Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Igal juhul tuleks intervjuuks ette valmistada ning läbi mõlemapoolse meeldiva vestluse anda aimu endast ja oma soovidest ning õppida tundma teist poolt. Tööotsijad kalduvad millegipärast tundma end intervjuul ikka kuidagi ebalevalt, justkui oleksid ülemuse juures ülekuulamisel. Jõua endas selgusele, suhtu intervjuule kutsujasse tõsiselt ning käitu viisakalt! Ära hiline tööintervjuule! Valmista intervjuuks ette! Intervjuule mine kohale üksinda ja viisakalt riides! Mõtle välja küsimused intervjueerijatele! Ole soe, sõbralik ja otsekohene, kuid kõike seda asjakohaselt ja mitte ülepakutult! Tööintervjuule mineja peaks end
Innovatsioon on seotud intellektuaalse omandiga. Loometöö on isiklik tulemus,millele inimesel on ka juriidilised õigused. Intellektuaalse omandi liigid : 1)Autoriõigus kirjandus-,kunsti- ja teadusteos; 2)Autoriõigusega kaasnevad õigused teose esitus,fonogramm,tele- ja raadiosaade jne ; 3)Tööstusomand leiutis, tootearendus,kaubamärk. Intellektuaalset omandit kaitsevad: 1)Põhiseadus; 2)Autoriõiguse seadus; 3)Patendiseadus. TÖÖTURG Koht ,kus kohtuvad tööotsijad ja tööandjad.Tööturu aluseks on asjaolu,et elatise teenimiseks peavad inimesed müüma oskusi, kogemusi ja teadmisi. Tööealine ühiskond jaguneb : 1)Majanduslikult aktiivsed (tööjõud) Töötajad Tööotsijad (isik,kes aktiivselt otsib uut töökohta) 2)Majanduslikult mitteaktiivsed (ülalpeetavad) Õpilased,pensionärid,haiged ja puudega inimesed; laste või haigete eest hoolitsejad,heitunud (isikud,kes on kaotanud usu tööd leida)
kasumi. Kuluefektiivse organisatsiooni juhtimise eesmärk on kasumi suurendamine. (Künnapas 2010) Lähtudes puhtalt kasumi olemasolust- 2012 aasta kasum on märgitud aastaaruandes 122, 7 miljonit saab konstateerida töötukassa kulu efektiivsuse. Eesti Töötukassa kliendiks on vastavalt nende eesmärkidele ühelt poolt läbi töövahenduse organisatsioonid ja teiselt poolt läbi tööotsingunõustamise tööotsijad. Efektiivse ja kliendikeskse töökorralduse rakendamise puhul on teoorias tööotsijad leidnud tööpakkujad ning statistiline tööpuudus väheneb. Töötukassa andmetel oli 2012. aastal keskmine registreeritud töötute arv 42,7 tuhat ehk ligi 22% väiksem kui 2011. aastal. Kui 2011. aasta viimases kvartalis moodustas registreeritud töötute arv 59% kõigi töötute arvust, siis 2012. aasta lõpus oli see osakaal 61%. Keskmiselt oli kuu jooksul arvel 48,1 tuhat töötut ehk 21% vähem kui 2011. aastal.
Võrdle töö- ja kaubaturgu (turul olijate järgi) Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum
Mida parem on sinu haridus seda paremad võimalused on sul edukalt läbi lüüja. Ka mina tahan, et mul oleks võimnalukult hea haridus, sest siis on paremad võimalused töökohaga. Info on meie kõigi elus väga tähtis, kuna selle kaudu saame teada mis maailmas toimub. Infot levitavad: ajalehed, ajakirjad, televisioon, internet ja raadio. Igale inimesele peaks olema info kätte saadav. Tööturg on väga tähtis kõikidele inimstele, kes töötavad. Tööotsijad pakuvad oma tööjõudu ehks oskusi ja teadmisi, tööandjad aga töökohti. Töödurul heaks läbilöögiks on see, kui sa oskad rääkida paljusid keel ja sul on hea haridus. Selleks ,et elus ola edukas ja seda endale lihtsmaks teha, peaks iga inimene ennast tundma. Ma ei väida, et see ongi edukuse võtmeks, kuid suurt osa sellest omab kindlasti. See vajab küll aega ja thatmist, kuid tsaub kogu vaeva hiljem mitmekordselt.
Vältimatu sotsabi saavad aga kõik Eestis viibivad isikud. Vaesus ressursside puudus v nappus. Abs vaesus in tulu jääb alla riiklikult kehtestatud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suht. vaesus in. elatustase on allpool keskmist e. teised elavad temast jõukamalt. TÖÖTURG teadmised, oskused ja anne on väärtused vaid siis, kui neid rakendada. Ühiskond jaguneb: 1)tööjõuks: palgatöölised mittepalgalised, tööotsijad 2)ülalpeetavateks: pensionärid, õpilased, täiskasvanud õppijad, heitunud (need, kes on kaotanud usu tööd leida). EL-s on tööealine elanikkond vanuses 15-64, Eestis aga 15-74. Tööpuudus tekib siis, kui pakkumine ületab nõudluse. Kasvab maj.languse tingimustes. Peatub ka palgatõus v langeb maj. Tööhõivepoliitika Valitsuse peamised ül-d on tööpuuduse ennetamine ja tööpuuduse tagajärgede kõrvaldamine. Passiivne polit tegeletakse peamisel tagajärgedega; Aktv. polit
tase. Majandustsükli faasid 1. Buum õitseng 2. Majanduselangus 3. Majanduskriis depressioon 4. Majandustõus Buum Majandustsükli tipus areneb majandus hoogsalt. Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on madal, peaaegu kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja eratarbimine on väga kõrged. Nõudluse surve tõstab hindu, seega on tõenäoline inflatsioonioht. Majanduslangus ehk Majanduslanguseks peetakse rohkem kui kahe kvartali kokkutõmme pikkust sisemajanduse kogutoodangu langust. Tootmine väheneb, töökohti koondatakse, tarbimine väheneb. Majanduslangused kestavad tavaliselt 6 18 kuud
· Looduskatastroofide järgi SKT kasvab. SKT- arvutamine Tootmise meetid (kogu toodangu arvutamine) Tarbimismeetod · Eratarbimine · Investeeringud · Valitsuskulutused · Netoeksport Sissetulekumeetod · Palgad · Kasumid · Maksud · Amortisatsioon Majandustsükli faasid: · Buum- Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on madal, peaaegu kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja eratarbimine on väga kõrged. Nõudluse surve tõstab hindu, seega on tõenäoline inflatsioonioht. · Majanduslangus- Majanduslanguseks peetakse rohkem kui kahe kvartali pikkust sisemajanduse kogutoodangu langust. Tootmine väheneb, töökohti koondatakse, tarbimine väheneb. · Majanduskriis- Tehased toodavad alla võimsuse ja tööpuuduse tase on väga kõrge, siis majanduskasv pidurdub ja SKT võib väheneda
10. Leibkond sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased 11. Toimetulekupiir valitsuse poolt kehtestatud väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla 12. Toimetulekutoetus abiraha, mida riik maksab, et aidata abivajaja toimetulekupiirile 13. Tööturg süsteem, kus ühed (tööotsijad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti 14. Töövõtja isik, kes nõustub tegema mingit tööd pakutud tingimustel 15. Tööandja ettevõte või asutus, kes pakub töövõtjale palgalist tööd 16. Tööpuudus tekib, kui tööotsijaid on rohkem kui saadaolevaid töökohti 17. Töötu (lisaks: töötu õigused!) - inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid ei leia seda, on töötu
koolitust töö vaid pooled. Näiteks on mitmest suust kuulda, et Eestis on puudus IT-meestest ja kohe oleks vaja 1000 spetsialisti. Kuid kas riik ka ise midagi selleks teeb, et selle erialaga inimesi juurde toota? Oletame, et olete koondatud. Te seate sammud töötukassasse, teil mõlgub meeles plaan õppida ümber IT-inimeseks, sest teie senisel erialal kriisi ajal tööd ei leia. Suure tõenäosusega teie plaan ei teostu, vähemalt töötukassa abiga mitte. Tööotsijad kurdavad, et töötukassa kaudu õpet saada on väga raske, eriti hull on lugu, kui tahad õppida lausa uut ametit, mille kohta sul varasemast ei haridust ega töökogemust ette näidata pole. Arvatavasti ütleks siinkohal mõni IT-guru, et sellisest ümberõppijast korralikku arvutiasjatundjat ei saakski ja selleks on vaja ikka kõrgkoolis õppida, ent siiski. Ei koosne ju IT-meeskonnad ainult tipp-programmeerijaist, ka asutuste-firmade võrke-servereid tuleb
arvukaid põllumajanduse ja toiduainetetööstuse ettevõtteid. 2000. aastal ulatus tööpuudus 12,5%-ni, kuid hakkas seejärel üpriski kiiresti vähenema. Praeguseks on tööpuudus Eestis langenud allapoole 8% ning lähiajal muutust selles liikumises oodata ei ole. Nagu ka mujal maailmas, on Eestis töö leidmisega raskusi noortel. Eesti puhul on probleemiks ka keeleoskus, mistõttu Kirde-Eestis ja venekeelse elanikkonna seas on tööpuudus märgatavalt kõrgem muu Eesti omast. Kuna tööotsijad on viimastel aastatel liikunud enam võimalusi pakkuvatesse linnadesse, on linnades (sh Tallinnas) tööpuudus hakanud kasvama, samas kui maapiirkondades on see vähenenud. Küllaltki märgatav osa väikeasulate töötajaist ehitajad, teetöölised ja metsamehed töötavad hoopis teistes piirkondades kui nad elavad. Varasem meeste oluliselt kõrgem tööpuudus on vähenenud, kuna kiiresti kasvav ehitus ja teede rajamine pakub rohkelt tööd endistele põllumeestele ja maaparandajatele.
on tänapäeval saanud heakorra insener. Ilusa ja alguses paljulubava nime taga peitub siiski see sama koristaja. Ainuke vahe on see, et tänapäeval nõutakse ka koristajalt keskharidust või isegi kõrgemat õpet. Kas tõesti on koristamine muutunud tänapäeval kõrgtehnoloogiliseks toiminguks mille jaoks on vaja kõrgelt haritud inimese oskusi? Seoses utoopiliste nõudmistega lihttöölistele, jäävadki paljud tööotsijad tööta, kuna neil ei ole ette näidata midagi muud peale põhiharidust tõendava dokumendi. Isegi, kui nad on tegelikult töötanud aastaid antud ametikohal, neil on tohutu tööstaaz aga puudub vastav haridus. Samas võib paralleele tõmmata vastupidiselt. Väga paljud töökuulutused nõuavad tööstaaziks vähemalt viis aastat. Aga kuidas saab kooli äsja lõpetanud nooruk tööstaazi kui tal pole võimalust tööle pääseda? Kui tal on soov töötada
avatud suhtlema kõigiga neil puuduvad eelarvamused. Samuti võivad need lasteaialapsed kooli minnes osata peale eesti ja inglise keele ja juba rühmakaaslase emakeelt. Keelekümblust arvatakse olema palju tõhusam viis keele õppimiseks kui kindel kindlatel kellaaegadel toimuv koolitund. Venelaste osakaal kasvab meie riigi rahvastikus, mistõttu on väga tervitatav kui nii eesti kui ka vene noored oskaksid üksteisega suhelda mõlema emakeeles, sest hetkel on probleem, et noores tööotsijad ei saa hakkama vastavalt siis eesti või vene keeles suhtlemisega, mistõttu paljud uksed jäävad neile kinni. Igal lasteasutusel on omad väljakutsed, mida ei saa jätta lahendamata, sest niimoodi võivad need hakata lapsi kahjustama. Mitmekultuurilises lasteaias võib esimesena välja tuua keelebarjääri, sest tavaliselt ei mõista teisest kultuuriruumist tulnud laps siin eesti keelt või laialt kasutatavat suhtluskeelt inglise keelt. Seetõttu tekib õpetajal uus küsimus ehk kuidas
valdkondi, näiteks rauasulatust. Laienes klaasi ja seebitootmine. Eriti mõjutas Inglismaa majandust aga kalevitööstuse areng, mis suurendas järsult nõudmist lambavilla kui kalevi tooraine järele. Paljud feodaalid tegid oma põldudest lamba kasvatuseks karjamaad. Soa maata jäänud talupoegi asus tööle manufaktuuridesse. Külades oli tööjõu ülejääk. Asuti rändama üle Inglismaa, et leida tööd. Aega mööda muutusid sellised tööotsijad kerjusteks ja varasteks. Kuningas võttis nende vastu tarvitusele karmid abinõud. Vargaid peksti, lõigati kõrvu ja kolmandat korda tabatuna hukati. Henry VIII Ligi 40 aastat Inglismaad valitsenud Henry VIII jätkas oma isa Henry VII poliitikat kuningavõimu tugevdamisel. Henry VIII saavutus sellise võimutäiese, et võis saata tapalavale igaühe, kes julges talle vastu hakata. Henry VIII õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renessansskultuurist. Konflikt paavstivõimuga.
Intellektuaalse omandi kaitse: Põhiseadus Autoriõiguse seadus Patendiseadus Kaubamärgiseadsu Tööstusdisaini kaitse seadus Loomemajandus ühendab kultuuri ja ettevõtlust, mis teenib kasumit intellektuaalse omandi loomisel ning kasutamise kaudu. Tööturg kuht, kus kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine Tööhõive riigisisene näit töötajatest ja ülalpeetavatest Tööealine elanikkond: Tööjõud o Töötajad o Tööotsijad Ülalpeetavad Tööpuudus töökohti pole Tööjõupuudus spetsialiseerinud inimesi pole Tööränne rändevorm, mille tulemusena inimesed lähvad tööle teise regiooni või riiki Tööhõivepoliitika Aktiivne riik tegeleb tööpuuduse põhjustega Passiivne - riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega Töpuudusevastased meetmed: Töökohtade loomine Koolitusprogrammid Hädaabitööd Sotsiaaltoetused
tööd ja on valmis töö leidmisel kohe ka tööle asuma, klassi tseeritakse Complete Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite kohaselt heitunud isikuks. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 3 Mittevabatahtlik ehk sunnitud töötus on olukord, kus tööotsijad võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad edasi parema palga ja tingimustega töökohta. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 4 Heitunud ja „mustalt“ töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True
Leedus on pea samaks jäänud - 15,4% ka 2011.a s.h. 20-24 aastaste noorte segmendis on see 31,7%. Töötute hulga olulisim määraja oli majanduslangus. Märgatavat mõju tööjõuturule (oskustööliste ja spetsialistide puudus) on varematel aastatel avaldanud arvukas, peamiselt 25-35-aastaste inimeste suundumine tööotsinguile välismaale (eelkõige Ühendkuningriiki ja Iirimaale), mis sai võimalikuks peale Leedu liitumist Euroopa Liiduga. Samas on märgatav tendents, mille kohaselt paljud tööotsijad naasevad tagasi kodumaale. Valitsus töötab välja meetmeid, millega tööjõu lahkumist pidurdada ja leedulasi kodumaale tagasi meelitada. Koostas: Tanel Sagur PM2
selle lähedal." TÖÖTURG 1) Töötuse tagajärjed indiviidi ja riigi tasandil Töötuse tagajärgedeks indiviidi tasandil on teenimata sissetulek, elukvaliteedi langus, tarbimisharjumuste muutused, psühholoogilised mõjud, stress. Töötuse tagajärjeks riigi tasandil on tootmata jäänud toodang, teenimata sissetulek, saamata maksutulu, nappide ressursside raiskamine. Ideaaliks oleks rakendada tööle kõik tööotsijad neile kõige sobivamal ametil sellisel viisil kujuneb majanduse kogutoodang kõige suuremaks. 3) Tööturu olulisus majandusteoorias (1) tööturul toimuv mõjutab otseselt majanduses valitsevat hinnataset (ja vastupidi) (2) läbi tööturu toimub majanduse kohanemine sokkidega (3) tööturu seisund on oluliseks komponendiks majanduse pikaajalises kasvus Majanduse kriisiga kohanemine saab peamiselt toimuda kas läbi hindade (sh palkade) või tööturu.
NB! Ei loeta tööjõu kooseisu. Töötus täieliku tööhõive korral (U(U*)) töötus töötus siis, siis kui kõigil, kõigil kellel on vajalikud oskused ja kes tahavad ka töötavad. Töötaoleku määr U leitakse: U = Töö Tööotsijad t ij d / (Tööt (Töötajad j d + Töö Tööotsijad) t ij d) 19 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Loomulik töötaoleku määr Täieliku tööhõive
vaesus – olukord, milles inimesel puuduvad vahendid lihtsaima toidu, rõivaste ja eluaseme muretsemiseks sotsiaalkindlustus - riigi sotsiaalse suunitlusega maksed, mille suurus sõltub tööandja ja töövõtja tehtud sissemaksetest sotsiaaltoetus – riigi või kohaliku omavalitsuse väljamakse, mis ei sõltu sissemaksetest ja antakse puudust kannatavatele või sotsiaalses riskiolukorras inimestele nt. toimetulekutoetus, puuetega inimeste toetus, lapsetoetus tööturg - süsteem, kus ühed (tööotsijad) pakuvad oma tööjõudu, teised (tööpakkujad) aga töökohti brutopalk - väljateenitud palk, millelt maksud ei ole veel maha arvatud netopalk – kättesaadav tasu, millelt on maksud maha arvatud investeering – kapitalipaigutus, mille eesmärgiks on kasu saamine tulevikus
kasutatakse: o infolehti ja bülletääne, o elektroonilist infot ja o andmepanku 9. Organisatsiooni sisene -ja väline värbamine ning nende eesmärk Organisatsioonivälised värbamise allikad: o Koolide lõpetajad o Organisatsiooniväline reserv (sh. endised töötajad, eelmistes konkurssides osalenud isikud) o Teiste organisatsioonide töötajad (nt. konkurentide töötajad) o Registreeritud ja registreerimata tööotsijad o Sobivaima ametikoha otsijad (isikud, kes püüavad leida oma võimetele ja ootustele sobivamat ametikohta) Organisatsioonivälise värbamise vahendid: o Reklaam o Tööturuametid o Töölaadad o Praktika ja internatuur o Personalifirmad o Organisatsiooni oma töötajate soovitused Personali värbamise alternatiivid: o Ületunnitöö o Allhanked o Töötajate rentimine 10
Kommertspangad Hoiused, laenud, intress e kasvik 2. TÖÖTURG 2.1. Tööturg Mitterakendatud teadmised, oskused ja kogemused EI TEENI tulu! Teadmusühiskonnas füüsilise töö tähtsuse vähenemine Tööealine elanikkond (Eestis 15-74) o ,,professionaalne õppija" inimesed on tihti liiga pikalt ülikoolis Majanduslikult aktiivsed (tööjõud) o Töötajad ja tööotsijad Majanduslikult mitteaktiivsed o Õpilased, pensionärid, hooldajad, emapuhkusel olev, heitunud (ei ole tööd ja enam ei taha otsida ka) Töötu o On ilma tööta o Töö leidmisel valmis kohe tööle asuma o Otsib aktiivselt tööd o Vaeghõivatu inimesel on töö, kuid tahab rohkem Tööhõive määr hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus
Peamised makromajandusnäitajad 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 SKP (kasv %) 3,1 2,1 1,2 0,8 2,3 1,2 2,0 1,9 0,4 Tarbimise kasv (%) 2,7 2,6 2,2 2,2 2,3 2,1 2,2 2,3 1,1 Ettevõtete investeeringud, 5,2 1,9 -2,9 0,4 4,7 3,6 2,1 (kasv %) Inflatsioon (%) 1,2 1,4 2,3 2,2 2,3 1,9 1,9 1,6 3,2 Töötus (tööotsijad), % 10,3 8,8 8,7 9,4 10,0 9,9 9,1 8,3 7,8 Eelarve puudujääk (% SKP-st) -1,3 -1,4 -3,1 -4,1 -3,7 -2,9 -2,3 -2,7 -3,4 Avaliku sektori võlg (% SKP- 57,3 56,8 59,1 63,7 65,5 66,6 64 63,8 68 st) Eksport (kasv %, võrreldes 12,6 1,6 1,9 -2,5 3,1 3,1 4,8 2,6 -0,2 eelmise aastaga) Import (kasv %, võrreldes
Organisatsioonisisesed värbamise allikad: Töötajate edutamine Üleviimine Taandamine Organisatsioonisisese värbamise vahendid: infolehti ja –bülletääne, elektroonilist infot ja andmepanku. Organisatsioonivälised värbamise allikad: Koolide lõpetajad Organisatsiooniväline reserv (sh. endised töötajad, eelmistes konkurssides osalenud isikud) Teiste organisatsioonide töötajad Registreeritud ja registreerimata tööotsijad Sobivaima ametikoha otsijad Organisatsioonivälise värbamise vahendid: Reklaam Tööturuametid Töölaadad Praktika ja internatuur Personalifirmad (omavad andmebaasi, millele on ligipääs vaid andmebaasi klientidel. Organisatsiooni oma töötajate soovitused 10. Organisatsiooni sisene -ja väline värbamine ning nende eesmärk Organisatsioonisisese värbamise eesmärgiks on leida töötaja juba olemasolevast personalist.
soovivad, muidugi juhul, kui seda lahkudes juba ei põhjendatud. Võib-olla peaks leidma juhtkonda uusi inimesi uute mõtete ja uute ideedega. Keegi ei taha ju oma firmat kergekäeliselt põhja lasta. Võib ju olla olukordi, kus viga ei ole suur, on ainult mõngingad probleemid juhtimises ning õigete inimeste palkamisel võib kõik paremuse poole liikuda. Võib saada päästa veel firma pankrotist. Stabiilne organisatsioon on kindlasti meelepärane koht, kuhu tööotsijad pöörduvad, sest nad on peamiselt kindlad selle organisatsiooni töötulemustes. Peamine ettevõtte edukus peitubki juhtkonnas. Kui juht või juhid suudavad muuta töökeskkonna töötajatele meelepäraseks, siis seda kindlasti hinnatakse nii töötajate kui ka rahulolevate klientide poolt. Ning mis on ettevõtte peamine mõte, et neil oleksid rahulolevad töötajad ja kliendid. Peamised motivaatorid ongi ettevõtte juhid, nende otsused ning ideed,
.............................................................. 7 Kokkuvõtlik Eesti tööturu ülevaade........................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Viited.................................................................................................................... 10 Üldine Tööturu mõiste Tööturuks nimetatakse süsteemi, kus ühed (tööotsijad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti. Tööturgu võib vaadata kui kaubaturgu, kus nõudluse tekitajaks on ettevõtja ja pakkujaks palgatöötaja. Tööturg ja kaubaturg on tihedalt omavahel seoses. Kellest ja millest koosneb tööturg Tööturuga seotud mõiste puudutab vaid tööealist rahvastikku. Statistikas arvestatakse tööealise rahvastikku hulka kõik 15–74-aastased inimesed. Tööealine rahvastik omakorda jaguneb kaheks: 1
2006 Eesti Maaülikool seetõttu kannatavad vähemrahvuslased sageli ebasobivate elamistingimuste all(Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007). Tööturul on vanuseline diskrimineerimine väga levinud. Diskrimineeritakse vanu inimesi kui ka noori. Ükski vanuseline piirang, mis ei tulene eriseadusest, ei ole õigustatud, kuid siiski koheldakse sageli tööotsijaid töökonkursil ebavõrdselt ning tööotsijad on oma sobimatu vanuse tõttu töökonkursist välja langenud. Vanuse tõttu ärapõlatud ehk ebavõrdselt koheldud kandidaadil on töölepingu seaduse 10 . paragrahvi kohaselt õigus nõuda tööandjalt tekkinud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, kuid mitte töölepingu sõlmimist. Tänapäeval on paljudes Eesti töökuulutustes vanusepiirang välja toodud. Põhjusi, miks vanus kuulutuses ära tuuakse, on mitmeid
1617-aastane töötu seadusi, va seadustest kehtiv töötasu osaleb avalikus töös kuni 7 tulenevad erijuhud alammäär tundi päevas ja kuni 25 tundi nädalas Koolitus võib kesta kuni 1 Tööturukoolitust aasta. Osa võivad võtta töötud tellitakse haridus- ja tööotsijad. Omandatakse või asutuselt, juriidiliselt Koolitusele arendatakse ameti- või muid isikult ja füüsilisest 12112 oskusi, mis soodustavad isiku isikust ettevõtjalt, suunatud töölerakendumist kellele on väljastatud koolitusluba.
Kaaskirja kirjutamisel on mõistlik pidada silmas seda, kellele kaaskiri on suunatud ja milline informatsioon on lugejale oluline. Hoolikalt valitud kaaskirja sisu aitab kindlasti kaasa intervjuule saamisele. Niiet pliiats kätte ja nupp tööle! 1.2. 5 lauset, millega lõpetada kaaskiri ja jääda silma 27. juuli 2015 Autor: Liina Puusepp Tööle kandideerimise protsessis on üha tähtsamaks dokumendiks muutumas kaaskiri, mille kirjutamist paljud tööotsijad pelgavad. Enne kui asutakse CV-d lugema, võtab enamik tööandjaid esimesena ette hoopis kaaskirja. Kaaskirjast saadud emotsiooni ja kasuliku info põhjal tehakse kandideerijate hulgast esimene kiire valik. Seejärel alles tutvutakse põhjalikumalt kandideerijate CV-dega ning kutsutakse huvipakkuvamad kandidaadid ka vestlusele. Kaaskiri peab võtma lühidalt, kuid tabavalt kokku, miks just sina sobid uuele töökohale kõige paremini. Lisaks
tööealiseks elanikkonnaks inimesi vanuses 15-64a. tööealine elanikkond jaguneb:maj aktiivsed e tööjõud(töötajad,tööotsijad),maj mitteaktiivsed e ülalpeetavad;heitunud-need,kes on kaotanud usu leida tööd;tööpuudus-olukord,kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus;tööjõupuudus- olukord,kus tööjõu nudlus on suurem kui tööjõu pakkumine;eestis on struktuurne tööjõupuudus-
VII Personali värbamise ja valiku protsess, allikad, meetodid, töölevõtu intervjuu Personali värbamise protsess: 1)värbamisstrateegia väljatöötamine: ·ettevalmistus vajaduse fikseerimine, töö analüüs, ametijuhendi ülevaatamine, professiogrammi koostamine 2)allikate valik: ·organisatsioonisisene (edutamine, üleviimine, taandamine, tagasiastumine, vallandamine); ·organisatsiooniväline (koolide lõpetajad, teiste org. töötajad, tööotsijad, tööbürood, personaliotsingufirmad); 3) värbamise plaan; 4)aeg, koht Värbamise meetodid: ·kuulutus; ·arvutivõrgud; ·firmade ühinemised; ·lahtiste uste päevad; ·töölaat; ·internatuur; ·oma töötajate soovitused. Konfidentsiaalsus peab olema tagatud!!! Hankimise protseduurid - tulevikku suunatud inimressursi planeerimine - töökoha kirjeldus ettevalmistus - töötajatele esitatavad nõuded - reklaamkuulutus - konsulteerimine personali infopanga omanikuga otsingud
kohe ka tööle asuma, klassifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite kohaselt heitunud isikuks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Heitunud isikute hulka loetakse need isikud, kes on loobunud edasistest tööotsingutest, kuna nad on kaotanud igasuguse lootuse tööd leida. Küsimus 3 3 Mittevabatahtlik ehk sunnitud töötus on olukord, kus tööotsijad võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad edasi parema palga ja tingimustega töökohta. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kirjeldatu vastab pigem vabatahtliku töötuse tunnustele. Küsimus 4 Heitunud ja ,,mustalt" töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Töötuse määr väljendab töötute osakaalu majanduslikult aktiivsest rahvastikust. Heitunud kuuluvad aga majanduslikult
b. Matilde (77): üksik pensionär, kellele on jäänud Nõukogude ajast 100- ruutmeetriline korter Tallinna kesklinnas c. Kärt (29): abielus, kolme väikelapse ema, kodune, elab vanematelt päranduseks saadud eramus Pärnus, hariduselt pedagoog d. Siiri (45): lahutatud, töötab müüjana, elab 2-toalises korteris Tartus; poeg Juss õpib ülikoolis tasulisel kohal, ei tööta, üürib omaette korterit 95) Põhimõisted: a. Tööturg süsteem, kus ühed (tööotsijad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti b. Tööjõud isik, kellel on teadmised ja oskused mingi töö tegemiseks c. Tööpuudus olukord, kui töötajaid on rohkem kui saadaolevaid töökohti d. Tööjõupuudus olukord, kui pakutavat tööd on rohkem kui inimesi, kes tahaksid ja oskaksid seda teha e. Tööandja isik, kes pakub tööd f. Töövõtja isik, kes töötab tööandjalt saadud ametikohal g
maks (aktsiisimaks) Otsene maks sissetulekutelt makstav maks (tulumaks, sotsiaalmaks) Maksusüsteemid proportsionaalne maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaolistelt kehtiva protsendiga progressiivne maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele regressiivne maksumäär alaneb tulude suurene Tööturg ja hõive tööturg töötajad ja tööpakkujad tööjõud tööealine elanikkond, töötajad (palgatöötajad, mittepalgalised töötajad) + tööotsijad (töötud, kes soovivad leida täis-, või osaajaga tööd) majanduslikult aktiivsed hõivatud e momendil töötavad + töötud e töötukassas töötuna registreeritud majanduslikult mitteaktiivsed ehk ülalpeetavad- pensioniealised, õpilased, täiendõppel täiskasvanud, laste või teiste pereliikmete eest hoolitsejad, haiged või puudega inimesed, heitunud tööhõive - inimeste hõive riigi majanduses. tööpuudus olukord, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus
-24. eluaasta. 25.-44. eluaasta kulub stabiliseerumisele ning sealt edasi toimub saavutatu säilitamine.2 Haridusvalikuid on alati tehtud lähtuvalt erinevatest väärtustest. Valitakse sissetuleku alusel, vanemate eriala järgi või sellejärgi, mida teha meeldib. Otsustusvõimetud inimesed valivad juhuslikult või lähevad kaasa üldise vooluga. Tööturul on inimesi, kes on omandanud isegi magistrikraadi, kuid CV-sse ei ole märkida ühtki töökogemust. Kui sellised tööotsijad esmakordselt lähevad intervjuule, on nad üsna enesekindlad ning ambitsioonikad. Omades diplomit arvatakse, et võib küsida kõrget palka oma kõrgete teadmiste eest. Ilma varasemate kogemusteta ei soovita tööle võtta töötajaid, kes hakkavad vastu võtmaolulisi otsuseid, sest selleks on vaja kõhutunnet ning eksimiskogemusi. Selleks, et end oma valdkonnas üle töötada, tuleb alustada madalamalt. Palgaläbirääkimiste uks on avatud kui end asendamatuks töötada.3 1 http://www
Suremise mõjutamine arstiabi kvaliteet ja kättesaadavus, Asustuse areng Linnade kasv linnastumine Eeslinnastumine inimesed hakkasid elukohana eelistama enam väiksemaid asuladi Vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse Vaiksemad linnad ja asulad kasvavad kokku moodustades linnastuid ehk aglomeratsionne Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinna ehk megalopolis Ülelinnastumine maalt saabuvad tööotsijad, kellel pole kuskil elada ja asuvad elama slummidesse Linnade laienemine ja sisestruktuur Kesklinn ärila, ülekaalus kaubandus ja kontoripinnad Üleminekupiirkond agul, segahoonestus,soositud elamispiirkond Vana tööstuspiirkond 19.20 saj tööstus või ladude piirkond Madala maksumusega elurajoonid Kõrge maksumusega elurajoonid Uuskeskus Uus tootmise piirkond Uus(raske) tööstuspiirkond Vanad ja uued keskklassi elamurajoonid
· See vastab enam-vähem tänasele tööturule sisenejate hulgale, kuid potentsiaalsete töötegijate arv hakkab prognoosiperioodi lõpul vähenema. 2. Töökuulutused 2.1 Töövahendusportaalid Töövahendusportaalid on töökuulutusi ja tööotsijaid vahendavad interneti keskkonnad. Tuntumad ja enam kasutatavamad on Eestis CV keskus ja CV- online. Töövahendportaalide eesmärk on kokku viia tööotsijad ja tööandjad, kes otsivad endale töötajaid. See on kõige kiiremini ajas muutuv töövahendus keskkond. 2.2 Tööjõu nõudlus ja pakkumine Tegevusalad (elukutsed) , mille järgi oli 2007. aastal kõige suurem nõudlus. Tabel 1. Tegevusala Tööpakkumisi Töösoove Müüjad, müügiesindajad 3884 7377 Abilised, koristajad 2488 5210 Liinitöölised, pesijad 1720 9155
tootmistegurid (maa, töö ja kapital) oleksid täielikult rakendatud. Juhul kui lähteandmed on kättesaadavad, saab potentsiaalse SKP hindamiseks kasutada alltoodud seost: Q* =F(toodang; tunnid; töötajad; elanikkond) Nominaalne SKP arvutatakse igal aastal kehtivates hindades. Reaalne SKP arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P <-> Y = PQ , kus, Y nominaalne SKP, Q reaalne SKP, P - hinnaindeks. Töötaoleku määr U leitakse: U = Tööotsijad / (Töötajad + Tööotsijad) Töötaoleku ja SKP kasvu seostatakse Okun'i valemi abil: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kus, Q* - potentsiaalne SKP, Q - tegelik SKP, U - töötaoleku määr, U* - töötus täielike tööhõive korral e. loomulik töötaoleku määr. SKP, inflatsiooni ja töötaoleku omavaheline seos: Monetaarpoliitikat viib Eestis ellu RIIGIPANK. SKP arvutamisel tootmise meetodil leitakse tegevusalades toodetud
olukorra parandamiseks ja töötuse vähendamiseks. Kuna selle teema kohta leiduvaid raamatuid on väga vähe, leidsin ma kõige värskemat materjali ja informatsiooni ajalehtede artiklitest ning internetist. MÕISTED JA ANDMEALLIKAD Tööturg on abstraktne turg, kus saavad kokku töö otsija ja töö pakkuja. Tööturul on kaubaks tööotsija oskused teha teatud tööd ja töö, mida teha vaja on. Tööturg on tasakaalus, kui kõik tööotsijad leiavad meelepärase töö ja kõik tööpakkujad leiavad vajaliku töötaja. Sellist olukorda ei eksisteeri praktiliselt kunagi. Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. Töö- ja tööjõupuudus võivad esineda ka samal ajal osa tööotsijaid ei leia tööd ja osadele töödele ei leita töötajaid. Sellist olukorda nimetatakse struktuurseks tööpuuduseks.
Tagasiastumine, Erruminek, Vallandamine & nn. alternatiivne värbamine: ületunnitöö, allhanked ja töötajate rentimine. Organisatsioonisisese värbamise vahendid: Töökohtade pakkumine, Töökohtade omandamine Personali organisatsiooniväline värbamine - allikad põhinevad peamiselt: koolide lõpetajad, organisatsiooniväline reserv sh. endised töötajad, teiste organisatsioonide töötajad, registreeritud tööotsijad registreerimata tööotsijad Koolide lõpetajad - + töötahe, teadmised, uued ideed, ...vajavad väljaõpet, puudulikud kogemused, madal lojaalsus NB! Suhted ülikoolidega noored spetsialistid; praktikandid (kahepoolselt kasulik koostöö) Organisatsiooniväline reserv sh. endised töötajad, eelmistel konkurssidel osalenud + teatud/tuntud, madalamad kulud Teiste organisatsioonide töötajad (vahel ka valik klientide seast ) + tunnevad turgu, teadmised tegevusharust, sidemed/tutvused, ebalojaalsus. NB
alternatiivne värbamine: ületunnitöö, allhanked ja töötajate rentimine. Organisatsioonisisese värbamise vahendid: Töökohtade pakkumine, Töökohtade omandamine Personali organisatsiooniväline värbamine - allikad põhinevad peamiselt: koolide lõpetajad, organisatsiooniväline reserv sh. endised töötajad, teiste organisatsioonide töötajad, registreeritud tööotsijad registreerimata tööotsijad Koolide lõpetajad - + töötahe, teadmised, uued ideed, ...vajavad väljaõpet, puudulikud kogemused, madal lojaalsus NB! Suhted ülikoolidega noored spetsialistid; praktikandid (kahepoolselt kasulik koostöö) Organisatsiooniväline reserv sh. endised töötajad, eelmistel konkurssidel osalenud + teatud/tuntud, madalamad kulud Teiste organisatsioonide töötajad (vahel ka valik klientide seast ) + tunnevad turgu, teadmised tegevusharust, sidemed/tutvused, ebalojaalsus. NB
Majandustsükkel näitab majandusaktiivsuse muutusi ajas, mille tulemus on erinev toodangu, töötuse ja hindade tase. Faasid 1)Buum õitseng 2)Majanduselangus 3)Majanduskriis depressioon 4)Majandustõus 28. Majandustsükkli faaside tunnused Faaside tunnused Buum: Majandustsükli tipus areneb majandus hoogsalt. Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on madal, peaaegu kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja eratarbimine on väga kõrged. Nõudluse surve tõstab hindu, seega on tõenäoline inflatsioonioht. Majanduslangus ehk kokkutõmme: Majanduslanguseks peetakse rohkem kui kahe kvartali pikkust sisemajanduse kogutoodangu langust. Tootmine väheneb, töökohti koondatakse, tarbimine väheneb. Majanduslangused kestavad tavaliselt 6 18 kuud
EURES) poliitilised eesmärgid sarnanevad tööjõu liikuvuse valdkonnas Euroopa Sotsiaalfondi eesmärkidega, mis tähendab, et mõlema ELi fondi nõutava vastastikuse täiendavuse saavutamine on keeruline. VIII. Kontrollikoda vaatas läbi 23 EURESe projekti, mida juhiti piiriülese partnerluse projektidena ja mis said toetust Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist. Kontrollikoda leidis, et vähestel projektidel olid kindlaks määratud tulemused (nt tööotsijad leiavad tööd) ning et projektide järelevalve puudused põhjustasid nende suutmatuse programmi tasandil väljundit ja tulemuste kohta teavet koguda. IX. Euroopa tööalase liikuvuse portaal on ELi tasandil peamine tööjõu liikuvuse hõlbustamise vahend, kuid sellel on märkimisväärseid probleeme – muu hulgas seetõttu, et märkimisväärset osa liikmesriikide avalike tööturuasutuste vabade töökohtade kuulutustest ei avaldata EURESes
suudetud toota massimoes riideid vajalikus koguses ja kõrged hinnad andsid tööstusele võimaluse kontrollida tarbijate nõudlust. Eestis toimus sotsiaalne ebavõrdsus, inimesed kes olid kõrgema sotsaalsetasemega, said moega kaasas käija, kuid kes olid alla normi, nende jaoks oli moega kaasas käimine justkui unistus. Huvitav fakt on see, et kes ei saanud moega kaasas käija, ei saanud ka tööintervjuule. Töö ja mood käisid käsikäes. Minnes töövestlusele pidid olema tööotsijad maitsekalt riides.Kuid seda ei saanud probleemiks pidada, et vaesemad on kodused, kuna nende põhiliseks tööks jäi koduperenaise roll ja lastekasvatamine. Kodu peeti teisejärguliseks, sest meedia keskendus enamjaolt tööle ja üldse avalikule sfäärile, kuid kodu oli ideoloogiliselt siiski õiget meelsust vajav koht, kus nõukogude inimene käis pigem taastumas, et pühendada veelgi innukamalt kommunismi ehitamisele
leidnud tööpuuduse langus, mis on seotud mitte niivõrd hõive suurenemisega, kui töötute liikumisega mitteaktiivsusesse. Eesti tööturul võib välja tuua mitmed riskirühmad, kellel tööturule integreerumine on ühel või teisel põhjusel raskendatud. Nendeks on noored, pikaajaliselt töötud, puudega inimesed, mitte-eestlased, kes ei valda eesti keelt, vangist vabanenud ja üle 55 aastased tööotsijad. Kahjuks puuduvad täiesti usaldusväärsed andmed vakantside kohta, kuna suur osa vabadest töökohtadest ja tööotsijatest jääb tööturuametis registreerimata, seda nimetatakse varjatud tööpuuduseks. Kuna tööotsijal ei ole tegelikult üldist registreerimiskohustust tööametite juures, siis statistika hõlmab töötutena ainult neid tööotsijaid, kes erinevatel põhjustel on end registreerinud. Need, kes pole ennast
täitm. Kulukas. Org.välise värbam. allikad: 1) Koolide lõpetajad - üks olul. Plussid: sageli head teadm., suur töö- ja mõtlemisvõime, edasi- püüdl., uute ideede gener. Miinused: puudub eelnev töökogemus ja vaj. väljaõpet. Pole lojaalsed. 2) Org.väline reserv - org. end. tööt. ja eelm. konkurssides osalenud isikud. Nimet. tööt. tuntakse ning nende värbamis- ja valikukulud on seetõttu madalad. 3) Teiste org. tööt. - sh. konkur. tööt. ja kliendid. 4) Registreerit. tööotsijad e. töötud - töö võib kaot. ametialase sobim. tõttu, e/v teg. lõpet. või pii- ram. 5) Registreerimata tööotsijad - otsivad sobivamat tööalast rakendust. Org.välise värbam. vahendid: 1) Rekl.sõnum - vahend. org. vaj. tööt. järele. Võib olla suunat. või suunamata isel. Tuleb arvest. eri rekl.vah. maksumust. Kõige levinum trükirekl. Erialased ajakirjad (-lehed) on suunat. konkr. konting. Raadio ja tele kallimad, kasut. siis, kui tahet. tegevust järsult laiend. ja vajat
ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. 33. Mis on curriculum vitae? Mõiste lahti selgitada. Curriculum Vitae ehk elulookirjeldus on hariduskäigu, töökogemuse ja oskuste dokumentaalne loetelu. 34. Praktiline ülesanne korrektse CV koostamine, vigade parandamine etteantud CV-s Vaata üle! 35. Millest peab CV koostamisel hoiduma? Kogemused on näidanud, et tööotsijad kalduvad CV koostamisel kahte äärmusse. Nad kas kirjeldavad oma saavutusi mitmel lehel ja liigsete ilustustega või jäävad liiga napisõnaliseks. 36. Millised on "rusikareeglid" tööintervjuul? (4-5) Tööintervjuud tasuks võtta kui partnerite vahelist läbirääkimist. Ettevõte ei ole töövestlusel kuidagi eelistatumas seisus kui töövõtja. Vahetu olek, ausus ja hea energia on märksõnad ka tööintervjuul käitumisel. Kui tööandja väärtushinnangud tunduvad
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaal...
· Tagasiastumine; · Erruminek; · Vallandamine; · nn. alternatiivne värbamine: ületunnitöö, allhanked ja töötajate rentimine. Organisatsioonisisese värbamise vahendid: - Töökohtade pakkumine, - Töökohtade omandamine. Personali organisatsioonivälise värbamise allikad põhinevad peamiselt: a) koolide lõpetajad, b) organisatsiooniväline reserv sh. endised töötajad, c) teiste organisatsioonide töötajad, 88 d) registreeritud tööotsijad, e) registreerimata tööotsijad. Koolide lõpetajad: + töötahe, teadmised, uued ideed, ...; - vajavad väljaõpet, puudulikud kogemused, madal lojaalsus. NB! Suhted ülikoolidega noored spetsialistid; praktikandid (kahepoolselt kasulik koostöö). Organisatsiooniväline reserv: sh. endised töötajad, eelmistel konkurssidel osalenud + teatud/tuntud, madalamad kulud, - info vananeb kiirelt. Teiste organisatsioonide töötajad (vahel ka valik klientide seast ):
töösoovijad, kes on tööd leidnud, ja töösoovijad, kes pole tööd leidnud. Õige 40. Isik, kes ei ole tööga hõivatud, kuid soovib rakendust leida, otsides aktiivselt tööd ja on võimeline töökoha leidmisel ka kohe tööle asuma, klassifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite kohaselt heitunud isikuks. VALE, klassifitseeritakse ILO reeglite kohaselt töötuks 41. Mittevabatahtlik ehk sunnitud töötus on olukord, kus tööotsijad võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad edasi parema palga ja tingimustega töökohta. VALE,Vabatahtlik ehk mittesunnitud töötus ..... 42. Heidutatud ja ,,põrandaaluste" töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. VALE, .....ei suurenda otseselt töötusemäära näitajat 43. Tööpuudus on kulukas nii individuaalsel kui ka ühiskonna tasandil ega too absoluutselt mingit kasu. VALE, ...kuid võib tuua ka kasu 44
annaabi.ee 
