Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majandusliku
etteteatamistähtaja lõppemiseni. Sellise põhjuse esinemisel ei saa tööandja sallida töösuhte jätkamist ja see lõpeb kohe. Kaasuse asjaolud ei õigusta etteteatamistähtaja järgimata jätmist. Tööandja pidi ette teatama, kuna ise ei esinenud etteheiteid ega hoiatusi K-le seoses sellega, et viimane ei käi alaliselt tööle vaid tuleb siis, kui niisugune vajadus tekib. Seetõttuon töötajal õigus saada hüvitis ülesütlemisest etteteatamata jätmise eest TLS § 100 lg 5 alusel. 4. Lahendus 1. K ja OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping on töölepinguks vastavalt TLS § 1 lg- le 1. 2. Töötaja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks TLS § 104 lg 1 alusel rahuldada. Kaasuse asjaoludele tuginedes on tööandja töölepingu õigustamatult TLS § 88 lg 1 p 2 alusel üles öelnud, kuna K poolt tööl mitte käimine ei ole mõjuvaks põhjuseks
A. töölepingus oli kokku lepitud, et pärast töölepingu lõppemist ei tohi ta ühe aasta jooksul töötada ega tegutseda tööandja konkurentide juures Eestis, Lätis ega Soomes, kusjuures töötajale makstava igakuise hüvitise suurus lepitakse kokku töölepingu lõppemisel. Kuna A. sai hea tööpakkumise Soome, ütles ta oma töölepingu üles. Millistele asjaoludele tuginedes tuleb määrata kindlaks A.-le konkurentsipiirangu tõttu makstava hüvitise suurus? - Hüvitis peab olema väga suur, sest see hõlmab nii mitut riiki. 16 26. H.-ga sõlmitud konkurentsipiirangu kokkuleppe kohaselt ei tohtinud ta ühe aasta jooksul pärast töölepingu lõppemist tööandjaga konkureerival alal tegutseda. Töölepingu lõppemisel maksis tööandja H.-le igas kuus 1000 eurot hüvitist konkurentsipiirangust kinnipidamise eest.
Kui tööandja ei luba töötajat tööle, võib töötaja nõuda keskmist töötasu. Kui töötaja ei asu tööle, võib tööandja lepingu üles öelda ja nõuda kahju hüvitamist (eelduslikult 1 kuu töötasu ulatuses). Sisuliselt on tegemist n-ö seadusliku leppetrahviga, kuna tööandjal puudub kohustus tõendada, et ta on töötaja 1 kuu töötasu ulatuses kahju kandnud. Eeltoodust tulenevalt ei oma siinkohal kahjuhüvitise määramisel tähendust ka töötaja süü vorm. Samas on 1 kuu hüvitis sätestatud eeldusena. See tähendab, et tööandjal on võimalik nõuda töötaja olulise põhjuseta tööle mitteasumise või omavolilise töölt lahkumise tõttu tekkinud suurema kahju korral ka suuremat hüvitist. Suurema kui 1- kuulise hüvitise nõudmiseks peavad esinema kõik tavapärased kahju hüvitamise eeldused ning muu hulgas tuleb tööandjal suurema kahju tekkimine ka ära tõendada. Eeldusel põhinev regulatsioon annab
09.09.2020 TÖÖÕIGUSE EKSAMI TEEMAD KOOS ÕPPEMATERJALIDEGA LÜHENDID AÜS - ametiühingute seadus KLS - kollektiivlepingu seadus KTTLS - kollektiivse töötüli lahendamise seadus PankrS - pankrotiseadus RKTK - riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend TKindlS - töötuskindlustuse seadus TLS - töölepingu seadus TLS selgitused - Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats, jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. - https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/ Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf TLSE seletuskiri - seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. -
kohta ei ole teada, kas vastav tingimus saabub või ei saabu. Kokkulepe sellistel tingimustel on tühine. Töötajat tuleb teavitada järgmistest andmetest: Tööandja nimi; registrikood ja asukoht; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; tööülesannete kirjeldus; töötasu; palgapäev; tööaeg; töö tegemise koht; puhkuse kestus; töölepingu lõppemisest etteteatamise tähtajad; töökorralduse reeglid; kehtiv kollektiivleping (TLS §5 lg 1); Töölepingu kohustuslikke andmeid tuleb eristada töölepingus kokkulepitud olulistest tingimustest; Andmete ja kokkulepitud tingimuste muutmine. Lepingu poolte andmed töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht. Töötaja nimi ja isikukood märgitakse lepingusse isikut tõendava dokumendi alusel. Tööandja nimi, registreerimis- või isikukood, elu- või asukoht vastavalt sellele, kas tööandja on juriidiline või füüsiline isik
õiguskaitsevahendit( leppetrahv, kahju hüvitamine); Koolituskulude nõudmine ( TLS § 34) Vastutuse alused ( TLS § 117-130) ja trahviühikud. § 108. Kahju hüvitamine töösuhte jätkumise korral. Töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. § 109. Hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonis. Kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.Tööandjal on töötajapoolse töölepingu õigusvastase ülesütlemise korral õigus nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist. TÖÖANDJA KOHUSTUSED TLS § 28-41: (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt.
kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda, töötajapoolset aruandmise korda jne. Töökorralduse reeglitest teavitamiseks piisab, kui töölepingu dokumendis on esitatud viide dokumentide asukohale või allikale, kus dokumendid on kättesaadavad nt arvutivõrgus, sekretäri käes vms. 12) viide kollektiivlepingule on asjakohane vaid juhul, kui töötaja jaoks kohaldatakse kollektiivlepingut. Kollektiivleping võib kehtida konkreetse asutuse või äriühingu töötajatele või olla sõlmitud nt teatud tegevusala piires. Selline laiendatud kollektiivleping, mis võib kehtida mitme asutuse üleselt, võib töötajale laieneda ka nt ainult töötasu osas. Ka see peaks olema töölepingu kirjalikus dokumendis fikseeritud. ( vt osa XII p 3) TLS § 5 lõike 2 kohaselt peab tööandja andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt.
ülesütlemine 2) Erakorraliselt a) esinevad mõjuvad põhjused- TLS § 91 lg 1 b) tööandjapoolne kohustuste rikkumine- TLS § 91 lg 2 c) töötaja isikust tulenevatel põhjustel-TLS § 91 lg 3 NB ! Peab töölepingu ülesütlemisel järgima teavitamise mõistliku tähtaja põhimõtet. Tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine • Tööandja ei saa töölepingut korraliselt üles öelda-TLS § 85 lg 5 • Erakorraline ülesütlemine • töötajast tuleneval põhjusel-TLS § 88 • RK lahend 3-2-1-176-12 • majanduslikel põhjustel-TLS § 89 • kollektiive ülesütlemine-TLS § 90 Ülesütlemise piirangud • Ülesütlemist välistavad asjaolud TLS § 92 • rasedusega ja väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus-TLS § 93 • töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus-TLS § 94 Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajad • TLS § 97- sõltub töötaja töösuhtest tööandja juures
õiguskaitsevahendit( leppetrahv, kahju hüvitamine); Koolituskulude nõudmine ( TLS § 34) Vastutuse alused ( TLS § 117-130) ja trahviühikud. § 108. Kahju hüvitamine töösuhte jätkumise korral. Töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. § 109. Hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonis. Kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.Tööandjal on töötajapoolse töölepingu õigusvastase ülesütlemise korral õigus nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist. TÖÖANDJA KOHUSTUSED TLS § 28-41: (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt.
kollektiivse ülesütlemisega seonduvatele tööhõiveprobleemidele. Eesti Töötukassal on õigus eelnimetatud 30 päevast tähtaega lühendada, kui tööhõiveprobleeme on võimalik lahendada lühema aja jooksul. Samas võib Eesti Töötukassa TLS §-s 103 lg 2 nimetatud tähtaega ka pikendada kuni 60 kalendripäevani, kui ta leiab, et ta ei suuda kollektiivse ülesütlemisega seonduvaid tööhõiveprobleeme 30 kalendripäeva jooksul lahendada. Ülesütlemise hüvitis Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1). Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on töötajal õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras (TLS § 100 lg 2). 12
lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist. Paragrahv 24 reguleerib konkurentsipiirangu kehtivust pärast töösuhte lõppu. Konkurentsipiirangu kokkulepe, mis sõlmitakse ja kehtib pärast töösuhte lõppu, peab olema vormistatud kirjalikult ning sellest kinnipidamise eest kohustub (endine) tööandja maksma (endisele) töötajale igakuist mõistlikku hüvitist. TLS ei võimalda töösuhte kestvuse ajal töötajale hüvitist ette maksta, mistõttu tuleb hüvitis välja maksta pärast töösuhte lõppemist. Pärast töösuhte lõppu võib konkurentsipiirangut kohaldada kuni 1 aastaks. Üheaastane tähtaeg on seadusest tulenev maksimaalne piirang, mida pooled ei saa kokkuleppel suurendada. Tööandja peab konkurentsipiirangu kokkuleppimisel kaaluma, kas maksimaalne 1-aastane piirang on põhjendatud või piisab lühemast tähtajast. TLS nimetatud eeldustest sõltub
Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpul ning neid on võimalik vaba ajaga hüvitada järgmise perioodi jooksul. 11 Ületunnitöö erakorralisest iseloomust lähtudes peab ületunnitöö tegemine töötajale kaasa tooma täiendava hüvitise tavapärasest erineva tööajaga töötamise eest. Ületunnitöö tegemisele peab seega järgnema piisav hüvitis, mis on suurem kokkulepitud tööaja piires tehtava töö eest saadavast tasust, st ületunnitöö ei saa olla sama „kallis" kui tavaline töötund. Seetõttu ei saa ületunnitöö hüvitamisel vaba ajaga nimetatud vaba aeg langeda töötaja tavapärasele puhkeajale. Ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse kokkulepitud tööajast ning tasustatakse seetõttu nagu tavaline tööaeg. Vastav regulatsioon tagab töötajale ületunnitöö
Töötajale peab olema arusaadav, milles konkurentsi osutamine seisneb ja kes on tööandja konkurendid, see peab olema ka töölepingus määratletud. Konkurentsipiirang pärast töösuhte lõppu: konkurentsipiirangut saab sõlmida kuni 1 aastaks peale töösuhte lõppu, tööandja on kohustatud maksma töötajale igakuist mõistlikku hüvitist, töölepingus peab olema määratud konkurentsipiirangu kehtivus ja ka igakuiselt makstav hüvitis pärast töösuhte lõppu. Konkurentsipiirangu ülesütlemine: tööandja igal ajal, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette, ka erakorraliselt, mõjuvate põhjuste olemasolu korral; töötaja erakorraliselt kui: tööandja huvi konkurentsipiirangu rikkumise vastu ei ole asjaolude muutumise tõttu enam mõistlik; töötaja on töölepingu üles öelnud tööandjapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu. Töötaja õigused
Usaldusisiku valimise ja tagasikutsumise tingimused ning kord peavad tagama kõigile töötajatele võimaluse osaleda usaldusisiku valimisel ja tagasikutsumisel. TUIS § 7 Usaldusisikul on õigus: 1) tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; 2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; TUIS §-d 9 ja 10 52. Kollektiivleping mõiste, sõlmimine ja kehtivus Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. KLS § 2 Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Kollektiivleping sõlmitakse: 1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel;
tegema seda 5 päeva enne, kui töölt ära läheb. Kirjalikult ! Ja kui ei tehta nii, siis loetakse, et on toimunud töölepingu muutmine tähtajatuks lepinguks § 78 alusel. Aga kui seda tähtaega tahetakse veel pikendada, mis ühe korra on võimalik eksole, siis peab ka teatama, mitte nii, et pikendad muuseas, töötaja jätkab töötamist ning ükshetk ei tea kust tuleb keegi ja lõpetab lepingu tähtaja möödumise tõttu. Tulevad probleemid ja veelkord probleemid! Parem teata kõike kirjalikult ette ja taha, siis on kindel. Sellise lepingu saab loomulikult lõpetada ka muudel alustel varem nagu tavalisegi. 41. Töölepingu ülesütlemine töötaja algatusel: töölepingu ülesütlemise üldnõuded, töölepingu korraline ülesütlemine (töölepingu lõpetamise kord), töölepingu erakorraline ülesütlemine (töölepingu ülesütlemise põhjused ja töölepingu lõpetamise kord) Võib teha igal ajal, kui teatab vähemalt 1 kuu ette - § 79 TLS
1 Töösuhe ja selle reguleerimine Töökorraldus ettevõttes Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Töö tegemine on inimese igapäevane tegevus, et saavutada oma eesmärke. Siin müüb üldreeglina töötaja oma tööjõudu füüsilisele isikule või juriidilisele isikule. Seega tekivad tööalased suhted ja kellele müüakse oma tööjõudu, peab ka organiseerima kogu tööprotsessi ning tulemus mida saavutatakse kuulub seega tööandjale. Riik reguleerib vastavalt välja antud seadusandlusega selliseid ühiskondlikke suhteid ning ka töösuhteid vastavalt vajadusele. Seadustega on ära määratud töösuhte loomiseks vastavad võimalused. Ettevõtte kohustus on töökeskkonna korraldamine, seega üldvastutus lasub tööandja
g.) Jne... Võlaõiguslikus mõttes on töökorralduse reeglite näol tegemist tüüptingimustega. Kollektiivleping-vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuse või KOV-i vahel, mis reguleerib tööandjate ja tööötajatevahelisi töösuhteid. TL peab sisaldama viite kollektiivlepingule, kui konkreetsele töötaja laieneb see kollektiivleping. Laiendatud kollektiivleping- kollektiivleping, mis sõlmitakse.........vahel. Töötaja peamised kohustused töösuhetes: · Kohustus teha kokkulepitud tööd ja täita tööiseloomust tulenevaid kohustusi. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. · Kohustus teha tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. · Kohustus täita tööandja seaduslikke korraldusi. Töötaja on kohustatud täitma õigel ajal
tööandja tegevuskoht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Tööandja peab teavitama töötajat töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadest. TLS lubab etteteatamistähtaegade teavitamiseks viidata asjakohasele seaduse regulatsioonile. Tööandja kohustuseks on teavitada töötajat töökorralduse reeglitest. Seadus ei täpsusta nimetatud reeglite sisu ning jätab selle tööandja otsustada. Juhul kui tööandja juures on sõlmitud kollektiivleping, peab töötaja olema teadlik selle olemasolust ning tal peab olema võimalus lepingu sisuga tutvuda. 7. Töötaja teavitamine töötingimusest erijuhtudel: tingimuste sisu ja vormistamine. (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku 4 kuust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel
Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist allkirja, siis kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab TsÜS paragrahv 79 järgi sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema tehtud püsivalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. - Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu omakäelist allkirja
Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist allkirja, siis kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab TsÜS paragrahv 79 järgi sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema tehtud püsivalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. - Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu omakäelist allkirja
(§ 70 lg 1 ja § 29 lg 8). Puhkusetasu võib poolte kokkuleppel maksta ka puhkusele järgneval esimesel palgapäeval, kokkuleppe puudumisel puhkusele eelneval eelviimasel tööpäeval (§ 70 lg 2). - Töölepingu kestuse ajal ei või puhkust hüvitada rahas (§ 70 lg 3). - Töölepingu lõppemisel hüvitatakse kasutamata ja aegumata puhkus rahas (§ 71). Perepuhkused. - Rasedus- ja sünnituspuhkus 140 klp (§ 59). Hüvitis ravikindlustuse seaduse kohaselt. - Isapuhkus 10 tööpäeva (§ 60). Alates 01.01.2013 tasustatakse keskmise töötasu alusel. - Lapsendaja puhkus 70 klp (§ 61). - Lapsehoolduspuhkus ühele vanemale korraga kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (§ 62). Puhkusele jäämisest ja puhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 klp ette. Hüvitis vastavalt vanemahüvitise seadusele. - Lapsepuhkus (§ 63)
(§ 70 lg 1 ja § 29 lg 8). Puhkusetasu võib poolte kokkuleppel maksta ka puhkusele järgneval esimesel palgapäeval, kokkuleppe puudumisel puhkusele eelneval eelviimasel tööpäeval (§ 70 lg 2). - Töölepingu kestuse ajal ei või puhkust hüvitada rahas (§ 70 lg 3). - Töölepingu lõppemisel hüvitatakse kasutamata ja aegumata puhkus rahas (§ 71). Perepuhkused. - Rasedus- ja sünnituspuhkus 140 klp (§ 59). Hüvitis ravikindlustuse seaduse kohaselt. - Isapuhkus 10 tööpäeva (§ 60). Alates 01.01.2013 tasustatakse keskmise töötasu alusel. - Lapsendaja puhkus 70 klp (§ 61). - Lapsehoolduspuhkus ühele vanemale korraga kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (§ 62). Puhkusele jäämisest ja puhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 klp ette. Hüvitis vastavalt vanemahüvitise seadusele. - Lapsepuhkus (§ 63)
mittetäitmise tõttu........................................................................................... 160 § 97. Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajad............................................... 161 § 98. Töötaja ülesütlemise etteteatamise tähtajad.................................................. 162 § 99. Vaba aja andmise kohustus............................................................................ 163 § 100. Ülesütlemise hüvitis........................................................................................ 163 9 S isukord § 101. Töötajate informeerimine ja konsulteerimine töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel............................................................................... 165
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb koostööd teiste töötajatega, teatab tööandjale töötakistusest, hoidub te
alusel, maksab tööandja TLS § 109 kohaselt töötajale hüvitist töötaja 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. ,,Erikaitsega töötajate" töölepingu lõpetamisel maksab tööandja hüvitist töötaja 6 kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidlusorgan võib summa suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kui töötajale määratakse hüvitis, siis ei ole tal TLS § 109 lg 3 kohaselt õigus nõuda töötasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamine (4) Kui töölepingu on õigusevastaselt üles öelnud töötaja, on tööandjal TLS § 109 lg 4 kohaselt samuti õigus töötajalt nõuda mõistlikku hüvitist. Kõik töövaidlusega kaasnevad nõuded, sh vaidluse kestel sissenõutavaks
temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ja kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Tööandja võib vähendada ajutist töötasu kuini 3 kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Töötasu võib vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära. Mõistliku ulatuse all tuleb silmas pidada töötasu vähendamist tööandjale vajalikus ulatuses. · Teatud juhtudel tuleb töötasu maksta ka töö mitteandmisel. Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et: 1) tööandja ei ole andnud tööd; 2) ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või 3) on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud.
Kui tööandjal on võimalik töötjat üle viia või töötingiusi kergendada, siis on ta kohustatud seda tegema. Selle tagajärjel töötaja palk tavaliselt väheneb. Palgavahe hüvitatakse ravkindlustuse seaduses ( RaKS) ettenähtud korras. RaKS § 54 lg 3 sätestab , et kui töötaja on ajutiselt üle viidud teisele tööle või tema töötingimusi on ajutiselt kergendatud, maksab haigekassa kindlustatud isikule hüvitist niisuguses summas, et hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava palgaga jagatuna selle ajavahemiku kalendripäevadega on võrdne kindlustatud isiku kalendripäeva keskmise tulug. Seega hüvitatakse tekkinud palgavahe. Haigusest tingitud töötingimuste kergendamise või üleviimise aja eest makstakse hüvitist kuni 60 kalendripäeva eest ( RaKS § 57 lg 4 ). Rasedale makstakse hüvitist üleviimise või töötingimuste kergendamise lõpuni.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Õiguse alused TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD 1. TÖÖÕIGUS.................................................................................................................................5 3.2.3Töötasu maksmine.........................................................................................................18 3.2.3.1Töötasu maksmise aeg, koht ja viis............................................................................19 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on Eestis palju räägitud töö
TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE II OSA 1. Mida tuleb töötajale kirjalikult teatada töötasu osas. § 5 TL kirjalikus dokumendis peavad sisalduma järgmised andmed ja tingimused (need on miinimum) 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu) Põhimõte igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses. Kokku tuleb leppida töötasu suurus, selle arvutamise viis ja maksmise kord (kui tihti, millal ja kuidas T oma töötasu kätte saab). T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest. 2. TA tahtis töölepingusse panna järgmised punktid; - töötaja puhkus on 30 kalendripäeva, ta peab seda kasutama osade kaupa: § 5 TL 9) puhkuse kestus on TLS § 55 kohaselt eelduslikult 28 kalendripäeva aastas. Tööandjal on õigus kehtestada (või tulenevad need kollektiivlepingust) ka seadusest mittetulenevaid lisapuhkuseid, samuti määratleda ka tingi
kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. (TLS § 91 lg 3). Töötaja peab erakorralise ülesütlemise põhjused kirjalikult avalduses välja tooma. Viimasel tööloleku päeval peab tööandja tasuma töötajale lõpparve, mille hulka kuulub välja teenitud töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitis. 2. Seose uue tehnoloogia juurutamisega otsustas tööandja koondada 25 töötajat. Firmas on 60 töötajat ja valitud töötajate usaldusisik. Kuidas peab tööandja käituma. Millistest kriteeriumidest tuleb lähtuda töötajate hulgas valiku tegemisel, keda ei saa üldse koondada. Toetudes TLS § 90 lg 1 punktile 2 on tegemist kollektiivse ülesütlemisega, sest tööandja vabastab lühiajalise aja jooksul korraga palju töötajaid (vähemalt 10 töötajat ettevõttes, kus
jms) · konkreetne ja üheselt mõistetav, s.t ei tohi olla tingimuslik ERAKORRALINE ÜLESÜTLEMINE (peab põhjendama) Töötaja (§ 91) - erakorraline ülesütlemine mõjuvatel põhjustel (tervislik seisund v perekondlikud põhjused). Töötajal ei ole võimalik kokkulepitud tööd teha ja TA-l ei ole võimalik anda sobivat tööd. Hüvitist ei maksta. - tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu - hüvitis 3 k keskmine töötasu. Riina Vään 4 · TA on kohelnud T-t ebaväärikalt v ähvardanud sellega v lubas seda teha kaastöötajatel, kolmandatel isikutel · oluliselt on viivitanud töötasu maksmisega · töö jätkamine on seotud reaalse ohuga T elule, tervisele, kõlblusele v heale nimele Ülesütlemine mõistliku aja jooksul, kui ta ülesütlemise aluseks olud asjaoludest teada sai v
kollektiivlepingus. Lisapuhkust ei näe ette. Alates esimesest juulist 2009 toimub kalendriaasta alusel. Puhkust andakse töötatud aja eest. Tööle asumise aastal on töötajal õigus saada puhkustvõrdeliselt töötatud ajaga. Puhkuse nõude õigus tekib pärast 6 kuulist töötamist. Edaspidi on õigus saada ka ette. Puhkuse andmine töötatud aja eest. Puhkust ei anta lapsehoolduspuhkusel või tasustamata puhkusel oldud aja jooksul. Põhipuhkuse nõue aegub kalendriaasta lõppemisega. Kollektiivleping on vabatahtlik kirjalik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu või riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel. Mis reguleerib töötajate ja tööandjate vahelisi töösuhteid. Töölepingut säilitatakse tööandja juures kuni tööleping lõppemiseni + 10 aastat. Töölepingu tähtaeg. Tähtaeg, tähtajatu Eeldatakse, et üldjuhul sõlmitakse tähtajatu tööleping. Tähtajalise võib sõlmida kuni 5 aastaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
