1. Tootmisressursid Loodusressursid: maa, maavarad, kliima jne 2. Inimressurss ehk tööjõud, kelle puhul on oluline kvaliteet ja ka motivatsioon. 3. Kapital ehk raha, mis jaguneb a) reaalkapital tehased, masinad, seadmed jne b) rahakapital ehk finantskapital vajatakse investeeringuteks 1. Majandussüsteemid (4)1. Tavamajandus-Kõige algelisem.Toodetakse peamiselt enda tarbeks;lihtne kaubandus või lihtne majandus;traditsioonidel ja suurettevõtetel oluline tähtsus.2
,tööjõuvarude,kauade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandusobjekt tema parema arusaamise kohaselt.3.turumajandus-nõudlus ja pakkumine või tabija ja tootja, otsustab turg kuidas ressursse paigutada- mida toota ja mida tarbida. Paigutajaks on nähtamatu käsi- oleks kokurents, mis hinnainnformatsiooni kohaselt paigutab ressursse ühiskonnas.4.segamajndus- kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor, riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Esinevad nii turu-kui riikliku regulatsiooni mehhanismid; seal, kus turg pole efektiine, peab sekkuma riik ja vastupidi.
tegelik seisund: napib 4. Ettevõtlikkus vajalik: aktiivne tegutsemine reaalsuse piires tegelik: napib Majandussüsteemid: (päris puhtaid ei ole üheski riigis) 1. Tavamajandus (naturaalmajandus) feodaalses ühiskonnas arenes, tänapäeval arengumaades tootmine on vähe arenenud, kaubavahetus väike 2. Plaani- ehk käsumajandus diktatuuriühiskond toimitakse riikliku plaani järgi, kontroll tootmise ja kõige muu üle 3. Turumajandus kapitalistlik ühiskond konkurents, turg määrab hinna, vaba ettevõtlus 4. Segamajandus põhiline kapitalistlikus ühiskonnas kõrvuti era ja avaliku sektoriga toimib ka riiklik sektor, riik jälgib Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena Konkurents tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul
VAJALIK SEISUND 1. Loodusressursid Rikkalikud mitmekesised Ressursside nappus või (maa, maavarad, kliima) varud, soodsad olud. lõppemine, loodusliku tooraine asendamine. Rikkalikud tagavarad. Raha ei jätku. 2. Kapital 3. Inimressurss Haritud ja teotahteline Napib. (tööjõud oma teadmiste tööjõud. ja oskustega) Aktiivne tegevus Napib. 4. Ettevõtlikkus reaalsuse piirides. 3. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena. KONKURENTS on tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul. TURG on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja neid nõudlevad inimesed.
1.2 Napib , vähe harituid inimesi. 4. Ettevõtlikkus 1.1 Aktiivne tegutsemine , reaalsuse piirides . 1.2 Napib 3. MAJANDUSSÜSTEEMID 1. Tavamajandus e. naturaalmajandus 1.1 Feodaalses ühiskonnas, arengumaades 1.2 * Vähe arenenud * Väga väike * Kaubavahetus puudus 2. Plaani - e. käsumajandus 1.1 Diktatuuriühiskonnas ( NSVL , Kuuba ) 1.2 * Plaani järgi tootmine * Kontroll tootmise üle * Riiklikomand * Kauba defitsiit 3. Turumajandus 1.1 Kapitalistlikühiskond 1.2 * Konkurents * Turg määrab hinna * Kauba vaba valik * Vabaturumajandus 4. Segamajandus 1.1 Tänapäeva kapitalistlikes riikides põhiliselt . 1.2 * Riik reguleerib majandust *Riik kontrollib ärimeeste kasumit * 4. TURUMAJANDUS JA SELLE PÕHIMÕISTED Turumajandus - arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustavad vabaturumajandus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena .
Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui
inimressurss oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem. Tänapäeval on nelja tüüpi süsteeme tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus, turumajandus ja segamajandus. Tavamajandus kõige algelisem. Lihtsad tööriistad, väike tootlikkus. Enamiku toodandust tarbitakse kohapeal või vahetatakse välja. Suur tähtsus traditsioonidel ja kommetel, väike tähtsus ratsionaalsusel ja efektiivsusel. Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus NL-is ja teistes diktatuuririikides. Määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest
4.1 Majandussüsteemid 1. Mis on majandus? Selle põhiülesanded? (vt ka lk 6) Majandus on valdkond, mis tegeleb eluks vajaliku tootmisega. 2. Mis on tootmisressursid? (selgitus + näited) Miks majandus neid vajab? Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Tootmisressursside alla käivad loodusvarad, maa, kapital ning tööjõud. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. 3. Miks on tähtis inimressurss? Põhjenda Inimressurss = tööjõuga ning tööjõud on töö teostaja. Kui tööjõudu poleks, siis ei oleks mitte kes täidaks vajaliku töö. 4. Millised on majanduse põhiküsimused? Miks tuleb neid pidevalt lahendada? Mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Neid tuleb lahendada, sest kui kõik pole tasakaalus, võib minna kogu majandus allamäge. 5. Millised on olulisemad majandussüsteemid
MAJANDUS MAJANDUS- Ühiskonnaelu valdkond, milles toodetakse, pakutakse ja müüakse kaupu ning teenuseid Tootmistegurid: loodusvarad, tööjõud, kapital + ettevõtlikus Milles seisneb majanduse põhiprobeem? - Inimvajadused on piiramatud - Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks
Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, tarbjajahinnaindeks Mida näitab impordi ja ekspordi tasakaal, miks see on oluline?
lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müügi teel. Tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa.
2. Alternatiivkulu (võimalused). Alternatiivkulu loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu. 3. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused. - tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. - käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt.
Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub Õigus riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Avalik elu ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid
Viimasel juhul saab Euroopa Liidu ühisturg väga tõsise löögi. Nende lahkumine toob kaasa muutused Euroopa Liidu liikmesriikide vahelistes jõujoontes Rootsi – on ELs, aga ei kasuta eurot 10.Majandussüsteemid Naturaalmajandus – vanim ja lihtsaim majandamise viis o Tootja varustab end ise o Tootmine ja tehnoloogia on algelised o Toodang enda tarbeks Vabaturumajandus o Nõudlus, turg, konkurents o Eraomand- eesmärk on võimalik suur kasum, huvitatud tootmise laiendamisest o Turg - valik mida osta ja kui palju o Vaba konkurents - kauba mitmekesisus o Riik ei sekku tootmisesse o Puudused: võib tekkida ületootmine, mis viib tööpuuduseni, ühiskonna kihistumine, monopolide teke Plaanimajandus ehk käsumajandus o NSVL-s, nn sotsialismimaades, tänapäeval Valgevene o Riik dikteerib tootmist
vahetult rahvahääletuse teel h. Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on olemas ja lubatud erinevad vaated ja arvamused i. Rahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel j. Sotsiaalne kihistus - (võimu, vara, teadmiste, tutvuste, oskuste) ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel k. Sotsiaalne struktuur - rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel l. Tööjõud - ühiskonna tööealised ja -võimelised inimesed m. Ratifitseerima parlamendi poolt (välislepingut) heaks kiitma n. Denonsseerimia parlamendi poolt (välislepingut) tühistama 8) Mõisted a. Leibkond kooselavad inimesed, kellel on ühine majapidamine b. Ülalpeetav isik, kes ise ei tasu oma elamiskulusid c. Tööjõud ühiskonna tööealised ja-võimelised inimesed d. Pluralism- ideede ja vaadete paljusus e. Identiteet - ühtekuuluvustunne f. Tolerantsus - sallivus g
maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole üle kandma. - Maksukohustus seaduses sätestatud teokoosseisu saabumisel vahetult tekkiv kohustus. - Maksukohuslane isik, kes maksuseaduse kohaselt on kohustatud maksma maksu. - Maksukoormus näitaja, mis arvutatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena rahvamajanduse kogutoodangusse. - Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutus ning maksuvaidluste lahendamise kord. - Maksukuritegu maksudeklaratsiooni esitamisest või maksude tasumisest kõrvalehoidumine, maksuobjekti varjamine vms kriminaalseaduses ettenähtud tegu. - Maksumaksja isik, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on
Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku, sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni. RIIGI RAHANDUSE AJALUGU Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst. Wagner: Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus. Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu. Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole.
Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan. 3.Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud. Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 3 Nn. puhta turumajanduse korral on reguleerivaks jõuks turg. A. Smith majandusklassik nimetas seda "nähtamatuks käeks" e turu iseregulatsiooniks. Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol
ametiühingute ja Riik on peamine tööhõive ning see tööandjate vahel. sotsiaalteenuse tegeleb majandusega. Ühiskond on pakkuja (hoolitseb Teenus e kvaliteet mehekeskne, naine 100% inimese eest). sõltub rahakoti on kodus. Tähtsad on Kehtivad kõrged paksusest. traditsioonid ja kirik. maksud ja astmeline Riik hoolitseb kõige HALB: Inimesed, kel maksusüsteem. vaesemate eest, aga pole suurt suguvõsa HALB: Riiki tulevad sedagi minimaalselt. jäävad alati vaeseks. immigrandid ja valitseb töötajate Nt. USA, Suur- Nt. Belgia, puudus. Britannia ja Lõuna-
Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika......................................................................................10-11 Rahanduspoliitika.........................................................................
on nõudjad ja ettevõtted on pakkujad. Teguriturul (töö- ja kapitaliturul) on majapidamised pakkujateks ja ettevõtted ostjateks ehk nõudjateks. Selliselt toimibki majanduses justkui nähtamatu käsi, mis reguleerib mida toota, kuidas toota ja kellele jaotada. 4 Kui vaadelda reaalset maailma, siis näeme, et mitte kusagil ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul. Käsumajandus ehk plaanimajandus on majandussüsteem, kus kõiki tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim. Iseloomulikud tunnused: · tootmise ja jaotusega seotud otsused teeb üks keskus või majandussubjekt (riigi keskvõim või selleks volitatud asutused), · üksikisikute omandiõigus on piiratud, · piiratud on nii tootjate (N.: kohustuslikud plaaniülesanded) kui · tarbijate vabadused (N.: riiklikult fikseeritud palgad, osade toodete jaotamine
tööjõu spetsialiseerumise tase on väga mada 2. Plaanimajandus/käsimajandus Majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim ehk tsentraalne planeerija. Tavaliselt on ressursside omanikuks riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad, kui palju ja missugust toodangut toota ning kuidas ja kellele toodetud hüviseid jaotada.Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine. 3. Turumajandus Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal.Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada. Pareto efektiivsus Eelduseks on ressursside piiratus. Efektiivne on majandus, kus: kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne
· Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. · Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d). · Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 18. Kuidas liigitatakse finantsturud? · Instrumentide tähtaegade järgi: Rahaturg - lühiajaliste, kuni 1 aastaste instrumentide turg Kapitalituruks - pikemaajaliste instrumentide turg · Finantsinstrumendi elutsükli järgi: Esmasturg ja järelturuks · Finantsinstrumendi liikide järgi: Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 19. Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid. Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi
igas majandussüsteemis lahendatakse neid küsimusi erinevalt. Sellest , kuidas üks või teine majandussüsteem neid küsimusi lahendab, klassifitseeritakse ka majandussüsteeme. 1. Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel. Sellise süsteemi korral toodab iga majandusüksus endale vaja mineva põhilisel ise. Töö spetsialiseerumine on väga madal – naaber aitab naabrit jne. 2. Plaanimajandus ehk käsumajandus. Otsused ressursside jaotuse kohta võetakse vastu keskvõimu poolt ja ressursside omanikuks on tavaliselt riik. Selline majandus on iseloomulik tolitaarse reziimiga riikidele. 3. Turumajandus, kus ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal. Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Ettevõtted teevad otsuseid turult saadud hinnasignaalide põhjal, et mida toota jne. Klassikaline turumajandus eeldab täieliku
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 43 9. Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses. 9.1. Turumajandus ja efektiivsus Juba päris õpiku alguses püstitasime kolm olulist küsimust, millele iga majandussüsteem peab vastuse leidma. Eesmärgiks on anda küsimustele, mida toota, kuidas toota ja kellele, toota parim võimalik vastus. Kõigi vajalike hüviste optimaalsete koguste tootmise tagab turg, mis jagab ressursse tööstusharude vahel vastavalt tarbijate nõudmisele. Kui me soovime tarbida rohkem sokolaadi, hakkavad ressursid liikuma teistest tööstusharudest sokolaadi tootmisesse. Piimatoodete tarbimise vähenemine omakorda toob kaasa nii tööliste kui muude vajalike ressursside liikumise piimatööstusest teistesse harudesse. Sedasi ressursse jagades tagab turg nõudmise ja pakkumise tasakaalu. Uurides valituse rolli majanduses peame vastama
heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. Liberaalne heaolumudel Riik sekkub ainult siis, kui väga vaja; inimesed on ise peamised vastutajad heaolu eest. Näiteriigid: Jaapan ja USA. Korporatiivne (konservatiivne) heaolumudel Heaolu keskseks kandjaks on eelkõige töölisühendused ning ka perekonnad. Oluline on inimese enda tööpanus. Näiteriigid: Saksamaa, Belgia. Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik Kehtivad väga kõrged maksud, kuid selles süsteemis on keskseks heaolu eest vastutajaks riik ise. Näiteriigid: Soome, Rootsi. Jätkusuutlikkus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Hea valitsemine: legitiimne, efektiivne, läbipaistev, kodanikke kaasav.
valikuvabadus. Valdav osa ressurssidest kuulub eraomanike, kodumajapidamistele. 4)segamajandus – reaalses majanduses ei esine puhtaid majandussüsteeme, seega tegelikkuses olevat majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks. Segamajanduse puhul on igast puhtast süsteemist mingeid fragmente. Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib. 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3 Majandusagendid on majanduses osalejad. Majandusagentideks on majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Kui majanduses tegutsevad eelnimetatutest ainult 3 esimest agenti, on tegemist suletud majandusega. Reaalses elus lisandub siia muu maailm ehk teised riigid
korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke
Samal ajal avaldab seadusandliku ja kohtuvõimu tegevus olulist mõju just seadusandlike raamide kujundamise ning seaduste täitmist kontrolliva tegevuse kaudu. Heaoluökonoomika (welfare economics) on majandusteooria haru, milles uuritakse majandustegevuse korraldamist saavutamaks suurimat hüvede hulka ning sotsiaalset õiglust. Üritatakse oma vahel ühendada majanduslikku efektiivsust ja sotsiaalset õiglust. Segamajandus on üldiselt vaba turumajandus, mida valitsus makroökonoomilise ebastabiilsuse vältimiseks ning turutõrgete tagajärgede leevendamiseks mõningal määral reguleerib. Definitsioon tähtsustab just riigi reguleerivat osa ja viitab sellele, et praktiliselt on kõik kaasaegsed arenenud turumajandused tegelikult segamajandused. Mõiste avalik lisatähendused. Avaliku mõistega võidakse tähistada lisaks valitsusega seotud aspektidele ka iga majanduslikku tegevust, millega haaratakse kaasa avalikkust (elanikkonda).
taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest aktiivne rahvastik – tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul aktiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes aktsiafond – investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse
kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) · ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest · aktiivne rahvastik tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul · aktiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega · aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes · aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse
a. esimene elektronarvuti ja sellele järgnenud teaduslik-tehniline revolutsioon. Arvutid andsid tehnilise baasi, s.t. muutsid praktiliselt võimalikuks kiire infotöötluse. - IT areng, arvutipõhiste tehnoloogiate areng. Ühiskonna struktuuri muutumine. II maailmasõja järel tõi elektroonika areng kaasa automatiseerimise Selle sotsiaalsed tagajärjed: - tööviljakuse tõus - tööjõu vabanemine - vaba aja pikenemine Massilist tööpuudust pole aga tekkinud, kuna vabanev tööjõud on suundunud teenindavasse sektorisse. Postindustriaalset ühiskonda iseloomustab: - teadmiste ja oskuste areng eesmärgiga juhtida muutusi ja hallata ühiskonda - infoühiskond - teadmispõhjaline ühiskond, kus inimene ei ole lihtsalt passiivne vastuvõtja, vaid ekspert (inimene, kes suudab otsustada info tõesuse üle). Infoühiskond on ühiskond, kus info kogumine, töötlemine ja kasutamine on saanud peamiseks edu aluseks nii majanduses kui muudel elualadel. Info valdamine on
tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota?, kuidas toota? kellele toota?. Erinevates majandussüsteemides on lahendused erinevad. Omandisuhete, hüviste ümberjagamise ja otsustusalaste suhtesüsteemi erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajanduseks. 1) Tsvamajandus 2) Käsumajandus 3) Tavamajandus 4) Segamajandus Ülesanne 11. Leia alljärgnevatele väidetele sobiv majandussüsteem, valides vastuseks A,B või C variandi vahel. A turumajandus B käsumajandus C tavamajandus 1) enamiku tootmise ja jaotamisega seotud otsuseid teeb riik 2) üksikisikutel puudub eraomand 3) tootmine planeeritakse ühest kesksest asutusest 4) kõike püütakse teha nii nagu on tehtud põlvest põlve 5) valitseb vaba konkurents ja enamik ressurssidest on eraomandis 6) tootmisvahendid ja tehnoloogiad on algelised 7) majanduslikke otsuseid suunab nõudmise ja pakkumise vahekord
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
