,,Tähtajaline elu" Heli Künnapas Heli Künnapas O 10. märtsil 1982 O Hariduselt personalijuht O Kirjanik, blogija, poliitik ja kirjastaja O Heli Kirjastus O 14 raamatut ,,Tähtajaline elu" O Esimene osa kaheosalisest teosest O Ilmus 2015. aastal O llustreerija: Lisette Eriste O Kirjastus: Heli Kirjastus Tegelased O Rebecca- peategelane, lapsehoidja O Teele- ,,parim sõber" O Sven- eelmine poissõber O Marek- Teele poissõber O Kris- uus sõber Eestis O Elina ja Kristel- au pairid Ameerikas Kokkuvõte O Rebecca otsus minna Ameerikasse O Enne lahkumist tutvub Krisiga O Sõit Ameerikasse O Koolitus O Tutvus perega O Töö Kokkuvõte O E-mailide kirjutamine kodustele O Tutvus sakslastest au pair´idega O Elina ja Kristel O Florida perepuhkus O Uus pere Arvamus O Lihtne ülesehitus O Mõned ebaloogilised hüpped ajas O Põnevus O Meeldis Aitäh kuulamast!
• Raili kiire armumine • Tegelased on kahepalgelised • Ootamatu ning kurb lõpp Hinnang • Kiire teemakäsitlus • Tõsieluline ja õpetlik sisu • Lugema kutsuv • Mis ei meeldinud: Korduv sündmustik • Mis meeldis: Õige ja vale eristamine • Soovitame lugeda neil, kellele meeldivad noorte probleeme käsitlevad õpetliku sisuga raamatud. Kasutatud kirjandus • Heli Künnapas, Tänapäev, 2011, „Lõpupidu“ • Kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö Täname kuulamast!
Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Esimesne Kt Teine KT 1. Mida loetakse õhksideaineks ning nimeta neid. Õhksideaineks nimetatakse Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. 1. Lubja põhilised kasutuskohad? • Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört • Krohvimördid segus kipsiga • Kuivsegud • Lubi-liiv tooted (silikaatkivid) • Lubivärvid • Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks • Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 3. Kipsi põhilised kasutuskohad? • Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine • Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks • Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega ...
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8).
VICTORIA FALLS © MARIANN MÄGER, LOREEN LEPPIKSON, MAREK KÜNNAPAS Facts about Victoria Falls •David Livingstone named the falls in 1855 after Queen Victoria •Victoria Falls has a rainy season and a dry season •Native people called Victoria Falls ‘smoke that thunders. •Widest waterfall in the world. https://www.youtube.com/watc h?v=iywqpda7d8k THANKS FOR LISTENING!
MONTENEGRO Marek Künnapas ASEND *Naaberriigid *Paikneb *Pindala Montenegro kaardil. *Podgorica *Suuremad linnad *Rahvaarv Podgorica kesklinn. *Looduskaitsealad *Pinnamood *Maavarad Durmitori mäemassiiv ja Bobotov Kuk aerofotol. Montenegro lipp. Montenegro vapp. *Riigikord *Valuuta *Ajavöönd *Riigikeel Euro. SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG *Skt *Skt elaniku kohta *Tuntud brändid Montenegro Airlines logo. Faktid Montenegrost. *Hümn *President *Peaminister *Eesti *Kotori laht President Filip Vujanović Peaminister Milo Đukanović Kasutatud materjal *http://www.placestoseeinyourlifetime.com/the-beautiful-coast-of- ...
„Lõpupidu“ Heli Künnapas raamatu kokkuvõte Lugesin tänapäeva kirjanduse raames Heli Künnapas’i raamatut „Lõpupidu“. Raamat on välja antud kirjastuse TÄNAPÄEV poolt 2011. aastal. „Lõpupidu“ on kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö. Romaani peategelane Raili on öelnud: „Meie õnn jääb saabumata nii kaua, kuni inimene saab aru, et esmalt tuleb iseennast armastada ja iseendaga rahul olla“.
Asend ruumis ja suhtlusdistants Eleri Heinsalu Miina Härma Kadre Künnapas Martina Lindus Sisukord Mis on asend ruumis? Suhtlusdistantsid Asend ruumis Inimene võtab ruumis ühe kindla koha kus olla ja kellega suhelda. Uude klassi minnes on su ümber ainult võõrad. Klassis ringivaadates mõistad, kes on populaarne ja kes vaiksem. Kelle juurde suundutakse esimesena? Miks? Suhtlusdistants Kellega suheldes tunned ennast mugavamalt? Poes müüaga rääkides oled sõbralik ja küsid poega ja ostudega seonduvaid asju.
NOOR ÕPPUR LÄHEB MEELSAMINI AEGA TEENIMA © EERIK STRANDBERG; MAREK KÜNNAPAS; TAISI VIIRE 2017 AJATEENIJATE NELI PROFIILI o NOORED ÕPPURID o ISESEISVUMISE ALUSTAJAD o ISESEISEV KVALIFITSEERITUD TÖÖTAJA o PÕHIHARIDUSEGA TÖÖTAVAD NOORED KAITSEVÄGI PEALE KESKHARIDUSE OMANDAMIST o 2/3 ON 19 – 21 ELUAASTAT o 1/5 ON 22 – 24 ELUAASTAT o ALLA 2% 25 – 28 ELUAASTAT o 4% 18 ELUAASTAT o KESKHARIDUSE BAASIL 47% o KUTSE KESKHARIDUSE BAASIL 21% o PÕHIHARIDUSE BAASIL 16% o KÕRGHARIDUSE BAASIL 6% JÄRJEPIDEV ANALÜÜS o TERVIS o FÜÜSILINE VÕIMEKUS o VAIMNE VÕIMEKUS o POLITIILISED TÕEKSPIDAMISED o SOTSIAALSED HOIAKUD o KAITSETAHE o MOTIVATSIOONI ISELOOMUSTAVAD ANDMED VALMISOLEK AJATEENISTUSSE ASTUDA o NOORED KES OOTAVAD KUTSET 62% o NOORED KES PLAANIVAD AJATEENISTUSE LÄBIMIST 38% AJATEENIJA OOTUSED o EESMÄRKE TÄITA o ELLUJÄÄMIS - JA PLANEERIMISOSKUSI OMANDADA o OMANDADA SÕIDUKI JUHTIMISOS...
ANTON THOR HELLE 1683 - 1748 ©MAREK KÜNNAPAS Oli saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees. Õppis Kieli ülikoolis usuteadust. Oli Jüri ja Kose kiriku pastor, aastast 1715 ka Eestimaa konsistooriumi assessor. Asutas 1721 Jüris köstrikooli, mis tegutses aastani 1726, ja õpetas seal ka ise. 1732. aastal koostas keelekäsiraamatu „Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache” ("Lühike sissejuhatus eesti keelde"). See sisaldab lühikest grammatikat, ulatusliku eesti-saksa sõnaraamatut (umbes 7000 sõna; tugineb Salomo Heinrich Vestringi materjalidele), 525 vanasõna ning kõnekäändu, 135 mõistatust ja õpetlikke moraliseerivaid kahekõnesid. Aastast 1728 juhtis Helle Piibli tõlkimist ja hiljem, 1739, Tallinnas selle väljaandmist. „Piibli Ramatu” tõlge avaldas olulist mõju eest...
UNGARI KEEL ©MAREK KÜNNAPAS • UNGARI KEEL HAKKAS TEKKIMA 16. SAJANDIL • UNGARI KEELE ALGKEEL ON UURALI KEEL • UNGARI KEEL KUULUB SOOME-UGRI KEELKONDA • SÕNAVARA SISALDAB PEALE SOOMEUGRILISE KIHI LAENU KUNAGISTE TÜRGI HÕIMUDE BULGAARIDE KEELEST (VANIMAD LAENUD), SLAAVI KEELTEST, TÜRGI KEELEST JA MUJALT • LÄHIMAD SUGULASKEELED ON MANSI JA HANDI KEELED • KÕNELDAKSE UNGARIS, RUMEENIAS, UKRAINA TAGA- KARPAATIAS, SLOVAKKIAS, SERBIA VOJVODINAS, HORVAATIAS, AUSTRIAS, SLOVEENIAS • UNGARI KEELE KÕNELEJAID ON ~ 12,5 MILJONIT • UNGARI KEELES KASUTATAKSE LADINA KIRJA. • TÄHESTIKUS ON MITMEID DIGRAAFE (DIGRAAF ON KAHE TÄHE ÜHEND ÜHE HÄÄLIKU VÕI FONEEMI TÄHISTAMISEKS) • PIKKADE VOKAALIDE MÄRKIMISEKS KASUTATAKSE PÕHITÄHE PEAL AKUUTI, UMLAUDIGA TÄHTEDE Ö JA Ü PUHUL TOPELTAKUUTI ( ő, ű ) TÄHESTIK •A Á B C CS D DZ DZS E É F G GY H I Í J K L LY M N NY O Ó Ö Ő P Q R S SZ T TY U Ú Ü Ű V...
Anti Saluste Magnus Künnapas Kaspar Raudla Hannes Vahemäe Majanduspoliitika Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt. Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja hõlmab kahesuguseid abinõusid: 1)võib olla tegemist abinõudega välis-, sise-, kaitse-, tervishoiu-, kultuuri-, õiguspoliitikas jne, millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi; 2) majanduslik mõju võib-olla otsene. Makromajanduspoliitilised eesmärgid 1) elustandardi kasv; 2) täistööhõive tööealise elanikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. Eesti majanduspoliitika üldeesmärk on saavutada jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud majanduskasv. peetakse üldjoontes ettevõtlusele soodsaks ja positiivseks. Majanduspoliitika alustalad krooni kursi fikseerimine valuutakomitee süsteemi raames; valitsussektori tasakaalustatud eelarvepõhimõt...
Keskaja ülikoolid ja skolastika Marek Künnapas Keskaja perioodid · Varakeskaeg (5. - 11. sajand). Sai alguse Lääne-Rooma riigi langusest. On nimetatud ka pimedaks ajaks. · Kõrgkeskaeg (11. - 13. sajandi lõpp). Kiire Euroopa elanikkonna kasv. · Hiliskeskaeg (13. - 16. sajandi algus). Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele. Pariisi ülikool keskajal · Ülikooli reeglid · Tudengielu Pariisis Õppine Pariisis 14. Sajandi lõpus. Põrandal istuvad õpilased loevad Suuri Prantsuse Kroonikaid (Grandes Chroniques de France) Ülikoolid 12. sajandil · Pariisi ülikool · Oxfordi ülikool 13. Sajandil · Cambridge'i ülikool · Salamanca ülikool 1119. Aastal loodud Bologna ülikool. Seitse vabakunsti Kvardiivium: · Aritmeetika · Astro...
Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnespaljudest väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus- seetõttu olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed puudusid. Maailma tajuti üldiselt ebakindlana ja kuulumine mingisse ühiskonda, perekonda, kogudesse, seisusesse või ametialasesse ühendusse-pakkus turvalisust. Egle Künnapas 11D
Triin Künnapas 031K TEKO 2011 John Fitzgerald Kennedy John F. Kennedy, tuntud ka initsiaalidega JFK, sündis 29. mail 1917 Brookline's , Massachusette'i osariigis. Kennedy oli demokraat ning kandideeris aastal 1946 Esindajatekotta ja kuigi Tal puudus varasem poliitika- kogemus võitis Ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ning aastal 1952 kandideeris Senatisse. Ta võitis valimised ning aastatel 1953-1960 oli ametis Senaatorina. Aastal 1960 osales Ta presidendivalimistel ning võitis seal oma konkurenti Richard Nixonit, Ta oli kõige noorem presindendiametisse valitud mees. Kennedy eraelu Kennedy kuulus iiri päritolu üpriski mõjuvõimsasse perekonda. Tema isa nimeks oli Joseph Kennedy. Kennedyl oli 8 õde-venda, kellest 1 oli Massachusettsi senaator ning teine kohtuminister. Kennedy vanim vend Joseph langes maailmasõjas lendurina. Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega, kellega Tal oli 2 poega ning 2 tütart. Kennedy...
KAUKAASIA MAREK KÜNNAPAS Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidzaan ja Gruusia ning Venemaa alad kuni Kuma-Manõtsi nõoni põhjas. Piirkond seob omavahel Lähis-Ida ning Ida-Euroopa lauskmaad, jagunedes Põhja- ja Lõuna-Kaukaasiaks, mis on üksteisest eraldatud Suur-Kaukasuse mäestikuga. Suur-Kaukasus on mäestik Kaukaasias. Kulgeb loode-kagu suunas Musta ja Kaspia mere vahel. Koosneb mitmest ahelikust, sealhulgas Andi ahelik, Bogossi ahelik ja Gimrõ ahelik. Kõrgeim tipp on 5642 meetrit kõrge Elbruse mägi. Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi. Euroopa ja Aasia piiri erinevate kontseptsioonide tõttu võidakse Elbrus arvata Euroopasse või Aasiasse. Kui ta kuulub Euroopasse, siis on ta ka Euroopa kõrgeim mägi. Suur-Kaukasuse põhjakülje madalamad alad on kaetud tamme-, vahtra-, saare- ja valgepöögimetsadega, kõrgemal kasvavad kask ja mänd. Mõned madalamad alad on kaetud steppide...
PLATON Teda kutsuti „jumalikuks“, ta kasutas esimesena terminit theologia (teoloogia), armastas filosoofia kohta hellitavalt öelda „kallis rõõm“, tema elulukku on kirjutatud 12 aastat rännakuid ning orjuses viibimine, tema nimi tähendab „laiaõlgset“, töö oli talle eluviis, mõiste ideaalne riik toob silme ette tema nime. Ta oli üks antiikaja suurimaid mõtlejaid-Platon (427- 347 e. m. a) Platoni kirjutatud ja säilinud teoste-dialoogide arv ulatub üle kolmekümne ning need jaotatakse vastavalt inimese eluetappidele nelja rühma. Nii palju teoseid oleksime võimelised oma elu ajal läbi lugema, kuid kas ka täielikult mõistma, selles kahtlen ma sügavalt. Tema dialoogid olid mõeldud oma aja lugejaskonnale ning ilmselt ei osanud selle aja ettekuulutajadki ette näha, et mehe kirjutised mõjutavad tulevat ajalugu niivõrd palju. Ta on oma panuse andnud filosoofiasse, mille rajajaks teda peetakse, teoloo...
Regina Udod Mari-Liis Vihermäe Madis Kari Pan Ye Meelis Ainsalu Linda Vood Signe Sõmer Kalmer Kiik Janel Altroff Janika Lentsius Meelis Vind Kalle Koppel Imre Eenma (pikoloflööt) (bassklarnet) Tõnu Künnapas Kaupo Olt Valdek Põld Maret Orgmets Ants Õnnis TROMBOON OBOE FAGOTT TROMPET Andres Kontus Nils Rõõmussaar Peeter Sarapuu Indrek Vau Peeter Margus Aleksander Kristjan Kungla Erki Möller
24.11.2013. 2. Eesti Töötukassa 2012 Majandusaasta Aruanne.Tallinn: Töötukassa [http://www.tootukassa.ee/sites/tk.pre.helmes.ee/files/u32/aastaaruanne_2012.pd f]21.11.2013 3. Jürgensoni, A., Kirssi,L., Nurmela.K 2010 Ettevõtluse alustamise toetuse, tööpraktika ja tööharjutuse hindamine. Tallinn : Sotsiaalministeerium [http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Tooja_Sotsiaalpoliitika/TK_hin d/THPhindamine_lopparuanne_Praxis_30-11-2010.pdf] 4. Künnapas, V Majandus- kuluefektiivne organisatsiooni juhtimine. Tallinn: Veebikiri 05.2010 lk.1 [http://veebikiri.ee/majandus-kuluefektiivne-organisatsiooni-juhtimine/] 22.11.2013 5. Riigiteataja. [https://www.riigiteataja.ee/akt/922122]. 24.11.2013. 6. Tallinna Ülikooli 2012 Majandusaasta aruanne, lk.79.Tallinn :Tallinna Ülikool [http://www.tlu.ee/UserFiles/%C3%9Clikool/Majandusaasta %20aruanded/Majandusaasta%202012.pdf] 21.11.2013 7. Suits, K
"Lõpupidu"- Heli Künnapas Peategelane Raili Kõrvaltegelased: Marcus, Roomet, Raul, Maret, Kiku Sündmustik leiab aset Oodveres, mida raamatu kangelanna Raili nimetab kolkakülaks. Raili jutustab lugejatele, mis juhtus tema ja ta klassikaaslastega gümnaasiumi viimase õppeaasta jooksul. Raamat koosneb 21-st peatükist. Raamat algab lõpupeoga, kus kõik noored istuvad saalis oodades oma viimast tunnistust. Raili vaatab saalis ringi ja imetleb kuidas kõik kaasõpilased on pidulikuks sündmuseks tundmatuseni muutunud ja kuidas tähtsad inimesed kõnet pidades räägivad, et elu algab siit. Teine peatükk "Hoidke teineteist" algab aga hoopis minevikust, 1-st septembrist, kui mindi 12-ndasse klassi. Raili teadis, et viimane aasta veel pingutada ja ongi see kauaoodatud vabadus käes ja saabki siit kolkast minema. Raili arust oli Oodveres jube kolkaküla, kus kõik tunnevad kõiki, kõigil on kellegi kohta halvasti öelda ja ...
Nimi PERSONALI JUHTIMINE REFERAAT Õppeaines: ANDME JA TEKSTITÖÖTLUS Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 11 Juhendaja: Siiri Künnapas Tallinn 2006 Sissejuhatus Personalijuhtimine on inimressursside planeerimine, mille eesmärgiks on läbi aegade olnud toetada ja parandada ettevõtte eesmärkide teostamist. Nüüdseks on sotsiaalsete hoiakute tõttu roll muutunud ning töötajat on hakatud nägema kui firma juhi partnerina. Klassikalise juhtimise tegevusaladeks on planeerimine, eestvedamine, kontrollimine ja organiseerimine ning hiljuti on esile tõstetud mehitamist (ingl. keeles
laste intelligents" (1939), mis kujutab laiaulatuslikku eesti laste vaimsete võimete uurimust. Torki ideed ja töö tulemused (nt. migratsiooni mõju populatsiooni vaimsetele võimetele) olid uuenduslikud ja pakuvad huvi veel ka tänapäeval. 20. saj. II pool. Nõukogude okupatsiooni ajal Eesti psühhloogide sidemed välismaailmaga praktiliselt katkesid. Seevastu jõudsid mitmed väliseestlased, nt. Theodor Künnapas, Endel Tulving, Jaak Panksepp ja Jaan Valsiner oma uuringutega maailma tipptasemele. Suureks saavutuseks nõuk. perioodil võib pidada psühholoogia õpetamise rahuldava taseme säilimist Eesti kõrgkoolides. Osa psühholooge sai hariduse Moskvas ja Leningradis. 1968 alustati TÜ-s psühholoogia kui eriala õpetamist. Rühm aktiivsemaid psühholooge hakkas oma töid avaldama ka rahvusv. väljaannetes. Selle tulemusel kujunes p-st Eesti sotsiaalteaduste rahvusv. kõige tuntum ja mõjukam valdkond
Ehitusmaterjalide labori aruanne Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Õppejõud: lektor Sirle Künnapas 2011 Töö nr 1. Materjalide tiheduse, näivtiheduse ja tühiklikkuse määramine. 1.Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 1.Töö ülesanne Antud proovikehade tiheduse määramine. 2.Töö käik · Mõõdan proovikehad · Kaalun proovikehad · Arvutan nende põhjal proovikeha mahu ja tiheduse (kasutan tiheduse arvutamiseks valemit Yo=G/Vo x 1000 ),G=proovikeha mass õhus (g ), Vo =proovikeha maht (cm3) 3
kellega oli tal palju ühiseid filosoofilisi vaateid ning paljud Fichte vaated on oma algmõtte just Kantilt saanud. Fichte ei uskunud inimteadmisi pärinevat empiirilisest tegelikkusest ning õpetas vastupidist, nimelt et empiiriline maailm on tunnetava vaimu looming. Fichte oli üks tähtsamaid saksa idealismi esindajaid. Ta aitas kindlasti kaasa erinevate maailmavaadete arendamisele. Kasutatud kirjandus 1. Teodor Künnapas ,,Suured mõtlejad" Kirjastus ,,Olion" Tallinn 1992 lk 182-184 (28.01.2012) 2. Bryan Magee ,,Filosoofia lugu" Tõlkinud Lauri Vahtre, Kirjastus ,,Varrak", Tallinn 2000 lk 154-155 (28.01.2012) 3. Johann Gottlieb Fichte http://www.hot.ee/allen/Gottlieb.htm (28.01.2012)
raudtee aktsiatest ja 34% Eesti riigile. BNS Eesti Raudtee tagasiost Valitsus otsustas osta Eesti Raudtee aktsiad BRSilt tagasi. Summa, mille riik raudtee eest välja käib, on veel ebaselge, kuid kinnitamata andmetel on see 2,5 miljardit krooni. 2001. aastal ostis BRS riigilt 66protsendilise osaluse 1,14 miljardi krooni eest. Riigi nimel viib läbirääkimised BRSiga lõpule majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapas ütles, et riigil on lisaeelarvelisi vahendeid 5,5 miljardit krooni, millest on hetkel näha kulu 2,4 miljardi krooni väärtuses, mis tähendab, et riigil on ressursse Eesti Raudtee aktsiad tagasi osta. ÄP Martin Hanson 15.09.2006 Kolmandat korda valitsuse nõupidamisel arutatud ASi Eesti Raudtee tagasiost 2,35 miljardi krooniga sai lõpuks heakskiidu. Otsus sündis pärast enam kui kaks tundi kestnud arutelu. Toimuva ka valitsuse istungi ainuke
Mõningate sofistide arusaamised filosoofiast on osaliselt säilinud. Osa uurijaid väidab, et sofistide tähendust filosoofia ajaloos on Platoni halvustava kriitika tõttu tohutult alahinnatud. Tuntumad filosoofia seisukohast olulised sofistid olid Gorgias, Protagoras ja Antiphon. Kasutatud allikad: ● Indrek Meos “Antiikfilosoofia” (Tallinn: Koolibri, 2000) ● Elmar Salumaa “Filosoofia ajalugu” (Tallinn, 1992) ● Teodor Künnapas “Suured mõtlejad : põhijooni filosoofia ajaloost” (Tallinn: Olion, 1992) ● W.K.C. Guthrie “A history of Greek philosophy” (Cambridge, 2000) ● Bryan Magee “Filosoofia lugu” (Tallinn: Varrak, 2000)
27.10.2016 Õppekirjandus Kordamisküsimused Eintalu, Jüri 2005. Filosoofia 1. Mida võib silmas pidada sõnaga klassifikatsioon. Filosoofia ,,filosoofia"? põhiküsimusi. Tln, lk 16-25. 2. Mida tähendab, et filosoofia Künnapas, Teodor 1992. Suured põhiküsimused on koolkonna mõtlejad. Tln, lk 10-16. spetsiifilised? 3. Selgitage filosoofiliste küsimuste Soovituslik: eripära I. Berlini järgi? Berlin, Isaiah 1998. Filosoofia otstarve. 4. Iseloomustage lähemalt kahte Valik esseid. Tln, lk 7-29. teoreetilise ja praktilise filosoofia Danto, Arthur C
effects: The Achilles heel of quantitative high-performance liquid chromatographyelectrospraytandem mass spectrometry. Clinical Biochemistry 38 (2005) 328. 5. Lisamiskatsed. Reaalse prooviga sarnanevat nullmaatriksit rikastatakse analüüdilahusega ning proovi töödeldakse vastavalt ettevalmistuseeskirjadele. Antud juhul hinnatakse prooviettevalmistuse ja analüüsimeetodi summaarset efektiivsust, kus on kokku võetud nii maatriksimõjud kui ka analüüsi saagis. [60]. A. Kruve, A. Künnapas, K. Herodes, I. Leito, Matrix effects in pesticide multi-residue analysis by liquid chromatographymass spectrometry. J. Chrom. A 1187 (2008) 58. Rutiinanalüüsidega tegelevates laborites on otstarbekas kasutada maatriksiefekti olemasolu kindlakstegemiseks lisamiskatseid ning efekti esinemisel analüüsida lahjendatud prooviekstrakti.
Nimi HÜDROELEKTRIJAAMAD RÜHMATÖÖ Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Mehaanikateaduskond Õpperühm: ET-11 Juhendaja: lektor Sirle Künnapas Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Viimasel ajal on CO2 emissioon ning sellest tulenevalt kliimasoojenemine aktuaalseks teemaks saanud. On olemas neid, kes arvavad, et see on propaganda, neid kes leiavad, et kliima on alati muutunud ning neid kes usuvad sellesse, et tegemist on meie elutegevusest tingitud kõrvalnähuga. Teadlased analüüsisid pooluste jääst leiduvaid gaase ning kinnitasid, et tõepoolet on meie planeet
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Madis Arula Mait Fridolin Vahur Ikonen Tarvo Iskül Madis Kesküla Karl Teigar ASBEST REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-22 Juhendaja: õppejõud Sirle Künnapas Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Asbesti intensiivne tootmine ja kasutamine algas juba 19. sajandil. Tänapäeval kaevandatakse asbesti aastas veel üle 2 miljoni tonni, millest enamuse moodustab krüsotiil e valge asbest, mis kuulub serpentiinide hulka. Amfiboolasbestiderühma kuuluvad krokidoliit (sinine asbest), amosiit (pruunasbest), antofülliit, aktinoliit ja tremoliit.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Jalgpall REFERAAT Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS Transporditeaduskond Õpperühm: LI-11 Juhendaja: Siiri Künnapas Talliinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................................................3 1 AJALUGU.............................................................................................................................................4 2 LEVIK....................................................................................................................................................5
· Laenu intressid hinnatakse ümber neid muutmata. · Panga arvel olev raha vahetatakse ümber eurokursiga ja selle eest ei võeta mingit lisatasu. Ainetöö koostamisest oli õppurile suur kasu nii loova mõtlemise täiendamiseks kui ka õppuri iseseisvatöö arendamisel. Ainetöös püstitatud eesmärk andis koostajale võimaluse keskenduda muutustele mida euro kasutuselevõtt Eestile kaasa toob. 12 VIIDATUD ALLIKAD 1. Künnapas, V. 2010. Mida toob endaga kaasa euro kasutuselevõtt Eestis [http://veebikiri.ee/mida-toob-endaga-kaasa-euro-kasutuselevott-eestis/] (23.10.2010) 2. Uusjärv, S. 2010. Mida euro tegelikult kaasa toob [http://www.naistemaailm.ee/artiklid/33271/mida_euro_tegelikult_kaasa_toob_.html] (24.10.2010) 3. Kaldmaa, U. 2009. Mida euro endaga kaasa võib tuua [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=358473] (15.10.2010) 4. Eurole üleminek Eestis. Euro.Eesti [http://euro.eesti
TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], Valem 1: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] kus G - proovikeha mass õhus [g] V0 proovikeha maht [cm3] Eritingimuste puudumisel kasutatakse tiheduse määramiseks 105°C juures püsiva massini kuivatatud korrapärase kujuga kehasid. Korrapärase kujuga keha maht V0 arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsuseks on 0,1 mm. Siin kasutasin valemeid: V=a*b*h ja V=*r2*h Proovikeha mass õhus G määratakse kaalumise teel. Töö tulemuste vormistamine Proovikeha Materjli Proovikeha Proovikeha Proovikeh...
Sisukord Sisukord...............................................................................................................................lk 2 Andmed Islandi kohta..........................................................................................................lk 3 Kriis Islandil praegu.............................................................................................................lk 9 IMF annab abi......................................................................................................................lk 10 Islandi kroon Eestis..............................................................................................................lk 10 Kasutatud materjal...............................................................................................................lk 12 Andmed Islandi kohta Lääne-Islandi ma...
Meie aistingud ei sõltu meie endi soovist, olles järelikult loodud väljastpoolt meid ja on põhjustatud mingi vaimse substantsi poolt. Objektid eksisteerivad ka siis, kui me neid ei taju, ja nimelt kõiketeadva jumaluse teadvuses. Ei ole olemas ühtegi abstraktsed ideed. Sõnad on petlikud ja loovad barjääri meie vaimsusega. Ka tajud eksisteerivad meie vaimus, sest valuaistinguid ei suuda me sõnadega edasi anda. Kasutatud kirjandus: 1. Teodor Künnapas ,, Suured mõtlejad" Põhijooni filosoofia ajaloost; Eesti Kirjanike Kooperatiiv,1966; Kirjastus ,,Olion" 1992 2. David Berman ,,Berkeley" Suured filosoofid, 2000 3. Bernhard Emmanuilovits Bõhhovski ,,Berkeley" Suuri mõtlejaid; kirjastus ,,Eesti Raamat" Tallinn 1972 4. http://et.wikipedia.org/wiki/George_Berkeley 27.01.2011 5. http://www.hot.ee/indrme/berkeley.htm 27.01.2011
loodusteaduslikult põhjendada. Leibnizi panusena hinnatakse just seda, et ta säilitas valgustuslikus mõtlemises kristliku pärandi rolli, kaitstes teesi, et ilmutustõed on kooskõlas mõistusetõdedega (on arvatud, et ilma Leibnizita oleks teoloogia jäänud oma aja vaimuelus täiesti marginaalseks kõrvalnähtuseks). Lisaks kõigele võib teda nimetada veel matemaatilise loogika rajajaks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Künnapas T. Suured mõtlejad. trükk, Tallinn Kirjastus Olion, 1992, 131-141 lk. 2. Durant W. Lood filosoofia ajaloost. trükk, Tallinn Kirjastus Olion, 1998, 132, 186 lk. 3. Jacoby E. Filosoofid. trükk, Tallinn Kirjastus TEA, 2003, 134-141 lk. 4. http://www.scribd.com/doc/2554881/elulood-gottfried-von-leibniz
· Aurelius Augustinus. 1993. Pihtimused. Tallinn: Logos · Jostein Gaarder. 1996. Sofie maailm. Tallinn: Koolibri · Ene Grauberg, Kiira Kivinurk. 1991. Maailm. Tõde. Vabadus. Sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. Tallinn: Valgus · Johannes Hiiemets. 1994. Augustinus. Tallinn: EELK · Edmund Jacoby. 2003. 50 klassikut. Filosoofid. Mõtlejad antiigist tänapäevani. Tallinn: Tea · Teodor Künnapas. 1992. Suured mõtlejad. Tallinn: Olion · Tony Lane. 2002. Õhtumaa mõtte loojad. Tallinn: Logos · Bryan Magee. 2000. Filosoofia lugu. Tallinn: Varrak · Elmar Salumaa. 1993. Filosoofia ajalugu II. Keskaja filosoofia. Tallinn: EELK
tasemel - filosoofia edasiminek ei peatu kunagi. 11 Eesrindlikes filosoofilistes õpetustes on kehastunud rahvaste elukogemuste varamu ning nende ühiskondlikud ideaalid, teaduse ja kunstiloome püüdlused. Filosoofia ajalugu tundmata ja uurimata pole võimalik mõista inimkonna ajalugu, tema minevikku, olevikku ja tulevikku. Lugupidamisega KASUTATUD KIRJANDUS 1. Teodor Künnapas. Suured mõtlejad. Tallinn 1992: Olion 2. J.Rebane, L.Valt. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn 1974: Eesti Raamat
(4 lk 29) Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vana-kreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna – kultuuritegelasena – kuulub ta kogu inimkonnale. Platon oli vanaaja suurtest filosoofidest esimene, kelle filosoofilised tööd on meie ajani säilinud. 14 ALLIKAD Kasutatud kirjandus: 1. Asmus, V. Platon. Tallinn: Eesti raamat, 1971. 2. Künnapas, T. Suured mõtlejad : põhijooni filosoofia ajaloos. Tallinn: Olion, 1992. 3. Meos, I. Antiikfilosoofia. Tallinn: Koolibri, 2000. 4. Robinson, D; Croves J. Juhatus Platoni juurde. Tallinn: Koge, 2004. 5. Saarinen,E. Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita, 2004. 6. Salumaa, E. Antiikfilosoofia ajalugu. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, 1991.
Siim Vaade Keia Laht Madis Timmi Silver Kruusalu Andre Remsel Karl-Kaur Kaseorg OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED RÜHMATÖÖ REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja Keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 11 Juhendaja: lektor Sirle Künnapas Esitamiskuupäev:26.10.2014 Tallinn 2014 SISUKORD 1.MIS ON OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED?............................................................................4 2.ASBEST.............................................................................................................................. 6 2.2. Mis on Asbest?............................................................................................................. 6 1.3
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL RADOON REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI- 11 (A) Koostaja: Robsurf Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. RADOON.........................................................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17 Kasutatud kirjandus:....................
xxx REFERAAT Variant 4 Matrikli nr.x Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2011 Sisukord A. Sissejuhatus 3 B. Käsitletavad teemad 3 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. 3 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. 6 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 9 4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele. 13 C
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2
erinevate kaalude ning on lõpptulemusena taandatavad sigmoidfunktsiooni kasutades pankrotistumise tõenäosuseks. Mõnedes uurimustes on saavutatud vastava meetodiga isegi 100% õigesti klassifitseerimise määr, samas on sageli jõutud ka palju madalamate tulemusteni. Diskriminantanalüüsi on kasutatud ka erinevate majandusharude Eesti ettevõtete pankrotiohu määramiseks, kusjuures Indrek Künnapas saavutas oma 1998. aasta töös küllalt kõrgeid 9 õigesti klassifitseerimise täpsusi. Künnapase T-mudelit on hiljem kasutatud ka AS Krediidiinfo poolt pankrotistumiste alase paneeluuringu koostamisel. (6 lk 15) Kuid klassilise Altmani diskriminantanalüüsi meetodil põhinev pankrotiohu prognoosimise ei ole püsiv algandmete kõikumesel
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
Nõuete aegumistähtaeg VI. Ettevõtte üleminek 39. Ettevõtte (ja selle osa) ning ettevõtte ülemineku mõiste, ettevõtte ülemineku hindamiskriteeriumid, ettevõtte ülemineku alused (sh erisused pankrotimenetluse korral), töötajate õiguslik seisund, tööandjate vastutus, töötajate esindajate õigused (VÕS, TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus käsitletud küsimused, probleemid praktikas, RKTKo 3-2- 1-41-11, direktiiv 2001/23/EÜ. Abistav materjal: Künnapas, K. Töötajate õigused maksejõuetu tööandja ettevõtte üleminekul: kas ebaõnnestunud harmoneerimine? Juridica, 2011, 2) Ettevõtte ülemineku mõiste Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte üleminekut iseloomustab: üle läheb terviküksus tegutsemise eesmärk ei ole oluline
ei ole töötajale enam võimalik tööd pakkuda). Tööandja pankroti korral töölepingud ettevõtte omandajale üle ei lähe ning üleandja või omandaja võib töölepingud üles öelda (TLS § 112 lõige 4). Viidatud juhul peab ülesütlemiseks olema seaduslik alus, näiteks koondamine. (VÕS, TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus käsitletud küsimused, probleemid praktikas, RKTKo 3-2-1-41-11. Abistav materjal: Künnapas, K. Töötajate õigused maksejõuetu tööandja ettevõtte üleminekul: kas ebaõnnestunud harmoneerimine? – Juridica, 2011, 2) VI. Indiviaalse töövaidluse lahendamine 33. Individuaalse töövaidluse mõiste ja lahendamise võimalused; nõuete esitamise tähtajad. Individuaalne töövaidlus käesoleva seaduse (ITVS) tähenduses on töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. Individuaalne töövaidlus on ka vaidlus
lühemaks lõikama seelikuid. Töölisklassi kadumine, muutub üsna jõukaks. Tekib keskklass, suhteliselt kindlustatud. Aga maailmas käib kõik pendli põhimõttel, mis 20ndate lõpus, 30ndatel on Suuuuur majanduskriis. Paiskab äsja elu nautinud inimesed tohutusse viletsusse, tohutu tööpuudus. Totalitaarsed liikumised Hitler ja natsism saksamaal, Mussolini ja fasism itaalias ja Venemaa kommunism. Seal igasugune vaimne looming allutatud tsensuurile. ,,See on nii jabur," by Elma Künnapas. Saksamaal natsid lahendasid tööpuuduse. Teine maailmasõda 1939-1945. Esimese maailmasõja õudused on justkui unustatud ja teine oli esimesest veelgi hullem, sest ei sõdinud enam armeed, vaid kohutavalt suured kaotused elanikkonna hulgas, pommitamised, koonduslaagrid, juutide hävitamine. Zukov andis käsu, millest ei räägita. 3 päeva anti Berliin Nõukogude sõjaväe kätte. Ameerika Ühendriigid heidavad tuumapommid Hirosimale ja Nagasakile. Uus teoloogiline võitlus külm sõda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
