Järgnevate aastate jooksul küüditati ka enamiku arreteeritute perekonnaliikmed. Kollektiivmajapidamine ehk lühendatult kolhoos oli Nõukogude Liidus peamine põllumajandusliku tootmise organisatsiooni vorm. Lihtsalt öeldes moodustas kolhoosi grupp inimesi, kes pidid harima põldu ühiselt koos, omama sealjuures ühiseid tootmisvahendeid ning saadud tulu jaotama võrdselt. Selline idee osutus NSV Liidus valitseva totalitaarse reziimi tingimustes aga farsiks. Talupojad sunniti oma maast ja tootmisvahenditest loobuma ning astuma kolhoosidesse. Alternatiivid puudusid ja tõrkujaid karistati. Kolhoosid olid täielikult allutatud riigi ja partei võimule, seal polnud vähimatki omaalgatust ega ühistegevust. Nad kujunesid kõikjal halvasti majandavateks, äärmuseni vaesunud nälgivate inimeste kollektiivideks. Need olid peamised probleemid, kuid ka tagajärjed olid rängad. Kuna inimesi hukati, küüditati (saadeti riigist välja), jäeti kodudest, maadest ja varadest ilma. Ka võim kõik oli
Lihtne vastus sellele on, tuleb toota neid tooteid ja teenuseid, mida ühiskond ja tarbija vajab ja on nõus nende eest maksma. Avatud turu tingimustes, nagu Eesti majandus seda on, tulevad kõne alla tarbijad nii Eestis kui ükskõik millises välisriigis. Turule ilmuvad need kaubad, millele on ostujõuline nõudmine. 2) KUIDAS TOOTA? Majanduslikult mõtlev ettevõtja peab valima enda jaoks sobiva ressursside kombinatsiooni. Selline valik sõltub tootmisvahenditest ja nende hindadest. Kui on kasutada odavat tööjõudu, siis pole mõtet rakendada kallist tehnoloogiat . Vastupidises olukorras kui tööjõud on kallis tuleb igal juhul investeerida tehnoloogiasse. 3) KELLELE TOOTA? Haakub esimese küsimusega. Igal ettevõtjal peab silme ees olema alati tarbija. Umbisikuline toode jääb tavaliselt müümata. Sellele küsimusele aitab vastata majandusteaduseharu- turundus. Sõltuvalt sellest, kuidas ühiskond majanduse
Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel. Põhiliseks inimtegevuseks loetakse maaharimist ja väetamist. Kui maaharimine ei ole korralik ja väetamine puudub, toimub põllukultuuride kasvatamisel järjekordne mullaviljakuse langus. Muld erineb teistest tootmisvahenditest sellepoolest, et tootmisprotsessis hea peremehelikul kasutamisel ta ei kulu ega vanane, vaid muutub järk järgult paremaks. Mulla happesus Mulla happesus on vesiniku asumine mulla neelavasse kompleksi võib toimuda mitmesugustel põhjustel. Kohtades kus sademete hulk ületab aurumise, toimub mulla pindmistest kihtidest seal leiduva lubja pidev välja uhtumine kas mulla sügavamatesse kihtidesse või põhjavette. Mõningal määral eemaldatakse lupja saakidega
Kuigi mõned organisatsioonid soovivad kasutada ainult inimese oskusi või mõistust, kasutavad nad tegelikult kogu isiksust. 4.Motiveeritud käitumine eeldab inimese käitumise põhjuste tundmist. Need võivad olla seotud isiku vajadustega või olla mingi tegevuse tagajärjeks. 5.Sekkumise soov on inimese tahe suurendada oma mõjuvõimu, olla "nööritõmbajaks". Inimesed soovivad end tunda hästi, olla enesekindlad. 6.Isiku väärtus eeldab tema eetilist kohtlemist. Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. 7.Staatus on inimese sotsiaalne asend grupis. See on isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Staatussümbolid on nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. Juhi staatuse sümboliteks on kabineti suurus, mööbel, kardinad, vaibad, kunstiteosed, arvuti, töökoha asetus, ametiauto, otsustamise õigused, oma sekretär, autojuht. Staatuse allikad. Tööalase staatuse
Sissejuhatus sotsioloogiasse varasem ja olulisem. Seetõttu on majandus ka kõige olulisem osa ühiskonnast, määrates ära kõikide teiste ühiskonna sfääride tunnused. Pealisehituse all peetakse silmas selliseid nähtusi nagu seadused, riigikord, religioon, kunst jne. Need on mõjutatud baasi poolt, aga baasi mõjutavad nad minimaalselt. Baas koosneb kahest komponendist tootmisvahenditest ja tootmissuhetest. Tootmisvahendid tootvad inimesed ja tootmiseks kasutatavad tööriistad, maa, teadmised ja kapital. Tootmissuhted kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja suhted moodustavad kokku tootmisviisi. Klassid
suur hulk inimesi töötavad hankivas tööstuses. Sekundaarsektor - keskmise tasemega riigid. enamik inimesi on seotud töötava sektoriga. Tertsiaarsektor kõrgelt arenenud riigid. ülekaalus teenindussektor. Teooriad : Karl Marx Aluseks võetud omandisuhted Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus, kellele kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid.( nt. Tehased, kaubandusettevõtted) Tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks on kapitalistlikus ühiskonnas palgatöölised. Max Webber töötas õpetuse välja 20.saj. algul tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet : 1. Majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg -, kesk- ja alamklassiks. 2. Kihistumine toimub elulaadi,päritolu ning väärtuste järgi. 3. Poliitiline kihistumine. Talcot Parsons Usa teadlane, 20.saj. tippsotsioloog.
suur hulk inimesi töötavad hankivas tööstuses. Sekundaarsektor - keskmise tasemega riigid. enamik inimesi on seotud töötava sektoriga. Tertsiaarsektor kõrgelt arenenud riigid. ülekaalus teenindussektor. Teooriad : Karl Marx Aluseks võetud omandisuhted Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus, kellele kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid.( nt. Tehased, kaubandusettevõtted) Tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks on kapitalistlikus ühiskonnas palgatöölised. Max Webber töötas õpetuse välja 20.saj. algul tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet : 1. Majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg -, kesk- ja alamklassiks. 2. Kihistumine toimub elulaadi,päritolu ning väärtuste järgi. 3. Poliitiline kihistumine. Talcot Parsons Usa teadlane, 20.saj. tippsotsioloog.
kuidas toota? kellele toota? Mida toota? - Tuleb toota neid tooteid ja teenuseid, mida ühiskond ja tarbija vajab ja on nõus nende eest maksma. Eestis, avatud turu tingimustes tulevad kõne alla 5 tarbijad nii Eestis kui ükskõik millises välisriigis.Turule ilmuvad need kaubad, millele on ostujõuline nõudmine. Kuidas toota? - Majanduslikult mõtlev ettevõtja peab valima enda jaoks sobiva ressursside kombinatsiooni.Selline valik sõltub tootmisvahenditest ja nende hindadest. Kui on kasutada odavat tööjõudu, siis pole mõtet rakendada kallist tehnoloogiat. Kellele toota? - Igal ettevõtjal peab silme ees olema alati tarbija.Umbisikuline toode jääb tavaliselt müümata. 15. Millised ressursid on majanduskasvu aluseks? Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse ettevõtlustegevuseks. Ressursside hulka kuuluvad: maa, töö (jõud), kapital ja ettevõtlikkus. 6 16
Ehkki formaalselt olen ma vaba oma tööjõudu müümast, siis reaalselt pean ma töötama, et elus püsida. Kui ma müün oma tööjõudu, annan ma võimu selle üle ära kellelegi teisele. Seepärast, ehkki töö peaks olema eesmärk omaette: ,,tööline tunneb, et ,,ise"/inimlik on ta ainult loomalikes funktsioonides - söömine, joomine, sugu tegemine - kuna tema inimlik funktsioon on taandatud looma omadele." (Marx: ,,Varased kirjutised": 326). 3. Tootmisvahenditest võõrutamine loob klassivõitlust: enamus ei saa lubada endale asju, mida nad on teinud. Minu töö väärtus ei ole seotud asjade väärtusega, mis ma toodan. Samuti on töölised konkurendid, mistõttu tekib võõrandumine teistest töölistest. Noor Karl Marx kirjutas ,,Saksa Ideoloogias" (1845): "Tööjaotus näeb igaühe jaoks ette kindla tegevussfääri, mis on talle peale sunnitud ja millest tal põgeneda on võimatu. Ta on jahimees,
Inimesed soovivad end tunda hästi, olla enesekindlad. Nad usuvad endal olevat mingi rolli täitmiseks vajalikke võimeid. Paljud alluvad püüavad leida võimalusi, et olla kaasatud tähtsate otsuste vastuvõtmisesse. Nad soovivad toetada oma organisatsiooni selle edu saavutamisel. Nad tahavad, et nende oskused ja võimed leiaksid täit rakendamist. Isiku väärtus eeldab tema eetilist kohtlemist. Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. Seetõttu nõuavad alluvad oma ülemustelt järjest enam endaga arvestamist ja nende väärikuse tunnustamist. Nad ei tunnusta vana ideed, et tööline on lihtne majanduslik töövahend. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnataks ja et loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. 7.Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad? Staatus on inimese sotsaalne asend grupis
Inimesi motiveerib mitte see, millest meie arvame neid huvituvat, vaid see, mida nad ise soovivad. Inimeste muutuvate vajaduste arvestamine on parim tee nende motiveerimiseks. Sekkumise soov on inimese tahe suurendada oma mõjuvõimu, olla "nööritõmbajaks". Inimesed soovivad end tunda hästi, olla enesekindlad. Nad usuvad endal olevat mingi rolli täitmiseks vajalikke võimeid. Isiku väärtus eeldab tema eetilist kohtlemist. Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus on inimese sotsiaalne asend grupis. See on isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Staatuse süsteem ehk -hierarhia, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. Eristatakse nelja grupiasendi põhitüüpi: 1. Liidrid - populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed. 2
parim tee nende motiveerimiseks. *Sekkumise soov on inimeste tahe suurendada oma mõjuvõimu. Inimesed soovivad ent tunda hästi, olla enesekindlad. Paljud alluvad püüavad leida võimalusi, et olla kaasatud tähtsate otsuste vastuvõtmisse. Nad soovivad toetada oma organisatsiooni selle edu saavutamisel. Nad tahavad et nende oskused ja võimed leiaksid täit rakendamist. *Isiku väärtus (eetiline kohtlemine) eeldab tema eetilist kohtlemist. Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. Töötajad ei tunnusta vana mudelit, kus arvati, et tööline on lihtne majanduslik töövahend 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. STAATUS on isiku asend grupi hierarhias. On isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Eristatakse 4 grupiasendi põhitüüpi: liidrid, kaaslased, isoleeritud (kelle suhtes ollakse ükskõiksed) ja tõrjutud.
mõjutavad nii majanduse kogutoodangut kui ka selle kasvu. 2. Kapital ühe tööjõu ühiku kohta on tööjõu kapitalivarustatus, mida saab arvutada kapitali K ja tööjõu L jagatisena. 3. Toodangu koguse muut, mille firma saab täiendava kapitaliühiku muretsemisel kui töö(jõu) kogus on konstantne, kannab nimetust kapitali piirprodukt MPK ja Solow mudelis on tegemist kahaneva piirproduktiga. 4. Seda osa kapitalist (tootmisvahenditest), mis langeb tootmisprotsessist välja, kulub, saab mõõta amortisatsiooni määraga 5. Tööjõu kapitalivarustatuse muut on arvutatav investeeringud „miinus“ amortisatsioon 6. Kapitali tasakaalulise ehk püsiseisundi taseme korral on tööjõu kapitalivarustatus muut võrdne 0-ga. 7. Kui kapitalivarustatus k on allpool kuldreegli taset, siis kapitalivarustatuse kasv suurendab toodangut/väljundit rohkem kui kasvab amortisatsioon ja püsiseisundi tarbimise tase väheneb. 8
5) Sekkumise soov inimese tahe suurendada mõjuvõimu. Inimesed soovivad end hästi tunda, olla enesekindlad. Paljud alluvad püüavad leida võimalusi, et olla kaasatud tähtsate otsuste vastuvõtmisesse. Soovitakse toetada organisatsiooni selle edu saavutamisel. Soovitakse, et nende võimed ja oskused leiaksid täit rakendust. 6) Isiku väärtus (eetiline kohtlemine). Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. Alluvad nõuavad üha enam endaga arvestamist ja nende väärikuse tunnustamist. Ei tunnistata vana ideed, et tööline on lihtne majanduslik töövahend. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnatakse ja loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. See kontseptsioon on pigem eetiline filosoofia kui teaduslik järeldus. Inimestesse puutuvaid otsuseid ei saa
tee nende motiveerimiseks. 5. Sekkumise soov inimese tahe suurendada mõjuvõimu. Inimesed soovivad end hästi tunda, olla enesekindlad. Paljud alluvad püüavad leida võimalusi, et olla kaasatud tähtsate otsuste vastuvõtmisesse. Soovitakse toetada organisatsiooni selle edu saavutamisel. Soovitakse, et nende võimed ja oskused leiaksid täit rakendust. 6. Isiku väärtus (eetiline kohtlemine). Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. Alluvad nõuavad üha enam endaga arvestamist ja nende väärikuse tunnustamist. Ei tunnistata vana ideed, et tööline on lihtne majanduslik töövahend. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnatakse ja loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. See kontseptsioon on pigem eetiline filosoofia kui teaduslik järeldus. Inimestesse puutuvaid
Sotisooloogide stratifikatsiooniteooriatest on tuntumad: Karl Marxi teooria aluseks on võetud omandisuhted, millest lähtudes on elanikkond jaotatud kahte vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahenidd. Kapitalistlikus ük- s on võimul kodanlus ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid, s.o tehased, kaevandused, kaubandusev-d. Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikud ük-s on palgatöölised. Max Weberi teooria on lähtutud pm-st, et jaotus ük-s on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Weber tõi esile ük kihistumise kolm mõõdet: 1) majressursside järgi kihistub ük kõrg-, kesk- ja alamklassiks 2) kihistutakse elulaadi, väärtushinnangute ja päritolu järgi 3) poliitiline kihistumine: milline on kellegi juurdepääs võimu ja poliitikale
kapitali tootlus. Ka on seetõttu võimalik tagasi saada rohkem enerigat, kui kasutati tootmisprotsessiks. · Maa on asendamatu tootmisvahend. Samal ajal kui muid tootmisvahendeid võib teaduslik- tehnilis progressi taames täiustada, asendada uutega, luua täesti uusi, on maa ruumiliselt piiratud maakera mandriga ja teda pole võimalik millegagi asendada. Küll on aga piiramatu maa tootmispotentsiaal. · Teistest tootmisvahenditest erivealt allub maa väheaml määral füüsilisele ja moraalsele kulumisele, st ta on igavene tootmisvahend, kuid ainult õigel kasutamisel. Ebaratsionaalsel, sh ka ülemäära intensiivsel kasutamisel kaotab maa igavese tootmisvahendi omadused ja oma tootmisvõime. · Maad iseloomustab asukoha püsivus, tema ümberpaigutamatus, seetõttu on ta ruumilised varud ja paljud omadused stabiilsed. Muid tootmisvahendideid
Sotsioloogid on välja töötanud mitmesuguseid stratifikatsiooniteooriaid (kihistumusteooriaid). Tuntumad on: o Karl Marxi teooria - siin on aluseks võetud omandisuhted. Sellest lahtuvalt on elanikkond jaotatud kahte vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahendid. Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid - tehased, kaevandused, kaubandusettevõtted. Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäätud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised. 12 o Max Webberi teooria - lahtutud on põhimõttest, et ühiskonnas on jaotus märksa kirjum, kui nagi Marx. Webber tõi välja kolm ühiskonna kihistumise mõõdet: majandusressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks; kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi; poliitiline kihistumine - milline on kellegi juurdepaas võimule ja poliitikale.
Ma müün tööd kui sellist. Side inimese ja tema toodetud keskkonna vahel muutub samuti ebaisikuliseks - kui mina ei tee, siis keegi ikka teeba. *Tööjõu müümine ei ole suhe võrdsete partnerite vahel. Ehkki formaalselt olen ma vaba oma tööjõudu müümast, siis reaalselt pean ma töötama, et elus püsida. Kui ma müün oma tööjõudu annan ma võimu selle üle ära kellelegi teisele. *Tootmisvahenditest võõrutamine loob klassivõitlust: enamus ei saa lubada endale asju, mida nad on teinud. Minu töö väärtus ei ole seotud asjade väärtusega, mis ma toodan. See vahe, mis jääb üle, on kasum. Kapitalism peaks seega ajama vajadused loomulikkuse olukorrast/loodusest välja kultuuri osaks ja neid rikastama. Kuid see nii ei lähe - ainuke tõeline vajadus on raha. Vajadused ei ole enam eesmärk omaette vaid vajadused on ettevõtja tööriistad uue raha tegemiseks
Inimesed soovivad end tunda hästi, olla enesekindlad. Nad usuvad endal olevat mingi rolli täitmiseks vajalikke võimeid. Paljud alluvad püüavad leida võimalusi, et olla kaasatud tähtsate otsuste vastuvõtmisesse. Nad soovivad toetada oma organisatsiooni selle edu saavutamisel. Nad tahavad, et nende oskused ja võimed leiaksid täit rakendamist. Isiku väärtus eeldab tema eetilist kohtlemist. Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. Seetõttu nõuavad alluvad oma ülemustelt järjest enam endaga arvestamist ja nende väärikuse tunnustamist. Nad ei tunnusta vana ideed, et tööline on lihtne majanduslik töövahend. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnataks ja et loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. See kontseptsioon on pigem eetiline filosoofia kui teaduslik järeldus. Inimestesse puutuvaid otsuseid ei saa teha
konfliktiteoreetikud? KONFLIKTITEOREETIKUD: SARNASELT MARXILE NÄGI WEBER ÜHISKONNA EBAVÕRDSUSE ÜHEKS OSAKS KONFLIKTI VÕIMU JA RESSURSSIDE PÄRAST, KUID LISAKS SELLELE NÄGI TA ÜHISKONNA EBAVÕRDSUST MULTIDIMENSIONAALSEMALT. SOTSIAALNE KIHISTUMINE EI SEISNE AINULT KLASSIS JA MATERIAALSEL ALUSEL, VAID SEAL ON OLULINE ROLL KA STAATUSEL JA PARTEIL. KUI MARXIL TULENEVAD ERISUSED TOOTMISVAHENDITEST, SIIS WEBER VÄIDAB, ET OSKUSED, KVALFIKATSIOON JA TEHTAVA TÖÖ TÜÜP ON ERISUSTE ALUSEKS. FUNKTSIONALISTID: KUI OSKUSED ON INIMESTE SEAS EBAVÕRDSELT JAOTUNUD, SIIS ON NENDE INIMESTE HUVIDES KASUTADA OMA VÕIMEID TEISTE KASUKS. VASTUKAALUKS VÄÄRIVAD NEED INIMESED SUUREMAT TASU. TASU SAAMISE EELDUSEKS ON SEE, ET NAD EI RISKI VÕI EI KASUTA OMA OSKUSI MUIDU, KUI NAD EI SAA TASU, MIS ON VAEVA VÄÄRT. SEEGA ON RESSURSSIDE EBAVÕRDNE JAOTUMINE KOLLEKTIIVSE
suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel. Põhiliseks inimtegevuseks loetakse maaharimist ja väetamist. Kui maaharimine ei ole korralik ja väetamine puudub, toimub põllukultuuride kasvatamisel järjekordne mullaviljakuse langus. Muld erineb teistest tootmisvahenditest sellepoolest, et tootmisprotsessis hea peremehelikul kasutamisel ta ei kulu ega vanane, vaid muutub järk järgult paremaks. Mulla happesus Mulla happesus on vesiniku asumine mulla neelavasse kompleksi võib toimuda mitmesugustel põhjustel. Kohtades kus sademete hulk ületab aurumise, toimub mulla pindmistest kihtidest seal leiduva lubja pidev välja uhtumine kas mulla sügavamatesse kihtidesse või põhjavette. Mõningal määral eemaldatakse lupja saakidega
Majanduse all võib silmas pidada tootmist e. elatusvahendite hankimist, mis on kõikidest inimtegevuse vormidest kõige varasem ja olulisem. Seetõttu on majandus ka kõige olulisem osa ühiskonnast, määrates ära kõikide teiste ühiskonna sfääride tunnused. Pealisehituse all peetakse silmas selliseid nähtusi nagu seadused, riigikord, religioon, kunst jne. Need on mõjutatud baasi poolt, aga baasi mõjutavad nad minimaalselt. Baas koosneb kahest komponendist – tootmisvahenditest ja tootmissuhetest. Tootmisvahendid – tootvad inimesed ja tootmiseks kasutatavad tööriistad, maa, teadmised ja kapital. Tootmissuhted – kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja –suhted moodustavad kokku tootmisviisi. Klassid
Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. aastal alustatud maareform, mis viidi põhijoontes lõpule juba 1945. aastal. · Maa sundvõõrandati ehk riigistati · Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit. · Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 hektari maad. Samuti võõrandati neilt ka enamik muust varast ning loomadest. Kogu majandus/valdav osa majandusest/tootmisvahenditest riigistatud Põllumajandus kollektiviseeritud, st rajatud ühismajandid. Range plaani majandus, st majandust juhiti kompartei poolt kehtestatud plaanide alusel (viisaastakute kaupa). Pearõhk rasktööstuse sh sõjatööstuse eelisarendamisele, mistõttu kergetööstuse/tarbekaupade tootmine elanikkonna vajaduste rahuldamiseks teisejärguline. Käsumajandus = majanduse jäik, riigipoolne üksikasjalik juhtimine, mis seisnes:
Sotsiaalne reaalsus mitte mõisted. Sotsiaalne reaalsus aga koosneb sotsiaalsetest faktidest, mis jagunevad kaheks: · Kollektiivsed ettekujutused ühiskondlikud ideed, mille hulka kuulub ka õigus. Ei ripu tühjas ruumis, vaid nad sõltuvad millestki. See miski on ühiskonnastatud inimene. Saavad tekitatud inimeste endi poolt. · Sotsiaalne morfoloogia ühiskonna materiaalne külg alates tootmisvahenditest lõpetades produktidega. Sotsiaalne fakt igasugune tegutsemise, mõtlemise ja tundmise maneer. Durkheimi kuritöö ja karistuse käsitlus kuritegu üksiknähtusena on ühiskonnas negatiivne nähtus. Durkheimi arvates on kuritegevus normaalne nähtus. Teatud mõttes on see koguni positiivne nähtus, sest see on paratamatu nähtus. Seda tunnistab maailma arengu ajalugu, sest pole teada ühtegi ühiskonda, kus ei oleks kuritegevust olnud. Teisest küljest aga on
Sotsioloogid on välja töötanud mitmesuguseid stratifikatsiooniteooriaid. Tuntumad on: Karl Marxi teooria siin on aluseks võetud omandisuhted. Sellest lähtuvalt elanikkond on jaotatud 2 vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahendid. Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid, milleks on tehased, kaevandused, kaubandus ettevõtted. Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised. Max Webberi teooria lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonnas jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: - majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks; - kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi;
Ehkki formaalselt olen ma vaba oma tööjõudu müümast, siis reaalselt pean ma töötama, et elus püsida. Kui ma müün oma tööjõudu annan ma võimu selle üle ära kellelegi teisele. Seepärast, ehkki töö peaks olema eesmärk omaette: ,,tööline tunneb, et ,,ise"/inimlik on ta ainult loomalikes funktsioonides - söömine, joomine, sugu tegemine - kuna tema inimlik funktsioon on taandatud looma omadele." (Marx: Varased kirjutised: 326). 3. Tootmisvahenditest võõrutamine loob klassivõitlust: enamus ei saa lubada endale asju, mida nad on teinud. Minu töö väärtus ei ole seotud asjade väärtusega, mis ma toodan. # ehk siis "Ma müüd oma tööjõudu, et toota asju, mida ma ei vaja, et teenida raha, et osta asju, mida ma vajan, kuid ei tooda." - muutunud on ka töö kultuuriline tähendus. Tuntud klassikaline uurimus: Max Weber (1864-1920): Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim, 1904-5 (e.k. ilmunud ajakirjas
Sotsioloogid on välja töötanud mitmesuguseid stratifikatsiooniteooriaid. Tuntumad on: Karl Marxi teooria siin on aluseks võetud omandisuhted. Sellest lähtuvalt elanikkond on jaotatud 2 vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahendid. Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid, milleks on tehased, kaevandused, kaubandus ettevõtted. Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised. Max Webberi teooria lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonnas jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: - majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks; - kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi;
Sotsioloogid on välja töötanud mitmesuguseid stratifikatsiooniteooriaid. Tuntumad on: Karl Marxi teooria siin on aluseks võetud omandisuhted. Sellest lähtuvalt elanikkond on jaotatud 2 vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahendid. Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid, milleks on tehased, kaevandused, kaubandus ettevõtted. Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised. Max Webberi teooria lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonnas jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: - majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks; - kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi;
Erinevate sotsioloogide poolt on välja töötatud erinevaid stratifikatsiooniteooriaid. Tuntumad on: Karl Marxi teooria siin on aluseks võetud omandisuhted. Sellest lähtuvalt elanikkond on jaotatud 2 vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahendid. Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid, milleks on tehased, kaevandused, kaubandus ettevõtted. Teoseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised. Marxi teooria nõrkus seisneb selles, et rääkides 2 vastandlikkusest klassist unustab ära ta vahepealsed kihid: käsitöölised, kaupmehed, vabad talupojad. Marx töötab oma õpetuse välja 19. sajandi keskpaiku ja ta õpetus leidis arvukalt toetajaid. Max Webberi teooria lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonna jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx
vaba oma tööjõudu müümast, siis reaalselt pean ma töötama, et elus püsida. Kui ma müün oma tööjõudu annan ma võimu selle üle ära kellelegi teisele. Seepärast, ehkki töö peaks olema eesmärk omaette: ,,tööline tunneb, et ,,ise"/inimlik on ta ainult loomalikes funktsioonides - söömine, joomine, sugu tegemine - kuna tema inimlik funktsioon on taandatud looma omadele." (Marx: Varased kirjutised: 326). Milline oli Marxi aeg? 3. Tootmisvahenditest võõrutamine loob klassivõitlust: enamus ei saa lubada endale asju, mida nad on teinud. Minu töö väärtus ei ole seotud asjade väärtusega, mis ma toodan. See vahe, mis jääb üle, on kasum. Marx: iga ühiskond peab oma tööjõudu sedasi rakendama, et enda püsimajäämiseks vajalikke materjale toota. Ehk siis kasutusväärtus peab olema tagatud - see on majanduse ja kultuuri olemuslik sisu. Kuid Marxi kapitalistidel on kasutusväärtuset sügavalt poohui
ning feodaalne ehk seisuslik omand. Omandi arenedes tekivad klassid. Klassid tekivad siis, kui isiklikult omastatud vara ülejääk lubab teatud kinnisel grupil ennast eristada tootjate massist. Eraomand saavutab täiuse kapitalismis ning siis teravneb ka klassivastuolu et inimese klassikuuluvuse määrab ära tema suhe tootmisvahenditesse, siis kapitalismis on töölised lõplikult ja täielikult võõrandatud tootmisvahenditest. Ajaloo paratamatusest lähtudes peab sellele ühiskonnafaasile järgnema kommunism, kus pole enam mingisugust eraomandit. Kommunistliku partei manifest Marx ja Engels üritasid 1848. a. revolutsioonist Saksamaal osa võtta, sest nad uskusid, et ajalooline pööre, millest nad olid kirjutanud ja ennustanud, oli kätte jõudnud. Raamat tol ajal sündmusi eriti ei mõjutanud, hiljem aga küll. Ajalooline materialism. Autorid kirjeldavad, kuidas läbi aegade on toimunud areng
ühiskond" peetakse siiski klassianalüüsiallikaks. Weberi stratifikatsioon põhineb Marxi analüüsil, kui Weber täiendas ja arendas seda edasi. Sarnaselt Marxile nägi ta ühiskonna ebavõrdsuse üheks osaks konflikti võimu ja ressursside pärast, kuid lisaks sellele nägi ta ühiskonna ebavõrdsus multidimensionaalsemalt. Sotsiaalne kihistumine ei seisne ainult klassis ja materiaalsel alusel, vaid seal on oluline roll ka staatusel ja parteil. Kui Marxil tulenevad erisused tootmisvahenditest, siis Weber väidab, et oskused, kvalfikatsioon ja tehtava töö tüüp on erisuste aluseks. Ta pakub välja kolm omavahel kattuvat jaotust, mis mõjutavad kihistumist (sotsiaalse kihistumise dimensioonid): 1. klass 2. staatust 3. võim Klassi moodustavad inimesed, kel on sarnane positsioon majanduslikus mõttes + turul müüdavad oskused. Weber eristab kolme tüüpi klasse: 146 1
Omand Hõimuomand. Antiikne kogukonna- ja riigiomand. Feodaalne ehk seisuslik omand. Kapitalism. Omandi arenedes tekkisid klassid. Klassid tekivad siis, kui isiklikult omastatud vara ülejääk lubab teatud kinnisel grupil eristada ennast tootjate massist. Eraomand saavutab täiuse kapitalismis ning siis teravneb ka klassivastuolu: et inimese klassikuuluvuse määrab ära tema suhe tootmisvahenditesse, siis kapitalismis on töölised lõplikult ja täielikult võõrandatud tootmisvahenditest. Ajaloo paratamatusest lähtudes peab sellele ühiskonnafaasile järgnema kommunism, kus pole enam mingisugust eraomandit. Kommunism ideena tähendas eesmärki rajada ühiskonda, mis on organiseeritud kommuunide ja ühis- või kollektiivse omandi vormis. Marx võtab "Kommunistliku partei manifestis" kokku, et kommunism seisneb eraomandi likvideerimises.
annaabi.ee 
