Esimese artikklis räägitakse sellest, et töökeskonnas peab olema efekktiivne teadmiste kasutamine. Samuti, et töö oleks efektivsem, töötajad peavad kaastöötada, kuna niimoodi nad jagavad ola tedmised, oskused ja aitavad teine teist. Et seda arendada, on vaja arvestada, et liiderid on kogemusega ja nendel on haldumisoskused, eesmärgid on hästi arusaadavad ja kõikidel on oma roll. Üks peamist asjadest on kongruents, sest see aitab volitada kui tiimi, kui ka individuale. Töömeeskond on vajalik asi töös, et seda arendada ja meeskond töötab parem oleks tore arvestada 7 faktorid, siis esmärgid on savutanud. Teises artikklis rohkem jutt on detalidest, süsteemist. On olemas erinevad töömeeskonna tüübid ja kõikides inimestel on erinevad rollid. Et saada efiktiivse tööd on vaja saada aru töö elluviimist, eesmärkidest ja kriteeriast
[Type text] TTÜ Probleemsituatsiooni analüüs Organisatsiooni psüholoogia Valeria Prostjakova [Type the abstract of the document here. The abstract is typically a short summary of the contents of the document. Type the abstract of the document here. The abstract is typically a short summary of the contents of the document.] Mariliis on persoonalijuht käis, mis pakkub klientidele rahulik puhkus mugavuses väiksedes majades, samal ajal klintide jaoks on asub põhimaja, kus ka sauna. Kämpingus on 5 maja ja on küllalistel on võimalus kasutada grilli restoraani värskes õhkus. Kämpingus on 3 osakonda ja 30 töötajat. Kuna tegemist on väikse kollektiviga, täpsemad ülesanded on töötajatel ei ole, aga nad alati on valmis teise asemel midagi teha, näiteks koristajad alati võivad aidata grilli teha või kui kookid näevad, et mingi paberit vedeleb põrandal kohe seda võtav
struktuur. Meeskonnad võivad erineda oma eesmärgilt. Meeskonnad võivad olla seotud tootearendamisega, probleemi lahendamisega, organisatsiooni ümberkorraldamisega või teiste tööga seotud tegevustega. Töömeeskonnad: rühmad, mis töötavad intensiivselt mingi eesmärgi nimel, kasutades oma positiivset energiat, individuaalset ja kollektiivset vastutust ja üksteist täiendavaid oskusi. Probleemilahendamismeeskonnad: ühe üksuse meeskond, mis püüab parendada tööd või lahendada erilisi ülesandeid. Isejuhtivad töömeeskonnad: töömeeskond, mis tegutseb ilma juhita ning vastutab mingi töö tegemise eest. Ristifunktsionaalsed meeskonnad: töömeeskond, mis on komplekteeritud erineva üksuse töötajatest. Virtuaalsed meeskonnad: töömeeskonna tüüp, mis kasutab IKT-d füüsiliselt eraldatud liikmete ühendamiseks, et saavutada mingit ühist eesmärki.
kohta. Lisa 2. Mis on emotsionaalne intelligentsus. 2 SISSEJUHATUS Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks. Meeskonna arenemiseks peab see tegema läbi neli arengustaadiumit. Need on: mittearenenud meeskond; eksperimenteeriv meeskond; ühinev meeskond; koostöötav meeskond. Meeskonna efektiivsuse määramiseks kasutatakse peamiselt kahte järgnevat näitajat: meeskonna poolt antud toodangu või osutatud teenuste hulk ja kvaliteet; meeskonna liikmete isiklik rahulolu. Meeskonnatöö edukaks kulgemiseks on vajalik meeskonnaliikmete vaheline usaldus, seda on aga raske saavutada kui meeskonda kuuluvad erinevat tüüpi inimesed, seetõttu tuleks meeskonnas koheselt määratleda rollid ning nendest ka kinni pidada, et tulemus oleks kõigile
organisatsioonis. Kasutades ebaõiget meeskonnatöö rakendamist, suudetakse raisata rohkelt aega ning inimeste närve. Probleemide leidmise asemel kasutatakse meeskonnatööd probleemide vältimiseks ning autokraatse juhtimisstiili varjamiseks. Sellest tuleneb, et meeskonnatööd võib kasutada õigesti ja valesti. Seega tuleb tugineda meeskonnatöö kogemustele ning õigetele juhtimisreeglitele. Meeskonna juhtimise jaoks on olemas kindlad põhimõtted (vt. Lisa 1 ja Lisa 2). Näiteks meeskond peab olema suunatud ehk peavad leiduma ühised eesmärgid, väärtused ning motivatsioon. Samuti peab meeskond olema organiseeritud ehk nad peavad suutma ise ennast juhtida ja organiseerida. Paigas peavad olema ka omavahelised suhted ning üksteise mõistmine. Viimasena tooks välja meeskonna tahtejõu ja turvalisuse. Meeskond peab olema suuteline rasketes ja ekstreemsetes situatsioonides püsima jääma. Selle kõige korrektseks toimimiseks peabki meeskonnal olema suurepärane juht ning
vastu Grupimõtlemise negatiivsus on selles, et ei mõelda grupis kõikidele võimalikele variantidele. Otsustamisel kasutataks einfot vaid valikuliselt ja ei tunnetata reaalset riski. Juht peaks arvestama, et opositsiooni olemasolu soodustab paremate otsuste langetamist. Grupimõtlemine-on nähtuskus inimesed kalduvad väljendama grupi sees ühesuguseid mõtteid. 29. Tiim, tiimitöö Tiimi loomist võib defineerida ka, kui meeskonnavõimu ja kamraaditunnetuse loomisena erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste vahel võõras või uues keskkonnas. Tiimi loomine aitab juhtkonnal näha, ära tunda ja ära hoida vajakkajäämisi ning potentsiaalseid probleeme stressivabas töökeskkonnas. See omakorda*Parandab suhtlust*Suurendab motivatsiooni ja koostööd*Parandab interaktiivseid oskus*Aretab usaldust ja selgitab omavahelisi rolle*Annab meeskonnale energiat* Ja äratab potentsiaali
· Org missioon ja visioon · Tegevuste/ meetmete kavandamine · Edutegurite määratlemine · Strateegia elluviimine · Eesmärkide saavutamine · Tagasiside/ hinnang/ aruandlus · Muudatused/ uuendused · Analüüs ???18.Grupp 19.Meeskond Efektiivne meeskond Hea meeskond ei ole asi iseeneses, vaid pigem vahend osalejate eesmärkide saavutamiseks. · Tulemuste saavutamine on hea meeskonna peamine eesmärk ja põhiline iseloomujoon · Tulemusi on vaja selleks, et oma olemasolu õigustada, suurendada oma ressursse jne. · Oluline on rahuldustunne, mis tulemustega kaasneb. Parim viis meeskonda liita, on midagi koos ära teha. Moraalile mõjub halvasti, kui eesmärgid jäävad saavutamata. Iga grupp ei ole meeskond
organisatsiooni eesmärkidele ja lahendatakse paremini keerukad probleemid. Tehnoloogia- loob füüsilised ja majanduslikud eeldused organisatsiooni ees seisvate ülesannete täitmiseks, lisaks on vaja materiaalseid ja tehnilisi vahendeid. Töötamise eeldused sõltuvad töötingimustest. Töötingimusi kujundavad hooned, masinad, töövahendid jne. , mis omakorda mõjutavad ka tööalaseid ja inimestevahelisi suhteid. Ükski organisatsioon ei eksisteeri üksinda, vaid on osaks suuremast süsteemist, mis on ühtlasi ka väliskeskkonnaks. Igal organisatsioonil kujunevad suhted teiste omataoliste ning ka endast erinevate organisatsioonidega. Organisatsioon on sotsiaalse süsteemi osa ning mille mõjutuste tulemusena kujuneb välja ka inimese elustiil (hoiakud inimestel, võistlus võimu pärast, töötingimused jne). Seega peavad kõik organisatsioonid arvestama väliskeskkonnaga, mis mõjutab neisse kuuluvaid inimesi.
Edukas strateegia kohandub hästi keskkonnaga. Iga organisatsiooni juhtidel on vaja analüüsida keskkonda. Neil on näiteks vaja teada, mida konkurendid teevad, milline eelseisev seadusandlus võib mõjutada organisatsiooni ja millised on teaduslikud uuringud tegevusvaldkonnas. Juhtidel tuleb hinnata, millised on võimalused, mida organisatsioon saab kasutada ja milliseid ohte võib ette tulla. Võimalused on positiivsed ja ohud negatiivsed keskkonna faktorid. 3) Sisemine analüüs Milliseid oskusi ja võimeid on organisatsiooni töötajatel, milliseid ressursse organisatsioonil on, kas tal on olnud edu toodete uuendamisel, milline on organisatsiooni rahaline seis, kuidas tarbijad tajuvad organisatsiooni ja toodete või teenuste kvaliteeti? See samm sunnib juhte tunnistama, et iga organisatsioon, pole tähtsust kui suur või võimukas, on mingil moel piiratud tema käsutuses olevate ressursside ja oskustega
ning meeskonna töö soodustamisega seotud võimalusi. Organisatsioonid, kus on tulemuslik meeskonnatöö saavutavad paremaid tulemusi ning ka töötajate rahulolu on kõrgem, seetõttu tasub igal meeskonna juhil sellesse panustada. 3 1. MEESKONNATÖÖ ORGANISATSIOONIS 1.1 Meeskonna olemus Selleks, et kirjeldada tulemusliku meeskonna tööd organisatsioonis on kõige pealt vaja defineerida meeskonna mõiste. Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks. Meeskonnatöö on mitme inimese töö ühise eesmärgi nimel. Meeskonnad võivad olla nii juhtimis- kui ka projektimeeskonnad, virtuaalsed meeskonnad, müügimeeskonnad töömeeskonnad ja paljud teised. Efektiivses meeskonnas inimesed usaldavad üksteist, tundeid
talitsevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varud, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. Juhtimine on protsess, kus me heas mõttes 'mõjutame inimesi ning seeläbi nende tegevust. Juhi tehtud või tegemata töö kajastub firma tulemustes. Kui inimene oleks masin, siis annaks talle programmi ette ja ta töötaks sinna kodeeritud mustri järgi. Paraku on igal inimesel erinev programm ning see, kuidas liita erinevad indiviidid ühte tiimi, on juhtimisoskus. Personalijuhtimine on üks osa juhtimisest, mille eesmärk on luua sobiv keskkond inimeste tulemuslikuks tööks, leida organisatsiooni jaoks sobivaimad töötajad ning suunata nende tegevus hästi toimivaks tervikuks ja kindlustada nende püsimine organisatsioonis. Hea personalijuhtimine tagab tänases majanduskeskkonnas selge konkurentsieelise. Personal on ettevõtte suurim vara ja selle oskuslik juhtimine on ettevõtte edukuse võti.
planeeritust varem, võib muutuda tellitavate roogade arv, sel juhul tuleb operatiivselt tegutseda). Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks. Meeskonna arenemiseks peab see tegema läbi neli arengustaadiumit. Need on: mittearenenud meeskond; eksperimenteeriv meeskond; ühinev meeskond; koostöötav meeskond. Meeskonna efektiivsuse määramiseks kasutatakse peamiselt kahte järgnevat näitajat: meeskonna poolt antud toodangu või osutatud teenuste hulk ja kvaliteet; meeskonna liikmete isiklik rahulolu. Meeskonnatöö edukaks kulgemiseks on vajalik meeskonnaliikmete vaheline usaldus, seda on aga raske saavutada kui meeskonda kuuluvad erinevat tüüpi inimesed, seetõttu tuleks meeskonnas koheselt määratleda rollid
...................................................................................................................... 13 Viidatud allikad ............................................................................................................... 14 2 SISSEJUHATUS Projektijuhtimise väga oluline osa on projektijuhi oskus meeskonda juhtida. Selleks peavad juhil olema vastavad kompetensid ning teadmised, kuidas meeskond kõige efektiivsemalt töötab. Projektimeeskond on see, kes projektiga algusest lõpuni seotud on ja projektimeeskond on see, kes projektitegevusi ellu viib ning juht on see, kes peab suutma neid tegevusi edukalt eest vedada. Töö eesmärk on tuua näiteid ning välja selgitada, milliseid omadusi on vaja projektijuhil, et projektimeeskond töötaks eesmärkistatud ning efetiivselt. Töö jaoks otsitakse materjale erialalistest artikklitest ning teaduslikest artikklitest.
Kui ettevõtte töötajate vahel on tekkinud konfliktid, siis just juht on see, kes saab olukorra lahendada. Juba tõsiasi, et olete valmis töötajaid ära kuulama ja valmis midagi ette võtma, näitab, et soovite töökohta alluvatele meeldivaks muuta. 2. Innustage meeskonda. Tuleb panna kirja ettevõtte eesmärgid ja veenduda, et töötajad saavad aru, kuidas nende tegevus mõjutab ettevõtte üldist edukust.Tuleb rõhutada, et ettevõte on meeskond kui võidab ettevõte, võidavad ka nemad. Tähtis on ka tegudes näidata, et see on just nii. Töötajad peavad tundma, et ettevõtte edust ulatub osa ka nendeni. 3. Suhtuge preemiatesse ja innustustesse loominguliselt. Raha pole ainus võimalus, kuidas motiveerida töötajaid. Töötaja võib eelisatada rahale näiteks hoopis vabu päevi või võimalust töödada ühel päeval nädalast kodus. Kui töötaja näeb, et ettevõte on
sotsiaalsed, poliitilised , majanduslikud. Juhtimist on mõjutanud globliseerumine, tehnoloogia areng, demografiline olukord (rahvastiku vananemine, immigrandid/vähemused, Y generatsioon tööturul), poliitiline olukord, majanduslikud tegurid (valituse regulatsioonid) 4) Kirjeldage oma tegevust vahetu juhina ajalises järjestuses, kui juht annab teile ülesande töötada oma meeskonnaga (näiteks 5 liiget) välja suvepäevade kava. Planeerin - meeskond saab teada mis on suvepäevade kava eesmärgid on ja tegevussuunad ning kuidas seda saavutada. Selle tulemusena meeskond teab kuhu suunas liikuda ja kuidas peab kaasa aitama, et eesmärkideni jõuda. Planeerimine vähendab ebaselgust ning väheneb kattuvad ja asjatud tegevused. Organiseerin - ehk jagan ülesanded meeskonna liikmetele laial, määran ära, kes mingi aspekti läbiviimise eest vastutab
5. tagasiside Need töö tegurid aitavad suurendada tööga rahulolu ning luua töötajate kõrget motiveeritust, kõrget töökvaliteeti, tööjõu vähest voolavust ja puudumiste vähenemist. Töö motivatsiooni aitavad selle teooria järgi tõsta kolm psühholoogiliselt olulist näitajat: 1. töötaja tunnetab oma tööd olulisena 2. töötaja tunetab vastutust oma töö tulemuste eest 3. töötaja teab oma pingutuste tulemust Meeskond jagab töö omavahel, kontrollib ja teeb tööplaani. 17. Organisatsiooni funktsionaalne struktuur (vt joonist konspektist) - ehk siseehitus tuleneb sarnaseid tegevusi sisaldavate tööde grupeerimisest. Eelised: * Osakonna saab komplektida ühe ala spetsialistidest ning juht, olles sama ala asjatundja, saab töötajaid kergesti juhendada * Juht peab kursis olema suhteliselt kitsa tegevuste ringiga * Koordineerimine on lihtsam
- Demokraatlik juhtimisstiil on osalev, kuid formaalne. Juht eeldab, et töötajad on huvitatud eneseteostusest, seetõttu on tähtis inimesi suunata mitte käskida. Kuna otsuseid võetakse vastu koos, kulub otsustamisele palju aega ja mõnedes situatsioonides muutub juhtimine ebaefektiivseks. - Meeskonda loova juhtimisstiili korral on juhtimine osalev ja isiklik. Juht on üks meeskonna liikmetest ning otsustamisse on kaasatud kogu meeskond. 12 laissez faire - Doktriin viitab valitsuse sellisele poliitikale, mille järgi riik ei tohiks üldse majandusküsimustesse sekkuda. Toetub oletusele, et inimesi motiveerivad peamiselt isiklikud huvid, mis tervikuna on üksteisega kooskõlas. Kasutatakse tihti vabaturumajanduse sünonüümina. 18. Mõjuvõim: olemus, tüübid, allikad Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Mõjuvõimu võib defineerida kui ühe isiku
............................................................................ 4 1.2. Arvutimängude tüübid .......................................................................................................... 5 1.3. eSport´i ajalugu .................................................................................................................... 8 1.4. eSport´i hetkeseis maailmas ja Eestis ................................................................................... 9 2. MEESKOND ............................................................................................................................. 11 2.1. Meeskonnatöö olulisus ....................................................................................................... 11 2.2. Professionaalmänguritest .................................................................................................... 12 2.2.1. Tavainimese arvamus ............................................................
koosneb kolmest osast ehk allsüsteemist (Subsystem): inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem struktuur ehk juhtiv allsüsteem tehnoloogia ehk tehniline (materiaalne) allsüsteem Kõik need osad mõjutavad vastastikku üksteist. Lisaks sellele mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju. Ükski organisatsioon ei eksisteeri üksinda, vaid see on osaks suuremast süsteemist, mis on talle väliskeskkonnaks. Inimesed Väliskeskkond Väliskeskkond ORGANISATSIOON Struktuur Tehno- loogia Väliskeskkond
- Demokraatlik juhtimisstiil on osalev, kuid formaalne. Juht eeldab, et töötajad on huvitatud eneseteostusest, seetõttu on tähtis inimesi suunata mitte käskida. Kuna otsuseid võetakse vastu koos, kulub otsustamisele palju aega ja mõnedes situatsioonides muutub juhtimine ebaefektiivseks. - Meeskonda loova juhtimisstiili korral on juhtimine osalev ja isiklik. Juht on üks meeskonna liikmetest ning otsustamisse on kaasatud kogu meeskond. laissez faire - Doktriin viitab valitsuse sellisele poliitikale, mille järgi riik ei tohiks üldse majandusküsimustesse sekkuda. Toetub oletusele, et inimesi motiveerivad peamiselt isiklikud huvid, mis tervikuna on üksteisega kooskõlas. Kasutatakse tihti vabaturumajanduse sünonüümina. 18. Mõjuvõim: olemus, tüübid, allikad Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälg
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorraldus LOOV ORGANISATSIOON Referaat Õppejõud:.... Viljandi SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 LOOVUS JA LOOV ORGANISATSIOON............................................................................... 4 Loova organisatsiooni tunnused.......................................................................................... 4 LOOVUSE ARENDAMINE ORGANISATSIOONIS................................................................. 5 LOOVUSE SÄILITAMINE ORGANISATSIOONIS................................................................... 7 Se
Missugust pingutust minult oodatakse? Millised vead on lubatud? · Jaotamise normid. Missugust tasu millegi eest oodata on? · Välimusega seotud normid. Riietus, äritavade järgmine. · Suhtlemisnormid. Kellega kuidas töiselt suhelda? 15. Selgita grupi ja meeskonna erinevusi. Millised on eduka meeskonna tunnused? Meeskond on inimeste kooslus, mis tegutseb ühise eesmärgi nimel ja vastutab ühiselt tulemuste eest. Iga meeskond on grupp, kuid iga grupp ei ole meeskond. Grupp Meeskond · Üks kindel grupi juht, määratud kõrgemalt · Rollid vahetuvad vastavalt töö iseloomule · Igaüks vastutab oma tulemuste eest · Kõik vastutavad kõigi tulemuste eest · Grupp lähtub organisatsiooni eesmärgist · Meeskonnal on spetsiifiline eesmärk · Individuaalsed tulemused · Kollektiivsed töötulemused
4 Hertzberg Motivatsiooni kahe faktori teooria - Herzbergi peamine teooriat kujundav seisukoht oli, et tööga rahulolu sõltub töö edukusest. Inimesi motiveerivad muud tegurid, motivatsioonifaktorid, mille puudumine ei pruukinud töötajaid veel rahulolematuks muuta, kuid nende olemasolu oli kahtlemata motiveeriv. Seega jaotas Herzberg rahulolu faktorid kaheks: 1. Hooldavad tegurid ehk hügieenifaktorid ehk rahulolematuse faktorid, mille moodustavad töötasu, töötingimused, kindlustunne tööl, töökultuur, inimsuhted, juhtimise kvaliteet ja ka isiklik elu. 2. Motiveerivad tegurid ehk motivatsioonifaktorid ehk rahulolu faktorid, mille moodustavad töö iseloom, saavutusvajaduste rahuldamine, arenguvõimalused, vastutuse usaldamine ja tunnustus.
ja vastutust Eeldused meeskonnaks: o liikmete arv o meeskonna tüüp o individuaalne võimekus o ühised eesmärgid o omavaheline sobivus o ühised käitumisnormid o rollide jaotus meeskonnas o meie-tunne Rollid meeskonnas- Koordineerija, Kujundaja, Innovaator, Hindaja, Võimaluste otsija, Teostaja, Viimistleja, Meeskonnatööline, Spetsialist Meeskonna arengustaadiumid o MITTEARENENUD MEESKOND juhi ainuisikuline otsustamine, juhile orienteeritus, eesmärgid ebaselged o EKSPERIMENTEERIV MEESKOND juhile vastuhakkamine, rahulolematuse tekkimine, meeskonna produktiivsus langeb, o ÜHINEV MEESKOND suhete paranemine, töö tulemuslikkuse tõus, tekivad eesmärgid, sihipärane tegutsemine o ARENENUD KOOSTÖÖTAV MEESKOND meie tunde tekkimine, ei lahkuta kergelt, tekib initsiatiiv ja vastutustunne, emotsionaalne
LÄÄNE-VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Ärijuhtimise osakond Karmen Käärid LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS Lõputöö Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2003 1 SUMMARY This paperwork is written in Estonian on subject "Leadership study in Saaremaa Tarbijate Ühistu." This work includes 45 pages and 2 tables. Directing and leading style defines as leaders way of act, when being on leaders roll realizing goals and communicating with employees. This paperwork purpose was to study the leadership style being used in Saaremaa Tarbijate Ühistu and analyze its appropriateness and influence on the workers and hole organization. For that, author of this paperwork carried out questionnaire among Saaremaa Tarbijate Ühistu employees. In the questionnaire we
6. Milline oli Teile meeldejäävaim lugu Jay Conger ettekandest? Palun vastata küsimustele arutlevalt esitades arutluses nii Alan Webber-i kui ka enda seisukohti 1. Vietnamis vangis olnud admirali loo moraal kes murdusid esimestena ja miks? Kes saavutavad edu rasketes tingimustes? 2. Oleme õiges bussis? - Mida see tähendab? Mida E äri ei tähenda? 3. Kas oleme õigete inimestega? Milline meeskond võidab Webberi kohaselt? 4. Kas kõik on õigel istmel? Mida see tähendab? 5. Kui palju tõstab tootlikust ühe hinde võrra paremate töötajate värbamine? 6. Milline roll on töötajal oma seltskondades 7. Mida muutis sõjalaeva töökorralduses nn Prince of Darkness ja miks ning miks tal selline hüüdnimi oli? 8. Mis on liidri roll tänapäeval? Loengus läbitud teemadest
o Meeskonna samasuunaline ja ühise eesmärgi saavutamiseks koostoimimine, kusjuures toime on tugevam ja innovaatilisem meeskonna üksikliikmete osatoime vastastikuse võimendumise tõttu. Koostöös avalduv nähtus, kus koos toimides saavutatakse paremaid tulemusi kui meeskonnaliikmete üksikul toimimisel. 151. Meeskonna loomise põhimõtted o Meeskonna loomisel tuleb arvestada sarnaseid vajadusi, huve, eesmärki ning ühtset ruumi ja kultuuri. Tõelise meeskonna moodustab meeskond siis, kui: Meeskonnal nagu grupil on liider, kuid liidripositsioon on liikuv (see ei tähenda formaalse juhi puudumist) Rollid on jaotatud või need vahetuvad Liikmetel on vastastikune ja individuaalne vastutus Eesmärgid määrab meeskond Tulemused on ühised, tagasiside on vastastikune 152. Meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused o Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. o Grupist eristumise tunnused:
Karistusel põhinev võim - inimesed tajuvad, et juhil on võimalus korraldada neile ebameeldivusi 3. Positsioonil põhinev võim liider on teistest kõrgemal positsioonil. 4. Karismaatilisusel põhinev võim tajutakse liidri isiksuse võlu. 5. Ekspertvõim liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas. 23. Millised on meeskonnatöö arengufaasid ja kuidas tuleb nendes käituda? 1. Mittearenenud meeskond juht otsustab, ebaselgus eesmärgis, tegeletakse konkreetse ülesandega, juhist sõltuvusvajadus. 2. Eksperimenteeriv meeskond toimub rahulolematus, vastuhakk juhile, aktiivsuse kasv ja juhi otsusesse sekkumine, konfliktid 3. Ühinev meeskond suhete paranemine ja tulemuslikkuse tõus, paindlikumad rühmanormid, eesmärgid ja sihipärane tegutsemine 4. Arenenud meeskonnad toimub liidrirolli jaotumine, ei lahkuta enam kergelt,
positiivsed, kuna nad üritavad normidest kinni pidada. 10. Tiim- Together Everyone Achieves More (üheskoos saavutab igaüks enamat). Vähemalt kahest inimesest koosnev grupp, kes teatud eesmärgi taotlemisel koordineerivad oma tegevusi ja tööpingutusi. 11. Projektitiim(project Team )- ajutiselt spetsialiseeritud tiim 12. Kvaliteediring (quality circle) - Teevad tööd omast vabast ajast et tulemust paremaks muuta, et tegevuse efektiivsus tõuseks. 13. Isejuhtiv tiim(Self-steered team)- Meeskond määrab ise oma tegevuse eesmärgid ja ülesanded st. on ühiselt vastutav. 14. Virtuaalne tiim(virtual team)- on unikaalsete oskustega töötajate grupp, mille liikmed asuvad geograafilistes erinevates asukohtades ja kes peavad koostööd tegema kasutades infotehnoloogilisi abivahendeid ületamaks aja, ruumi ja organisatsioonide poolt seatavaid piiranguid. 15. Globaalne tiim(global team)- liikmed asuvad eri riikides ja on eri rahvustest. 16
lähtuvalt. David McClelland sõnastas teooria, mille järgi tuleb tugineda inimese kolmele põhilisele vajadusele: saavutusvajadus ühtekuuluvusvajadus võimuvajadus Antud teooriast lähtudes on edukal juhil kõrge võimu ja madal saavutusvajadus. Võim on otsustav edutegur. Sotsiaalne võim aitab juhil saavutada organisatsiooni ja rühma eesmärke. Samuti on juhil kõrgem saavutusvajadus ja madalam ühtekuuluvusvajadus. TEEMA: Meeskond, kommunikatsioon ja konflikt 1) Nimeta grupi tunnuseid. Grupi kõige olulisemad tunnused on: grupi suurus; moodustamisviis; kestus. 2) Milline on optimaalne liikmete arv grupis? Töövõime seisukohalt loetakse parimaks liikmete arvu 8-16. 3) Kuidas jaotatakse gruppe, kirjelda neid. Kestuse järgi võib gruppe jagada alalisteks ja ajutisteks. Grupi moodustamise viisi alusel jagatakse grupid:
normidega, on kõrge kohesiivsusega grupid organisatsiooni seisukohalt väga positiivsed, kuna nad üritavad normidest kinni pidada. 10. Tiim- Together Everyone Achieves More (üheskoos saavutab igaüks enamat) 11. Projektitiim- ajutiselt spetsialiseeritud tiim 12. Kvaliteedi ring on vabatahtlike rühm, kes koosneb ettevõtte töötajatest ja üritab teha ettevõttes asju paremaks. Selle eest raha saamata. 13. Isejuhtiv tiim(Self-steered team)- Meeskond määrab ise oma tegevuse eesmärgid ja ülesanded st. on ühiselt vastutav. 14. Virtuaalne tiim(virtual team)- on unikaalsete oskustega töötajate grupp, mille liikmed asuvad geograafilistes erinevates asukohtades ja kes peavad koostööd tegema kasutades infotehnoloogilisi abivahendeid ületamaks aja, ruumi ja organisatsioonide poolt seatavaid piiranguid. 15. Globaalne tiim(global team)- grupi liikmed on eri rahvustest ja riikidest. 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
