SISUKORD 1. TIITELLEHT...............................................................................1 2. SISSEJUHATUS..........................................................................3 3. Hurmaa.........................................................................................4 4. Papaia...........................................................................................6 5. Litši..............................................................................................8 6. Tähtvili.......................................................................................10 7. Viigimarjad...........................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TÖ21Mk EKSOOTILISED VILJAD Juhendaja: Aive Antson TALLINN 2010 · Eksootilised viljad 1. Karamboola 2. Cherimoya või pannoona 3. Ananass 4. Mango 5. Kuningkookos 6. Punane banaan 7. Rambutan 8. Liti 9. Shiso lehed 10. Füüsal 11. Artiokk 12. Papaia 13. Durian 14. Jaka · Kuidas serveerida · Kuidas poes eksootilisi puuvilju valida · Kokkuvõtlik ülevaade eksootiliste puuviljade kasutamisest Eksootilised viljad 1. Karamboola
Mango Ladina keeles Mangifera indica. Mango on 10-30meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, muna-või silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas magushapu aprikoosivärvi viljaliha, milles sisaldub suur kiuline, munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme. Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise mahlakuse tõttu puuviljade kuningannaks. Seejuures on rohekate ja pruunikate viljade maitse ülekaalukalt magus, punastel aga hapukam. Valmimata ja metsiku mango viljadel esineb kergelt tärpentiini kõrvalmaitset
Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi-kiwi järgi oma nime on saanud.viljeldakse üha enam ka Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud. Paljudes maades võib kiivit kohata aedades ilutaimena. Tegelikult on kiivi aktiniidia vili. Aktiniidia on põõsakujuline umbes meetripikkuste toestikul või vaiadel ronivate väätidega kahekojaline taim. 7-8 emastaime kohta on vaja vähemalt 1 isastaim. Niisiis viljaks kutsutakse "kiivi"-t. Kiivid kasvavad taimel kobaratena ning neid võib ühe taime kohta moodustuda kuni 70 kg ja rohkemgi. Kiivi on piklikmunajas või ruljas, 5-8 cm pikk, kuni 5 cm jäme ja kaalub 65-100 g. Kiivil on algul roheline, valmides roostepruuniks muutuv õhuke, kuid kõva, kare ja kaitseks
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3
EKSOOTILISED VILJAD Kokkuvõte Tallinn 2010 SISUKORD Eksootilised viljad SISSEJUHATUS Sageli on poodides müügil ostjale tundmatuid puuvilju, millest pole teada, on nad magusad või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD
HURMAA EHK DIOSPÜÜR IDADIOSPÜÜR Idadiospüür ehk kakidiospüür ehk kakiploo mipuu (Diospyros kaki) kuulub eebenipuuliste sugukonda ja diospüüri perekonda Puu on madala ja jässaka võraga. Ovaalsete läikivate lehtede pikkus on umbes 20 ja laius umbes 9 sentimeetrit. IDADIOSPÜÜRI VILJAD Tomati moodi viljad (hurmaad) on tavaliselt 6...8 sentimeetrise läbimõõduga ja muutuvad küpsedes rohekaskollasest oranzikaks või punakaks. Süüakse viljaliha. Magusa maitsega. Diospüür sisaldab kuni 20% suhkruid ja A vitamiini. MILLAL ON HURMAA VALMIS? Poolvalminult on viljaliha rohke tanniinisisalduse tõttu mõrkjas ja kõva. Valminud viljad muutuvad mahlakaks ja magusaks. Täisküpsuse tunnuseks on klaasjalt läikiv viljasisum, mis paistab läbi õhukese koore. PÄRITOLU JA KASVATUSKOHAD Kakiploomipuu on pärit IdaAasiast, kus teda kasvab ka metsikult.
EKSOOOTILISED PUUVILJAD Avokaado Kirjeldus Pehme kreemja ja maheda pähkli maitsega avokaado on suurepärane vili. Viljad kasvavad kõrgete (8-9 m) puude otsas. Taime nimi on ameerika pirnloorber. On palju avokaado sorte ning koore värvus võib olla rohelisest kuni peaaegu mustani, Koor võib olla krobeline või sile. Vilja keskel asub pikergune ploomikivitaoline ja kreeka pähkli suurune luuseeme, mis moodustab umbes 20 protsenti vilja kaalust. Kui arvata veel maha vilja koor, jääb järele umbes 70 protsenti söödavat sisu.
EKSOOTILISED VILJAD Mesike Jalakas 6.C Käsitöö 2018 OGAMELON EHK KIWANO SISSEJUHATUS Ogamelon on veider segu värskest, suureseemnelisest kurgist ja kiivist. Seda nii maitselt, kui välimuselt, aroomilt ja tekstuurilt. Maitselt on ogamelon värske, veidi hapukas ning ülimahlane. Rohkem on tunda kiivi ja kurgi sugulust maitset. Ogamelon sobiks oma maitselt väga hästi salatikastmesse ja lihamarinaadi. OGAMELON EHK KIWANO Ogamelon on kurgi ja meloni sugulane Uus-Meremaalt. Ogameloni vilja läbimõõt on 5cm, kaal 200-250g ja vilja katab 4-6 mm paksune kuloranz koor. Ogameloni vilja sisu meenutab tumerohelist zeleed ning on söödav koos seemnetega. Ogamelon on hapukasmagusa, kergelt kurki, laimi ja banaani
Tähtvilja ei koorita, seda süüakse viilutatuna ning lisatakse puuviljasalatitesse. Cherimoya või annoona Huvitav südamekujuline vili on pealt roheline. Koore all aga ootab kreemjasvalge, pudingilaadne, suuri pruune seemneid sisaldav ja ülihea viljaliha. Valmis vili maitseb magushapult ning meenutab pisut banaani ja ananassi. Annoona on õrna koorega, seetõttu vali poes võimaluse korral terve koorega, sõrmega vajutades pisut "pehme" ning pruunilaiguline
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE1 “EKSOOTILISED VILJAD” Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1.EKSOOTILISED VILJAD................................................................................................... 3 1.2 Cherimoya või annoona............................................................................................ 3 1.8 Artisokk..................................................................................................................... 6 1.9 Küdoonia................................................................................................................... 7 1.10 Passion...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Marja Liisa Eimpalu PUUVILJAD JA PÄHKLID Referaat Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus Puuviljad ja marjad on ammustest aegadest olnud inimese toiduks. Eriti soojemates maades on neid koriluse ja küttimise ajastul järjekindlalt korjatud looduslikest kasvupaikadest. (Kalju,K. 2007:9)
............................ 11. Mari o oranžikaspunane kuni kollane. Maitse hapukas, vili sisaldab palju vitamiine (C-, A-, B-grupp, P-, E-, ja Kvitamiine). Sisaldab plaju kiudainet ning oomega-rasvhappeid. Toiduks tarvitatakse toorelt ja töödeldult sõstar 12. Sisaldab võrreldes vaarikaga vähem suhkruid ja rohkem happeid. Vilja värv sinakasmust kuni must. Marju kasutatakse põhiliselt mahla ja veinide valmistamiseks. Tegemist on põldmarjaga s Täida lüngad! Ananassi viljaliha on magusa maitsega. Viljad on pruunika koorega ja neid transporditakse poolvalminult. Tumedad plekid ja laigud näitavad, et vili hakkab mädanema. Ananasskirss ehk füüsal meenutab tomatit, on kirsi suurused värvuselt .kollased, oranzid ja lillad. Nende maitse on .maasikaliste sarnane. Marja kaitseb paberjas leht/lehed, milles ka vili valmib. Banaanid sisaldavad palju süsinikku, mis küpsemise edenedes muutub suhkruks. On väga pehme ja säilitades neid alla 13 kraadi, omandavad
EKSOOTILISED PUUVILJAD MANGOSTAN Mangostani tumepunase ja kõva kesta all on valge viljaliha. Selle maitse meenutab virsikut, kuid on veidi hapuka nüansiga. Ostmisel peaks katsuma mangostani koort ja see peaks olema veidi pehme. Süüa võib mangostani viljaliha värskelt ja puuviljasalatitesse lisatuna. Kilohind 25,05 eurot (392 krooni). Tema lehti ja juuri kasutatakse kõhuvalu, kõhulahtisuse ja põletike raviks. http://www.youtube.com/watch?v=pGPD64DiwxQ&feature=Play List&p=E9695FD7213586F7&index=4 TAMARILLO EHK PUUTOMAT Tamarillo on pärit Peruust ning kuulub kartuli ja tomatiga ühte sugukonda. Toored tamarillo’d on kollakaspunased, kuid muutuvad küpsedes tumepunaseks
SISUKORD SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS 2 2. MANGO ÜLDKIRJELDUS 3 3. KASVUPIIRKONNAD JA KLIIMATINGIMUSED 3 4. VALMINUD PUUVILJADE KIRJELDUS JA KEEMILINE KOOSTIS 4 5. KASUTAMINE TÖÖSTUSES JA LAUAPUUVILJANA 5 6. RETSEPTE MANGO KASUTAMISEKS 5 6.1 TERVISLIK MANGOSMUUTI 5 6.2 CAMPARI SORBETT 6 6.3 MANGIJOGURITDESSERT 6 6.4 MANGOKREVETISALAT 7 7. ALLIKAD 7 • SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade troopilisest puuvilast mangost. • MANGO ÜLDKIRJELDUS Mango on 1030meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, munavõi silindrikujuline, neerule või sidrunile
Keemiline koostis: Vesi sõltuvalt liigist 72-95% ( erandiks pähklid, 5-8%). Annab mahlakuse, kuid põhjustab ka kiiret riknemist, Mineraalained üheks tähtsamaks komponendiks, tähtsamad P, Ca, Mg,K, Fe. Vähesel hulgal mikroelemente Cu, Zn, B, J, Pb Süsivesikud puuviljades suhkruid 2-25%, köögiviljades 1-12%. Puuviljadest kõige suhkrurikkamad on viinamarjad, köögiviljadest arbuusid ja melonid. Tärklist leidub kõige rohkem kartulis, pähklites, hernes, puuviljad. teised sisaldavad vähe. Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat, rabarber, puuviljadest sidrunid, limetid Glükosiidid annab kibeka maitse. Sinigriin- mädarõigas, rõigas, kaalikas, redis
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDAJA Älis Saadjärv VIRSIK, NEKTARIIN JA PASSION Referaat Toiduaineõpetuses Pärnu 2010 VIRSIK ladina keeles: Prunus persica inglise keeles: peaches vene keeles: itaalia keeles: pesco prantsuse keeles: pêcher soome keeles: persikka rootsi keeles: persika saksa keeles: Pfirsich Kirjeldus Virsik on väga hinnatud puuvili nii kauni välimuse kui mahlase viljaliha meeldiva maitse tõttu. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne. Luuseeme on 34 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju Nende jaoks, kelles virsiku karvane pind
piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur 0,6-1,5 % siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduainete säilitamist. Hapukurk hapendatud kurk Hapukoor töödeldud piim Heeringas Läänemere kalaliik Herned kasutatakse suppide valmistamiseks, konserveerimiseks jne. Hirss - kasutatakse putrude valmistamiseks. Hirsijahu võib kasutada erinevate jahude lisandina. Hurmaa - Ameerika diospüür on väikseim ja punaseim. Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili. Kasvatatakse Aasias, Austraalias, Ameerikas ja Lõuna- Euroopas. Süüakse viljaliha. Magusa maitsega. Sisaldab palju suhkrut ja A- vitamiini. Kasutatakse puuviljasalatites, siirupite ja kompottide valmistamisel. I Ingver - ingverliste sugukonda kuuluv mimeaastane rohttaim, mis pärineb Lõuna -Aasiast ja mida praegusel ajal kasvatatkse Hiinas, Indias, Indoneesias, Sri Lankal, Austraalias, Lääne - Aafrikas, Jamaikal Barbadose saarel.
Referaat. Nimi: Getter Angerj ärv . Tallinn 2005 Sisukord 1.Tsitruseliste üldiseloomustus . Lk .24 2.Sidrun. Lk.4 3.Apelsinipuu. Lk.46 4.Greibipuu. Lk.6 5.Mandariinipuu. Lk.67 6.Kuidas kasvatada tsitruselisi. Lk. 78 7.Greibimahla mõju ravimitele. Lk. 89 8.Cvitamiin tsitruselistes on hea. Lk. 9 9.Cvitamiini rikkad viljad. Lk.10 2 10.Päevakogus. Lk.10 11.Teisi tsitruseliike. Lk.11 12.Retsept. Lk.1112 TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS : Apelsini, sidruni, mandariini kreibi, pomeli, bergamoti, laimipuu jpt . kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate
Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised, - laia kolmnurkse lehelabaga, - tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega (olenevalt sordist ja kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud (tekib krobelise pinnaga liitvili). Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse: - toorelt, - keedetult, - küpsetatult, - konserveeritult, - marineeritult Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite,
...........................................6 5. SIDRUN.............................................................................................7 6. LAIM................................................................................................8 7. POMELO..........................................................................................9 8. KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................10 Tsitrusviljad Tsitrusviljad on happelised puuviljad, mis on rikkad C-vitamiini sisalduse poolest. On olemas erinevaid tsitrusviljade liike, millel on palju kasulikke mõjusid meie tervisele. Tsitrusviljadel, mida kutsutakse ka happeviljadeks, on palju terapeudilisi kasusid tänu nende neutraliseerivale olemusele. Tsitrusviljapuid kutsutakse ka ilupuudeks, kuna nende viljad on mitmesuguse kuju ja suurusega, alustades väikestest kuni suurteni ja ümaratest ovaalseteni.
a) puuviljadele* b) lehtköögiviljadele c) juurviljadele 15. Viinamarjadest valmistatakse: a) viina b) viskit c) brändit* 16. Tsitrusviljade koores on: a) oliivõli b) eeterlike õlisid* c) kookosõli 17. Veri- ja poolveriapelsinide maitse on: a) hapu b) mõru c) magus* 18. Papaia on: a) melonitaoline* b) arbuusitaoline c) mangotaoline 19. Kõige suurema rasvasisaldusega puuvili on: a) avokaado* b) kiivi c) hurmaa 20. Kreegid on: a) kollast värvi b) sinakat värvi* c) punast värvi 1.2 Lehtköögiviljad Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Aedsalat Salatilehe kuju varieerub Salati pehmed lehed on Aedsalatit kasutatakse olenevalt liigist. enamasti rohelised, mõnel enamasti toorelt. liigil punased.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Puuviljad referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Papaia 2)Tähtvili 3)Lichi Sissejuhatus Teen referaadi erinevatest puuviljadest. Puuviljad, mida kirjeldan on: papaia, tähtvili ja lichi. Papaia Millist puuvilja kutsutakse inglite viljaks? Selleks on papaia, mis oma toimega võib kaitsta isegi vähkkasvaja eest. Papaia on melonitaoline puuvili, mille viljaliha on kollakas-oranž ning koore värvus võib olla nii roheline ja oranž kui ka roosa. Papaia täpne päritolumaa on teadmata, kuid usutakse, et tema levik sai alguse Mehhiko lõunapoolsetelt aladelt, üldisemalt Kesk-Ameerikast. Tänapäeval kasvatatakse
kaltsiumi. Kasutamine kulinaarias: Sobib hästi kasutamiseks liha- ja kalatoitudes, vormiroogades, suppides ja salatites. 18 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket 2.2 VÄHEMLEVINUD VILJADE SORTIMENT Füüsal- Iseloomustus: Kesk-Ameerika ( köögivilja) liigid-soojuse suhtes vähenõudlikud, suuresaagilised, viljad üsna suured, maitseomadused keskmised. Üldjuhul kasutatakse vaid töötlemiseks. Lõuna-Ameerika (marja-) liigid- nõudlikud soojuse suhtes, viljad on üsna väikesed, magusad, aromaatsed, dessertmarjad. Kutsutakse ka maasikafüüsaliks. Neid tarvitatakse värskelt, kuid sobivad ka töötlemiseks ja kuivatamiseks. Toiteväärtus: Sisaldavad suhkruid, C-vitamiini, orgaanilisi happeid. Kulinaarne kasutamine: Kesk-Ameerika füüsal- lisandiks suppidele, konserveeritakse
Porgandimahl:- väga tervislik,- rauaühenditerikas. 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Eestis tunti söögipeeti juba ammu.Väga hinnatud köögivili. Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised,- laia kolmnurkse lehelabaga,- tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud Söögipeedi juurviljad on olenevalt sordist:- ümmargused, - lapikümmargused,- piklikümmargused,- silinderjad. Sisu värvus varieerub: - tavalisest mustjaspunasest - heledama või tumedama lillakaspunaseni. On olemas ka oranzpunase, kollase või valge sisuga sorte. Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse:- toorelt,- keedetult,- küpsetatult,- konserveeritult,
......10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 APELSIN Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili. Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahl täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid kuni 15%, sidrunhapet 1- 2% ja vitamiine, eriti C-vitamiini. Kahekümnendail aastail läksid moodi nõndanimetatud veriapelsinid, mille viljalihal on punakas varjund, sest see sisaldab värvainet antotsüaani. Moepuhang läks nii valdavaks, et
Kuivatatud ploomid on tuntud mustade ploomidena. 12. Kirsside koristus- ja säilitusnõuded. Maguskirsside saak valmib jaanipäeva paiku. Koristusaeg kestab sageli augusti esimese nädala lõpuni. Varased hapukirsid hakkavad valmima juuli algul. Hilised augusti keskpaigas. Enne täisküpsust korjatud kirssidel puudub järelvalmimine. Poolvalminuna maha võetud kirsid jäävadki poolvalminuteks.' Kirsse koristatakse kuiva ilmaga. Märjalt korjatud viljad lähevad kergesti hallitama. Koristatakse käsitsi. Viljavarrega korjatud kirsid säilivad kauem. Neid on kergem transportida. Õrna konsistentsiga ja heledat värvi kirsse tuleb äärmiselt hoolikalt koristada. Kirsid korjatakse väikestesse plastämbritesse. Kallatakse seejärel ettevaatlikult 3 4 kg mahutavatesse kastidesse. Tööstusvilju võib panna suurematesse kastidesse. Lühiajaline värskelt säilitamine
Kergkülmutatud liha saadakse lühiajalisel hoidmisel miinustemperatuuril. Omab temperatuuri 1... - 3°. Omadustelt sarnaneb jahutatud lihale, kuid säilib paremini. Külmutatud liha temperatuur ei tohi olla üle 18°. Liha on kõva konsistentsiga ja ilma lõhnata. . 2.3. Liha kvaliteet ja säilitamine Liha pind peab olema puhas ja kuiv ning kattunud roosaka või punaka koorikuga. Värske lõikepind kergelt niiske, kuid mitte kleepuv. Värvus iseloomulik antud looma liigile. Liha mahl peab olema läbipaistev, konsistents tihke ja elastne. Sõrmega vajutamisel tekkiv lohk peab kiiresti täituma. Lõhn peab olema meeldiv. Rasva värvus vastavale looma liigile iseloomulik, hapendumistunnusteta. Keetmisel saadud puljong peab olema selge ning meeldiva aroomiga. Külmutatud liha värvus on jahutatud lihaga võrreldes heledam. Sõrmega vajutamisel tekib helepunane plekk. Konsistents on kõva ja koputamisel annab selge heli. Jahutatud liha hoitakse temperatuuril 2..
Ka banaane ja tomatit ja paprikat ei panda külmkappi, see halvendab nende maitset. Neile sobib temp +10o-+14o. Enamiku teiste köögiviljade jaoks on külmkapi köögiviljasahtli temperatuur +2o-+6o ideaalne. Säilitamisel ei tohi köögivilju hunnikusse kuhjata, nad tuleb laotada õhukese kihina. Siis on ka võimalikku riknemist kergem märgata. Külmkappi sobivad apelsin, greip, mandariin, klementiin, kiivi, sidrun, kirss, õun, pirn, kookospähkel, viinamari, virsik, nektariin, aprikoos, porgand, kartul, peet, artisokk, kapsas, lehtseller, lehtsalat, porru, roh sib. 41 Jahedat köögikappi tahab tomat, paprika, ananass, kurk, melon, mango, baklazaan, kabatsokk, avokaado, basiilik, meliss. Banaan tahab toatenperatuuri, talle jahedus ei meeldi. Sibul ja küüslauk tahavad kuiva hoiukohta. Lehtköögivilju ja maitsetaimi võib piserdada veega ja keerata siis paber- või köögikäteräti sisse,
ergutav. Umbes 30 sekundi pärast tõmbamise algust hakkab kofeiini kogus vähenema, sest seda hakkavad siduma parkained. 5 minutit ja kauem kestva tõmbamise jooksul imbuvad joogisse värv- ja parkained, mis mõjuvad rahustavalt maole ja seedetraktile ning nõrgendavad teiini ergutavat mõju. Pärast tõmbamisaega tuleks tee otsekohe tassidesse kallata või valada teise, samuti korralikult eelkuumutatud kannu, et protsess ei jätkuks. 7. KAKO JA SOKOLAAD. Kakaopuu viljad on paksukoorega, 15 25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või pruunikad. Viljaliha sees on ridadena 20 50 pruuni seemet ehk kakaouba. Kakao on kõrge toiteväärtusega ja aitab ka kaasa seedimisele, vähendab allergiat, hõlbustab hingamist ja ergutab südant. Kakao-oad on suhkruvabad, sisaldedes valku, rasvu, süsivesikuid, kiudaineid, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, B-vitamiine, C- ja E- vitamiine. Kakao saaduste kasutusalad on: 1. Sokolaad 2. Kakaopulber 3. Kakaojoogid 4
Paremini säilib pakendatult 1 3 kg polüetüleenkilest kottides temperatuuril -2C. 6. Punase sõstra kasutusviisid. (mahla, kompotti, zeleed, keedist, siirupit, veini.). Toorelt kasutamine: - värskelt söömine, - lisamine magustoitudele, kondiitritoodetele. Punastest sõstardest valmistatakse: - mahla, - kompotti, - zeleed, - keedist, - siirupit, - veini. Punase sõstra mahl asendab salatikastmetes edukalt äädikat. Punasest sõstrast valmistatakse vürtsikaid kastmeid liharoogade juurde. 7. Toitainete, mineraalainete ja vitamiinide sisaldus mustas sõstras. 2,5 dl musta sõstra marju sisaldab sama palju C-vitamiini kui väike apelsin. Uuringud näitavad, et vitamiini hulk püsib enam-vähem sama: - marjade töötlemisel ja - säilitamisel. Mari sisaldab antioksüdante (parandavad inimese vastupanuvõimet haigustele).
Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Küprosel, Iisraelis, Marokos, ka USA-s, Hiinas, Kalifornias jm. Viljade kuulsusele ja tuntusele lisab sära ka nende sage mainimine piiblitekstides. Mandlid kasvavad õunapuu suurustel (10m) ja kujulistel puudel. Eriti kaunis õitsemise ajal, õied on kas valged või roosakad. On pikliku, lameda kujuga 4-5cm pikkune luuvili (kui teistel luuviljalistel on söödav osa luuümbris e viljaliha, siis mandlil on söödavaks osaks seemnetuum, sarnane virsikukivisse peidetud seemnetuumaga), mis sisaldab 2cm pikkust helepruuni kergelt kortsulise koorega (kestaga) kaetud valget mandliseemet. Konsistentsilt elastne. Viljalu on kerge, urbne ja hõlpsasti purunev. Vilja üks ots on teravdunud. Jaguneb magus- ja mõrumandel (on mõnevõrra väiksemad ja teravama tipuga – sisaldavad amügdaliini, mille koosseisu kuulub mürgine sinihape, valmistatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
