võimaluste korral üle viia osalisele tööajale (§63). TA peab tõestama, et ei saa. Üldjuhul töötajapoolsel lahkumisavaldusel pole vaja esitada põhjust (va mõjuvad põhjused). Tähtis on märkida kuupäev eriti, kui esitatakse varem kui 1 kuu. NT TL lõpetada 01.04.-st see oleks siis lahkumiskuupäev ehk viimane tööloleku päev. Kui kirjutada avalduse kirjutamise kuupäev 28.02, siis loetakse sellest kuu ja viimane tööloleku päev on 28.03. TÖÖLEPINGU MUUTMINE TÖÖANDJA ALGATUSEL § 68 kui on töömahu või tellimuste ajutine vähenemine, siis on TA-l võimalus 3 kuuks kalendriaastas kas kehtestada osaline tööaeg, tagades 60% kokkulepitud tööajast (tasu vastavalt tööl oldud ajale mõttekas ajapalgalistele) või saata töötajad samaks ajaks (3kuud) osaliselt tasustatavale puhkusele, makstes neile 60% 6 miinimumpalgast (kasutatakse rohkem)
palka, kui teisel tööl oleks madalam palk. Taotlus arsti dokumendi alusel. b) Ajutise üleviimise puhul on üldjuhul tegemist tervisliku seisundi halvenemisega (nt. Rasedus, haigestumine). Nendel puhkudel on hüvitamine erinev. Ravikindlustusseadusega makstakse tavalise haigestumise korral 60 kal.päeva, raseduse puhul üleviimise lõpuni. Kui pole võimalik üle viia, siis RKS.-i kohaselt makstakse töötajale 80% palgast 60kal.päeva, rasedale ajutise töö lõpuni 100 %. *Tööandja algatusel võib üle viia vaid ajutiselt ja asula piires. a) Tootmis hädavajadus tootmisavarii, õnnetus, tööseisak, vara hävimine jne. Ükskõik millisele tööle 1 kuuks (aastas üleviimiste arv ei ole piiratud). Töötajale tuleb säilitada keskmine palk. b) Tööseisak võib üle viia kogu tööseisaku ajaks. Hüvitamisel arvestatakse, kas töötaja on seisakus süüdi. Kui ei siis keskm.palk, kui ja, siis väljateenitud palk.
Töölepingu sõlmimise aeg võib olla erinev. Leping võib olla sõlmitud ka varem, kuid tööle asumise päevast tekkib poolte vahel tööõigus suhe ja töötajale laienevad kõik tööseadusest tulenevad õigused ja kohustused.Töölepingu täiendavad tingimused.Peale kohustuslike tingimuste võivad pooled lepingusse võtta väga erinevaid täiendavaid tingimusi. Tuleb silmas pidada, et need ei tohi olla vastuolus seaduse või kollektiiv lepinguga.Töölepingu täiendavaks tingimuseks võib olla katseaja rakendamine. Katseaja eesmärgiks on teha kindlaks kas töötaja tervis, teadmised, võimed, oskused (seal hulgas suhtlemis oskus), vastavad ameti või töökoha töötamiseks seatud nõuetele. Katseaja jooksul on tööandjal selles võimalik veenduda. Katseaja rakendamine on lubatud töölepingu sõlmimisel, mitte töölepingu muutmisel. Katseaja kestvuseks on maksimaalselt 4 kuud
eelkõige tööinspektsioonil. 3) Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partenluse alusel ja töötajate kui majanduslikult nõrgema poole kaitseks. Seadus määrab töötajatele töötingimuste minimaalse taseme (palga alammäär, puhkusepäevade arv, töötundide arv nädalas, jmt). Sellest halvemaid tingimusi ei saa kokk leppida. Kollektiiv lepingutega ja individuaalse töö lepinguga, saab kokku leppida soodsamatel tingimustel. 4) Töötajate ja tööandjate organiseerimis vabadus. Töötajatel ja tööandjatel on õigus moodustada ühinguid ja liite oma huvide kaitseks. 5) Töösuhte stabiilsus. Töölepingulised suhted on üldiselt kestva iseloomuga, nende muutmine ja lõpetamine reguleeritakse seadusega. 6) Tööst mitte tulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise mitte
või isikut, kellel see on arsti otsusega. Probleemid tulevad nendega, et kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või täielikult teovõimetut isikut, neid ei või rakendada tööle öisel ajal ilma nõusolekuta. Mõni algul nõustub lepingu sõlmimisega, aga pärast tahab tagasi võtta, milleks tal on igati õigus. Aga kui pole midagi anda talle muud, siis tuleb leping lõpetada ja seda kas poolte kokkuleppel või töötaja algatusel. Üldise tööaja rakendamisel lühendatakse tööaega öisel ajal ühe tunni võrra. Seda ei saa nõuda, kui töötaja on osalise või lühendatud tööajaga. 9 22. Tööpäevasisese, igapäevase ning iganädalase puhkeaja kestus ja kasutamise kord. Tööaja korralduse tööandjapoolne muutmine Tööpäevasisene puhkeaeg on mõeldud einestamiseks ja puhkamiseks töötaja peab
Konkurentsipiirang: - See on töötaja kokkuleppeline kohustus mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal, - Piirangu eesmärk on kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, -Piirang peab olema esemeliselt, ruumiliselt ja ajaliselt piiritletud. 9. Töölepingu muutmine. Töölepingu muutmise üldpõhimõte. Töölepingu muutmine tööandja algatusel. Töölepingu muutmine töötaja algatusel. Töölepingu muutmise üldpõhimõte - töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel Töölepingu muutmine tööandja initsiatiivil: 1). tööandja võib tööaja korraldust muuta, kui muudatused tulenevad ettevõtte vajadusest ja on mõlemapoolseid huve arvestavad; 2). hädavajadus hädavajaduse puhul peab töötaja täitma töösuhtega otseselt mitteseotud tööandja korraldust. Töölepingu muutmine töötaja algatusel: 1)
TL LÕPETAMINE Töökohustuste rikkumisega on tegemist siis, kui töötaja ei täida talle pandud kohustusi või täidab neid mittekohaselt. Töötaja kohustused võivad tuleneda nii tööõigusaktidest, kollektiivlepingust, töölepingust, ametijuhendist, tööandja ühepoolsetest otsustest jne. Oluline on, et tööandja saab töötajalt nõuda üksnes seaduslike kohustuste täitmist.Kui võrreldes õigusaktides kehtestatuga, on nt töölepingus ette nähtud töötaja olukorda halvendavaid kohustusi, siis selliste kohustuste mittetäitmise korral on töötaja töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. TLS § 103 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja käitumine häiris tööd ja töötajal on distsiplinnarkaristus, mis ei ole kustunud. Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta möödumisel, arvates karistuse määramise päevast, kui töötajale ei ole määratud uut distsiplinaarkaristust. Seega üldjuhul on nõutav, et töötajat oleks enne töölepingu lõp
Ametijuhend Töökorralduse reeglid: Tööaja algus ja lõpp, enne riigipühi töötamine Puhkeajad Palga maksmise korraldus Töö- ja teenistusalaste korralduste andmise kord Töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised Puhkepäevadel asutuses viibimise kord Teenistusest puudumisest teavitamise kord Üldised käitumisreeglid töökohal Ametniku teenistussuhte lõppemine Vabastamine ametniku soovil: Taotlus ametniku algatusel esitada vähemalt 30 kalendripäeva ette. Põhjuseks: töövõime kaotus; haige pereliikme hooldamise vajadus; kutse aja-või asendusteenistusse või katseajal teatab ametnik ette vähemalt 10 kalendripäeva. Tähtaja möödumise tõttu määratud ajaks ametisse nimetatud isik vabastatakse tähtaja möödumisel, etteteatamist ei ole. Koondamine Ametiasutus likvideeritakse. Kaotatakse teenistuskoht ametiasutuses.
I TÖÖSUHE JA SELLE ÕIGUSLIK REGULEERIMINE Töö tegemine on ühiskonna liikme sihipärane tegevus püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Töö tegemine on enamikule vajalik elatusvahendite hankimiseks. Kui ühiskonna liikmel on tööriistad, materjal, vahendid, siis võib ta ise oma tööd korraldada ning töötulemus kuulub talle. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) - teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd
Valikulised tingimused: Lisaks, võivad töötaja ja tööandja leppida kokku mistahes muudes tingimustes. Töölepingu tingimusteks võivad olla ka kokkulepped muudes küsimustes. NB: töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt! 5. Töölepingu tingimuste muutmine (töötaja ja tööandja algatusel)? Töölepingut saab muuta üldiselt üksnes poolte kokkuleppel. Tööandja algatusel Tööandjal võib tekkida vajadus muuta töötaja töötingimusi seoses töömahu või tellimuste ajutise vähenemisega. Töötajale osalise tööaja kehtestamiseks või töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele saatmiseks on vajalik nii töötaja kui tööinspektori nõusolek (TLS § 68). Töötasu vähendamine töömahu vähenemisel, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt. tööaja korralduse muutmisel (TLS § 47 lõige 4) ja töötasu alandamisel (TLS § 73)..
tähendab, et selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Katseaja maksimaalne kestus on esimesed neli kuud alates töötaja faktilisest tööle asumise päevast. Kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Näiteks 6-kuulise töölepingu korral ei või katseaeg olla üle 3 kuu. 8. Töölepingu lõpetamise üldalused Tööleping võib lõppeda poolte kokkuleppel, tähtaja möödumisel, töötaja algatusel, töötaja surmaga, tööandja algatusel või ülesütlemisega. Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastava sisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Määratud ajaks sõlmitud tööleping lõppeb tähtaja möödumisel, tööandja peab tähtajalise lepingu lõpetamisest
väljajätmist või uue tingimuse lepingusse võtmist. Töölepingu tingimuste muudatused vormistatakse töölepingus kirjalikultTöötaja nõudmisel võib toimuda teisele tööle alaliseks üleviimine, kui arsti otsusega on töötajale senise töö jätkamine tervise tõttu vastunäidustatud TÖÖLEPING VÕIB LÕPPEDA vaid seadusega ette nähtud alustel: 1.Poolte kokkuleppel 2.Tähtaja möödumisel 3.Töötaja algatusel 4.Tööandja algatusel 5.Kolmandate isikute nõudmisel 6.Pooltest sõltumatutel asjaoludel Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest ette teatama kirjalikult. Sealjuures töölepingu lõpetamise soov peab olema väljendatud tingimusteta. Töölepingu lõpetamise kohta tehakse TÖÖLEPINGUSSE VASTAV KANNE, kus näidatakse töölepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile
Kui töölepingu lõpetamisek son mõjuvad põhjused, nt tööjätkamist takistav haigus, haige perekonnaliikme hooldmais evajadus, õppima asumine jne, tuleb töölepingu lõpetamisets etteteatada vähemalt 5 päeva (vt TLS §79). Silmas tuleb pidada TLS §72, lõige1, on töötaja kohustatud töölepingu sõlmimisets tööandjale etteteatama kirjalikult, kusjuures töölepingu lõpetamise soov peab olema väljendatud tingimusteta. Peab silmaspidama, et töötaja saab töölt lahkud aomal algatusel, üldjuhul ka siis, kui ta on sõlminud tähtajalise töölepingu ja seda võimaldab TLS §80. Silmas tuleb pidada seda, kui leping oli sõlmitud tähtajalisena, põhjusel, et töötaja sai erisoodustusi (vt TLS§27, lõige2.5), siis töötaja omal soovil töölepingut lõpetada ie saa, va haiguse,püsiva töövõimetuse või püsivalt töövõimetu pereliikme hooldamise vajaduse korral. Kui ta siiski lahkub, vaadeldakse
02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus) Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis. (1)Tööõiguse olemus ja rakendusala (1.1)Tööõiguse olemus Töö on elatisvahendite hankimiseks teise isiku jaoks tegevuste tegemine. Tööd saab teha ka muu lepingu alusel nt käsunusleping ja töövõtuleping aga ka teenistussuhe (riigi või kovi teenistujad ehk ametnikud – neil on haldusõiguslik alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsundusleping
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kolle
Mõned lühendid: KaS - karistusseadustik TL - tööleping TLS - töölepinguseadus VÕS - võlaõigusseadus EV - Eesti Vabariik VV - Vabariigi Valitsus p - paragrahv lg - lõige TSÜS tsiviilõigusseadus KLS kollektiivlepingu seadus Õigusõpetus Töös / tähtis Pandi mõiste ja liigid ? Hoonestusõigus ? Tööseaduste täitmise üle järelvalvet teostavaks organiks on tööinspektsioon. Tööinspektsioon-teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid: ida; lääne; põhja; lõuna- inspektsioonid. Kohalike inspektsioonide juures asuvad ka töövaidluskomisjonid Inspektsiooni juhib peadirektor, keda nim. Ametisse ja vabastab peaminister. Tööõigusliku suhte subjektid: Töölepinguseaduse kohaselt on individuaalse tööõiguslikeks subjektide... Tööandjaks võivad olla �
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94, RT I 2009, 31, 196 TäKS - Täiskasvanute koolituse
· tööandjate keskliit ja töötajate keskliit, · töötajate ühingute keskliit, tööandjate keskliit ja EV valitsus. Kollektiivne töötüli - lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Streik - töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg - töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töötajatel, töötajate ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik, tööandjal, tööandjate
Tallinna Transpordikool NIMI RÜHM Tööseadusandluse alused Referaat Juhendaja: NIMI 2013 1. SISSEJUHATUS Eestis on käesoleval ajal jõus mitmed seaduseid ja lepinguid. Üheks neist on töölepingu seadus, mis seab tööandjale ja töövõtjale erinevaid kohustusi, mida mõlemad osapooles peavad jälgima. Antud lepinguid ja seaduseid mõjutavad erinevad seaduse paragraafid, mis muutuvad pidevalt vastavalt riigi vajadustele. Üheks tähtsaimaks lepinguks peatakse töölepingut, mis seadistab kogu riigi töötamise põhimõtted, alates tööle minekust, palgast ja tähtaegadest, kuni töölt lahkumiseni või töölepingu tühistamiseni. Sellegipoolest eelmainitud seadus annab samuti ka märku riigi probleemidest ning millised võivad olla selliste probleemide tekitamise tagajärjed. Kuigi Eesti riigis käib suur osa inimestest tööl, ei tea paljud lepingutest ja seadustest, millest
5. Tööõigus · Tööleping on sõlmitud hetkest, mil töötaja ja tööandja lepivad kokku töösuhte olulistes tingimuste. Enne kui tööle asuda, lepi tööandjaga kokku, milline on sinu tööaeg. Kui töö ettevõttes toimub tööajakava alusel, ära unusta täpsustada ja vajadusel kokku leppida tööaja korralduse reeglites. Veendu, et olulised tööaja tingimused on kirjas töölepingus. · 5.1 Mis iseloomustab töölepingut? · Alljärgnevalt on toodud töölepingule iseloomulikud jooned, mis eistavad seda ülejäänud lepingutest: · Töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja möörab töö tegemise koha, aja ja viisi. · Tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu · Tööandja ja töötaja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks. · Tööd tehakse üldjuhul isiklikult. · Töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja
3) ametikoha täitmisel edutamise korras; 4) ajutiselt äraoleva ametniku asendajale või kohusetäitjale vabale ametikohale nimetamisel. (4) Katseaja hulka ei arvata aega, mil teenistussuhe oli peatatud käesoleva seaduse § 108 punktide 1-4 ja 6 alusel. 9. Töölepingu lõppemise alused, lõpetamise vormistamine, töösuhte lõpetamine Tööleping lõpeb: 1) poolte kokkuleppel (§ 76) 2) tähtaja möödumisel (§ 77) 3) töötaja algatusel (§-d 79, 80, 82, 85) 4) tööandja algatusel (§ 86) 5) kolmandate isikute nõudmisel (§110) 6) pooltest sõltumatutel asjaoludel (§-d 111-116) Töölepingu lõpetamise vormistamine Tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majandusliku
TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed s
Katseaja kestvuseks on maksimaalselt 4 kuud ja siin mingeid erandeid ei ole!!. (st pärast katseaja lõppemist ei saa uut katseaega kehtestada.) Töölepingu peatmise aeg(nt haigus, palgata puhkus jms) katseaja hulka ei kuulu ja sel juhul lükkub katseajalõpu tähtaeg vastavalt edasi. Kui töötaja puudub töölt omavoliliselt, siis need päevad võetakse katseaja sisse. Katseaja rakendamisel on töötajal kõik õigused, mis tulenevad seadusest, töö ja kollektiiv lepingust, erinevus siin on ainult töölepingu lõpetamisel. Kui katseaja tulemused osutuvad ebarahuldavateks, võib tööandja töölepingu lõpetada sellest etteteatamata ja hüvitist maksmata. Katseajatulemusi hindab tööandja, vaidluse korral peab ta suutma tõendada, milles töötaja mittevastavus seisnes (nt puudujäägid oskustes, teadmistes jne). Enne katseaja lõppu võib ka töötaja töölepingu lõpetada ehk töötaja võib töölepingu
advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär. Lugeja küsib: Tööle asudes sõlmisin tähtajalise töölepingu üheks aastaks, 13 projekti kestuse ajaks kuni 31.10.2011. Kas mul on mingi võimalus töölt varem lahkuda, kuna leidsin teise töö? Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor- jurist Ülle Mustkivi: Üldjuhul ei saa tähtajalist töölepingut enne lepingu tähtaja saabumist töötaja algatusel lõpetada, välja arvatud teise töötaja asendamiseks sõlmitud leping. Üksnes mõjuva põhjuse korral on ka tähtajaline tööleping võimalik erakorraliselt üles öelda. Kuid soov varem teisele tööle minna ei ole selline mõjuv põhjus, mille tõttu ei saa töötajalt mõistlikult eeldada töösuhte jätkumist kokkulepitud tähtaja lõppemiseni. Kui tööandja ei ole nõus lepingut kokkuleppel lõpetama, tuleb jätkata töötamist lepingu tähtaja saabumiseni.
kehalist või vaimset pingutust. Kooskõlastusi on vaja seaduslikult esindajalt ja tööinspektorilt. 3) 15-16 aastased- võivad tehad tööd, mille puhul töökohustused on lihtsad, ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Nõusolekut on vaja seaduslikult esindajalt. 4) 17 aastased tööd, mis ei ole keelatud töölepingu seaduse §7l2 alusel. Nõusolek vaja seaduslikult esindajalt. 40. Millal võib töölepingut muuta tööandja ja töötaja algatusel? Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. 41. Mis on individuaalne töövaidlus? Individuaalne töövaidlu - töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. Individuaalne töövaidlus on ka vaidlus töölepingu ettevalmistamise käigus. 42. Kes lahendavad töövaidlusi? Töövaidluskomisjon - kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav organ. TVK ei lahenda vaidlusi rahalistes nõuetes, mis ületavad 10 000 eurot. Kohus
Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus, millega peab nõus olema alaealise seaduslik esindaja. Töölepingu sõlmimiseks 714-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku. Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta. 310. Kuidas saab töölepingut muuta? Töölepingut saab muuta vaid mõlema poole nõusolekul. Tööandja algatusel võib töölepingu muutmine seisneda tööaja korralduse muutumises (tööaja korralduse muutumine vastavalt ettevõtte vajadusest ja mõlema poole huvide mõistliku arvestamisega), hädavajaduses (vääramatust jõust tuleneva kahjuga tööandjale, töötasu sel juhul ei muutu), töötasu vähendamises (tööandjast mitteolenevatel majanduslikel põhjustel ei saa tööandja kokkulepitud ulatuses tööd anda) või töötasu alandamises (töötaja rikub tööandja selget ja
Määratud ajaks sõlmitud tööleping muutub määramata ajaks sõlmitud lepinguks, kui kumbgi pool ei nõua töölepingu lõpetamist ja töösuhted jätkuvad ka pärast töölepingu möödumist. Sellest tingitult võib kasvõi 1 päevane töölepingu lõpetamisega hilinemine anda töötajale põhjuse nõuda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, kuna töösuhted on jätkunud pärast tähtaja lõpetamist. Töölepingu lõpetamine töötaja algatusel:Töötaja võib määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetada igal ajal tingimusel, et ta teatab sellest tööandjale vähemalt 1 kuu ette. Katseajal võib töötaja töölepingu lõpetada teatades sellest kolm kalendripäeva ette. Kui töölepingu lõpetamiseks on mõjuvad põhjused (näiteks töötegemist takistav haigus, kellegi hooldamise vajadus), tuleb töölepingu lõpetamist ette teatada 5 kalendripäeva
Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; Riski hindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskihindamine aitab minimiseerida võimalust, et töötajad saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Kohustuslik on käsitada riski töötaja tervisele. Riskianalüüs annab võimaluse saada selge ülevaade riskidest ning selle alusel kavandada otstarbekalt edasist tegevust riskide vähendamiseks. Riskide hindamine aitab säilitada ettevõtte konkurentsivõimet ja tulemuslikkust. Töötajate suhtes tehakse otsus, kas ta võib selle töö tegemist jätkata või mitte, mis kaitsevahendeid ta sellekst tööks vajab ja millised on ergonoomilised valikud töö tervislikumaks tegemiseks. Riskianalüüsi meeskonna koosseis, mis on nende konkreetsed võimalikud ülesanded riskianalüüsi käigus. kuuluvad ettevõtte
Töö-, käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus Koostaja nimi ja grupp ________________________________________________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest
Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seadus
__________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest tasu. kontrollile, tööandja aga isikule(käsundiandja) Töövõtulepingus kohustub maksma teenuseid(täitma kirjeldatakse tehtav töö, töötajale töö eest t
eest. Puhkuse aja määrab tööandja, arvestades võimalusel töötaja soove. Tööandja koostab kalendriaasta puhkuste ajakava ning teeb selle töötajale teatavaks hiljemalt 31. märtsil. Puhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandja võib keelduda puhkuse jagamisest lühemaks kui 7-päevaseks osaks. Tööandja algatusel: ettenägematu olulise hädavajaduse tõttu (eelkõige kahju tekkimise vältimiseks), tööandja hüvitab töötajale kulud, töötaja saab kasutamata puhkuse võtta hädavajaduse lõppemise järel või poolte kokkuleppel määratud ajal. Töötaja algatusel: töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel (eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse), töötaja teatab tööandjale takistustest esimesel võimalusel, töötaja saab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
