Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tootmiskorralduse eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, takt, takti, tarne, paindlikkus, tootlikkus, etapis, tarnekindlus, finants, paigutus, klient, efektiivsust, teenindusprotsess, kuluefektiivsus, nomenklatuur, ressurssid, standardiseeri, paranenud, turundus, nõudlus, voog, 3min, 2min, raiskamine, laovarud, disain, ajajoon, standardiseeritud, pooltoodangloogia, raamatupidamineTaktiaeg on aeg, mida vajatakse ühe tooteühiku tootmiseks, et rahuldada kliendi nõudmist kvaliteetselt. “Taktiaeg” on sagedusmõõdik, mis väljendab aega, kui tiheda aja tagant kliendid tellimusi või taotlusi esitavad, ostu sooritavad jne. Näiteks kui tooteühiku tootmine koosneb 4-st etapist, mille iga etapi ajakulud on järgmised: 1. etapp 2,3 min 2. etapp 2,5 min 3. etapp 2,2 min 4. etapp 3 min On selle tooteühiku tootmise taktiaeg 3 minutit. Kolmes etapis on aega raisatud, ehk on toimunud ootamine ja kadu. Kao arvutamiseks arvutakase, kui palju kulus aega ootamiseks kõikides etappides kokku: 1. etapis (3-2,3=0,7) 2. etapis (3-2,5=0,5) 3. etapis (3-2,2=0,8) 4. etapis (ootamist ei toimunud) Kokku: 2 minutit (0,7+0,5+0,8=2) ja jagatakse ootamiseks kulunud aeg (2minutit) etappide arvu ja taktiaja korrutise summaga. 2 minutit Antud juhul 4∗3 = 0,1667. Kadu väljendatakse %-des. Antud juhul on kadu seega
Oluline on näiteks see, et tootmis- ja teenindusprotsess annaks toote arendusele tagasisidet, mida saab teha ja mida ei saa jne. TTK funktsiooni ja turunduse seosed: turundusse tuleb protsessi nõudlus ja tagasiside on operatsiooni võimalused ja piirangud, et mida saab ja mida ei saa. Kolm põhifunktsiooni peavad olema hästi tihedalt seotud. Veel on neli tugisüsteemi (Infotehnoloogia, inimressurss, raamatupidamine ja finants, mehaanika). Mida paremini tunneme enda protsesse, seda paremaid infotehnoloogilisi lahendusi suudame pakkuda. Infotehnoloogiliste lahenduste ülesanne on see, et nad peavad tegema meie protsesse lihtsamini jälgitavateks, infotehnoloogilised lahendused peavad olema lihtsad. Infotehnoloogilised rakendused peavad olema sellised, kus töökohtade arv ei tohiks kasvada, vaid läbi nende peaksime saama teha protsesse kiiremini, paremini, lihtsamini jälgitavateks
Sellele edasi planeerimine ja kontrollimine (jälgime kuidas meie planeeritud tegevused toimuvad – plaanipärasus). Eesmärkide täitmiseks me ka tegeleme täiendamise, kvaliteedi tõstmiseni. Protsessi tulemusena saavutame kliendirahulolu. Ettevõtte kolm põhifunktsiooni (struktuuriüksused) on tootmine/ teenuste pakkumine, müük/turundus, tootearendus. Ettevõtte jaoks on oluline kuidas funktsioonid omavahel suhtlevad. Tugifunktsioonideks on näiteks IT, HR, raamatupidamine, finants, mehaanika. TTK tegevuse valdkonnad ja näidisküsimused: Operatsiooni strateegia – kuhu paigutada tootmine? Kui kaugel lõpptarbijast? Protsessi tüüp – kuidas me ehitame protsessi nii, et ta tarniks meie teenust klientidele? Paigutuse disain – kuidas me korraldame meie seadmete ja inimeste füüsilist paigutust? Ruumide disain – mis on meie tootmistegevuste parim asukoht?
riskid mis on seotud ressursside seotusega •Kulu – efektiivsus, max lisandväärtus min kuludega (madal hind ja kõrge tulu) •Madal kulu võimaldab vähendada hindu ja suurendada seeläbi müügimahtu või siis alternatiivselt saada sama mahu juures suuremat tulu •Ettevõtte siseselt aitab operatsioonide tulemuslikkus täita ka teisi ettevõtte tulemuslikkuse eesmärke Kindlus – usaldusväärsed ja vigadeta protsessid, tarnekindlus, õige kaup, õigel ajal õiges koguses õigesse kohta.. •Kas täidame oma klientidele antud lubadusi ? •Tootmise paindlikkus - võime reageerida muutustele (näit hooajalisus rõiva tootmises) -Toodete/teenuste paindlikkus - kohandamine vastavalt kliendi soovile - näit IT lahenduste edasiarendused -Valiku paindlikkus - värv, logo vms -Koguse paindlikkus - võimalust koguse või mahu muutmiseks -Tähtaegade paindlikkus - kiiret võimalust muuta tarnete tähtaegu
......... 12 17.MIDA KUJUTAB ENDAST INTEGRATSIOON TARNEAHELAS NING MIS ON VERTIKAALNE INTEGRATSIOON?......................................................... 13 18.MIS ON 3 TÜÜPI VÄÄRTUS?............................................................ 13 19.MIDA KUJUTAB ENDAST KULU EELIS JA ERISTUMISE EELIS ?.............14 20.MIDA KUJUTAB ENDAST ERISTUMINE LÄBI LOGISTIKA?.................... 14 21. 5 TÜÜPI KONKURENTSIEELISEID LÄBI LOGISTIKA:.......................... 14 22.LOGISTILINE PAINDLIKKUS?........................................................... 15 23.MIDA KUJUTAB ENDAST LAIENDATUD TOOTE KONTSEPTSIOON?.......15 24.TURU KVALIFITSEERIJAD JA TURU VÕITJAD:..................................... 15 25.MIS ON LOGISTIKA 4 REEGLIT?....................................................... 16 26.MIS ON EVA E. MAJANDUSLIK LISAVÄÄRTUS?.................................. 16 27.NIMETA VÄHEMALT 5 ETTEVÕTTE LOGISTIKATEGEVUST?..................17 28
ennustus, mida harilikult kasutatakse juhtimisotsuste tegemisel. Erinevalt plaanist on prognoosil tavaliselt mitu varianti. Usaldusväärsete plaanide koostamiseks on optimaalse pikkusega baasperiood 6 - 11 aastat. Planeerimise struktuur s. o. tema ülesehituse, koostisosade paigutuse ja seostumise viis. Planeerimise põhilisteks kandjateks ettevõttes on juhtkond ja arvutid, mis on ühendatud teatud kindlasse organisatsioonistruktuuri. ETAPID-Planeerimisprotsess toimub mitmes etapis. I etapp: informatsiooni kogumine. Selles staadiumis on oluline hankida kõik need andmed, mis on kuidagi seotud planeerimise objektiga. Et otsuseid teha, on vaja koguda infot *turgude,*finantseerimisvõimaluste,*olemasolevate tehniliste meetodite, *konkurentsi,*üldise majandusolukorra jne. kohta. II etapp: alternatiivplaanide väljatöötamin. Sel etapil töötatakse välja alternatiivplaanid, millest igaüks kujutab endast üht võimalust püstitatud eesmärgi saavutamiseks.
Hea infovoo tagajärjeks on läbipaistvam tarneaeg. Tellimistsükkel: tellimuse esitamine tellimuse töötlemine saadetise ettevalmistamine lähetamine. Logistika osistegevused · Prognoosimine: nõudluse kvantitatiivne ja kvalitatiivsete trendide ettenägemine · Hankimine, ostmine: kaubavoogu algatav tegevus, leitakse sobilikud tarnijad, lepitakse kokku ostu- ja tarnetingimused, saadetakse tellimus, korraldatakse tarne, kindlustus, tasumine ... · Sisenev transport: transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine ... · Sissevõtt lattu: kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine, sorteerimine · Ladustamine: paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine · Laovarude juhtimine määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis
millest alates tekib kasum. Projekti hindamine projekt koosneb aja jooksul toimuvate majanduslike tegevuste jadast. Projekti analüüs kujutab endast tulevaste sündmuste hindamist. Hindamine koosneb kahest osast: eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramisest ja hinnangu andmisest investeerimisvõimalustele. 1.3. Operatsioonifunktsioonide kriteeriumid Operatsioonifunktsioonide kriteeriumid on: y kvaliteet y paindlikkus y kiirus y hind (tootmiskulud) 1.4. Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid on: y paindlikkus y kvaliteet y tootlikkus = väljundid/sisendid = toodang (teenused, resultaat)/kulud (ressursid) y innovatsioon ja informatsioon. 1.5. Operatsioonijuhtimise baasmeetodid Otsustusmaatriks Väliskeskkonna seisundid
tegevuste väljaselgitamiseks ja võimaluse korral ka nende kõrvaldamiseks. " (4) 2.Just-in-Time(JIT)Production-Täppisajastatudtootmine Just in time on tootmissüsteem, mis valmistab ja tarnib täpselt seda, mida on vaja, täpselt nii palju ja täpselt selleks ajaks, nagu on nõutud. Täppisajastatud tootmine ja jidoka on Toyota tootmissüsteemi kaks alussammast. JIT tootmise aluseks on heijunka ja see koosneb kolmest tööelemendist: tõmbav süsteem, takti aeg ja pidev voog. (5) Täppisajastatud tootmise eesmärk on elimineerida täielikult igasugune raiskamine, et saavutada parim võimalik kvaliteet madalaima võimaliku kulu ja ressursside kasutuse ning lühima võimaliku tootmise ja tarneajaga. Kuigi põhimõtteliselt lihtne, nõuab JITi efektiivne juurutamine distsipliini. (5) Kui Jaapanis esimest korda hakati arendama täppisjastu tootmist oli see mote väga radikaalne
· Ühine kõigile liikmetele kättesaadav infosüsteem, teeb võimalikuks koordineerimise organisatsioonide vahel. · Liikmes organisatsioonid saavutavad oma eesmärgid kogu tarneahela tegutsemise kaudu. Liini põhimõtted: - Liin on kulusäästlik protsess või tootmine. - Liin on süsteemne käsitlus, mis aitab ettevõttel pidevalt efektiivsust tõsta, täites samal ajal klientide soovid nii kvaliteedi kui tarne tingimuste osas. - Liin on juhtimissüsteem, mis võimaldab ettevõttel saavutada kiire konkurentsi eelise. Raiskamise allikad: 1) Ületootmine- valmistati tooteid, millel puudus tellimus. 2) Ootamine- on põhjustatud ressursside ebaefektiivsest planeerimisest (materjali puudus, masinate seisakud) 3) Ebavajalik transport või järjekord- põhjustatud suurest töömahust või materjali hulgast, mida on
millest alates tekib kasum. Projekti hindamine projekt koosneb aja jooksul toimuvate majanduslike tegevuste jadast. Projekti analüüs kujutab endast tulevaste sündmuste hindamist. Hindamine koosneb kahest osast: eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramisest ja hinnangu andmisest investeerimisvõimalustele. Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid (kriteeriumid) Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid on: y paindlikkus y kvaliteet y tootlikkus = väljundid/sisendid = toodang (teenused, resultaat)/kulud (ressursid) y innovatsioon ja informatsioon. Modelleerimise põhiskeem Modelleerimiseks nimetatakse mudeli ehitamist ja selle kasutamist. Mudelit defineeritakse kui materiaalset või mõttelist objekti, mis on võimeline asendama mingit teist materiaalset või mõttelist objekti, et seda uurides saada teadmisi asendatava objekti kohta. Mudelid jagunevad determineeritud ja stohhastilisteks mudeliteks
Tasemel logistika juhtimine vähendab ettevõtte kulusid, võimaldades pakkuda konkurentidega samaväärset toodet madalamate hindadega Logistika loob ulatuslikke võimalusi konkurentidest eristumiseks 5 konkurentsieelist läbi logistika (Harrison, van Hoek) Kvaliteet (quality) Kiirus (speed) Aja usaldusväärsus (dependability) 7 Paindlikkus (flexibility) o product – uue toote lisandumise kiirus o volume – nõudluse muutusega kohanemine o delivery – võime muuta tarneaega, pakkuda erilahendusi, ümber järjestada prioriteete Kulud (cost) Laiendatud toote kontseptsioon Kliendid ei osta mitte toodet, vaid sellest saadavat kasu või väärtust. Keskel on tuumtoode (core product) ise sellisel kujul, nagu ta lahkub tootmisest.
töötlemine jne) Väljuv logistika (valmistoote hoidmine/ladustamine) Turundus ja müük (ostu mõjutamine reklaami, pakkumiste, turustuskanalitega) Teenindus (lisateenused peateenuse osutamisega) Logistiline paindlikkus- 1. Uue toote arendamine, innovaatilisus – võime lisada kiiresti uusi tooteid 2. Toodete modifitseerimine, kohandamine – võime kohandada erinevaid tooteid vastavalt kliendi vajadustele (customisation advantage) 3. Tarne paindlikkus – võime pakkuda erinevaid tarnelahendusi, erinevaid tarneaegu ning tarneviisi ka paindlikkult muuta (priority reorganisation advantage) 4. Mahuline/koguseline paindlikkus (volume flexibility)– võime pakkuda toodet nii ükshaaval kui tuhandetes 5. Uute toodete lisamise paindlikkus (product mix flexibility) – võime lisada portfelli kiiresti uusi tooteid uutelt tarnijatelt Laiendatud toote kontseptsioon- (väärtuse lisamise aspekt) turundusalaste pingutuste
Tarnijate ja klientide koostöö info jaotamisel koostöö viimistlemiseks(ühine infosüsteem, e tellimus) 3. Teenuste valikuline parendamine ja uute teenuste kasutuselevõtmine koostöö tugevdamiseks ning laiendamiseks 4. Uute võimaluste otsimine klientide rahulolu suurendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks (uurida, mida klient soovib) Suurem tõhusus, väiksemad kulud, lühenenud tellimustsükli aeg ja paindlikkus võimaldavad kliendil kiiremini reageerida turundusnõudlustele. Kui teenindaja suudab pakkuda kliendile mitmesuguseid garantiisid ja võtta endale täiendavaid funktsioone, muutub ta tarbijale eriliseks ja ainulaadseks. Inimesed ei osta endale mitte kaupu ja teenuseid, vaid hüvesid, mida nad kaupade tarbimisest ja teenuste osutamisest saavad = rahulolu. Tellimustsükkel Tellimustsükkel algab ja lõppeb kliendi juures. Tavapärase tellimustsükli faasid:
· Kulu objektideks võivad olla: · Tooted · Kaubad · Tööd · Teenused · Detailid ehk koostud · Osakonnad jne. 32 · Kuluarvestusühik ehk kalkulatsiooniühik · Toodangu naturaalühikud, nende kümned, sajad või tuhanded (tk, kg, m, t jne) · Toodangu tinglikud naturaalühikud (konservide tingtoosid) · Kulukeskus, kulukoht · Allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, seadmete grupp, töötaja, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. · Kasutatakse peamiselt siis kui ettevõttes rakendatakse vastutusarvestust. Struktuuriüksuse juht vastutab planeeritud ja tegelike kulude kontrolli eest. 33 Kuluobjektid Kulude piiritlemise seisukohast Tootmisprotsessi seisukohalt
koostamine 2. tellimuse edastamine 3. tellimuse töötlemine/käsitlemine 4. tellimuse käsitsemine laos või täitmine tootmises 5. saadetise tarnimine 2. Millistest osategevustest koosneb tellimuste töötlemise protsess? 1. kontrollitakse, kas tellimuse sisu on täpne ja täielik 2. kontrollitakse, kas on võimalik müüa makseajaga ja kas pole maksetähtaega või krediidipiiri ületavaid tasumata arveid 3. tellimus sisestatakse arvutisüsteemi müügimoodulisse 4. müügipersonali töötaja jälgib tellimuse täitmise kulgemist 5. arvutiprogrammi raamatupidamismoodulis registreeritakse müügitoiming, ettemaksu korral genereeritakse kohe ka arve 6. ladu saab korralduse saadetise komplekteerimiseks ja pakkimiseks 7. veokorraldaja planeerib saadetise kohaletoimetamise kliendile 3. Kuidas oleks võimalik vähendada tellimuste kuhjumist? Kuhjumisprobleemide lahendamiseks oleks vaja uurida, millal kliendid oma tellimused esitavad
(Ostab osalusi teistelt ettevõtetelt, kes on tarneahelas (tarnijad, transpordi ettevõtted, tööstusettevõtted) või luues ise uue ettevõtte tarneahelasse. Logistika väärtus, strateegia ja logistika, tarneahela juhtimine Kiisler ptk 3 väärtus logistikas lk 79, 83-95, 100-112 Märksõnad: 3 tüüpi väärtus, kulu eelis, eristumise eelis lk83, eristumine läbi logistika lk84-85, 5 tüüpi konkurentsieeliseid läbi logistika, logistiline paindlikkus, laiendatud toote kontseptsioon lk88, tarneahela juhtimine lk100, tarneahela ajaline kaardistamine 107, turu kvalifitseerijad ja turu võitjad lk 110, säästlik (LEAN) ja nobe (AGILE) mõtteviis ja strateegia tarneahelas 3 tüüpi väärtused: Tootmine loob vormi kasulikkust (form utility). Puudutab toote füüsilisi omadusi ja nendest tulenevaid kasutusvõimalusi. Logistika loob aja ja koha kasulikkust (time and place utility). Suurendab
saavutada: Positiivse imago Suurema turuosa (joonis 4) Madalamad üld- ja tootevastutuskulud (tootevastutus väljendab tootjal või kellelgi teisel lasuvat kohustust hüvitada isiku, omandi või muud kahjud, mis on põhjustatud tootest) (joonis 3) Suurema kasumi (madalamad üldkulud ja suurem turuosa suurendavad ettevõtte kasumit) (joonis 3). -9- Suurenenud tootlikkus Madalamad tootmiskulud Paranenud Madalamad Suurenenud usaldatavus ja ümbertöötlus ja kasum koostöö jäätmekulud Madalamad garantiiteeninduse Madalamad
transpordikulu komponendid: veokulud lähtekohast sihtkohta koorma peale- ja mahalaadimise kulud kulud kauba pakendamisele sellisel kujul, mis sobivad vastavale transpordiliigile kulud pikemast tarneajast,kauba ladustamise kulud enne vedu, kui see on erinev erinevate liikide ja marsruutide puhul protsentuaalne risk transpordil tekkida võivast kaost ja kahjustusest, kindlustuskulud, riskikulud tarne hilinemisest Tarneahela üleminekupunkt- näitab, kus toimub tarneahelas üleminek tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemisele konkreetsete tellimuste alustel. Üleminekupunkt näitab, kui kaugele ulatub tarneahelas kliendi
Tarnija -> Ressursid -> Tootmine -> Kaubad -> Tarbija või Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 4.Nimetage logistika arengufaasid. Logistika arengu võib tinglikult jaotada 4 staadiumisse (riigiti erinevad perioodide algused ja lõpud): 1. Tootmiskeskne arenguetapp. Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 50.-60. aastatel keskenduti tootmisele, kusjuures põhitähelepanu pöörati transpordile ja laomajandusele. Arenguetapile olid tüüpilised: *klientide vähesed nõudmised *tarbekaupade turgude paigutus *toodete kättesaadavuse probleemid *tootmisest juhitud (väärtus)ketid *jaotus küla segakaupade kauplustest ja valmistajatelt. 2. Jaotuskeskne arenguetapp. Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 70. aastatel keskenduti jaotusele. Kuid (Euroopas) peeti logistika sisuks rohkem veondust ja laondust ning nende kulusid. Firma majandamises kasvas kulude juhtimise tähtsus, kusjuures rõhk asetati siis materjal-tehnilisele varustusele.
arvab, et ta võiks äkki tahta, kuid mida sageli tegelikult ei taheta. Selline käitumine tagab ka klientide nõudluse stabiilsemaks muutumise, kuna nad teavad, et neil on võimalik saada seda, mida nad tahavad just siis, kui nad seda tahavad. (Jones, Womack 2003, 24) Viiendana tuleb püüelda täiuslikkuse poole. Väärtusahela loomine ning kliendi nõudlusele vastamine saab alguse radikaalsetest muutustest igas tootmise või teenuse osutamise protsessi etapis. Need muutused on kõige paremini hoomatavad aga just siis, kui kõik etapid üheks tervikuks kokku panna. Pideva täiustumise käigus tulevad nähtavaks ka erinevad kohad, kus raiskamist esineb ning seeläbi saab need likvideerida ning oma protsesse täiustada. Põhimõtteliselt ongi eesmärgiks püüdlemine sellise punkti poole, kus raiskamist ei eksisteeri ning iga ressurss ja tegevus lisavad lõpptarbija jaoks mingisugust väärtust. (The five...)
• Kogukulude ja suboptimeerimise vältimise kontseptsioon: logistika osakulud on enamasti pöördvõrdelises seoses. • Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +… • Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses • Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) • Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus • Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele • Laovarude optimeerimine üle tarneahela • Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused • Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp
· Kogukulude ja suboptimeerimise vältimise kontseptsioon: logistika osakulud on enamasti pöördvõrdelises seoses. · Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +... · Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses · Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus · Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele · Laovarude optimeerimine üle tarneahela · Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp
Nüüdisaegsetel tootmisettevõtetel on sageli ka teenindusettevõtte funktsioonid. Teenindusfunktsioonid tootmissfääris võib jaotada põhiteenuseks ja väärtust lisavaiks teenusteks. Põhi- ja baasteenuseid saab tarbija koos tootega. Sellisteks teenusteks on tarbija konkreetsete soovide täitmine, soovitud ajal kättetoimetamine ja konkurentsivõimeline hind. Seega võime operatsioonifunktsiooni tulemusi hinnata nelja kriteeriumi järgi: kvaliteet, paindlikkus, kiirus, hind. Lisaväärtust tootvad teenused muudavad tarbija elu kergemaks ja aitavad sooritada konkreetseid professionaalseid toiminguid. Need teenused võib jaotada nelja kategooriasse: infotugi, probleemide lahendamine, müügitugi, operatiivne tehniline teenindamine. Teenuseid osutatakse ja tarbitakse sageli tarbija juuresolekul. Väärtuse varumise võimalus praktiliselt puudub
kliendid, konkurendid, hankijad, kellega tuleb eesmärkide formuleerimisel arvestada) See põimub selgelt keskkonnaga. (kas on turgu nendele toodetele, mida otsustatakse toota) Juhid ja omanikud peaksid koos eesmärgid paika panema. EESMÄRKIDE sisu määrab kindlaks selle, mida tahetakse saavutada lk 70 · formaalsed eesmärgid- mida saame formaliseerida, põhilised (kõige üldisemad eesmärgid) eesmärgid-eesmärk vahendseoses- kasum, rentaablus, tootlikkus. Paneme paika lõpptulemuse, mida tahame saavutada. Näiteks kui palju soovime kasumit teenida. Näiteks soovime teenida 1000 000, siis tuleb arvestada, kui palju kulutatakse sellel, et teenida see miljon. Rentaablus- kasumisuhtest kapitalisse ja ka käibesse. Tulude ja kulude vahe = kasum -kõige üldisem seos., lk 71 · tegutsemisega seotud eesmärgid FORMAALSED EESMÄRGID
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Kulusäästlik mõtlemine Koostas: Annika Niidas Juhendaja: lektor Tarvo Niine Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................3 Mis on kulusäästlik mõtlemine?............................................................................4 Kulutüübid.........................................................................................................5 Kulusäästliku mõtteviisi printsiibid...................................................................6 Ajalugu...................................................................................................................8 Kulusäästliku mõtteviisi strateegia ja eesmärgid.................................................10 Kokkuvõte..........
Küsimused strateegiliste kulude analüüsi koostamiseks. Kas üritatakse taotleda kulueelist või diferentseerituse eelist? Kuidas kulud ühes väärtusketi lülis mõjutavad kulusid teistes lülides? Millised sünergiavõimalused on eri toodete või väärtusüksuste väärtuskettide vahel? Kulude erinevusi ja nende muutumist mõjutavad tegurid Ostetavate ressursside erinev hind Kasutatavad tootmisprotsessid, baastehnoloogia, automatiseerituse ulatus, tootlikkus Tegutsemiskulude erinevus (mastaabiefekt, vertikaalne integratsioon, palgakulud, organisatsiooni ülesehitus jne) Turustuskanalitega seotud kulud Inflatsiooni ja valuutakursside erinevus ja muutumine Turunduskulude erinevus näiteks erinev reklaamistrateegia Transpordikulude erinevus Konkurentsivõime saavutamine kulude osas Hankekulude vähendamine Turustamiskulude vähendamine Ettevõttesisese mahajäämuse kõrvaldamine: Tööprotsesside ümberkorraldamine
lähenemine *Kvaliteedi tootekeskne kliendikeskne suunitlus *kv. tähtsus ei ole primaarne esmatähtis *kv. tagamine vigade avastamine vigade ärahoidmine *org. struktuur hierarhiline integreeritud *probleemide tippjuhtkond kõik asjaosalised lahendaja *kv. teadmised juhtkonnal töö tegijal *vigade töötaja süsteem ja juhtimine päritolu *kv. eest kvaliteedikontroll kõik töötajad vastutaja *org. kultuur karistamine pidev parendamine Kvaliteedijuhtimise gurud (1) Philip B. Crosby On sõnastanud kolm populaarset teesi, mida tuntakse ka nulldefektsuse nime all: • Tee kohe õigesti (do it right first time) • Ei ühtegi vigast toodet (zero defects) • Kvaliteet on tasuta (quality is free)
1. Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates, arutle Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine Tarneahelat vaadeldakse ühtse tervikuna. Samuti arvestatakse kulutusi kokku tarneahela peale. Koostöö erinevate partnerite vahel aitab optimeerida kulusid, suurendada paindlikust, vähendada varudega seonduvaid kulutusi. E-kaubanduse areng. Tootjate globaliseerumine ning ettevõtjate selge tajumine, missugused võimalused peituvad logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele.
teostatavaid toimingust alates hetkes, mil tellimussaabus, mil laole on antud üle korraldus saadetakse komplekteerimiseks. o Tellimuse töötlemine koosneb tavaliselt järgmistest toimingutest: Kontrollitakse, kas tellimus on täpne ja täielik Kontrollitakse, kas on võimalik müüa makseajaga ja kas pole maksetähtaega ületavaid tasumata arveid Tellimus sisestatakse arvutisüsteemi mügimoodulisse Müügipersonali töötaja alustab tellimuse täitmise jälgimist Arvutiprogrammi raamatupidamismoodulis registreeritakse müügitoiming ja genereeritakse arve Ladu saab korralduse saadetise komplekteerimiseks ja pakkimiseks Veokorraldaja planeerib saadetise kohaletoimetamise kliendile Tellimuse käitlemine. o Tellimuste käitlemise kasutamine algab komplekteerimislehe printimisega laoprinterilt ja lõpeb
Virtualbox- tasuta Testimine o Unit test o Acceptance test o Regressioon test o Jõudlustest o Selenium o Selenide o Cucumber o FitNesse o … o Rational robot-IBM o Test Studio –Telerik o HP QuickTest Professional-HP o … Loeng 6: Nõuete analüüs- Erkki Lindepuu [email protected] Aasa Global o Finants teenused: Soome, Poola, Indoneesia, Tšiili, (Rootsi, Tsehhi= o Big Data Scoring o Agiilne (äri)arendus Nõuete Kaardistus ja süsteemi analüüs o Millist probleemi me selle projektiga lahendame? o Mis on selle arenduse business case? o Nendele küsimustele peab olema selge 1-2 lauseline seletus. Muidu projekt töösse ei lähe o Protsessi analüüs
Selle põhjuseks on kommunikatsiooni hilinemine ning tarneahela liikmete ülereageerimine. Tagajärjeks on suurenenud laovarud ja tegevuskulud, viivitused ning ebakindlus. 17) 7 Õ-d lk 115 1) Õige toode 2) Õiges koguses 3) Õiges seisukorras 4) Õigesse kohta 5) Õigel ajal 6) Õigele kliendile 7) Õige hinnaga 18) Klienditeeninduse komponendid: tarnevõime, tegevussuutlikkus ja tarnekindlus lk 115-119 Tarnevõime ehk saadavuse all mõeldakse suutlikkust omada kaupu siis, kui klient neid vajab. Tarnija seisukohalt o n tegemist tarnevõimega, ostja seisukohalt saadavusega. Ettevõtte poolt müüdavate kaupade tarnevõime/saadavuse kõrge taseme saavutamine sõltub suures osas plaanimisest. Rajaneb kolmel näitajal: laodefitsiidi sagedus, täiteaste ja täielikult tarnitud tellimused.
Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase, Mastaabisäästu efekt (suured kogused vastav transpordiliik nt. meretransport) Energia hinnad (kütuse hind) Vedude tasakaalustatus (veokid ei liigu sihtpunktide vahel tühjalt) Vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus (teenuste, transpordiliikide reguleeritus, riiklikud maksud) 11) Transpordi liigid MAANTEETRANSPORT: Eelised: suur paindlikkus ja manööverdamisvõime; koormate toimetamine "uksest ukseni"; võimalik kindlustada tarnete hea regulaarsus; veoste pakkimisele kehtivad suhteliselt madalad nõuded; lühike veoaeg; veovahendite suhteliselt madal kapitalikulu; veovahendite mitmekesisus. Puudused: vedude suhteliselt kõrge omahind; suhteliselt väike kandevõime ja tehnilised piirangud (kaal, mõõtmed); suur keskkonnasaastatuse ja liiklusummikute põhjustaja.
annaabi.ee 
