Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Töötasu arvestus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötasu, töötaja, tööandja, põhipuhkus, puhkusetasu, kohustis, tulumaks, puhkusekohustis, tööleping, kalendriaasta, lapsehoolduspuhkus, sotsiaalmaks, maksuvaba, võlad, lapsepuhkus, arvestamine, kalendrikuu, rasedus, tasud, väljamakse, põhipuhkust, ajakava, maksmine, lapsehoolduspuhkuse, maksud, esitanud, 1620, maksuvõlad, brutointressi. Viimatiöeldu osas muutub uuest aastast see, et intressi ei arvestata juhul, kui maksuhaldur andis haldusakti maksukohustuslase deklareeritud andmete alusel. Lisaks eeltoodule täpsustatakse enne rahalise nõude või kohustuse määramist tehtavate täitmist tagavate toimingute sooritamise regulatsiooni. Kellele laieneb keskmise töötasu arvutamist reguleeriv määrus? Määrusesse tehti kaks sisulist muudatust. Esimene muudatus lihtsustab puhkusetasu arvestamist. Selle järgi ei tule tööandjal puhkuste korral arvestada töötajale keskmist päevatasu, kui töötasu on olnud eelneva kuue kalendrikuu jooksul muutumatu suurusega. Sellisel juhul maksab tööandja töötajale töölepingus kokkulepitud töötasu. Teine muudatus vähendab tööandja ebamõistlikku halduskoormust. Selle järgi ei näe määrus enam ette keskmise töötasu ümberarvestamise kohustust, st kui keskmine
tööaja kohase töötundide arvuga päevas. (5) Keskmise nädalatasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu kalendaarse tööpäevade arvuga nädalas. (6) Keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. K. Rebane PALGAKORRALDUS (Juhtimisraamatupidamise osa) 2010/2011 2 praktikum § 4. Keskmise töötasu arvutamine puhkusetasu maksmisel ja kasutamata põhipuhkuse hüvitamisel (1) Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi. (2) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse
Teemad Füüsilise isiku tulu maksustamine Erisoodustus. Töölähetuse ja isikliku sõiduauto kulude arvestus Kingitused, annetused, vastuvõtukuluddividendid Töötasu maksustamine. TSD Haigushüvitis. Sotsiaalmaks. TSD TKM Pension Kaibemaks Millised maksud tuleb maksta töötasult? Kui ettevõttes on töölepinguga töötav töötaja, siis tema töötasult tuleb maksta riigile kõik palgamaksud – sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks, lisaks töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse Näide Töötaja Kati töötasu töölepingu järgi on 1000 eurot. Töölepingusse märgitakse tavaliselt brutosumma, mis tähendab, et ettevõtjal tuleb juurde maksta sotsiaalmaksud, aga töötaja saab kätte tulumaksu (ja töötus- ja pensionikindlustusmakse) võrra väiksema summa (netosumma). Brutosummalt arvestame tööandja poolt lisaks makstavad maksud ; 1) sotsiaalmaksu 1 000* 33% = 330 eurot,
Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 28.02.2018 Avaldamismärge: RT I, 28.11.2017, 30 Töölepingu seadus1 Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 jõustumine 01.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 28.01.2009 RT I 2009, 11, 67 01.07.2009 20.02.2009 RT I 2009, 15, 93 01.07.2009 06.05
HAIGUSHÜVITISE AVUTAMINE.....................................................................................31 3.1 Võimalused haigushüvitise arvutamiseks.....................................................................31 3.1.1 Variant 1. Üldkord ...............................................................................................32 3.1.2 Variant 2. Keskmise tööpäevatasu arvutamine ....................................................33 3.1.3 Variant 3. Puhkusetasu arvestamise kord .............................................................34 3.1.4 Variant 4. Sotsiaalministeeriumi välja pakutud arvutusmeetod ...........................35 3.2 Võrdlus ja analüüs.........................................................................................................36 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................40 KASUTATUD ALLIKAD..........................
05.12.2012 54879 54929 50 juures Sõitsin koju ja ajasin oma 07.12.2012 54929 55129 200 asju Töö- või ametisõitude kilometraaž 550 Ettevõtlusega mitteseotud sõitude kilometraaž arvestuskuul 200 Maksustatav summa arvestuskuul 800 EUR. Erisoodustuse tulumaks (21/79%) 212,66 EUR. Erisoodustuse sotsiaalmaks (33%) 334,18 EUR. Käibemaks omatarbelt ____800____ /1,20*20%=__133____ Raamatupidaja OÜ Päike PALGALEHT PERIOOD: november 2012 Nimi: _______________________ isikukood: ___________________ arveldusarve nr: ______________
perioodil ainult muutumatu suurusega töötasu. Töötajale makstakse kokkulepitud igakuist töötasu või siis näiteks töötasu osaks on muutumatu lisatasu. Nimetatud põhimõtet kohaldatakse ka avalikus teenistuses juhul, kui teenistujal on kuue kalendrikuu jooksul olnud muutumatu suurusega töötasu. Keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib siis, kui töötaja töötasu periooditi kõigub. 1.4 Muutumatu suurusega töötasu vs puhkusetasu Kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest ainult muutumatu suurusega töötasu, siis puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu. Kui töötaja töötasu on viimase kuue kuu jooksul olnud eri suurusega, tuleb arvestada keskmist töötasu. Keskmist töötasu ei arvutata ka näiteks juhul, kui igakuisele töötasule
tööandja kolme tunni võrra (TLS § 53). Puhkus-töötaja tööst vabastamine seaduses või lepingus kindlaksmääratud päevade arvu ulatuses. Puhkus on töövaba aeg, mil töötaja ei pea täitma tööülesandeid ja ta saab kasutada seda töövõime taastamiseks. Töötajal on õigus kasutada puhkust oma äranägemisel. TLS § 28 lg 1 p 3 järgi on tööandja kohustatud andma töötajale ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. Puhkust arvutatakse kalendriaasta alusel. Põhipuhkus-antakse kalendripäevades, selle hulka ei arvestata rahvuspüha ja riigipühi. Põhipuhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkuse jagamisel osadeks peab vähemalt ühe osa pikkus olema 14 kalendripäeva. TLS annab tööandjale õiguse keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Töötaja iga-aastane põhipuhkus on enamasti 28 kalendripäeva, kui töötaja ja
Vastutuse alused ( TLS § 117-130) Tööandja kohustused ( TLS § 28-41) (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.02.13 otsus nr 3-2-1-176-12; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ( TLS § 5 lg 1 p 5 ja § 29- 39); 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ( TLS § 5 lg 1 p 9); 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6 ) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; ■ Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, RT I, 26.02.2015,17 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2001 otsus nr 07
TLS § 58. Põhipuhkus (2) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, mille hulka arvestatakse ka: ajutise töövõimetuse aeg; puhkuse, v.a lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg; aeg, mil töötajal oli seaduse alusel õigus tööst keelduda TLS § 19 punktis 3 nimetatud juhul (ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid); muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Põhipuhkus (3) Puhkus tuleb ära puhata kalendriaasta jooksul ning põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Põhipuhkuse nõude aegumine peatub siiski juhul, kui töötaja: kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust; kasutab lapsendaja puhkust; kasutab lapsehoolduspuhkust; on ajateenistuses või asendusteenistuses. Puhkuste ajakava Põhipuhkust kasutatakse vastavalt puhkuste ajakavale: koostatakse iga kalendriaasta kohta;
alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel, ja see omakorda võib viia hüvitise väljamõistmiseni tööandjalt. Õige lepingu liigi valiku eest vastutab tööandja. Kui poolte vahel tekib teenuse osutamise käigus
Tööandja vastutab töötaja poolt tekitatud kahju eest. Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust Ta peab täitma oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Kindlsutama töötaja kokkulepitud tööga, andma selgeid korraldusi, maksma töö eest tasu, andma puhkust ja maksma puhkusetasu, Tagama töö- ja puhkeaja, tagama töötajatele koolitused-koolitamiskohustus, tagama tööohutuse nõuetele vastavad täätingimused, tutuvustama täätajala töökorralduse reegleid, austama täätaja privaatsust jne. Tööandja peab maksma töötajale töötasu töö mitteandmisel. kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks
2.Erisoodustuste arvestamine ja kajastamine....................................................................... 14 2.1.Erisoodustuse andmise aeg......................................................................................... 16 2.2.Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes?............................................. 16 3.Töötasu ja erisoodustuse võrdlus....................................................................................... 18 3.1.Kes on tööandja........................................................................................................... 20 3.2.Kes on töötaja.............................................................................................................. 21 Kokkuvõtte............................................................................................................................ 22 Kasutatud allikate loetelu.....................................................................................
9) Hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu 10) Teatada tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest 308. Millised on tööandja kohustused? 1) Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeid korraldusi 2) Maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal 3) Andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu 4) Tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust 5) Tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu 6) Tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused 7) Tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja
makstavate maksude ja maksete suurus ning liik võivad muutuda sellekohaste seaduste muutumisel. 5. Puhkus 5.1 Töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus on ...... kalendripäeva. 5.2 Töötaja iga-aastane puhkus määratakse kindlaks puhkuste ajakava alusel, mille koostamisel lähtutakse asutuse töökorraldusest arvestades võimalusel Töötaja sooviavaldust. Tööandja teeb puhkuste ajakava Töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel. 5.3 Tööandja maksab töötajale puhkusetasu proportsionaalselt puhatud ajaga puhkuse kasutamise kuule järgneva kuu palgapäeval. Juhul kui töötaja soovib saada puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, esitab ta tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkuse algust sellekohase avalduse. 5
Töötasu sissenõutavaks muutuv aeg tähendab kokkulepitud päeva, kui tööandja peab töötasu välja maksma (palgapäev). Kui töötasu väljamaksmise päev langeb riigipäevale või puhkepäevale, tuleb töötasu välja maksta eelneval päeval. Töötasu lepitakse kokku brutosummana (peetakse kinni seadusega ettenähtud maksud ja maksed). Tööandja makstavad maksud ja maksed on : sotsiaalkindlustusmaks ja töötuskindlustusmakse. Töötaja töötasult kinnipeetavad maksud ja maksed on : tulumaks, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse, kui töötaja on liitunud kohustusliku pensionikindlustusega. 6) Muud hüved Muude hüvede andmine töötajale peab leidma kajastamist töölepingus juhul kui pooled on selles kokku leppinud. Nende töölepingus esitamise kohustus on eelkõige töötaja kaitseks. Töölepingus fikseeritud hüvesid on töötajal õigus nõuda. Nt. tööauto kasutamine, mobiili kasutamine
Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL
Põhipuhkust antakse kalendripäevades. Puhkusepäevade hulgast jäetakse välja rahvuspüha ja riigipühad. Töötajal on õigus 28-kalendripäevasele puhkusele, mida arvutatakse ja antakse töötaja töötamise eest. Põhipuhkuse pikkust võib poolte kokkuleppel muuta, töötajale soodsamas suunas. Puhkuse nõudeõigus tekib pärast 6 kuud kestnud töötamist. Tööle asumise aastal antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Täies ulatuses on töötajal õigus puhkust saada iga töötatud kalendriaasta eest. Puhkuse aja määrab tööandja, arvestades võimalusel töötaja soove. Tööandja koostab kalendriaasta puhkuste ajakava ning teeb selle töötajale teatavaks hiljemalt 31. märtsil. Puhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandja võib keelduda puhkuse jagamisest lühemaks kui 7-päevaseks osaks.
Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestev õppesüsteem Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööleping on käsundusleping. Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks- See hakkab omandama üha suuremat rolli. EV algusaastatel hakkas silma, päris jubedaid olukordi, kus töökaitsele pööras tööandja vähem rõhku. Töötajate ohutust tuleb jälgida
arvutatud töötasu. 2. lisatasud summa, mida tööandja maksab töötajale täiendavalt, kas heade töötulemuste täitmise eest või nõutust parema töö eest. 3. juurdemaksed summa, mida makstakse, et tagada ettenähtud palk või hüvitada võimalik palga vähendamine. Keskmise palga arvutamise korra määrab valitsus vastava seadusega. Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta pidada kinni: 1. seadusega kehtestatud makse ( tulumaks 22%, töötuskindlustus 0,6%,kogumispension 2%) 2. kohtu poolt haldus- või distsiplinaarkaristusega määratud trahve. 3. elatist ( alimendid) 4. tasu väljatöötamata puhkuse päevade eest, juhul kui tööleping lõpetatakse enne selle tööaasta lõppu ja töötaja on puhkuse kätte eelnevalt saanud. 5. muud seaduses ettenähtud juhud ( nt. summasid teistele isikutele tekitatud tervise rikke puhul jne.)
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
17. Põhipuhkus, selle andmise üldised põhimõtted. Töötajal on õigus saada puhkust käesolevas jaos ettenähtud korras - puhkust antakse töötaja tööpäeval ning põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Kui kalendriaastas on ajavahemikke, mida ei arvestata töötatud aja hulka, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga. 18. Puhkuse ajakava. Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kolle
Töötasu Töö tegemisega kaasnevad kulud Töösuhetest tulenevad rahalised kohustused: Puhkusetasu Ajutise töövõimetuse hüvitis Leppetrahvid Teisele töölepingu poolele tekitatud kahju hüvitamised Töölepingu lõpetamisest tulenevad hüvitised Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kokkuleppe puudumisel on: töötasu suurus on määratud kollektiivlepinguga; kui üheski dokumendis ei ole kirjas, mis võiks olla töötasu
Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seoses sellega on tööandjal kohustus: 1) hüvitama töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulub ja 2) andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötajal on õigus saada puhkusetasu, mille suuruseks on tema keskmine töötasu. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üldjuhul maksab puhkusetasu tööandja, siis alaealise ja töövõimetuspensioni saava töötaja puhkusetasu põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest ning isapuhkuse ja lapsepuhkuse eest ette nähtud puhkusetasu hüvitatakse riigieelarvest. Rasedus- ja sünnituspuhkuse kestus on 140 kalendripäeva.
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks.
......... 15 7.2 IGAPÄEVANE PUHKEAEG................................................................................................. 15 7.3 IGANÄDALANE PUHKEAEG............................................................................................... 15 8.PUHKUS.................................................................................................... 17 8.3 PUHKUSE KATKESTAMINE VÕI EDASILÜKKAMINE...................................................................17 8.4 PUHKUSETASU............................................................................................................. 18 9.ÖÖTÖÖ...................................................................................................... 19 9.1 ÖÖTÖÖTAJA TÖÖAJA PIIRANGUD.......................................................................................19 10.VARALINE VASTUTUS...............................................................................21 11.TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE.......
tuleb töötasu välja maksta eelneval päeval. Tööandjal ei ole õigust töötajale maksta madalamat töötasu määra, mis on kehtestatud VV määrusega. Töötasu lepitakse kokku bruto summas, mis tähendab, et kokkulepitud töötasult peetakse seadusega kinni maksud ja maksed. Tööandja makstavad maksud: · sotsiaalkindlusmaks · Töötuskindlustusmakse Töötaja töötasult kinnipeetavad maksud&maksed: · Tulumaks · Töötuskindlustusmakse · Kohustusliku kogumispensioni makse, kui töötaja on liitunud kohustusliku kogumispensioniga 8. Muud hüved. Nende andmine peab leidma TL-s kajastamist, kui TL pooled on selles kokku leppinud. Nende TL.-s esitamise kohustus on loodud eelkõige töötaja kaitseks. Töötajal on õigus nõuda hüvesid. Sellised väljamaksed ei lähe töötajale arvesse töötasuna. Muud hüved peavad olema selgelt eristatud töötasust. 9
Tööõigus Küsimused 1. Mis on töölepingu tunnusteks? (4) Töö , palka , allumine juhtimisele ja kontrollile . 2. Mis on tööleping? Tööga seotud leping kus töötaja teeb tööd ja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Ta saab palka töö eest. 3.Iseloomustage kestvuslepinguid (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping) Leping Pooled Lepingu ese Tasu Tasutud puhkus Tööleping Tööanda ja töö Tasu saadakse - töötaja töö eest
vastavalt tehtud töödele. Mida rohkem on tööd tehtud ja klientidele teenust pakutud, seda enam raha ühe kuu jooksul saadakse. Näiteks kui on jõutud koostada kolmele firmale igakuiseid aruandeid jaanuaris, siis saadakse raha kolmelt erinevalt firmalt jaanuari/veebruari jooksul. Kui aga märtsis koostatakse igakuiseid aruandeid kokku viis, siis summa suureneb kahele ettevõttele tehtud töö eest. Maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus 2017. aastal: tulumaks 20%, maksuvaba tulu 180 eurot (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus), töötuskindlustusmakse on 1.6% ning pensionifond vastavalt 2% või 3% Näidis töötasu arvutamisest: On teada, et töötaja sai aprilli kuus brutopalka 800 eurot. Töötajal on loodud teise sambasse pensionifond ning on tööandjale esitanud avalduse saada maksuvaba tulu. Järgnevad tehingud: Töötuskindlustusmakse on 12,8 (800x1.6%)
6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 3. Töötamine avalikus teenistuses Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik- õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal
Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erisoodustuste, kingituste jms puhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu. 4
annaabi.ee 
