–kellele toota? Ettevõtlikuse tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside tugisambad –eraomand –hinnasüsteem –turukonkurents –ettevõtlikus. hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital, informatsioon ja ettevõtlikkus. Aktiivsed: Käsumajandus on majandus, milles: -riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tööjõud, ettevõtlikus. Passivsed: maavarad, kapital ja info. Loobumis ehk tootmisressursse -riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest -riik määrab ära alternatiivkulu eeldab, et meil tuleb teha valikuid, ressursside kasutamise kaupade hinna -riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse -riik kontrollib kogu osas.Raha kõige ostmiseks napib seega: -tuleb teada kõiki oma ostu soove –soovid majandussüsteemi. Plaanimajandus on majandus, kus mingit toodet või teenust ei
Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse looduvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes, järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi : mida , kuidas ja kellele toota ? . Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi, mistõttu eksisteerib kolm majandussüsteemi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Kolmest majandussüsteemis kõige algelisem on tavamajandus , mille käigus toodetakse lihtsate tööriistadega ning väikse tootlikkusega. Enamik toodangust tarbitakse kohapeal oma kogukonna poolt. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani / käsumajandus oli iseloomulik NSVL-ile ja diktatuuririikidele
töödete ja teenuste loomiseks. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Alternatiiv- ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir on kaupade tootmiskombinatsionide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Nappus tuleneb suutmatusesr rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiibiks nim majandusteadlased kompromissi otsimist piirtulude ja kulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena.
ÜHISKOND 4.1-4.5 1) Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. 2) Tootmisressursid- Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse ehk loodusvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. 3) Majanduse põhiküsimused- Majanduse põhiküsimused on mida toota, kuidas toota, kellele toota? Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes - tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. 4) Tavamajandus- Tavamajanduse on neist kõige algelisem. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades - Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. 5) Plaanimajandus- Plaani- ehk käsumajandus oli iseloomulik Nõukogude Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Käsumajanduse määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub
3. Materjaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad 4. Mittematerjaalsed hüvised, mida osutatakse. 7. Koht, kus vahetustehinguid viivad läbi kaupu ja teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled. 9. Majandusteooria põhiprintsiip, kus pole olulised mitte tarbitud ja toodetud hüviste ühikud kokku, vaid viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkus ja viimasena toodetud ühik. Alla 1. Õpetus majanduse üldisest tasakaalust. 4. Kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. 5. Valik, mille puhul loobutakse veidi ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. 6. Parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel. 8. Suutmatus rahuldada kõiki vajadusi, sest ressursid on piiratud. 10. Maavarad, kapital ja inimressurss.
Kontrolltööks kordamine. Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse- loodusvarasid, maad, kapital ja tööjõudu. Kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud. Majandamise põhiküsimused on: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Niisugust majandussüsteemi, kus kõrsuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust, nimetatakse sega majanduseks.
[Turu- ja Käsumajandus] [Nende plussid ja miinused ning põhimõte] Majanduse alused] | [9.04.2014] Tabel Turu- ja Käsumajanduse kohta Põhimõte Turumajandus Käsumajandus Määrab On riik mis konkurents,hinn asendab a kujunda eraomanikku ja bturg, Kontrollib kõiki Kaupade ja tootmisressursse, teenuste valik on lai, Riik on ettevõte,mis tarbimisvõime toodab enamiku oleneb rahalistes kaupadest, määr tressurssidest, ab ära kaupade hinna ja mitmesugused omandi-ja hüviste jaotuse ettevõtte ning kontrollib vormid kogu majandus süsteemi Eelised + Konkurentsi tulemusena langevad Ressursse ei kulutata ettevõtetele,mida valitsuse
Majandus vajab tootmisressursse loodusvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. Majandussüsteemide tüübid: Tavamajandus, plaanimajandus, turumajandus Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad, ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks. Konkurents on turumajanduse olulisiim tunnus. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents. Hind on kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist see on rahasumma, mille eest saab kaupa osta. Kauba omahind väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi, müügihind peab olema sellest kõrgem, et teenida kasumit Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud tuntakse turutasakaaluna. Monopol on turuvorm, kus on üks müüa, kes kehtestab hinna, või teenus, millel puudub asenduskaup. Monopolide kontrollimine on konkurentsi tagamise tõhus võimalus. Monopolide kontrollimiseks on enamik arenenud maid vastu võtnu...
Tootmisressursid Tootmisressursse on neli liiki loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Majanduse põhiküsimused Majadnuse põhiküsimused on: mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Majandsuküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti õeldes tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja ka üks või teine majandussüsteem. Tänapäeva maailmas eksisteerib kolme tüüpi majandussüsteeme tavamajandus, käsu ehk plaanimajandus ning turumajandus. Majandussüsteemid ja nende võrdlused TAVAMAJANDUS kõige algelisem, toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust tarbib kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu. Tänapäeval on see Aanfrika ja Aasia
tootlikumalt töötada. 3)tootmistehnoloogia- võetakse kasutusele uued tootmismeetotid, uued sidepidamismeetodid. 12. Mis on TQM? Terviklik kavliteedijuhtimine 13. Mis on püsivkulud? Kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata tootmismahu muutumisele. 14. Mis on muutuvkulud ? Kulud, mis muutuvad koos tootmismahu suurenemisega. 15. Mida ütleb kahaneva tootlikkuse seadus? Kui püsivatele tootmisressursidele lisada pidevalt juurde muutuvaid tootmisressursse siis hakkab oma hind suurenema. 16. Miks hakkab see toimima ? Muutuvate tootmisressursidele lisandudes tekib teatud momendil olukord, kus need hakkavad püsiressursse segama. 17. Mis on mastaabisääst? Keskmise tootmiskulu vähenemine suurtootmise tagajärjel. 18. Miks see tekib ? 1) tööjaotus- on võimalik jaotada töö rohkemateks etappideks. 2) Tooraine ja varustuse ostmisest suurtes kogustes- madalam hind
suureneb ühiskonna jõukus. Iga riik peab leidma optimaalse vahekorra tootmisvahendite tootmise ja tarbekaupade tootmise vahel. Põhiliselt tarbekaupadele kulutamine põhineb vaid tänase päeva heaolul. Selleks, et elada tulevikus paremini peab ühiskond säästma, kokkuhoid suurendab ühiskonna tootmisvõimaluste piiri. Mida madalam on riigi arengutase, seda kiiremas tempos on tal võimalik oma tootmist arendada, kuna sellisel riigil on piisavalt kasutamata tootmisressursse. Arenenud maades on mõni ressurss (näiteks maa Euroopas) täielikult hõivatud ja see ei võimalda enam niisuguse tempoga areneda. Kõige enam nihutab toomisvõimaluste piiri teaduse areng. Maailma esimene suurim leiutis oli ratas (loodus ei tunne sellist vormi), millega pandi kõik vajalik veereme ühest kohast teise. Siis näiteks aurumasin, Otto karburaator, Dieseli mootor jne. Millised olid 20. sajandi suuremad avastused, mis viisid edasi maailma tootmistaset? Vastus:
tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore. Kogukulud Kogukulud on püsi- ja muutuvkulude summa. Kahaneva tootlikkuse ehk Kahaneva tootlikkuse ehk kahaneva toogi seadus ütleb, et kahaneva toogi seadus kui püsivatele tootmisressurssidele (nagu hooned ja seadmed) lisada üha enam muutuvaid tootmisressursse (nagu töölised ja toore), hakkab teatud määrast alates lisa- ehk piirprodukt vähenema. Mastaabisääst Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel. Mastaabisääst toimib - rohkem on võimalus jaotada tööjõudu järgmistel põhjustel: spetsialiseeritud ülesannete täitmiseks
pakkumise põhjal. Tegelikult esineb täielikku konkurentsi nüüdisühiskonnas harva. Monopol on turuvorm, kus on müüja, kes kehtestab hinna, või teenus, millel puudub asenduskaup. Loomulik monopol kujuneb siis, kui tootmise alustamine nõuab väga suuri investeeringuid ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam (pikka aega oli Eestis selleks Eesti Energia). Turumajanduse efektiivsus: nõudmine ja pakkumine on pikas perspektiivis tasakaalus tootmisressursse kasutatakse efektiivselt vabadus ja konkurents väldivad võimu koondumist. Turumajanduse puudused ehk turutõrked täiskonkurentsi esineb tegelikkuses harva vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib ettevõtjaid loobuma vähetulusatest, kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, igast turutehingust ei võida alati kõik osapooled.
· Konkurents puudub (monopol) ettevõtteid on üks; puuduvad asenduskaubad; takistused on suured; kontroll hinna üle (nt. elekrienergia, veemajandus) 6.Mis on monopol? Ainuõigus; tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte; turuolukord, kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurents ning üks pakkuja kontrollib hinda. 7.Milles väljenduvad turumajanduse efektiivsus ja eelised? · Efektiivsus: Nõudmine ja pakkumine on pikas perspektiivis tasakaalus; tootmisressursse kasutatakse efektiivselt (toodetakse seda, mida vajatakse, ning ökonoomselt); vabadus ja konkurents väldivad võimu koondumist · Eelised: Turul toimiv inimene on oma otsustes vaba; otsustusi võib turumajanduses teha üksteisest sõltumatult; tootmis- ja tarbimisressursid on piiratud 8.Mis on turutõrge? Kuidas see mõjundab turumajanduse toimimist? Turutõrge on turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada. Riik peab majandusse sekkuma.
Ühiskonnaõpetuse tasemetöö Ühiskond süsteem, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskonnaelu valdkonnad ja sektorid 1. Avalik sektor 2. Erasektor ehk tulundussektor 3. Kolmas sektor ehk mittetulundussektor 4. Eraelu Majandus tootmise ja kaulpelmise valdkond. Majandus vajab tootmisressursse (loodusvard ja kapital) Poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. Ühiskonna arengujuhtimise ja kordineerimisega tegelev valdkond. Hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused. Avalik poliitika inimese igapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik (hariduspoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika).
tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. · Cetris paribus majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed · Hüvised kättesaadavad ressursid inimvajaduste rahuldamiseks · Käsumajandus- on majandus, milles: riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest riik määrab ära kaupade hinna riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse riik kontrollib kogu majandussüsteemi · Segamajandus- on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. · Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena.
*Tarbija lojaalsus tarbijad eelistavad tuntud kaubamärke ja uutel tootjatel on raske võita tarbijate poolehoidu. *Ümberlülituskulud kui tarbija läheb üle uuele tootele, peab see talle kasulik olema. *Turunduskanalid kui hulgimüüjad ei ole huvitatud sinu kauba edasimüümisest, tuleb iseseisvalt leida tee lõpptarbijateni. *Õiguslikud piirangud turule sisenemiseks on vaja vastavaid lubasid. *Ressursside piiratus uutele tulijatele ei pruugi jätkuda tootmisressursse, mis võivad kuuluda juba tegutsevatele ettevõtetele. 4.Asenduskaubad *Asenduskaubad - seavad toodete hinnale lae ja seega ka kasumile piirid. *Sünteetilised siirupid tootmine on odavam ja võimalus toote omadused viia väga ligilähedaseks. *Säilitusainetega ekstraktid lisatud säilitusaine võimaldab pikemat säilivusaega ja seega suuremate koguste korraga tarnimist, mis omakorda vähendab toote transpordikulusid.
Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmisprotsessi väljundiks on erinevad hüvised(ka teenuste tootmine ja osutamine). Tootmisressursse, mida kasutatakse ühes kohas,ei saa kas üldse või samal ajal kasutada mõnes teises kohas. Pareto efektiivsus-näitab, et heaolu on maksimaalne, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Tootmisvõimaluste kõver-näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral.Tootmisvõimaluste kõver langeb alati paremale alla.Selle tingib ressursside piiratus
toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast Motiiv millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud. See on firma kogutulude ja kogutulude vahe Majapidamine ühise eelarvega majandavate inimeste kogum Majapidamiste rollid: Ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse(maavarad, kapital ja inimressurss) Tarbijatena kasutavad nad ettevõtete valmistatud tooteid ja teenuseid Toodete ja teenuste turud on vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Tarbijad vahetavad oma raha toodete ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad Ressursiturud kujutavad endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu
vara RAHA LIIGID: kaupraha, sularaha, deposiitraha, elektrooniline raha, väärtpaber 20. Mis on devalveerimine ja inflatsioon ning deflatsioon? INFLATSIOON on raha väärtuse ehk ostujöu langus DEFLATSIOON on keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujöu töus DEVALVEERIMINE on raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes 21. Miks hinnad tõusevad? Kas hinnatõusu saab vältida? 22. Nimeta majandus tegevuseks vajalikke tootmisressursse? A.) Loodusressursid(maa,maavarad,mets,veevarud) B.) Inimressursid(tööjõud) C.) Kapitaliressursid(tööriistad,hooned,rahalised vahendid) D.) Ettevõttlikus(oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida) 23. Kuidas toimib pangandus? Keskpanga ja kommertspanga õigused. susteemi ulemise tasandi moodustab riigi keskpank ja alumise kommerts ehk erapangad. riigi keskpanga peamine ulesanne on hinnastabiilsuse ning pankadevahelise arveldussusteemi toimimise tagamine
Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Motiiv millegi tegemise ajend. Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Majapidamised kõik riigis elavad inimesed, tarbijad, pered, leibkonnad. Majapidamistel on majanduses kaks tähtsat rolli: Tarbijatena kasutavad nad ettevõtte valmistatud tooteid ja teenuseid; Ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse (maavarad, kapital, ja inimressurss) Toodete ja teenuste turg vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad raha tarbija ressurside vastu. Konkurents on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast. Monopol (kreeka sõnadest monos ,,üks" ja polein ,,müma"), kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja.
mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital hõlmab tootmishooneid, masinaid, seadmeid jne. Kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja kapital ise on inimeste töise tegevuse tulemus. Loodusressursid on maa, maavarad, metsad jne. Majandusteaduses võetakse loodusressursid kokku koondnimetuse ,,maa" alla. Hüviste tootmisel kasutatavad tootmistegurid kujutavad endast tootmissisendeid ehk tootmisressursse. Tootmisprotsessi väljundiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüvised. Majandusteaduslikus terminoloogias on igal tegevusel ja ressursil alternatiiv- ehk loobumiskulu, mis väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. 2. Kuidas toota? Kui suurendada ühe hüvise tootmist ja samal ajal ei vähenda teise hüvise tootmist, siis peab suurendama tootmispotsentsiaali. Tootmispotsentsiaali saab tõsta, suurendades
nõudjad ehk ostjad üritavad seda endale hankida. Hind on kauba omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist. Omahind väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. Müügihind peab olema omahinnast kõrgem, sest muidu ei saa kasumit. Turuhind on selline hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse Turumajanduse plussid Turumajanduse miinused Tootmisressursse kasutatakse Täielikku konkurentsi esineb efektiivselt (toodetakse mida vaja tegelikkuses harva. ning ökonoomselt). Vabadus ja konkurents väldivad Vajadus toota kõrgeima kasuga paneb võimu koondumist. loobuma vähem sissetoovatest kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest. Nõudmine ja pakkumine on pikas Põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, vaates tasakaalus
kapital ise on inimeste töise tegevuse tulemus. Loodusressursid on maa, maavarad, metsad jne. Majandusteaduses võetakse tihti loodusressursid kokku koondnimetuse ,,maa" alla. Töö, maa ja kapital on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Nad koos moodustavad tootmise sisendid. Tootmisprotsessi väljundiks on erinevad hüvised, kusjuures tootmisprotsessi käsitletakse mitte üksnes tootmise tähenduses, vaid siia kuulub ka teenuste tootmine ja osutamine. Tootmisressursse, mida kasutatakse ühes kohas, ei saa kas üldse või samaaegselt kasutada mõnes teises kohas. Terast, betooni, lauamaterjali, mida kasutatakse maja ehitamisel, ei saa enam kasutada kooli ehitamisel. Masinaid ja seadmeid, mida kasutati maja ehitamisel, saab aga kooli ehitamisel kasutada küll. Välistatud on ainult nende üheaegne kasutamine. Inimene, kes töötab ehitajana, ei saa samaaegselt töötada arstina. Kuna tootmisprotsessis kasutatakse
Majanduspoliitika sotsiaalne aspekt maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust Maksumäär protsendina väljendatud tulu või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota, kellele toota. Turumajanduse efektiivsus 1) Nõudmine ja pakkumine on pikas perspektiivis tasakaalus 2) Tootmisressursse kasutatakse efektiivselt 3) Vabadus ja konkurents väldivad võimu koondumist. Turutõrked: 1) Täielikku konkurentsi esineb tegelikkuses harva 2) vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma sotsiaalselt olulistest tegevustest 3) turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust. Riigi sekkumise majanduslikud motiivid riik peab aitama kaasa turu tõhusamale toimimisele: suurendama konkurentsi, arendama ettevõtlust, tasakaalustama nõudmist ja pakkumist.
Inflatsiooni mõju tarbijatele · Tihti ei mõjuta kõiki, vaid seda inflatsiooni all olevaid teenust/kaupa tarbivate inimesi. · Raha väärtuse ehk ostujõu langus Inflatsiooni põhjused · Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine-inimestel on raha, et tarbida, pole kaupa/teenust · Tootmiskulude kasv-bensiinihinna tõus ->veoteenuste hinnatõus 6) Efektiivsus · tagab see, kui nõudmine ja pakkumine on pikas perspektiivis tasakaalus. · Tootmisressursse kasutatakse efektiivselt. · Mida vähem ressursse kulub, seda suurem on efektiivsus · Efektiivsust hinnatakse ühe toote kohta tehtavate ressursikulu põhjal. · Ressursside optimaalne paigutamine(ühiskonna optimum)-ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota. · Ideaaljuhul otsustab vabaturumajanduse tingimustes turg valiku erinevate toodangukombinatsioonide vahel.
Kerem, K., Randveer, M., Vensel, V. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim, 1996 Myers, D. Construction Economics: A New Approach. London, New York: Spon Press, 2008. Riley, John G. Essential Microeconomics. Cambridge University Press, 2012. jt MAJANDUSE PÕHIKÜSIMUSED Majandusteooria sotsiaalteadus, mis uurib inimeste majanduslikult otstarbekat käitumist ressursside piiratuse tingimustes. Ressursid põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Tootmisressursse on 3 liiki: 1) loodusvarad; 2) tööjõud ehk inimressursid; 3) kapital. Sageli lisatakse sellesse loetellu veel neljas ressurss ettevõtlikkus. 3 3.02.2014 MAJANDUSE PÕHIKÜSIMUSED Keskne probleem majanduses ressursid on piiratud. Fikseeritud kogus ressursse vs palju vajadusi ja soove. Nappus võimetus rahuldada kõiki soove.
Kasum Firma kogutulude ja kogukulude vahe Turumajandus vaba ettevõtlus, kus siis tooted liiguvad tootjate ja tarbijate vahel Ettevõtlikus ettevõtja äritegevuse mootori ,,käivitaja" Majandussüsteem igapäevane elu, kus siis segunevad eraisiku vabatahtlik vahetus, riiklik regulatsioon ja ka tavad ning kombed Majapidamine ühtse eelarvega majandavate inimeste kogum Ressursiomanik üks majapidamise rollidest, kus nad siis omavad tootmisressursse (maavara, kapital, inimressursid) Tarbija samuti üks majapidamise rollidest, kuid nemad kasutavad ettevõtete tooteid ja teenuseid Toodete ja teenuste turud vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ehk siis tarbijad vahetavad oma raha toodete/ teenuste vastu mida ettevõtted toodavad. Ressursiturud vabatahtlik vahetus ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbijate ressursside vastu.
On olemas kindlad reeglid, mis kehtivad igas olukorras ja mis loovad keskkonna, kus majanduses osalejad oma ratsionaalseid ja ebaratsionaalseid otsuseid langetavad. Ressursside piiratus Ühiskonnaliikmete vajadused on alati suuremad kui on nende vajaduste rahuldamise allikad. Ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada saab vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Võimaliku tootmise piir kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Alternatiivkulu Ressursid ei ole mitte üksnes piiratud, vaid neid saab korraga kasutada vaid ühel moel. Kui otsustad kasutada ressurssi ühel eesmärgil, loobud võimalusest kasutada seda teisel viisil. Sa pead valima. Igapäeva elus peame arvestama, kui palju me oleksime võitnud või kaotanud, kui oleksime käitunud teisiti. Alternatiiv- ehk loobumiskulu saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
On olemas kindlad reeglid, mis kehtivad igas olukorras ja mis loovad keskkonna, kus majanduses osalejad oma ratsionaalseid ja ebaratsionaalseid otsuseid langetavad. Ressursside piiratus Ühiskonnaliikmete vajadused on alati suuremad kui on nende vajaduste rahuldamise allikad. Ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada saab vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Võimaliku tootmise piir – kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Alternatiivkulu Ressursid ei ole mitte üksnes piiratud, vaid neid saab korraga kasutada vaid ühel moel. Kui otsustad kasutada ressurssi ühel eesmärgil, loobud võimalusest kasutada seda teisel viisil. Sa pead valima. Igapäeva elus peame arvestama, kui palju me oleksime võitnud või kaotanud, kui oleksime käitunud teisiti. Alternatiiv- ehk loobumiskulu – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
Neurath töötas 20. sajandi alguses välja äärmuslikku majandussüsteemi, mis tugines Esimese maailmasõja aegsele majandusele Euroopas. Neurath leidis, et Maailmasõja järel levivat hüperinflatsiooni on võimalik kontrolli alla saada vaid riigi sekkumisega majandusse. (Ericson, R. E., 2015) Uus majandussüsteem pidi olema vastupidine turumajandusele: eraettevõtted kaotatakse, nende asemel asendab riik eraomaniku kontrolli; riik kontrollib kõiki tootmisressursse; riik määrab kaupadele hinna ning riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse (Käsumajandus, 2015). Turumajanduses leiduvad seadused on käsumajanduses kaotatud. Ignoreeritakse nõudlust ja pakkumist. Seega ei eksisteeri turul olevat konkurentsi ettevõtete vahel, sest tarbijatel puudub võimalus valida diferentseeritud kaupade vahel – kõik on riigi poolt sätestatud. Ettevõtted ei teeni kasumit, sest tulu ei lähe otseselt kaupade tootjatele ja edasimüüjatele, vaid riigile
tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem. Tänapäeval on nelja tüüpi süsteeme tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus, turumajandus ja segamajandus. Tavamajandus kõige algelisem. Lihtsad tööriistad, väike tootlikkus. Enamiku toodandust tarbitakse kohapeal või vahetatakse välja. Suur tähtsus traditsioonidel ja kommetel, väike tähtsus ratsionaalsusel ja efektiivsusel. Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades.
Monopoli korral selline ressursside jaotus ei ole täidetud. Monopoli puhul saame piirkulu MC tõlgendada kui alternatiivkulu (kasulikkuse kaotus), mis tekib ressursside kasutamisel monopoolses ettevõttes täiendava tooteühiku valmistamiseks. Monopol teatavasti ei ole väga huvitatud kõiki ressursse kasutama oma toodangu mahu suurendamiseks, vaid hoopis piirab toodangu mahtu, et säilitada kõrget hinda. Seega võime järeldada, et monopol jaotab oma tootmisressursse ebaefektiivselt. (Helje Kaldaru, 2006, Mikroökonoomika) Samamoodi on käitunud IR ka pärast koroonakriisi, keeldudes maksimeerimast oma ressursside kasutamist. Samuti elab IR üle oma võimete, kaldub see pöördumatult lõpliku viletsuse poole ning peab alatihti laenu võtma või investoritele lootma. (Financialexpress, 2020) Hinnakujundus Monopoli turutüüpi vaadeldes võib ettevõtte vaatepunktist positiivse faktorina välja tuua mitteelastse nõudluse. Kuna
· Kasum tulu, mis tuleb, kui kogutuludest lahutatakse kogukulud · Ettevõtja töötab kasu saamise eesmärgil. · Ettevõtlikkus loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus, arukas juhtimine, hoiak ja isikuomadused. · Majapidamine ühise eelarvega majandavate inimeste kogum. Tarbija: majapidamiste liikmed, nad kasutavad tooteid/teenuseid, mida ettevõtted toodavad. Ressursiomanik: omavad nad erinevaid tootmisressursse nagu nt maavara, kapital, tööjõud. Majapidamine pakub ettevõttele tööjõudu jt ressursse. · Ettevõte toodavad tooteid ja teenuseid, mida majapidamised nõuavad. Maksavad tööjõu eest palka, mida kasutatakse ostmiseks. · Toodete ja teenuste turg vabatahtlik vahetus tarbija ja tootja vahel. · Ressursiturg vabatahtlik vahetus ressursipakkuja ja ettevõtte vahel. Ettevõte pakub palka.
arukas juhtimine Ettevõtja isik, kes võtab endale äririski, lootes saada kasumit. Nappus on suhteline mõiste. Nappus kujutab endast olemasolevate ressursside hulga ja inimeste soovide suhet. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Alternatiivkulu e. loobumiskulu on parim teine võimalus, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir on kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Tootmisvõimaluste piir peegeldab otsuste alternatiivkulusid. Piiriprintsiip kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Eraomand seadusega kaitstud, muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks. Annab tõuke kasutada oma vara(ressursse). Võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt.
5. Nimetage tootmisressursse, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Tööjõud, elekter, kapital, maa, materjal 6. Kuidas saab turgu defineerida? Kes on turul osalejad ja missugused motiivid neil on? Turg on mehhanism, mis tood kokku teatud hüvise ostjad ja müüad. Ostjad tahavad osta rohkem väiksemate hindadega ja müüjad pakkuda rohkem suuremate hindadega. 7. Mida näitab nõudluskõver? Missugusel kujul saab nõudlusseadust väljendada? Nõudluskõver näitab kui palju on tarbijad mingi hinna eest hüviseid ostma. Liikudes mööda nõudluskõverat üles või alla. Hüvise hind ja nõudlus liiguvad vastupidises suunas. 8. Tooge välja nõudluse ja pakkumise mõjurid. Miks teie arvates nad on erinevad (arutlege)? Nõudluse mõjurid: tarbjate ootused tarbjate sissetulek teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad tarbjate maitse, eelistused tarbjate arv turul Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia ressursside hinnad ...
tagaks mitmesuguste vormidega agraarstruktuur. Ühtlasi puudusid majanduslikud võimalused suurettevõtetele tootmisbaasi kiireks rajamiseks. Samuti piiras niigi väheste tehnikavahendite efektiivset kasutamist nende rakendamine ebaratsionaalses vormis masina-traktorijaamade kaudu kuni 1958. aastani. Soodsalt mõjus Eesti põllumajandusele N.Liidu kroonilise toiduainetepuuduse taustal kujunenud majanduspoliitika: Balti maadesse suunati rohkem tootmisressursse, teades, et neid kasutatakse efektiivsemalt. Soodsatel tingimustel sai Eesti põllumajandus tehnikavahendeid ja tootmisbaasi rajamiseks ehitusmaterjale, samuti mineraalväetisi ning ostujõusööta jooksva tootmise vajadusteks. See võimaldas tõsta põllukultuuride saagikust ja loomade produktiivsust. Oluliselt pärssisid põllumajanduse arengut ja tootmisressursside efektiivsemat kasutamist N. Liidu agraarpoliitikaga kujundatud majandamistingimused. Kuni 1950. aastateni püsis taotlus
juba 55 aastaselt. Investeerimisrisk jääb inimese kanda. TURU PUUDULIKKUS JA VALITSUSE OSA MAJANDUSES Tänapäeva ühiskonnas ei suuda turg tagada kõigi ühiskonna eluks vajalike hüviste pakkumist soovitavas koguses. Turu vaba toimimine tähendab ka seda, et nõrgemad jäävad tugevamatele alla. Isegi kui turumajandus oleks täielikult efektiivne, on siiski vaja valitsusepoolset sekkumist turule, et vähendada ebavõrdsust ühiskonnas. Turu puudulikkust tõestavad: a) tootmisressursse kasutatakse ebaefektiivselt b) turg ei suuda rahuldada sotsiaalseid vajadusi c) tulud jaotuvad ühiskonnas ebavõrdselt Turg ei toimi ideaalselt kui on olemas välismõjud. Suurim probleem on selles, et turg ei taga ühiskonnas ühishüvesid ( haridus, politsei, riigikaitse jne). Nende ühishüvede tootmine pole majanduslikult kasulik. Kuna turg toimib puudulikult, siis püüab ühiskond majanduse toimimist täiustada
Muutuvkulud Muutuvkulud on sellised kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore. Kogukulud Kogukulud on püsi- ja muutuvkulude summa. Kahaneva tootlikkuse Kahaneva tootlikkuse seadus ütleb, et kui püsivatele seadus tootmisressurssidele (nagu hooned ja seadmed) lisada üha enam muutuvaid tootmisressursse (nagu töölised ja toore), hakkab teatud määrast alates lisa- ehk piirprodukt vähenema. Mastaabisääst Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel. Mastaabisääst toimib rohkem on võimalus jaotada tööjõudu spetsialiseeritud järgmistel põhjustel: ülesannete täitmiseks tooret ja varustust saab osta suurtes kogustes, mis annab
konkurentsi tõttu juhinduma tarbijate turg ei reguleeri, tootmise eest peab hea seisma vajadustest ning püüab seepärast turule tuua valitsus just neid hüviseid, mis rahuldaksid tarbijat kõige Turg lahendab põhiküsimused vaid osaliselt paremini, kasutades samal ajal säästlikult oma Tsiviliseeritud ja humaanne inimühiskond ei saa lubada tootmisressursse. ka kõige väetimate väljasuremist, eriti kui saamatus ei tulene neist enestest 4 18.11.2016
kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalmajandust? See on vanim majandussüsteem. Kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele
kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Turg kui majanduse toimimise viis on kujunenud aastasadade vältel. Turumajanduse kui majandussüsteemi aluseks on tootmisvahendite eraomandus ning konkurents. Tootja, kes küll lähtub omakasust, on sunnitud konkurentsi tõttu juhinduma tarbijate vajadustest ning püüab seepärast turule tuua just neid hüviseid, mis rahuldaksid tarbijat kõige paremini, kasutades samal ajal säästlikult oma tootmisressursse. Konkurents on majandussubjektide püüdlemine ühise eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Joonis 4. Majandustegevuse lihtsustatud ringkäik. . Näide 2. Kallel tahtis oma taskuraha eest minna nädalavahetusel vaatama “Leiutajate küla Lotte” filmi. Film oli alles hiljuti kinno jõudnud ja vaatajate huvi oli suur. Seepärast otsustas Kalle kinopiletid varakult interneti teel ära osta. Ta istus reede õhtul arvuti taha ja asus tegutsema
Piiratud konkurents olukord, kus sarnaste toodete ettevõtteid on vähe ning kontroll hinna üle on osaline. Näiteks: telekommunikatsioon, autotööstus. Monopol olukord, kus toodetel asenduskaubad puuduvad, ehk sarnaseid tooteid pole ning selle tootjaettevõtteid on vaid üks. Sel puhul on kontroll hinna üle täielik. Näiteks: elektrienergia, veemajandus. 10. Milles väljendub turumajanduse efektiivsus? · Nõudmine ja pakkumine on pikas perspektiivis tasakaalus; · tootmisressursse kasutatakse efektiivselt (toodetakse seda, mida vajatakse, ning ökonoomselt) · vabadus ja konkurents väldivad võimu koondumist. 11. Mis on turutõrked ja milles need avalduvad? · Täielikku konkurentsi esineb tegelikkuses harva; · vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähetulusatest, kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest. · turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, igast turutehingust ei võida alati kõik osapooled. §4
tootmisbaas, väga soodne asukoht jne. Juurdepääs turunduskanalitele – kaubanduses ei pruugi hulgimüüjad olla huvitatud tundmatust kaubast, mistõttu tuleb juurdepääsuks turustuskanalitele osta riiulikoht. Õiguslikud piirangud – turule sisenemist on võimalik piirata erinevate nõuete (litsents, tegevusluba, minimaalne omakapital jne) kehtestamisega või hoopis ära keelata. Oluliste ressursside piiratus – kõigile ei pruugi jaguda tootmisressursse, mis võivad juba kuuluda seni turul tegutsevatele ettevõtetele. 3. Asenduskaubad Asenduskaubad seavad toodete hinnale lae ja seega ka kasumile piiri. 10 Asenduskaubad suunavad tarbijaid võrdlema toodete omadusi ja kvaliteeti. Vajadus veenda tarbijaid oma toodete eelistes võib suurendada kulusid.
lähemale. Esimesel juhul on tegemist majanduskasvuga tehnoloogia täiustamine ja ressursside kättesaadavuse paranemine võimaldavad suurendada tootmismahtu ning ühiskond on võimeline tootma rohkem. Teisel juhul on tegemist majanduse kahanemisega kuna vajalikke tootmisressursse jääb vähemaks, kahaneb ka tootmisvõimsus, mis toobki kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise nullpunktile lähemale. Küsimus 18 Mis alljärgnevaist toob kõige tõenäolisemalt kaasa võimaliku tootmise piiri Valmis nihke paremale? Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Töötajate arvu vähenemine Tarbijate vajaduste ootamatu ja oluline tõus
Püsikulud-kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata ettevõtte tootmismahule Muutuvkulud-kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega Püsikulud+muutuvkulud=kogukulu Tootmise kasvuga kogukulud esialgu langevad Kui tootmine veelgi suureneb, tõuseb iga tooteühiku maksumus Keskmised kogukulud hakkavad suurenema vatavalt kahaneva tootlikuse seadusele Kahanev tootlikuse seadus kui püsivatele tootmisressurssidele lisada üha enam muutuvaid tootmisressursse, siis teatud määrast alates hakkab toote omahind suurenema Põhjus: muutuvate tootmisressurside lisandudes tekib teatud momendil olukord, kus need hakkavad püsiressursse segama. Mastaabisääst Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu vähenemine suurtootmise tagajärjel Mastaabisäästu tekkimise põhjused: 1. Tööjaotus töö jaotatakse rohkemateks etappideks 2. Tooraine varustuse ostmine suurtes kogustes- madalam hind 3
Lähtuvalt logistika arengu ja integratsiooni ulatuselt jaguneb logistika ühtlasi kolmeks suureks valdkonnaks – hankelogistika, tootmislogistika ja jaotuslogistika, millest Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneajaga ja mõõdukate kogukuludega. Tootmislogistika ülesanne on suurendada tootlikkust, arendada tehnoloogiat, kasutada tootmisressursse ja optimeerida tootmisprotsesse. Jaotuslogistika ülesanne on korraldada pärast toote valmimist selle jõudmine tarneahela järgmisesse lülisse või tarbijani. Logistika kui äritegevuse valdkonna järgi on olemas vajadus põhjusel, et tootmine ja kaubandus ei suudaks transpordi, ladustamise ja varude haldamiseta eksisteerida. Esmatähtsad valdkonnad on tarbijate vajaduste rahuldamine kaupade tootmise ja müügi kaudu. Seega on primaarsed turundus ja tootmine ning vastavad eesmärgid
Turumajandus- on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena. Turumajanduse põhiomadus on, et investeeringute ja toodetud kaupade jaotuse üle otsustamine käib läbi turu. Käsumajandus- majandusmudel, kus enamik omandiõigust on riigi käes. Valitsus annab käske mida, kuidas ja kellele toota. Riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse, riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest, riik määrab ära kaupade hinna, riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse, riik kontrollib kogu majandussüsteemi.Nõukogude Liit Tavamajandus- on majandus, kus inimesed sõltuvad oma, mida , kuidas ja kellel toota eelkõige tavadest ja kommetest. Üks vanimaid majandussüsteeme, kus määravaks saavad kaua aega tagasi kehtima hakanud kombed. Piirkonnad: Aafikas, Aasia riigid, Ida- Siberi põlisrahvad.
Tagada mõistlikud tarbijahinnad Korraldus: Ühtne turg ühtsete hindadega EL kaupade eelistamine Ühine rahastamine 7 32. Regionaalpoliitika eesmärgid Peamiseks ülesandeks on juhtivate keskuste ning mahajäänud perifeeria majanduslik lähendamine, ressursside pareto-optimaalne paigutus. Majandusteadlaste arvates (nende jaoks on tihti olulisim kasvueesmärk) on regionaalpoliitika ülesandeks jaotada tootmisressursse ruumiliselt sellisel viisil, et maksimeeritaks majanduse kogutoodang. Regionaalpoliitiliste otsuste aluseks ei peaks olema mitte tootlikkus momendi situatsioonis, vaid kasvupotentsiaal. Eesmärgid: kasvueesmärk, stabilisatsioonieesmärk, jaotuseesmärk (aktiivne VS passiivne) 33. Regionaalpoliitika strateegiad ja instrumendid Strateegiad: turule orienteeritud; ressursisubsideerimine; innovatsioonile orienteeritud; ekspordile orienteeritud; infrastruktuurile orienteeritud.
42. Sachsi ja Porteri arengumudeli kohaselt on investeeringupõhise faasi majanduskasvu allikaks a)teadmised ja oskused, võime kiirelt juurutada uusi tehnoloogiaid; b) globaalse tehnoloogia rakendamine kohalikku tootmisse; c)tootmissisendite käsutus (maa, primaarkaubad, kvalifitseerimata tööjõud). 43. Riigi majanduslik konkurentsivõime (võime tõsta oma rahva elatustaset) on agressiivne, kui see on rajatud a) võimele ligi meelitada mobiilseid tootmisressursse; b) toodete konkurentsivõimelisusele rahvusvahelisel turul; c) odava tooraine ja energiakandjate impordile. 44. Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a) Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b) kliima oli sobiv; c) taimede ja loomade valik oli sobiv. 45. Moderniseerumise riigiteooria väidab, et
annaabi.ee 
