge senjööri silmis ja võita Kauni Daami armastus. Peale kangelasteo sooritamist pakkus lahing seiklust, mille lõppvaatuseks oli kohtumine armastatuga. Trubaduurid laulsid armastusest, mängides äsja avastatud riimiga. Trubaduuride luules võeti kasutusele riim, millega seni oli vahel harva ilustatud proosat. Riim muutis värsi rütmilist struktuuri ja järelikult selle väljendusvõimalusi. Iga rida eraldus selgemini teistest, muutus muusikaliseks fraasiks. Trubaduurid ei olnud ainult luuletajad, vaid ka heliloojad ja tihti oma luuletuste-laulude esitajad. Kuid sagedamini nad usaldasid esitamise elukutselisele lauljale, keda nimetati zonglööriks. Uus lüürika oli lauldav ja kõlas nagu muusika
pärast asub rüüsteretkele lohe, kelle kuningas ära tapab. Ta saab kätte ka lohe varanduse, kuid hukkub haavadesse. RÜÜTLIROMAAN Enamasti värvivormilised ning esitasid põneva ainestiku kõrval ka ajaloolisi või legendilaadseid pärimusi. 13-14.sajandil olid rüütliromaanide põhilised teemad armastus ja sõda, peale selle pidi neis kindlasti esinema fantastiline element. Oma kangelastegusid ei sooritanud rüütel mitte üldrahvalike huvide, vaid isikliku au ja kuulsuse nimel. TRUBADUURIDE LUULE Rüütliluule väljendas elurõõmu, selle teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Rüütliluulele oli omane teadlik püüe luuletehnilise täiuslikkuse poole. Võeti kasutusele riim. Trubaduurid lihvisid hoolikalt oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. LINNALÜÜRIKA
Ei tohtinud mitmekesi rünnata ühte ja maaslamajat. Tolleaegset rüütlikirjandust nimetati kurtuaarseks kirjanduseks (ehk õukondlikuks kirjanduseks). Rüütlikirjandus: 1. Esiplaanil on armastusteema (daamikultus). 2. Oli aktiivne rüütelkonna kombestiku ja elunormide kujundaja. Rüütlikirjanduse viljakaim levikuala oli Prantsusmaa. Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks. Trubaduuride luule Trubaduurid on luuletaja, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luulevormidest olid juhtivad: 1. Kantsoon armastusteemaline luuletus 2. Sirventees sõttaminekulaul 3. Tensoon kahe poeedi vaidlus 4. Pastorell rüütli ja karjusneiu kohtumisest rääkiv luuletus 5. Alba hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkudes 6. Serena õhtulaul daamile 7. Ballaad tantsulaul (refrääniga) 8. Romanss neiu kaebelaul Rüütliromaan
Kangelaseeposte seas oli kuulsamaid "Rolandi laul". Rüütliromaanid Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed , vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatud olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest. Nagu kangelaseepostes , tegid rüütlid siingi imelisi vägitegusid. Kõik kangelasteod pühendas rüütel tavaliselt oma armastatud neiule südamedaamile. Trubaduuride Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet . Nende autoreid ja ühtlasi ettekandjaid nimetati trubaduurideks. Ka trubaduuride luule oli pühendatud südamedaamile. Ülistati armastatu ilu ja vooruslikkust,kirjeldati poeedi tundeid ja üleelamisi daamiga kohtumisel või temast unistades. Linnakirjandus Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused olid enamasti suunatud feodaalide ja vaimulike vastu. Neid kujutati rumalate ja ahnetega ning naeruvääristati
Keskaja rüütlikirjandus (Parzival) (XIIXIII sajand ) Rüütlikirjandus jaguneb rüütliromaanideks ja kurtuaasseks (õukondlikuks) luuleks. Valdavalt ilmalik, eemaldus kirikudogmadest. Prantsusmaal nimetati kurtuaasset luulet trubaduuride luuleks, saksamaal olid nad minnesingerid ja itaalias trovatoored. Põhja-Prantsusmaal kutsuti aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks Kirjutatud on need paarisriimides. Aluseks tänapäeva massikirjandusele. Samas ka muinasjuttude algaineks (imed, ootamatused, muutumised, sarnased süzeed). Rüütlikirjandus mitte ainult ei võtnud ainest päris elus vaid kujundas seda ka ise. Sõna romaan on pärit 12
PRANTSUSE MUUSIKA Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud. Prantsusmaal oli 12.-13.sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid - Bretagne ja Provence. Bretagne'ist sai alguse trubaduuride, Provence'ist analoogne truvääride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised (erinevad murded), muusikalised erinevused olid väga väikesed. Rüütlilaulikud eelistasid tundelist armastuslüürikat. Armastuslaulude kõrval esitasid trubaduurid ja truväärid ka mitmesuguseid jutustava sisuga ballaade, pidu-ja joogilaule ning võõras polnud neile ka päevakajaline ega poliitiline satiir. Rahvalood on ühehäälsed
Rüütlid elasid enamasti maal lossides, mitte linnas. Kuigi algselt polnud rüütlid just väga haritud isikud, omandasid nad hiljem hea hariduse Pariisi, samuti Itaalia ja Saksamaa ülikoolides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Tuntud rüütlipärimused on "Legend kuningas Arturist", Graalist, Parzival, "Tristan ja Isolde". Rüütlieetika, mis tähendas seisuseuhkust truudust ja ustavust oma senjöörile. Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse raames võõraste ja alamate sutes need ei kehtinud.14. 16. sajandil kaotas rüütlitest sõjavägi seoses tulirelvade ja palgasõjaväe kasutuselevõtuga oma tähtsuse, pärast mida sulas seisusena ühte alamaadliga.
Sest enamik inimesi olid kirjaoskamatud, ning maalide ja skulptuuride abil anti edasi Piibli teksti. Miks polnud kujutav kunst keskajal eriti tõetruu? Sest kujutati inimese hinge, mitte välimust. Kuidas eristusid kangelaseepos ja rüütliromaan? Kangelaseepos kirjutati värsivormis, rüütliromaan aga jutuna. Mia kujutas endast trubaduuride luule? Armastusluulet. Mis oli müsteerium? Kiriklik näitemäng. Kes oli Dante? Keskaja kuulsaim poeet.
· Inimese maise olemus määras seisus, hingeline ristiusk. · Alles kõrgkeskaja (XII-XIII saj) poeedid kirjutasid barbaarse varakeskaja ülevaks sangariajaks. · Rüütlikultuuri keskne teema oli daamikultus. · Keskaja kirjandust iseloomustab allergoorilisus. KÜSIMUSED: 1. Kuidas iseloomustada keskaja kultuuri? 2. Mis on kristlus? 3. Mida tähendab allegooria? 4. Kuidas iseloomustad keskaja eeposeid, rüütlikirjandust, trubaduuride lüürikat? VASTUSED: 1. Keskaja kultuur oli eelkõige kosmopoliitiline, mille põhjuseks olid tollased segased riiklikud olud. Kirjanduse seisukohalt oli rahvuskultuuride renemise takisutseks rahvuskeelte arenematus, mistõttu suulise ja kirjaliku suhtlemise vahendiks sai ladina keel. Rahvuskeelena oli ladina ühiskeeleks. Keskaega ei kuulunud inimese individuaalsuse ausatamine, inimese olemuse määras tema seisus, hingeliselt oli ta
tegutsenud valitseja. Rüütliromaanide tegelasena polnud tal aga oma prototüübiga mitte midagi ühist peale nime. Arturit kujutati ideaalse kuningana, keda ümbritsesid samavõrd täiuslikud kaaslased kaksteist ümarlauarüütlit. Keskaegne armastusluule väljendas vahest kõige eredamalt rüütlikultuuris sügavalt juurdunud daamikultust. Lõuna-Prantsusmaal nimetati poeete ja laulikuid trubaduurideks, mujal olid käibel teised terminid. Trubaduuride looming oli mitmekülgne: lisaks armastuslauludele lõid nad ka rüütliromaane. Mõlemas zanris rõhutati tugevalt daamikultust. Rüütel pidi olema vankumatult truu oma väljavalitule, keda kirglikult ihaldas ja ennastohverdavalt teenis, kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi. Loomulikult leiab rüütlikirjanduses küllalt näiteid ka armastajate füüsilisest ühtesaamisest, kuid põhiline oli siiski ülev kirg ja hingeline truudus.
Kõige tugevamini on rüütlikirjandus esindatud Prantsusmaal. Varaseimaks kurtuaasse kirjanduse hälliks on Provance Kagu-Prantsusmaal, kus tekib oma liigis ületamatu provanssalikeelne rüütlilüürika. Naabrus antiiksete pärimustega Itaaliaga ja araabia kultuuriga Hispaaniaga soodustavad priviligeeritud seisuse haritust. Rüütlite elulaadi kirjanduslikuks väljendajaks on lüürika, mida viljelevad kutselised luuletajas trubaduurid. Trubaduuride luules on valdavaks lembeteema. Provance'ist levib see naabermaadesse. Põhja- Prantsusmaal areneb luule ja eepika. Selle loojaid ning ettekandjaid nim truväärideks. Nende luule on demokraatlikum, sest esineb ka teiste seisuste laule. Itaalias annab trubaduuride luule eekuju lembelüürikas nn uue, maheda stiili tekkimiseks. Trubaduuride lüürika hääbub 13. sajandi sõjakeerises. Trubaduuride lüürika on
KIRJANDUSVOOLUD · Antiikkirjandus 8. Ekr -6. saj. Pkr (Kreeka, Rooma kirjandus) · Kangelaseeposed (Hispaania, Saksa, Prantsuse, Vene jne) 9.-13. saj · Keskaegne rüütlikirjandus 12-13 saj (trubaduuride luule) · Renesanss 14-16 saj · Humanism ja Reformatsioon 16-17 saj · Barokk 17 saj · Klassitsism 17 saj · Rüütli-Kelmi pastoraalid · Filosoofiline kirjandus 17 saj · Sentinemntalism 18 saj I pool · Valgustuskirjandus 18 saj · Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool ROMANTISMI ÜLDISELOOMUSTUS · 1789 algas suur Prantsuse Revolutsioon, aga sellele järgnes terror ja Napoleoni vallutusõjad, mis tõid rahvale kannatusi.
21. nimetatakse inimühiskonna lapsepõlveks 22. " dekameron" autor, 24. "ilias" , "odüsseia" autor 25. "Romeo & Julia " autor Alla: 1. lugulaul, värsivormiline teos maailma loomisest 2. preester, haritlane 3. õpetlik lühike mõistuluuletus või - jutt 4. närrimäng, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir 6. lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng 7. õhtulaul daami akna all 8. dialoogiline laul, trubaduuride luulevorme 10. idülliline vaba vormiga lembeluuletus 11. lühike proosajutustus 12. usupuhastus 14. keskaegne proosa-värsivormiline saksa naljalugu 15. tegevuse pingestatud kulg kirjandusteoses 17. mõttekujutuslik ideaalriik 18. pidulik hümnitaoline luuletus mõne isiku või sündmuse auks. 20. kahesilbiline värsijalg, vana kreeka pilkeluuletus 23. armastuse jumal Vastused Alla: 1.eepos 2.kleerik 3.valm 4.sotii 6.tragöödia 7.serena 8. tensoon 10
teadmised põhinesid piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. ·Arhitektuur - Kõige tähtsamad ehitised olid kirikud ning neist kõige tähtsamad olid piiskoplikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid. Kirikute kaunistamiseks kasutati skulptuure ja maale. Greigh' hauamonument, TallinnaToomkirik ·Kirjakultuur Pühakute elulood Kangelaseeposed Rüütliromaanid Trubaduuride luule Linnakirjandus ehk värssjutustused Müsteeriumid ehk 1535 Esimene osaliselt piibliteemalised säilinud eestikeelne näitemängud trükis Wanradt-Koelli katekismus Veel linnakultuuri kohta Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma Tänavad olid kitsad Usulised kõhklused ja kahtlused = reformatsioon Linnakomuunide ja tsunftide loomine, tsunftikäsitöö
,,Ilu ja inetus keskajal ,, Kursuse jooksul oleme läbivaadanud keskaja kirjanduse põhimõtteid Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia näitel. Käsitlesime trubaduuride luulet, rüütliromaane ja erinevai tuntuid teoseid. Tänaseks teemaks on ilu ja inetus läbi keskaegse kirjanduse. Selleks, et analüüsida seda tuleb esiteks defineerida neid samu ,,ilu" ja ,,inetust". Ilu ja inetus kuuluvad lahutamatult kokku. Eri aegadel on püüdud ilu täpsemalt kirjeldada ja ei jõudnud ühe ja sama variandini. Inetuse defineerimisega ei ole nii palju probleeme. Inetust võib kirjeldada kui ilu vastandust, kuid vastupidi ei saa öelda
Keskaeg Jüri Gross Kirjandus 4 põhisuunda: Kiriklik põhisõna – piibli ja religiooniga seotud. Rahvaeeposed – kangelaslaulud nt. Laul minu Cidist, Rodriga, Niebelungide laul(germaani), Eddo laul(skandinaavia), rolandi laul(prantsuse). Rahvaluule. Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu Prantsusmaal – trubaduurid ja truväärid. Kultuur Rooma lagunemine. Frangi kuningriigi tekkimine – Euroopa selginemine. Valitseja Karl Suur – tekib kodanlus. Ülikoolide teke. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur 2 põhisuunda: Gooti ja Romaani Skaraalarhitektuur – kiriklik Profaanarhitektuur - ilmalik Gooti (12-16 sajand) akRoosen, teravkaar, kõrged
Prantsusmaa on kuulus oma kunstilise ajaloo poolest. Prantsusmaa ajaloo kunst ulatub mitmete sajandite kaugusesse rokokoo ja barroki ajastutesse.Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur. Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud. Prantsusmaal oli 11. sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid. Põhja-Prantsusmaal Bretagne`ist sai alguse trubaduuride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised. Prantsusmaal on palju tuntud muusikuid. Näiteks pianistid Richard Clayderman, Maurice RavelWalter Rummel, heliloojad Claude Debussy, Adolphe Charles Adam. Prantsusmaal on ka palju tuntud muuseumeid. Näiteks Pariisis Seinte kaldal asuv muuseum Louvre. Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha
Osales aktiivselt poliitikas. Bingeni Hildegard elas aastatel 1098 1179. Ta oli pärit aadliperekonnast ning astus juba noores eas benediktlaste nunnakloostrisse. Hiljem sai kloostri abtissiks. Kirjutas teadustöid ajaloost, meditsiinist, teoloogiast. Peale selle komponeeris muusikat ja maalis. Pidans oma kloostri nunnadele jutlustusi. Pärast surma kuulutati ta pühakuks. Assisi Franciscus sündis 1182. aastal Itaalias Assisi linnas. Ta armastas lõbutseda ja luges kirglikult trubaduuride luulet. Vanemad täitsid iga ta soovi.Hakkas rändjutlustajaks ja rändas mööda maad nagu seda oli kunagi teinud Jeesus Kristus. Franciscust peetakse üheks tähtsamaks suurkujuks kristlikus religioonis. Suri 1226. Dominicus oli haritud Hispaania vaimulik, kelle kutsumuseks sai ketserite pööramine. Kuna tundis hästi pühakirja ja elas rändjutlustaja elu, suutis ta palju inimesi katoliku usule tagasi võita. 1215. aastal asutas selle töö jätkamiseks dominiiklaste mungaordu.
Rüütel oli madalaim lääniaadlike seisus keskajal, mis kujutas endas raskerelvas- tuses ratsasõjamehi. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10.11.sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. 12.13. sajandil muutus rüütliseisus päritavaks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda ehk senjööri huvides. Nagu eespool mainitud kujutas rüütel endast raskerelvastuses ratsasõjamehi, kes võitlesid hobuseta ainult erandkorras. Peamisteks ründerelvadeks olid piik, millega püüti vastest sadulast maha paisata ja mõõk, mida kasutati lähivõitluses. Kaitserelvastus muutus keskajal aga tundmatuseni. Varakeskaegne metallplaatidega nahast soomusrüü asendus metallist
armastuse ideaalsus, 13-14 proosas
Roosiromaan – didaktiline õpetuslik kirjandus- proosaroman- kuidas olla
hea armastajana/kodanikuna, suur etikett armastuses peategelastel
Trubaduurid – armastus nagu midagi müüstiline , kummalise armastuse
kontseptsoon, sesksuaalsed motiivid, keerulised vormid(pikkad sõnad jne)
Leys d’Amor (armastuse seadus) – luule reelid. Ettekandis zanglöör
Trubaduuride tegutsemisaeg, -koht, kontekst. Tubaduuride luule
vormid ja liigid.
12-13
Tume stiiil, mis vastandas selgele stiilile
Sekstiini luulevorm 6 värs stroofist ja 3 värs saates
Luulevorm kantsoon – lemblelaul- 5-7 strof ja 3-4 värs saatest,
armastusteemaline
Luulevorm sirventees – ühiskondlik – poliitilise sisuga , sõttaminekulaul
Pastoreel –dialoogina üles ehitatud – rüütli ja karjusneiu kohtumisest
liialt klassikalisest vormist: ühtne tegevus, lihtne intriig; musikaalne värss. Hugo luule · 1822 Odes. Klassitsistlik poeetika (poeetika - teksti komponeerimise kunst, viis). · 1826 Odes et ballades. Tubli samm romantismi suunas. Hugo ballaad on väga kirev ja fantaasiaküllane: keskaeg, muinasjutulised olevused, lummutised, deemonid jne. Kristlikud müüdid klassikalise antiigi vastu. Trubaduuride luule ja muusika ning luulemuusika järgimine. · 1829 Les Orientales. Võimaldas veelgi laiendada süz'ee- ja väljendusvahendite valikut. Sõnalised tasakaalutrikid (Djinns).Eksootiline nagu ballaadid, aga tegemist on "ruumilise" (idamaise), mitte "ajalise" (keskaegse) eksootikaga. Hugo "tegelikud" idamaad oli Hispaania. Sealt pärinevad detailid, muu on kujutlus. See on Hugo kunstile tunnuslik, ta veenab lugejat üksikute
jõkke, et needusest lahti saada. Kriemhildil õnnestub oma vägesid võitlema panna Tronje ja Güntheriga. Nad tapetakse. Hagen ei ütle, kuhu ta varanduse heitis ja see jääb saladuseks. Leidub ka üks asjalik mees, Attila vasall, Berni Dietrich. Berni ütles, et see lugu on nii jube, et isegi see, kes selle loo kättemaksuks algatas, peaks ära tapma, järelikult ka Kriemhildi tapma. 6. Rüütlikirjandus. Trubaduuride luule Rüütlikirjandus Rüütlikirjandus sai alguse 11. sajandil Prantsusmaal. Rüütlikirjandust nimetatakse ka kurtuaasseks kirjanduseks (cour – õu, pr k). Rüütlikirjanduse kõrgaeg on 12-13. sajandil. Rüütlikirjandus kujunes välja seoses relvade ja kommete arenemisega. Eelduseks oli feodaalühiskonna ja läänikorra teke. Eeldas rüütlitelt rüütellike voorusi ja laitmatut käitumist. Rüütlikirjandus arenes välja ühiskondlikust süsteemist.
panema. Tristanile anti käsk isolde turvaliselt kohale toimetada. Teekonnal aga jõid kaks eel mainitud noort selle võlujoogi ära ja armusid. Nende teed läksid lahku, kuidas armastas kestis. Kuuldes teineteise surmast hiljem, surid nad mälemad kurvastusse. Nende armistice märgiks istutati puu. Trrubaduurid ülistasid sõda ja arrmastust. Sirveteese kasutati. See kõlas nagu muusika. Tensoon- dialoogi vormis vaidluslaul trubaduuride luules. Keskaegne draama- kujutatud on tossed sündmusi ja traaagilisi lugusid.
Vaimulikku luuletraditsiooni kohtame 13. sajandi Itaalia ja Hispaania õukondades.Sealsed luuletajad matkisid prantsuse laulikute luulevorme ja ülevat stiili, kuid seostatult vaimulike teemadega. Rüütlilaulikuid nimetati eri piirkondades erinevalt: · trubaduurid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal · truväärid prantsuse keeles luuletanud laulikud Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid ja spielmannid Saksamaal Trubaduuride luule õitseaeg oli 12. sajand, 13. sajandi rüütlilauludes andsid tooni truväärid.Keskaegsel Saksamaal võeti rüütlikodades kõiges eeskuju prantslastelt ja 12. saj lõpupoole tärkas rüütlilaulikute kunst ka seal. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased · Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Saatepillina kasutati lautot või harfi
http://www.youtube.com/watch? v=JkpWyOKbyK8 Eurovisiooni tunnusmuusika: http://www.youtube.com/watch? v=ejJvlA-8nXY RÄNDLAULIKUD Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, mil ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud ehk rüütlilaulikud: Põhja-Prantsusmaalt Bretagne`ist sai alguse trubaduuride muusikakultuur, Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur. Lauldi armastuslüürikat ja ballaade. MITMEHÄÄLSUSE TEKE Prantsusmaa oli Euroopa varase mitmehäälse muusika vormide väljakujundaja. Esimesed meile tuntud mitmehäälse muusika autorid olid 12.-13. saj-l Pariisis Notre-Dame´i (Jumalaema kiriku) koolkonna heliloojad (Leoninus ja Perotinus).
VÄGITEGUDEST • PÄRANDATI PÕLVEST PÕLVE SUULISELT • PEATEGELANE TAVALISELT SENJÖÖRILE JÄÄGITULT USTAV RÜÜTEL • ÜKS KUULSAMAID “ROLANDI LAUL” RÜÜTLIROMAANID • VAPRATEST JA USTAVATEST RÜÜTLITEST • KÕIGE ARMASTATUMAD OLID LOOD KUNINGAS ARTURIST JA TEMA USTAVATEST KAASLASTEST- KAHETEISTKÜMNEST ÜMARLAUA RÜÜTLIST • KANGELASTEOD PÜHENDATI TAVALISELT OMA ARMASTATUD NEIULE- SÜDAMEDAAMILE TRUBADUURIDE LUULE • 12. SAJANDIST HAKATI KIRJUTAMA ARMASTUSLUULET • NENDE AUTOREID JA ETTEKANDJAID NIMETATI TRUBADUURIDEKS • KA NENDE LUULE OLI PÜHENDATUD SÜDAMEDAAMILE LINNAKIRJANDUS • LINNADES LAULDAVAD VÄRSSJUTUSTUSED • SUUNATUD FEODAALIDE JA VAIMULIKE VASTU • NEID KUJUTATI RUMALATE JA AHNETENA NING NAERUVÄÄRISTATI KÕIKVÕIMALIKUL VIISIL • PRANTSUSMAAL ERITI
Ajaloo roll suur, Ühine: kangelaseetika. Kurtuaasne kirjandus Kurtuaasne kultuur- kindlus, loss. Kurtuaassus- suhtlemise ja inimese kõlbeliste omaduste keerukas kogum. Õukonnaetiketi reeglid seotud kõlbeliste ideaalidega. Ei ole uue kultuuri algus, pigem kokkuvõte. Armastuse objekti väljavahetamine -Jumala asendamine naisega. Kurtuaasne kirjandus- ülistab armastust, maist elu. Peen armastus on tõeline (fin amor). Lossielu ja poeetilise vaimustuse kese- naine. Trubaduuride luule Trubaduur -poeedi provanssaalikeelne nimetus. Lõuna- Prantsusmaa ajaloolise maakonna Provencei järgi. Lõuna-Prantsusmaa kultuur- mitmete kultuuride mõjud (Itaalia- antiik, Hispaania -idamaad). Rüütlite vaim, väärikus, vaimne sõltumatus. Trubaduuride luule riimi kasutuselevõtt. "Trubaduurid leidsid uued inspiratsiooniallikad, nad ülistasid armastust ja sõda..." -Puskin Trubaduurid jätsid sõja rüütliromaanidele ja keskendusid armastusele. Uus lüürika lauldav
numbreid, näiteks 7, 3, 2 ja 4. · Koolisüsteemi väljakujunemine 7 vabakunsti (trivium, quadrivium). · Tekkisid Euroopa vanimad ülikoolid. · Kunstide areng. · Kultuur keskajal on suures osas anonüümne. Kirjandus 4 põhisuunda · Kiriklik piibel, religioon. · Rahvaeeposed kangelaslaulud, näiteks Nibelungide laul (Germaan), Rodrigo (Hispaania), Edda laul (Skandinaavia). · Rahvaluule. · Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu. Trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal. Minnessinger Saksamaal. Rüütliromaan, paralleelselt eepostega. Kultuur · Rooma laguneb. · 1. Frangi kuningriik 7.-8. sajand valitseja Karl Suur. · Euroopa territoorium suureneb. · 12. sajandil ülikoolid. · Kodanlus keskklassina. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur · 2 põhilist suunda (Varakristlik, Bütsants). Romaani ja Gooti. · Romaani stiil 10.-12. sajand. Sakraalarhitektuur kiriklik.
5. 16.saj Varajane keskaeg 5-11. saj kirikukirjandus * eepos ladina keelne Klassikaline keskaeg 12-15. saj rahvakeelne * kangelaslaulud · rüütliromaanid · trubaduuride luule · linnakirjandus · draama Hiline keskaeg e. Renessanss 16. saj Ristiusu ja kiriku tegevvõim · Võeti üle ladina keel · Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jumala asemik · Kõige rangem karistus oli kiriku vande alla panek
9. Rüütli lüürika · Kurtuaasne lüürika- õukonna lüürika · Rändpoeedid- õukonna lüürika loojad o Trubaduurid- Lõuna-Prantsusmaa rändlaulikud o Truväärid- Põhja-Prantsusmaa rändlaulikud o Minnesinger- Saksa rüütliluule esitaja o Vagant, goljaar- Lääne-Euroopa rändlaulikud o Mahe stiil-kujunes välja Itaalias, trubaduuride järgi( seotud luulega) o Kantsoon- luule põhizanr o Ballaadid Robin Hoodist, tohutult populaarsed 10. Rüütliromaan- Keskaja romaanid rääkisid armastusest ja sõjast. Rüütel pidi, kas kaitsma oma riiki, kuningat või südamedaami. · "Britannia kuningate ajalugu", sellest saialguse legendaarse kuningas Arthuri kujutamine. o Ümarlaua romaan- Arthuri romaan( kuningas Arthuri looming)
koosseisu suurus 3-6 mängijat. Suurte liturgiliste draamade ettekandel on koos lisajõududega Hortuse projektides osalejaid kuni 80. Lühiülevaade Hortus Musicuse käesolevatest programmidest: · Keskaja muusika Euroopa kirjapandud muusika lätetel Gregooriuse koraal, orgaanumid, hümnid, motetid ja teised varajase polüfoonia vormid tundmatute heliloojate 9.-14. sajandi käsikirjadest. · Saltarello ja ballaad Trubaduuride ja truveeride peen ilmalik poeesia ja muusika - ballaad, aube, sanssoon ja virelai. Tulised tantsud 12.-13. sajandi Itaaliast ja Prantsusmaalt. Adam de la Halle, Guillaume de Vinier ja tundmatud meistrid. · Carmina Burana Filosoofilised ja moraliseerivad laulud 14. sajandi Benediktbeurni kloostri käsikirjadest vaheldumisi pikkade, meditatiivsete tantsudega Itaaliast - istampittadega. · Heroodese Mäng 14 sajandi liturgiline draama suurele koosseisule
maailmavaadet. Tekkis rüütlikirjandus. Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus Trubaduurid Rüütlikirjanduse õitseng algas Lõuna-Prantsusmaal lüürikaga, mille loojaid nimetati trubaduurideks. Trubaduurid (teada u 500, kuulsaid u 409)olid oma maailmanägemisega kutselised luuletaja, kes olid nii sõnade kui viisi autorid, sest lüürikat esitati muusika saatel. Nende ettekandmine oli auväärne asi. Kuna anonüümsete rahvalaulikute asemele astunud trubaduuride luule oli muusikast lahutamatu siis algas ka ilmaliku muusika areng. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust (laulud muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel), vaid ka eetilist ideaali. Lüürika aineks oli armastus, naudingud ja seiklused - kõik see, mida kirik pidas patuks. Korraldati lauluvõistlusi ning kujunes välja omapärane feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud
loodusinimene. Looduse tunnetus muutub nt Petrarca'l. Tema kuulus kiri kogumikust „Familiares“, kus ta teeb matka ühele mäele, selle tippu, ja ütleb, võttes aluseks Augustinuse pihtimused... Ta peaks mõtlema sellele, et ta on inimene, surelik ja peaks kogu elu pühendama teispoolsusele. Ta jätab senise süsteemi kõrvale, kuigi leidub ka raamatuid, kus ta on neid kasutanud. Selles peitubki tema suurus, et ta toob sisse inimlikud asjad. Ruumi ja looduse kirjeldamise muutus on suured. Trubaduuride loomingus oli see kõik idealiseeritud, renessanssi kirjanduses tuleb tohutu hulk loodusele pühendatud teoseid. Mets muutub mingist koledast kohast imeliseks, salapäraseks paigaks. Loodus muutub looduseks, seda idealiseeritakse omal moel, eriti küpsemas renessanssi kirjanduses. Uus maailm, orjad, kannibalid???? WTF????? Seoses ruumi muutumisega muutub ka aeg. Aegruum ja selle eripära. Seoses linnade ja
kuulsamaid " Rolandi laul ". See jutustas Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes sõjaretke ajal Hispaaniasse pidi oma väesalgaga võitlema suure hulga islamiusuliste araablaste vastu. Rüütliromaanid Rüütlitest ei pajatanud ainult eeposed, vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatumad olid lood Kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest. Kangelasteod pühendati tavaliselt oma armastatud neiule südamedaamile. Trubaduuride luule Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid ja ühtlasi ettekandjaid nimetati trubaduurideks. Nende luule oli pühendatud südamedaamile. Kirjeldati poeedi tundeid ja üleelamisi daamiga kohtamisel või temast unistades. Linnakirjandus Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused. Need olid suunatud feodaalide ja vaimulike vastu. Neid kujutati rumalate ja ahnetena ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisil.
Raamatu peaateemaks on armastus Laura vastu ning see algatas uusaegse lembelüürika. Kohtumine noori kauni Lauraga muutiski poeedi elusamal kombel, nagu Beatrice mõjutas Dante loomingut. Laurast saigi tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Alguses tähendab armastus Petrarcale armastatu rituaalset jumaldamist, igavest ja muutumatut, pärast Laura surma valitseb aga lauludes meeleheide ning kurbus, mis aja jooksul kirgastub. Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride luule ja uue maheda stiili luuletajate mõju all, pole armastatu talle mingi 'ingel-naine' (donna angelicata), vaid kehastab juba renessansiaja maise naise eluideaali ja humanistlikke voorusi, nagu näiteks kuulsust, mida sümboliseerib Laura nimigi, tuletatud sõnast lauro (loorber). Armastusluule biograafiline tõlgendamine on üsna levinud tegelikult pole teada, kas kõnealust Laurat olemas oligi. Boccaccio, Petrarca esimese
kenningist (nimisõna asendamine vähemalt kahesõnalise ümberütleva ühendiga, peidetud sõnaline pilt). “Eddas” on ka selliseid laule, kus kesksel kohal ei ole jumalad, vaid inimestest kangelased. Riimi pole. Kõlarikkus ja rütm saavutati tänu rõhkude korrapärasusele. Samal ajal levis ka skaldide luule – elukutselised laulikud, kes kuulusid ülikute ja kuningate kaaskonda ning ülistasid oma luules nende tegusid. Arenenud värsikunst, leiutasid kenningeid. Võisid kokku puutuda trubaduuride luulega. 4.KANGELASLAULUD EHK KANGELASEEPOSED (KANGELASLAUL, ŽONGLÖÖRID, HULGAARID, ŠPIILMANNID) Hakkasid arenema 11. – 13.saj, avaldub rahvusteadvus, kristluse teenimine ja levitamine. Enne oli tähtsam sugukond, nüüd rahvus. Päritolu ega autor ei ole teada Kujunesid rahvaluulest, lühematest eepilistest lauludest + proosapärimused ja saagad „Kangelasteo laul“ (chanson de geste) pärineb Prantsusmaalt. Ette
1. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja seetõttu nimetataksegi tollast rüütlikirjandust ka kurtuaasseks kirjanduseks 2. Motiivina käsitletakse daamikultust. 3. Põhja-Prantsusmaal kutsutakse aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks. Lõuna-Prantsusmaal Provence'is trubaduurideks. Aadelkonna seisus avaldus nende teadlikult vormiotsingulises kunstis. 4. Provence'is elas lüüriline luule üle seniolematu õitsengu. Trubaduuride luule oma erakordse vormilise mitmekesisuse ja tundepeenusega oli vahetuks ettevalmistuseks uusaegsele renessansilüürikale. Luulevormid: · Sekstiin keeruline ja vorminõudlik luulevorm. Kuuest 6-värsilisest stroofist ja 3-värsilisest "saatest" koosnevas luuletuses jätab iga stroof omaette võetuna mulje blankvärsist. Kogu luuletust ühendavad kindlas järjekorras kokku langevad sõnad värsside lõpus, iga stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi algusvärsi viimane sõna
aga peagi läksid gvelfid omavahel tülli (erinevad arusaamised). Jagunesid mustad kes eelistasid paavsti ja valged kes eelistasid keisrit. Dante, kes kuulus valgete hulka osales aktiivselt linna juhtimises, kuulus linnanõukokku, oli koleegiumi liige. Ühel hetkel mustad gvelvid otsustasid võimu enda kätte võtta. Dantet süüdistati altkäemaksu võtmist pagendusse(1302). Rohkem ta Firenzese tagasi ei saand pöörduda. Ravennase saadeti. 13. saj toimus trubaduuride juhtimisel mingi luulevärk ja kujunes välja uus luule stiil: Uus mahe stiil. Mille keskne kuju on Madonna. Puhtas käsitluses, platoonilises stiilis, kus inimene muutub puhtamaks õilsamaks. Dante saanud sellest inspiratsiooni ja lõi oma luulekogu""- mis on väga isiklik ja filosoofiline. Oli pühendatud kaunile naisele.( Dante isa sõbra tütar). Tema kirjanduslik nimi on Beatrice. 1. Korda näeb teada 9 aastaselt. 2 korda 18 aastaselt. Luules kirjeldab neiut ja oma tundeid detailselt
Hispaanias. 11.saj Euroopas majanduslik ja kultuuriline IV rüütlikirjandus see on üleminekuperioodiks renessansiajastule. tõusuperiood, linnade kasv. 12.saj rajatakse mitmed tänapäevalgi Kõige olulisemaks maaks saab kultuuriliselt Prantsusmaa lõunaosa olulised Euroopa ülikoolid. Rikkuste kasv-uhked ehitised, milledest Provance, kus tekib ladina keele baasil ornaprovaansi keel. olulisemad kirikud. Trubaduuride ajastu nad töötasid välja hilisemad luulevormid, neid Euroopa territoorium suurenes 13.saj-1204.a vallutasid ristisõdijad kasutavad hiljem Petrarca ja Shakespeare oma loomingus. Tekib ka Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli. rüütliromaan seda kirjutatakse algselt eepostega paralleelselt ja 13.saj tekib uue keskklassina kodanlus. Käsitööliste (ka muusikute) isegi eposte tegelased võisid esineda nendes romaanides. Esimesed
Muutusid väärtushinnangud Väärtuseks pidas inimene seda, mis tõi kiiresti tulu. Rahaga sai osta staatust, mõjutada- rahavõim Ainuke, mis tegi kõiki võrdseks oli surm, siis ei lugenud ei rikkus ega vaesus. Manipuleerimine ehk demagoogia- eesmärk on lugejate hoiakute ja käitumise mõjutamine soovitud suunas, kuid seejuures kasutab kirjutaja ebaausat teed. Rüütlikirjandus- ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis trubaduuride esitusel. R.k on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja vooruste idealiseerimine. Lüürika on vormirikas, eepika on seiklus- ja fantastikaküllane. 12.-13.sajand. 12.sajandil sai Lääne-Euroopas juhtivaks aadelkonna kultuur. Suursugused lossid olid õukonnaeluks lausa loodud. Rüütel ei pidanud ainult võitlema, vaid ka intelligentne ja kombekas olema. Rüütlikasvatus- feodaalide esikpoegade kasvatus keskajal.
joodi varem Kristuse verd. Ümarlauarüütlid läksid seda siis otsima. Võlur Merlini kuju tegi ta veel tähtsamaks. Lancelot armub selles loos kuningas Arturi naisesse. Percevali ema üritas teda rüütlikultuurist eemale hoida. Galaad leiab lõpuks tavaliselt graali. Saksa keeles leidis selle Barcipal, tegu oli n-ö külluse kiviga. Ümarlauarüütlite motiivid levisid vappide jms peal väga arvukalt. Lüürikas olid tähtsad trubaduurid. See tuli algul sõnast ,,trobare" leidma. Trubaduuride luule levis Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Seal levis katarite sektantlik usuvool. Osad arvavad, et trubaduurid olid katarid. Samas tekkis seal eriti rafineeritud ja kõrge kultuur, erilised peensused ja käitumiskoodid õukonnas ja rüütlikultuuris. Luulevõistlused olid au sees. Samuti kujunes uus armastuse kontseptsioon. Rüütliromaanides oli armastusel tähtis koht, seigeldi armastatud naise nimel. Haripunkti jõudis see trubaduuride luules.
mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhetele.Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvabdega. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kõrgkeskajal muutus rüütliks saamine aina raskemaks. Selleks said peamiselt aadlid. Päritolule lisaks nõuti rüütlilt ka kohast treeningut ja kasvatust. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Aadli elulaad ja rüütlikultuur
romantiliselt kohtumiselt lahkude. 7) SERENA - õhtulaul, millest on välja kujunenud SERENAAD.(õhtulaul daami akna all). 8) PASTORAAL (rahvaluule ja rüütliluule ühtesulamine) - karjaselaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema. 9)ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud neiu kaebelaul (lugemik 116-117) 10)BALLAAD- refrääniga tantsulaul. Trubaduuride vaim kandus Prantsusmaalt Saksamaale ja Itaaliasse. Saksa rüütliluule nimetus oli minnesang ja laulikuid nimetati minnesinger (armastuslaulik). Kuulsaim minnesinger oli Tannhäuser. Nt Saksamaal nimetati laulikuid - MINNESINGER (teada u 200 nime). Neist ehk kuulsaim TANNHÄUSER (13. sajandi keskpaik), kelle on kuulsaks teinud ka Richard Wagneri ooper "Tannhäuser" RÜÜTLIEEPIKA (rüütliromaan) 12
Maad pole ju mõtet jagada väikesteks tükkideks. Ülejäänud lapsed, kes maad valitsema ei saanud pidid minema kas kloostrisse või sõjaväkke. 11 sajandil tulevad esimesed ristisõjad. Haridust jagatakse enamasti kloostirtes. Kusjuures ka nunnad on väga haritud. Trubaduuride ajastul 10-11 sajand on lembelüürika ajastu ja kirjeldab väga täpselt milline pidi üks ideaalne naine olema. 1. naine pidi olema abielus. Trubaduur ei tohtinud vallalise naise järele üldse õhatagi. Naine pidi olema truu, lahke, habras, õrn, kõndima hõljudes maa kohal (naised käisid kikivarvukil), pisikesed käed, peened pikad sõrmed,
ilmalik on lahutamata, usujuht on riigijuht. Omijaadide dünastia(võimul alates 661) kaliifid valitsesid riiki Damaskusest (kuni 750) Nende järglased Abassiidid viisid pealinna Bagdadisse. emiir - maakonna valitseja tiitel Araabia kultuuri olulisemad mõjutused ja laenud: rüütlikultuur- Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Lõuna- Prantsusmaal trubaduuride luule teadus- araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunes 13. sajandil Euroopa ülikoolid, mõjud eriti nähtavad Itaalias ja Prantsusmaal. Just Hispaania kaudu avastati uuesti Aristoteles, mis pani omakorda aluse 12. saj uue kristliku filosoofia skolastika kujunemisele. Konkreetsetest laenudest on olulisemad araabia nrd, mille araablased omakorda Indiast üle võtsid tehnika- astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu ja võeti araablase vahendusel üle Hiinast, ning paber
Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti, kuldkollase aluskleidi peal, karusnahaga vooderdatud sügavsinise paelmantli all. Paelmantel on kurgu alt paelaga ühendatud ja et pael pooma ei hakkaks hoiti seda elegantselt näpuga rinnal. Ühel momendil lõigatakse ülemise kleidi varrukad küljest ja käeaugu kaar jääb väga pikaks ja teravaks. Seda hakkavad kirikumehed kutsuma Kuradisilmaks Ehtena kasutatakse vööd, mis hoiab riideid, see on dekoratiivne ja näitab saledat pihta Trubaduuride ajastu naise tarkus ja ilu on üldtuntud. Daam pidi olema õrn ja habras, kui õievars, kõndima hõljudes maad peaaegu puudutamata, jalad pisikesed, sõrmed pikad ja peened. Kael nagu luigel, kuldkiharad puusadeni jne JUUKSED Abielunaised pidid oma juukseid varjama Juukseid kandsid abielunaised kinnisesse soengusse panduna Tihtipeale punutistena, lahtiste kiharatega käisid ainult noored meheleminekueas tüdrukud.Kuna kirik käskis aga naistel
Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest ja dogmadest. Sel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. AUTORLUS ! KIRJANDUS: (Dante Alighieri, Petrarca, Boccaccio) Uus mahe stiil (dolce stil nuovo) (mõjutatud Platoni filosoofiast) tähendas uut filosoofilist suhtumist armastusse, kujunes platoonilise armastuse ideaal. Trubaduuride eeskujul uskusid selle stiili harrastajad, et vaid täiuseni viimistletud keel ja kujundid saavad edasi anda armastuse täiust. Sonett - luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. Soneti liike eristatakse värsside arvu ja riimiskeemide alusel. Neist tuntumad on itaalia sonett ehk Petrarca sonett, inglise sonett ehk Shakespeare'i sonett, prantsuse sonett ehk Ronsardi
Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10.11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi.Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12.13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus.Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda (hiljem ka kristliku usu ) huvides. Aja jooksuga kujunes välja ka rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. 2. RÜÜTELLIKKUS Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki rüütel pidi olema rüütellik. Rüütellikkuse raamatud nõudsid rüütlitelt väetite kaitsmist, võitlust katoliku kiriku ja daamide eest. Keskaegne rüütel pidi käituma õige paljude ettekirjutuste kohaselt, mida kõike kokku nimetati "rüütlikoodeksiks". Kõigepealt pidi ta pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Ta pidi
11 sajandil on rahvas enam vähem oma rändamised lõpetanud. Selleks ajaks on rahva arva ka kõvasti kasvanud, lapsi oli peres palju ja tekib vajadus kehtestada pärimises vanema poja õigus. Maad pole ju mõtet jagada väikesteks tükkideks. Ülejäänud lapsed, kes maad valitsema ei saanud pidid minema kas kloostrisse või sõjaväkke. 11 sajandil tulevad esimesed ristisõjad. Haridust jagatakse enamasti kloostirtes. Kusjuures ka nunnad on väga haritud. Trubaduuride ajastul 10-11 sajand on lembelüürika ajastu ja kirjeldab väga täpselt milline pidi üks ideaalne naine olema. 1. naine pidi olema abielus. Trubaduur ei tohtinud vallalise naise järele üldse õhatagi. Naine pidi olema truu, lahke, habras, õrn, kõndima hõljudes maa kohal (naised käisid kikivarvukil), pisikesed käed, peened pikad sõrmed, kael nagu luigel, lokkis kuldsed juuksed vööni, silmad rohelised v sinised, süütu pilk maas ning kahvatu jumega.
isandale kui ka viisakas ja kombeline härra. Kiriku Neitsi Maarja kultus mõjutas ka ühiskonda nii, et tähtsaks muutub daamikultus. Daami pidi austama ja armastama ning tema soovidele pidi küsimusteta alluma. (Talvet, 1995 : 48-50) Rüütlikirjanduse loojad pidid alluma kindlatele normidel, mis olid sätestatud selliste teoste kirjutamiseks. Seda laadi kirjandus levis laiemalt Prantsusmaal ja tavaliselt jagatakse seda kahte alagruppi. Rüütliromaaniks ja trubaduuride luuleks. (Talvet, 1995 : 48-50) 4.2.1. Rüütliromaanid Varaste rüütliromaanide ideed pärinevad veel antiigist, näiteks kajastati Makedoonia Aleksandri elukäiku ja armastust. Nii mõeldi välja mitu tuntud armastuslugu, mis jäid hiljemgi püsima. Laiemalt, aga levisid teosed, mis algselt pärinesid keldi müütidest. Peamiseks tegelaseks neis oli kuningas Artur, kelle kohta siiamaani ei teata, kas ta tegelikult oli olemas või ei. Algselt olid
annaabi.ee 
