Käimine (kepikõnd) Ujumine Vesivõimlemine Jalgrattasõit Mõõdukas tempos areoobikatund Rasedatele mõeldud jooga Treening tuleks lõpetada valu, pearingluse, halva enesetunde ja/või jõuetuse korral Millised spordialad on keelatud ? Miks? Pallimängud Ratsutamine Vee- ja mäesuusatamine Sukeldumine Allveeujumine Nende spordialadega võib kaasneda kõrge traumade oht, äkilised suuna muutused ja võimalikud kokkupõrked teiste mängijatega. Treeninguks sobilik riietus Selga tuleks panna mitmekihiline riietus, mis võimaldab palavuse tekkides osa riideid ära võtta ja sel moel kehatemperatuuri tasakaalus hoida. Jalga panna mugavad jalatsid. Mitte asuda treenima päris tühja kõhuga ning treeningu ajaks varuda pudel vett. Ettevaatuseks treenimisel Väsimuse tekkides tuleb koormust vähendada ja liigutusi sooritada aeglasemas tempos. Vältida tuleks ülekuumenemist. Vältida tuleks liiga kõrge pulsiga treenimist.
........................................................... 4 3.Miks on soojendus tähtis?.................................................................................... 5 4.Kuidas viia läbi soojendust?................................................................................. 6 5.Üldine soojendus................................................................................................. 7 2 1. Sissejuhatus Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks.Iga Kehalisekasvatuse tund peaks hakkama soojendusega, olgu see kas jooks või venitused. Kahjuks inimestel kellel ei ole suurt kogemust treeninguga jätavad tihti soojenduse vahele küsides endalt "miks seda vaja on?" Vajadusi on mitmeid. Soojendamine aitab treeningul saada paremaid tulemusi ja hoiab ära vigastuste tekkimise treeningul. Soojenduse tulemuseks on kiirem vereringe ja suur verevarustus, mis aitab treeningul kauem vastu pidada. Soojendamine ei tohi olla väsitav, ega
Soojendus Iga treening peaks algama soojendusega. Kahjuks just soojendus on asi mis kippub tihtipeale ununema. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse tähtsus Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks. Soojenduse eesmärgiks on treeningtulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre,mis omakorda soojendavad kogu keha. Keha temperatuur võib korraliku soojendusega tõusta kuni 40 kraadini. Lihastes võib temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et hea soojendus tagab paremad treeningtulemused. Kehatemperatuuri reguleerimine
.................................................................5 MIS ON ÜLETREENITUS? Trenni peab tegema mõistusega. Tihtilugu soovitakse saada tulemusi liialt kiiresti ja siis on resultaadiks enamasti ületreenitus. Treening on n-ö kohastumisprotsess, mille tulemusel peab organism saavutama teatud ja soovitud võimed. Näiteks kui teeme päeval väga kõva treeningu, mis organismi kurnab ja väsitab. Seetõttu ei suuda me teist sama tugevat trenni niipea teha - organism peab järgmiseks treeninguks taastuma. Kui aga organism enam järgmiseks treeninguks taastuda ei jõua (ei suuda), tekibki ületreenitus, mis on seotud eelkõige hormonaalsete muutuste ja närvisüsteemi seisundiga. Ületreenitust soodustavad ka teised meid elus väga tugevalt mõjutavad tegurid: isiklikud probleemid, stress, kliimavahetus, toitumishäired jms. Nende paljude tegurite kokkulangemisel võimegi leida ennast ühel päeval ületreenituse seisundis
lemmikspordialal, kehtivad mõned üldised sporditreeningu printsiibid kõigile. Sporditreeningus luuakse kehas muutus, millega organism peab kohanema. Põhimõtteliselt on treening kohanemine stressiga. Stress põhjustab organismi mingi kindla funktsiooni taseme ajutise languse, mille tulemusel selle funktsiooni endine seisund paraneb. Kohanemiseks toimuvad muutused nii närvi-, hormonaalkui ka teistes süsteemides. Valmisolek uueks treeninguks oleneb paljudest faktoritest ning pole võimalik ette määrata alati samamoodi toimivat taastumisaega. Kõik stressiallikad mõjutavad keha kohanemisvõimet. Seda ei mõjuta ainult sporditreening, vaid toitumine, uni, vaimne stress jm. Sporditreeningu kõige olulisem põhimõte on tõenäoliselt progressiivne ülekoormus, mis tähendab lihtsalt regulaarselt suurema hulga töö tegemist. Kui kehal ei ole regulaarset ja piisavat koormust, ei ole tal põhjust areneda.
intensiivsete harjutustega. 3 Kuidas soojendada? Uuringud näitavad, et soojendus oleks efektiivne, peaks see kestma minimaalselt 10 minutit. Tegelikult nõuavad mitmed spordialad pikemat venitust- eriti pallimängudes. Ent soojendus ei tohiks olla nii pikk, et tekib väsimus. Venitused peaksid olema aeglaste liigutustega ja kestma 5-15 sekundit. Soojendus annab ka vaimse ettevalmistuse treeninguks. Pea meeles, soojendus võiks olla iga kord veidi erinev,et ei tekiks tüdimust ja soovi see kiiremini läbida. Soojendus võiks alata harjutustega, kus on kasutusel suuremad lihased- näiteks jooksmine, hüppamine, jalgrattasõit. Hiljem võiks harjutused minna spetsiifilisemaks. Kui treening ise on näiteks jooks või jalgrattasõit, pole vaja teha muid harjutusi soojenduseks- piisab aeglasemast jooksust, seejärel võib intensiivsust järk-järgult tõsta.
Linnused Aadlilinnuste rajamine sai hoo 9. sajandil (Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes) >>> ehitati raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga & varustati toiduga; linnuse (mis sümboliseeris feodaali võimu) kaitsefunktsioonile lisandus esindusfunktsioon. Turniir Kõrghetkeline sõjakäik aadlikule >>> võimalus näidata vaprust & koguda kuulsust, au; rahuajal käidi jahil, peeti turniire (mitte ainult sportlik üritus, vaid ka pidustus), mis olid treeninguks & ettevalmistuseks sõjaks >>> ohutum viis võimete näitamiseks (võrreldes sõjaga) >>> tihti peeti ratsakahevõitlust; jalgsivõitlust peeti aiaga piiratud platsil (>>> mehisuse demonstreerimine daamidele). Rüütlite kasvatus 7. eluaastani viibis poiss kodus >>> saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde >>> poisist sai paaz; õpetati häid kombeid & seltskonnas käitumist, relvade tundmaõppimist, ratsutamist,
Jooksmisel pööra suurem tähelepanu alakeha venitusharjutustele Pese ennast kindlasti peale treeningut! 22. MIS ON PULSS? Mõõdab südame tööd soontes, e mitu korda minutis lähetab süda laienevatesse veresoontesse verd. SÜDAMELÖÖGI SAGEDUS. 23. KUIDAS PULSSI MÕÕTA? Pulsikell (Polar) Randmelt, kaelalt 10 sek jooksul ja korruta tulemus kuuega. 24. MIDA PEAB TEADMA TREENINGJALATSITEST? Peavad olema mugavad, painduvad, kerged ja põrutuskindlad, ventileeritavad. Universaalseks treeninguks sobivad üldtreeningu jalatsid, mida saab kanda nii jõusaalis, aeroobikas kui ka jooksmisel. Jooksujalats painduv jõud, mis meid jooksmisel edasi viib, asetseb päka kohal. Suure kehakaalu korral peab jalats olema jäigem.Jalats peab leevendama põrutusi ja toestama jalga.Ninas peab olema u 1cm vaba ruumi, kuna jalg paisub. 25. MIS TOIMUB SOOJENDUSE MÕJUL? Vereringe kiireneb Vereringe siirdub kõhupiirkonnast töötavatesse lihastesse Lihaste pingutuskiirus kasvab
700 grammi süsivesikuid. Kuna koormusjärgselt söögiisu puudub, on sobiv süsivesikuid manustada vedelal kujul: 68% süsivesikute sisaldusega spordijookidena. Sama efektiivne on juua õunamahla- magneesiumirikka mineraalvee segu (suhtes 1:3). Hiljem peaks tarbima ka madala GI-ga süsivesikuid. Õhtusöögiks sobib seega 200250 grammi aeglaselt imenduvaid süsivesikuid. Pärast trenni ära oota näljatunde tekkimist, vaid söö kerge eine, aitamaks organismil taastuda järgmiseks treeninguks. Trennijärgne eine olgu madala rasvasisaldusega, kuid hea valkude-süsivesikute koostisega: näiteks liha hautatud aedviljaga, jogurt või kohupiim puuviljadega, kodujuust köögiviljadega, muna-köögiviljasalat
2) alamaadel- põhiliselt rüütlid(Inglismaal gentry, Saksamaal Ritter, Hispaanias hidalgo) Alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed ehk ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Need ehitati võimalikult raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga. Kui hetkel sõda polnud, siis veetsid aadlid vabaaega turniiridel ja jahil, mis oli treeninguks ja ettevalmistuseks sõjale. Sageli lahutati meelt ka pidutsemisega. Turniiril sai aadel näidata oma oskusi ohutumal viisil, kui sõjas, sest turniiril sõditi nüride relvadega (odaotsal kolm tömpi haru). Kõige sagedamini peeti turniire ratsakahevõitlusi. Kuna odahoop oli küllaltki tugev kasutati tugevamaid kiivreid ja raudrüüsid. Sagedased olid ka jalgsivõitlused, mis olid aiaga piiritletud alas. Kasutatavad relvad ja hoopide arv oli enne määratud. Hoope anti
areng peatub.Algul tuleks tõsta treeningu mahtu hiljem intensiivsust Et koormust tõsta selleks on laineline koormuse tõstmine ehk teatud periood treenid kergelt mingi periood raskelt.Lainelisuse koormuse tõstmine jaguneb kolmeks.Esiteks koormus muutub nädalas,teiseks muudub kuu vältel ja kolmandaks muutub aastases tsüklis. Sportlik treening peab organismi arendama mitmekülgselt. kui me tahame endale ilusat kõhtu tuleks alustada siiski üldkehatreeningust, mis loob edasiseks treeninguks baaspinna.Trenni tehes tuleb lähtuda oma võimedest.Algajatel on kiirem areng kuid hiljem muutub protsess raskemaks ja tuleb rohkem vaeva näha.Noored peavad olema koormustega ettevaatlikumad aga mitmekülgsemad. Tuleb arvestada seda, et arenemine võtab aega.Tuleb treenida kava järgi et mitte tekitada nihkeid.Peab arvestama koormustega,olla mitmekülgsem.Tulemused võivad olla sellised nagu te tahate aga need ei tule
Treening Tinglikult võib kepikõnni liigitada kolmeks: - Tervislik kõnd: - taastusraviks - lõõgastumiseks - toonuse tõstmiseks Fitness kõnd - füüsise parandamiseks - kehakaalu kontrolliks - aeroobse võime suurendamiseks - Sportlik kõnd - füüsilise võime suurendamiseks - lihaste tugevdamiseks - aeroobse ja anaeroobse võime suurendamiseks Häid vihjeid treeninguks: · Sportlikuks treeninguks sobib kepikõnd pikemaajalisena, kestusega ühe korraga alates poolest tunnist kuni kahe tunnini. · Kepikõnd on efektiivsem vahelduval maastikul. Kõrguste vahed rajal pakuvad vaheldust ning mitmekesisemat koormust lihastele. · Ka kepikõnni puhul sobib koormuse hindamiseks kasutada tervisesportlase kuldreeglit: koormus on sobilik, kui suudad liikudes kaaslasega vabalt vestelda. · Tuleks valida õige treeningureziim vastavalt seatud eesmärgile
Soojenduse mõju lihastele Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks. Soojenduse eesmärgiks on treeningtulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre,mis omakorda soojendavad kogu keha. Keha temperatuur võib korraliku soojendusega tõusta kuni 40 kraadini.Lihastes võib temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et hea soojendus tagab paremad treeningtulemused.Soojenduse tulemusena tekkiv
Tahtejõud peab olema suur, ei tohiks iga väiksemagi tagasilöögi pärast käega lüüa. Peab hoidma eesmärgi silme ees ja ikka edasi püüdlema. Trenn on kõige alus, millest sõltub tulemus, sellepärast ongi sportlastel treeningplaanid, -kavad ja -päevikud. Küll aga kaasneb spordiga rohkelt vigastusi, mis on selles valdkonnas loomulik. Mõnele sportlasele võib saada vigastus saatuslikuks ja püstitatud eesmärk puruneda. Olenevalt vanusest valitakse treeninguks omale kõige sobivam aeg ja koht. Tavaliselt treenitakse õhtul, kas peale kooli või tööd, kuid on ka neidki, kes võimlevad hommikuti ning tagavad sellega endale hea enesetunde terveks päevaks. Seda tehes areneb keha ja oskused aina edasi ja edasi. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel. Arvan, et selle meetodi harrastajaid on kõige rohkem. Siia kuuluvad alles
Miks eelistada üldkehalist treeningut? Üldkehalise treeningu puhul ei keskenduta ainult ühele lihasgrupile ja saab valida erinevate raskusastmete vahel alustades lihtsamast ja kui treenitus suureneb siis harjutust raskemaks kohandada. Kuna tehakse trenni mitmetele erinevatele lihastele, siis ei väsi ära samade harjutuste pidevast kordamisest. Üldkehalist treeningut saab sooritada ilma abivahenditeta ning sobib seetõttu väga hästi koduseks treeninguks. Kui tihti sooritada üldkehalist treeningut? Soovitavalt 2-3 korda nädalas, kuid ka ühest korrast nädalas on kasu. Oleneb väga palju inimesest ja tema eesmärkidest. Harjutused Põlvetõstejooks koha peal: Võtke õlgade laiune hark ja tõstke põlvi vähemalt üheksakümne kraadise nurgani. Kõrvale hüppega kükid: Võta õlgade laiune hark, lükka puusad taha ja tee kükk. Hüppa üles ja suuna ennast paremale. Korda.
Naised muutuvad steroidide tarvitamise tagajärjel mehelikumaks, lihastöö jõudlus kasvab, sportlikud kehalised näitajad muutuvad paremaks. Lapse ja jõutreening Väga pikka aega on räägitud sellest, et lapsed ei tohi kindlasti jõutreeninguga tegeleda. Põhjuseid on erinevaid: lapse kasv peatub tekitab kahju liigestele, sidemetele ja kõõlustele Tegelikkuses on aga jõutreening nagu ka iga teine treening kahjulik vaid siis, kui valitakse treeninguks vale koormus. JÕUTREENING: 1. suurendab lihasjõudu 2. tõstab lihase vastupidavust 3. on parim vahend keha formeerimisel 4. suurendab luude ja sidemete vastupidavust; kõhrkudede paksust ja kapillaaride arvu lihases 5. parandab tervist ja kehalist seisundit 6. tõstab resultatiivsust spordis 7. suurendab painduvust 8. suurendab võimsust ja kiirust 9. aitab igapäevases elus vähendada stressi ja pinget 10. soodustab endast positiivse arvamuse formeerimist 11
sooritusele ehk põhitreeningule. Teisalt vähene soojendus või üldse soojenduse puudumine tõstab oluliselt vigastuste tekkimise riski. Üldsoojendus algas liigeste ringidega alustades kas siis varvastest liikudes alt üles või alustades kätest (sõrmedest) liikudes allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd määrides liigese terves ulatuses sünooviaga (liigesevõie). Selline „õlitamine“ võimaldab liigestel funktsioneerida tunduvalt paremini ja liigesed on tõsiseks treeninguks korralikult määritud. Tuleks teha aeglased ringjad liigutused, nii päripäeva kui vastupäeva, kuni liiges liigub vabalt mitte jäigalt ja katkendlikult. Ringitamist võiks teha järmiselt, kas alustate 1 -st ja liigute 11 suunas või alustate 11 – st ja liigute üles ühe suunas:1)sõrmed 2)randmed 3)küünarliigesed 4)õlad 5)kael 6)kere 7)puusad 8)jalad 9)põlved 10)pahkluud 11)varbad Kohe kui üldine soojendus on tehtud, on lihased soojad ja tunduvalt elastsemad
Jõutreeningul on targem treenida erinevatel päevadel erinevaid lihaseid, et keha ei saaks liigset koormust ehk siis näiteks jalapäeval tuleb soojendada enamasti jalgu ja nii edasi. Pärast treeningut on vaja teha lõppu jahutus ja venitus, et vererõhk ja südamelöögi sagedus vaikselt tagasi normaalseks saada ja et lihased ning liigesed valutama ei hakkaks. Jahutus peaks kestma 5-10 minutit ning peaks olema vähem intensiivsem treeningust. Kokkuvõte Soojendus on igaks treeninguks vajalik. Soojenduse peamine eesmärk on keha ettevalmistada treeningul kaasneva füüsilise koormusega. Ilma soojenduseta võib tekkida lihastes kramp ja liigestes valu, mis võib pikaajaliselt mõjuda halvasti. Soojenduse tähtsaim osa on kerge aeroobne liigutus ning staatiline ja dünaamiline venitus. Ka treeningu lõpus peab venitama ja jahutama, et ära hoida lihaste ja liigeste valutamine. Kasutatud allikad 1.http://she- marathon.blogspot.com.ee/2011/12/milleks-ja-
- korvpalliks vajalikud vahendid on mugavad riided, korvpalli botased ja korvirõngas. Printsiibid ● Treeningkoormuse suuruse määrab harjutamise maht ja intensiivsus (st. harjutamise ajaline kestus ning korduste arv ja sooritatud töö hulk ajaühikus) ● Koormused peavad kasvama, et toimuks pidev areng ● Soovitav on koormusi tõsta laineliselt ● Tegele algul üldkehalise ettevalmistusega, et luua baas erialaseks treeninguks ● Võimalusel tegele paljude spordialadega ● Püüa treenida palju värskes õhus Printsiibib ● Kindel eesmärk aitab süstemaatiliselt treenida. ● Eesmärk peab olema seda väärt, et selle nimel harjutada. ● Eesmärgi saavutamine toob rõõmu ja rahuldust, sunnib püstitama kõrgemaid eesmärke ja selle nimel harjutama. Vormid ● Harjutada tuleb võimete kohaselt ehk see, mis on
tõhusam. Aeg 30 sekundit. Venitus: korda sääre- ning reielihasevenitust, mida varem juba tegid. 6) Plank Staatiline harjutus. Lama kõhuli, tõuse päkkadele ning toeta end küünarnukkidel nii, et käsi oleks 90kraadise nurga all. Jälgi, et kehahoiak oleks nii sirge kui võimalik, mitte kumer üles-, ega allapoole. Peale harjutuse tegemist lõdvestada kehas kõik lihased. 7) Aeroobne harjutus käelihaste ning kogu keha treeninguks. Lähteasend eestoenglamangus kätekõverduse asend, teha üks kätekõverdus, siis tõusta püsti, hüpata käed üleval nii kõrgele kui võimalik ning siis taas kiiresti eestoenglamangus kätekõverdus. Seda harjutust teha 60 sekundi vältel. Venitus: Tõsta käsi üles ning kõverda küünarnukist, jäta käelaba selja peale ning teise käega võta kinni küünarnukist ja tõmba seda kergelt tahapoole. Korda teise käega.
on punakad. Õunabanaanid veetakse sisse Keeniast ja Brasiiliast. Väikesed (8-10 cm) hapukad, meenutavad õuna maitset. Kääbusbanaanide vili on väga väike. Enamasti on tuntud suhkurdatult või konserveeritud kujul. Kasvatatakse Tais ja Malaisias. 1.2 Banaani tervislikkusest inimese tervisele Banaan sisaldab kolme naturaalset suhkrut: sahharoosi, fruktoosi ja glükoosi. Lisaks on tärklist, pektiine ja tselluloosi. On tõestatud, et kahe banaani söömine annab energiat 90- minutiliseks treeninguks. Banaan on ka sportlaste lemmikpuuvili. Banaan ei anna mitte ainult energiat, vaid ennetab ja suudab jagu saada mitmest haigusest. Indias tehtud uuringu järgi peab päevas sööma vähemalt kaks banaani ja vererõhk langeb 10%. Järelikult on see puuvili hea vererõhu alandaja. Samuti tugevndab immuunsussüsteemi, aitab langetada kehakaalu, on hea ravim suu ja mao limaskesta põletiku puhul, aitab unehäirete vastu ning rahustab närve.
ületoitumine üle 40 tugev ületoitumine üle 60 Ülekaal tekib meil juhul, kui tekib tasakaalutus kehalise aktiivsuse ja toidust omandatud energiahulga vahel. Miks peaksime me regulaarselt ennast liigutama? 1) Alaneb vererõhk 2) Paraneb elukvaliteet 3) Tasakaalustub keharasvade tasakaal 4) Tõstab tuju 5) Paraneb ainevahetus ja kehaosade liikuvus, samuti liigeste liikuvus ja tervis. Kui palju me vajame aeroobset liikumist? Aeroobseks treeninguks nimetatakse südametreeningut ehk lihtsalt vastupidavustreening. See ennetab südamehaiguste riske ja nendest tulenevate tüsistuste teket. See parandab südame tervist, vähendab kolesterooli jms. Sobiv oleks näiteks jalutamine reipalt pool tundi päevas, viis kuni seitse korda nädalas. See teeb kokku optimaalselt 3-4 tundi päevas. Samuti võid saada piisava kehalise koormuse, kui teed päevas vähemalt 9000 sammu. Kas venitamine/venitustreening on vajalik?
Loode saavutab eluvõimelisuse, kohandub emakeväliste ekstrauteriilsete, elutingimustega. Viljastatud munarakk muutub sügoodiks, mis hakkab kohe arenema. Prenataalse arengu etapid Sügoot-(1-2 Rasedusnädal) germinaalstaadium viljastumisest 10 päevani Embrio (3-8 rasedusnädal) - embrüoanaalstaadium Loode (9.-38. Rasedusnädal) looteline staadium Lootevesi- psühholoogia seisukohalt-> lõhn sama mis on ema lõhn ja rinnapiima lõhn-> harjutab eluks vajalike oskusi, elundkonna treeninguks ja adaptatsiooni treeninguks. Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munajuha lõpposas, mille järgselt viljastatud munarakk liigub 3.5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga implanteerumis- e. pesastumskohta -> kus toimub edasine areng. -> blastotsüst- pesastumiskohta jõudnud rakukogumik. Protsess kestab viis päeva. - 5. rasedusnädal hakkab loode tundma valu. Loote ümber on lootevesi, seda on vaja,
Intensiivse aeroobse treeningu puhul tekib hingeldamine ja rääkides hingeldamispausid. Keha vastupidavus areneb tugevasti. Sellise treeningu käigus kasutab organsism ära kõik hapnikku, mis on kehas. Algajad peaksid seda sorti treeningut tegema maksimaalselt 25% kogutreeningust. Raskuselt järgmine on anaeroobne läve treening ning sellega kaasneb väga suur vastupidavuse areng. Samuti nimetatakse seda kardiovaskulaarseks treeninguks. Võimekuse määrab südame mahu suurus, et oleks võimalik pumbata rohkem verd ja hapnikku kehasse. Hapnikut jääb kehas juba liiga väheseks ning sellega kaasneb tugev hingeldamine. Samas ei ole see veel liialt raske, et treeningut mitte jätkata. Maksimaalne treening, mis on võistluskiiruse arendamine. Keha ei saa enam piisavalt hapnikut ning lihased kangestuvad. Sellist tempot ei saa hoida kaua, kuna siis tekib ülepingutusseisund.
seas on rohkem spordiga tegelejaid ning kõrgharidusega inimesed säilitavad tervisespordi harrastamist ka vanemas eas. Valdav osa inimesi ei käi spordikulbis, vaid spordib ,,omal käel". Eestis kõige harrastatavamad tervisespordi olümpiaalad on jalgpall, korvpall ning ujumine. Mitteolümpiaaladest on kõige populaarsemad fitness, aeroobika ja võistlustants. Tervisespordi alad Toon välja levinumad alad just Eestis: Jooksmine Kõige kiirem ja lihtsam viis enda treeninguks. Seda saab teha igal pool, iga ilmaga ning suurt varutust pole ka vaja. Tänapäeval on võimalik minna terviseparkidesse, kus on kindlasti alati jooksurada olemas ning ka kindlasti muid treeningvõimalusi täiesti tasuta, mida on võimalik lisaks proovida. Kepikõnd Kõigile jõukohane sport, mida saab teha igal pool (pargis, metsas, linnas). Kõik mis vaja läheb on sportlikku riietust ja paar kõndimiskeppe, mis oleksid sinu pikkusele sobivad.
jahipidamine. Seal sai temast paaz. Tavaliselt 15-aastane noormees sai kannupoisiks, kes võis kanda isiklikku relva ja pidi võitlusvõtteid harjutama. Ta saatis oma isandat sõjakäikudel, kuid lahingus hoidsid nooremad kannupoisid tahapoole. 18-21-aastane noormees löödi pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust. Turniirid Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil, mis olid treeninguks ja ettevalmistuseks sõjas. Turniirid olid suurejoonelised üritused, kuhu kogunes palju rahvast ja mida peeti mõne feodaallossi läheduses. Rüütlite jõuproovid kestsid tavaliselt mitu päeva: esimesel võideldi ratsa, teisel jalgsi ja kolmandal grupikaupa. Tavaliselt võideldi nüride relvadega, kuid sellest hoolimata polnud turniirid päris ohutud. Turniirid ei olnud ainult sportlikud üritused, vaid ka pidustused, kus kohtuti teiste aadlikega ja kus esinesid ka muusikud ja poeedid
Joseph H. Pilatese leiutatud nähtus erineb võhiku silmaga vaadates teistest omasugustest põhiliselt selle poolest, et mingit erilist rahmeldamist või higistamist siin eesmärgiks ei seatagi - võimleja lesib suurema osa ajast üleüldse maas ja tegeleb kõikvõimalike painutuste ja vibutustega. Seega, kaalu alandajat pilatesest ilmselt pole, tegu on pigem painduvust ja rühti parandava rabelemislaadiga. Algselt oli pilates eelkõige tantsijate treeninguks mõeldud. Pilatese mõistes õige ehk siis lateraalne hingamine on selles võimlemissüsteemis väga olulisel kohal. Täpselt nagu joogaski. Tänapäeval on Pilatese süsteemil mitu eri koolkonda, ehkki süsteemi põhimõtted õige hingamine, maksimaalne keskendumine lihaste tööle, õige harjutuste sooritamise tehnika ja kontroll iga oma keha liigutuse üle on jäänud samaks. Läbi korrapärase ja tunnetatud hingamise tugevdame ja venitame
Aeroobne ja anaeroobne vastupidavus Aeroobsed ja anaeroobsed harjutused erinevadki intensiivsuse poolest. Kerge ja mõõduka tempoga jooksutreening on aeroobne ning kiire tempoga jooks, tugeva pingutusega on anaeroobne. Tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks anaeroobne tegevus ei sobi. Millised tegevused oleksid head aeroobseks treeninguks? Eelkõige sellised, mis haaraksid korraga võimalikult paljusid lihasgruppe ning oleksid dünaamilised. Nt. (ujumine, murdmaa suusatamine, kepikõnd, maanteeratas, ka sörkjooks). Aeroobse treeningu eelised: 1. Suurenenud hapnikutarbivus 2. Südamelöökide arvu vähenemine (kuna südamemaht on suurenenud, võib olla tipptegijatel rahuolekus isegi ainult 30-40 lööki minutis) 3. Lihaste verevarustuse paranemine ning hapniku efektiivsem kasutamine 4
I ÜLDINE SOOJENDUS Üldine soojendus jaguneb kaheks: 1. Erinevate liigeste ringid 2. Aeroobne tegevus 1. Liigesteringid Üldsoojendus algab liigeste ringitamisega, alustades kas siis varvastest ja liikudes alt üles või sõrmedest suunaga allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd määrides liigese tervenisti sünooviaga (liigesevõie). Selline õlitamine võimaldab liigestel tunduvalt paremini funktsioneerida ja nii on liigesed tõsiseks treeninguks korralikult määritud. Teha tuleks aeglaseid ringjaid liigutusi nii päri- kui ka vastupäeva, kuni liiges liigub vabalt, mitte jäigalt ja katkendlikult. Ringitamist võiks alustada nr 1-st ja liikuda 11 suunas või vastupidi: 1. sõrmed 2. randmed 3. küünarliigesed 4. õlad 5. kael 6. talje 7. puusad 8. jalad 9. põlved 10. pahkluud 11. varbad 4 2. Aeroobne tegevus Pärast liigesteringe tuleb vähemalt viis minutit teha mõnda aeroobset tegevust, nagu sörkjooks,
tulla. Lisaks on soojendus ka füsioloogilisest aspektist oluline - soojendades lihaseid, pumpate verd veresoontes ringlema kiiremini, see aga omakorda varustab lihaseid hapnikuga. Soojendusharjutuste eesmärgiks on tõsta kehatemperatuuri 1-2 kraadi võrra. Juhul kui vereringlus on väga aeglane soovitatakse katsetada ka enne treeningut sooja dussi all käimist. Kui vereringesüsteem aktiveeritud ja ka liigesed ning lihased treeninguks ettevalmistatud, pead treeningul palju kauem vastu. Kindlasti on oluline ka venitamine, kuid see ei asenda täies mahus korralikku soojendust. Soojendamisharjutused Pea meeles! Enne konkreetsete soojendusharjutustega alustamist, on alati soovitav kõndida või sörkida kuni 5 minutit, mis valmistab keha harjutusteks ette. Soojendusharjutuste puhul on põhimõtteks see, et alustatakse nö. ühest keha otsast. Kas
aga rahulikumalt. Sportlik treening peab organismi arendama mitmekülgselt, arvestades samaaegselt spordiala nõudeid. Ilmneb tähtis reegel, et üksikute kehaliste võimete maksimaalseks arenguks on vajalik organismi kõigi kehaliste võimete üldtaseme tõus, s.t. : kui me tahame endale ilusat kõhtu või tugevaid tuharalihaseid, tuleks alustada siiski üldkehatreeningust, mis loob edasiseks treeninguks baaspinna. Trenni tehes tuleks lähtuda oma võimetest. See, kui üks inimene suudab kilomeetri higistamata läbida, ei tähenda, et teie sama suudab. Need vahed kaevad harjutamise käigus, kuna algajatel on areng päris kiire. Kui ollakse juba kõrgemale jõudnud, muutub progress vaevalisemaks. Treening oleneb ka vanuselistest iseärasustest. Noore inimese harjutamine peaks olema mitmekülgne, koormuste ning intensiivsuse tõstmine ettevaatlik Tuleb arvestada seda, et arenemine võtab aega
Lainelisus väljendub selles, et 2-3 kuud harjutame tõusva koormusega, järgmise kuu võtame aga rahulikumalt. Sportlik treening peab organismi arendama mitmekülgselt, arvestades samaaegselt spordiala nõudeid. Ilmneb tähtis reegel, et üksikute kehaliste võimete maksimaalseks arenguks on vajalik organismi kõigi kehaliste võimete üldtaseme tõus, s.t. : kui me tahame endale ilusat kõhtu või tugevaid tuharalihaseid, tuleks alustada siiski üldkehatreeningust, mis loob edasiseks treeninguks baaspinna. Trenni tehes tuleks lähtuda oma võimetest. See, kui üks inimene suudab kilomeetri higistamata läbida, ei tähenda, et teie sama suudab. Need vahed kaevad harjutamise käigus, kuna algajatel on areng päris kiire. Kui ollakse juba kõrgemale jõudnud, muutub progress vaevalisemaks. Treening oleneb ka vanuselistest iseärasustest. Noore inimese harjutamine peaks olema mitmekülgne, koormuste ning intensiivsuse tõstmine ettevaatlik Tuleb arvestada seda, et arenemine võtab aega
Lainelisus väljendub selles, et 2-3 kuud harjutame tõusva koormusega, järgmise kuu võtame aga rahulikumalt. Sportlik treening peab organismi arendama mitmekülgselt, arvestades samaaegselt spordiala nõudeid. Ilmneb tähtis reegel, et üksikute kehaliste võimete maksimaalseks arenguks on vajalik organismi kõigi kehaliste võimete üldtaseme tõus, s.t. : kui me tahame endale ilusat kõhtu või tugevaid tuharalihaseid, tuleks alustada siiski üldkehatreeningust, mis loob edasiseks treeninguks baaspinna. Trenni tehes tuleks lähtuda oma võimetest. See, kui üks inimene suudab kilomeetri higistamata läbida, ei tähenda, et teie sama suudab. Need vahed kaevad harjutamise käigus, kuna algajatel on areng päris kiire. Kui ollakse juba kõrgemale jõudnud, muutub progress vaevalisemaks. Treening oleneb ka vanuselistest iseärasustest. Noore inimese harjutamine peaks olema mitmekülgne, koormuste ning intensiivsuse tõstmine ettevaatlik Tuleb arvestada seda, et arenemine võtab aega
füüsiliselt ette valmistada. Need mängijad, kes venitavad regulaarselt, kogevad vähem vigastusi kui need, kes ei viitsi korralikult venitada. Venituse üldisemateks põhimõteteks on: - venitama peab alati enne ja pärast treeningut või mängu. Venitust alustatakse üldiselt suurematest lihasrühmadest (nagu selg, puusad, reie tagumised lihased) ja jätkatakse väiksemate lihasrühmadega Mahajahutamine ehk Cool-Down. Kui soojendus aitab hästi treeninguks või mänguks ette valmistada, on mahajahutamine treeningu lõpus või selle järel tähtis lihaste taastumise ja kogu keha taas puhkusereziimile mineku tõttu. Mahajahutamine sisaldab endas kergeid harjutusi 510 minuti jooksul pärast intensiivseid treeningharjutusi ja venitamist, mis soodustavad lihas- te taastumist ja võivad vähendada nende krampi minemist ning vigasaamist järgnevates treeningutes (eriti kui harjutatakse kaks korda päevas)
SÕIDUKI KINDLUSTUS Vabatahtlik (Kasko) Kohustuslik (kõik mootorsõidukid,trammid, trollid, traktorid,haagised) Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi puhul on eeldatud, et kahju on tekkinud teeliikluses. Teeliiklus on liikluskindlustuse seaduse kohaselt sõiduki kasutamine Eestis, välja arvatud liiklus 1) hoones, v.a hoones asuvas parklas; 2) sõidukis (autoveo treiler,laev,lennuk) 3) võistlusteks või treeninguks eraldatud ja tähistatud kohas; 4) tegutseva lennuvälja liikluseks suletud osal. Liikluskindlustuse seaduses on teeliiklusel tavapärasest laiem tähendus. Sellest tulenevalt on näiteks eravalduses, hoovis, asutuse territooriumil ja isegi maastikul ning jäätunud veekogul sõiduki kasutamise puhul liikluskindlustusega seoses tegemist teeliiklusega. Tsiviilvastutus Tsiviilvastutus on vastutus, mis kaasneb kahju põhjustamisega. Kahju põhjustaja
· puhka piisavalt, sest ka treeningute vahepeal lihased arenevad. 6. Mida tähendab aeroobne treening? Aeroobne treening on hapniku osavõtul toimuv liikumine, kui pulss on tõusnud umbes 60 protsendini maksimumist. Kui pulss tõuseb 70%ni maksimumist, hakkab lihastes moodustuma piimhape. Hetke, mil algab piimhappe tootmine, nimetatakse aeroobseks läveks. Aeroobsest lävest madalamal toimuvat treeningut nimetatakse põhikvastupidavus-treeninguks. 7.Mida tähendab anaeroobne treening? Anaeroobne treening on see, kui treenitakse nii, et piimhapet tekib üha enam, organism ei jõua seda eemaldada ja see jääb lihastesse. 8.Mis põhjustab valu lihastes peale treeningut? Valu lihastes põhjustab laktaadi sisalduse kasv lihastes ja ebakorrapärane lihaskoormus. 9.Määra oma kehamassi indeks (KMI). Näita, kuidas sa seda arvutasid. Minu KMI on 59÷(1,7×1,7)=20,4 kg/m².
Aadlikud olid vabad mehed nn vabadhärrad., keda sidusid vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlite hulka kuulusid kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid ning alamaadlisse põhiliselt rüütlid. Aadlikute ülesanne oli kohtumõistmine kas talupoegade või siis senjööri kohtus. Aadlikute jaoks tähendas sõda oma vapruse demostreerimine ning see oli võimalus kuulsuse ja au teenimiseks. Aadlikute jaoks olid turniirid aga treeninguks, kuid pealtvaatajatele meelelahutuseks. Turniir oli keskajal suur pidustus, see oli suur kohtumispidu teiste aadlikega. Meelelahutuseks esinesid veel muusikud ja poeedid. Turniir oli tähtis kultuuri sündmus. Sellest järeldub, et juba keskajal mõeldi meelelahutusele ja sellele, kuidas oleks inimestel lõbusam. Mitte just tahtlikult, kuid ajakäigus muutus selline algeline sündmus suuresti kultuuriajendajaks.
Seda nimekirja võid vajaduste ja soovide kohaselt täiendada. Pea alati meeles ka joomist jooma peab piisavalt ja eriti hästi sobib vesi. 8.Korralik varustus Õige varustuse eest tuleb samamoodi hoolt kanda nagu treeningute eest. Piisavalt peab olema sobivaid jooksu jalanõusid. Korralikud riided erinevate tingimuste jaoks ja head jooksusokid on väga olulised. Ära hoia kokku vales kohas, ostes sobimatuid jalanõusid, odavaid sokke või riideid, mis ei ole mõeldud higiseks treeninguks. Peale trenni kanna hoolt ka oma varustuse eest pese riided ja sokid, puhasta jalanõud porist ja kuivata need toasoojas enne järgmist treeningut. Nii saad sama varustust kasutada pikemaajaliselt. 9.Pane endale realistlik eesmärk Maratoniprojekti alustades mõtle korralikult läbi, mis suunas sa liikuma hakkad. Väga hea eesmärk on näiteks maratoni läbimine, kuid võib seada ka eesmärgiks läbida maraton alla nelja või kolme tunni või isegi kiiremini
(Mis on tromboos, 2016) Tromboos võib kulgeda üksikute sümptomitega või hoopiski ilma vaevusteta, mistõttu viidatakse vahel tromboosile kui „vaiksele“ seisundile. Seetõttu ongi oluline teada tromboosi riskitegureid ja võimalikke sümptomeid. (Tromboos, 2016) 1.2 Südametreening Energiakulutuseks ja südameveresoonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset treeningut (seda nimetatakse ka vastupidavustreeninguks või kestustreeninguks). Aeroobseks treeninguks peetakse tegevust, mille sooritamisel saavad lihased vajaliku energia rasvade ja süsivesikute "põletamisest" lihasrakkudes. Aeroobse treeningu hulka kuuluvad mõõduka intensiivsusega ujumine, suusatamine, rulluisutamine, rattasõit, vesivõimlemine, kepikõnd, uisutamine, jooksmine; elulistes tegevustes kõnd, puude ladumine, lehtede riisumine, akende pesemine, koristamine, lapsega õues müttamine, tantsimine. Aeroobseid ja anaeroobseid harjutusi eristab intensiivsus
VÄLJAK On sätestatud, et väljaku pikkus peab alati ületama laiuse. Samas on rahvusvahelised tähistused alati muutumatud. Klubid peaksid väljakute rajamisel eelistama rahvusvaheliste mängude korral kehtivate mõõtmetega väljakuid: maksimaalselt 110 x 75 m (120x80 jardi), minimaalselt 100 x 64 m (110 x 70 jardi). Mängu huvides tuleks tagada hea ühtlane murukate. Kui väljakut kasutatakse pidevalt igapäevaseks treeninguks, oleks soovitav muru asemel maha panna poorne ilmastikukindel kate.Väravad (laius 7,32 m, kõrgus 2,44 m) asuvad lühemate külgede keskel. Külgjooned on pikemad äärejooned. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks. Mängu alustatakse uuesti küljesisseviskega.Väravajooned ehk otsajooned on jooned, mis asuvad väljaku kummaski otsas ja ühinevad täisnurga all küljejoontega. Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu
On sätestatud, et väljaku pikkus peab alati ületama laiuse. Samas on rahvusvahelised tähistused alati muutumatud. Klubid peaksid väljakute rajamisel eelistama rahvusvaheliste mängude korral kehtivate mõõtmetega väljakuid: maksimaalselt 110 x 75 m (120x80 m), minimaalselt 100 x 64 m (110 x 70 m). Mängu huvides tuleks tagada hea ühtlane murukate. Kui väljakut kasutatakse pidevalt igapäevaseks treeninguks, oleks soovitav muru asemel maha panna poorne ilmastikukindel kate. Väravad (laius 7,32 m, kõrgus 2,44 m) asuvad lühemate külgede keskel. 3 5 3. MÄNGIJATE PÕHIVARUSTUS Mängija kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk, lühikesed püksid, põlvikud, jalanõud, säärekaitsed ja väravavahil kindad.
Väljak On sätestatud, et väljaku pikkus peab alati ületama laiuse. Samas on rahvusvahelised tähistused alati muutumatud. Klubid peaksid väljakute rajamisel eelistama rahvusvaheliste mängude korral kehtivate mõõtmetega väljakuid: maksimaalselt 110 x 75 m (120x80 jardi), minimaalselt 100 x 64 m (110 x 70 jardi). 4 Mängu huvides tuleks tagada hea ühtlane murukate. Kui väljakut kasutatakse pidevalt igapäevaseks treeninguks, oleks soovitav muru asemel maha panna poorne ilmastikukindel kate. Väravad (laius 7,32 m, kõrgus 2,44 m) asuvad lühemate külgede keskel. Äärejooned Külgjooned on pikemad äärejooned. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks. Mängu alustatakse uuesti küljesisseviskega. Väravajooned ehk otsajooned on jooned, mis asuvad väljaku kummaski otsas ja ühinevad täisnurga all küljejoontega
Sportlaste võistlused on toimunud Euroopas palju aega enne seda kui loodi tõste rahvusvahelised liidud. Sportlaste võistlused on olnud Pariisis (1825), Londonis (1840), Brüsselis (1840), New Yorgis (1868), Warssawis (1873), Viinis (1880), Peterburgis (1885) ja Münchenis (1895). Raskuste tõstmise demonstreerimisi tuntakse juba palju varasematest aegadest. Nii oli ka Jekatarina II õukonnas. Vassili Lukin leiutas harjutused topelt sangpommiga füüsilise jõu treeninguks. Ta lõpetas mitte ainult lihtsate harjutuste tegemise, vaid ka lõi kõige raskemad trikid: viskas sangpommid üles ja seejärel püüdis need kinni. Sangpommide massiline kasutus jõutreeningutel Saksamaal toimus tänu Turnerile. Ta lõi spetsiaalsed platvormid need sisaldasid harjutusi erinevate gümnastiliste aparatuuridega nagu liikuvad sangpommid, latid. Kahjuks piirati Turneri ideid 1820. aastate autorite poolt ja
Alguses tee trenni mõõdukamalt, rohkem ja kauem, hiljem kiiremini ja tugevamini. 4. Harjuta võimetekohaselt ja isikupäraselt 5. Õpi õigesti puhkama. Õige puhkamine on sama tähtis, kui õige treening. 4 Mis on treening Sihikindlat tegevust, mis on suunatud organismi võimete tõsmisele ja viib kõrgetele sportlikele saavutustele, nimetatakse treeninguks. Et aga sihikindlalt tegutseda, on vaja tunda kõiki tingimusi ja tegureid, millest sõltub organismi võimete tõstmine. Töö kujundab elundi. Liikumise, töötamise, harjutamise ja mängimise tagajärjel muutub üks või teine tegevus kergemaks ehk suureneb jõud, kõigega tegelemine kestvamaks ehk suureneb vastupidavus, liigutused täpsemaks ehk suureneb osavus. Füsioloogid ütlevad sel puhul, et organism kohaneb tegevusega. Kohanemine tähendab eelkõige ümberkorraldusi
lõõgastuda ning lihaste töö on ökonoomsem ja sooritus paraneb. 4. Kehatemperatuuri reguleerimine on efektiivsem treeningu ajal, kuna soojendusega aktiveeritakse ka higinäärmeid ning seega ei teki trenni ajal kiiresti ülekuumenemist. 5. Treeningu ajal ei teki nii kiiresti hingeldust, kuna soojendusega on paranenud kudede varustatus hapnikuga ja toitainetega. 6. Väldib järsku vererõhu tõusu, kuna soojendusega on süda järk-järgult ettevalmistatud treeninguks 7. Liigesed liiguvad takistusvabamalt ja suuremas ulatuses ning väheneb liigeste naksumine/ragisemine treeningu ajal, kuna suureneb sünioviaalvedeliku ehk nö liigesevõide tootmine ning väheneb liigesevõide viskoossus. 8. Paraneb koordinatsioon ja reaktsiooniaeg läbi närvisüsteemi funktsiooni 2014 Rakvere Ametikool paranemise. 9
· Intervallmeetod: vastupidavuse ringtreening, vastupidavussirkel, lühiaegne intervalltreening; jooks hüpetega, lisaraskustega-, takistusega- ja mäest üles jooks. · Kordus- ja mänguline meetod: tempojooksud, testiharjutused; mängud väikeste rühmadega, treening-võistlusmängud jm. Ohutus eelkõige: Tee alati soojendust. Ära jäta vahele venitus- ja lõdvestusharjutusi. Kasuta kindlasti treeninguks sobivaid jalatseid. Ära püstita ebareaalseid eesmärke, mis võivad sulle pettumuse valmistada. Investeeri kvaliteetsesse spordirinnahoidjasse, kuna ilma korraliku toestuseta treenimine võib tekitada korvamatut kahju rinda toetavatele liigessidemetele. Ära torma, kasuta mõõdukat tempot. Hoia õiget asendit ja rühti kogu treeningu ajal. Ära treeni kui tunned end halvasti. Muuda ja kohanda treeningut. Ära söö ebatervislikult. Joo rohkesti, eriti vett. Rääkimiskatse:
6 Nõuanded, kuidas muuta lihtsamaks endale otsust olla regulaarselt kehaliselt aktiivne: · Leia endale mõttekaaslane, kellega koos alustada ja treenida. Kui Sa seda ei leia, ühine grupiga. · Vali endale selline kehaline tegevus, mis Sulle tõsiselt meeldib. · Püstita reaalsed eesmärgid. Pole vaja alustada suurejooneliste plaanidega, mis ei pruugi õnnestuda. · Leia treeninguks päevaplaanis Sulle sobiv aeg. Mõnedele meeldib alustada päeva treeninguga, teised eelistavad seda tööpäeva lõpul, et vabaneda pingetest ja pühenduda endale. · Katseta mõlemaid variante ja vali sobivam. · Varieeri oma kehalisi tegevusi vältimaks rutiini ja tüdimust. · Jälgi oma edu. Tee märkmeid iga treeningu kohta oma päevaplaanidesse või kalendrisse ja vaata tagasi iga paari nädal tagant, et veenduda oma tubliduses.
treeningurežiimidele, toitumisele, erineva pikkusega puhkepausidele ja tehnika nüanssidele. Füsioloogilised printsiibid näitavad, millel baseeruvad erinevad harjutused, psühholoogilised printsiibid võtavad fookusse seose sportlase ja treeneri koostatud treeningu programmi vahel, taktikalised printsiibid avavad küsimused, kuidas treening valmistab sportlast ette võistlusteks ja kuidas võistlus aitab selgitada plaane edasiseks treeninguks. Väga tihedalt on treeningu ülesehitus seotud koormuse planeerimise printsiipidega. Küllalt sageli koostatakse mahu ja intensiivsuse kombinatsioonid ilma treeningu olemust arvestamata. Organismile omaste bioloogiliste seaduspärasuste alahindamine viib aga treeningu üksikkomponentide ja ülesehituse printsiipide ebakonkreetsusele. Väljapääs olukorrast on nähtavasti selles, et töötatakse välja mõisted ja printsiibid, mis iseloomustavad
14 4. Infosüsteemide andmevaade 4.1Kontseptuaalne klassidiagramm Käesolevas peatükis on toodud kontseptuaalne klassidiagramm ning seada kirjeldavad lausendid. Joonis 5: Spordiasutuseprotsessi kontseptuaalne klassidiagramm 15 - Klient koostab isikukaardi, et käia spordihoones treeningutel. - Klient määrab sobiva treening aja ja treeneri spordihoones treeninguks. - Klient esitab välja valitud treenerile isikukaardi. - Treener aktsepteerib kliendi treening aja ning treeningu. - Klient saab kinnituse treeningajale. 16 4.2. Andmemudel Spordiasutuse andmemudel on järgmine: Joonis 6: Süsteemi andmemudel 17 4.3. Andmeobjektide ja atribuutide semantika PK Primaavõti FK Välisvõti KLIENT KLIENDI ANDMED
Kooliõpetajate seas on Glasseri metoodika positiivset vastukaja leidnud. Selle metoodika rakendamisel tuleb arvestada konkreetsete olude ja suhetega, see on mõeldud õpilaste abistamiseks. Koolieelikute puhul ei saa rakendada esimese faasi kolme esimest sammu. Gordoni konfliktide lahendamise metoodika on välja töötatud õpetajatele konfliktide lahendamise oskuste arendamise metoodika, mida ta ise nimetab õpetajate efektiivsuse treeninguks. Metoodika ise kujutab õpetaja ja õpilase kahepoolse lepingu sõlmimist, mille järgi kõigepealt tuleb ära määratleda õpetaja probleemid, õpilase probleemid ja mõlemat osapoolt puudutavad probleemid. Mida efektiivsemalt töötab õpetaja, seda vähem on probleeme. Hea soovitus Gordoni poolt, mida peaks arvestama ka lasteaia õpetajad on: lasta lapsel oma mured hingelt ära rääkida, kuulata ta lõpuni.
annaabi.ee 
