Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööleht(inimeseõpetus). Mitmesugused tunded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teistega, inimeseõpetus, pingest, vabanemine, naerata, inimeselt, vägivallaga, inimestevahelisi, vastutav, püüad, vabandada, kannatav, magada, ettepanekuid, toredat, saavutatakse· kuidas sa ennast tunned - kohtudes ja kontakti luues uute inimestega panete esmajärjekorras tähele omaenda tundeid: kas tunnete end mugavalt, energiliselt, tüdinenult, närviliselt, hirmunult jne. See on normaalne, paratamatu ja loomulik protsess, mis juhatab sind märkama kuidas sa suhtled, missuguseid olukord sa eelistad ja kellega soovid suhelda (nt. kui sa tajud, et sinu kursusekaaslane suhtub läbi kehakeele sinusse üleolevalt, püüad temaga edasisi kontakte vältida) · mida sa tunned teise inimese suhtes - kui sa oled uue olukorra ja kursusekaaslastega juba kohanenud, ei keskendu sa enam nii väga oma tunnetele, vaid pöörad tähelepanu sellele, mida sa tunned teise suhtes. Sa hindad teisi selle põhjal, mida nad sulle vastavad, ütlevad ja teevad. · mida teine inimene sinu suhtes tunneb - jätta endast hea mulje tähendab häälestada keegi enda suhtes positiivselt
1) kujutlus endaga, kuidas see paistab teistele, 2) kuidas teised hindavad meid ja meisse suhtuvad, 3) emotsioonid seoses teiste suhtumisega minusse. Inimesed tunnevad emotsioone seoses teiste suhtumisega. Kui arvame, et hinnang on positiivne, siis suhtumine endasse muutub positiivsemaks ja vastupidi. Peegel- mina teooria: Kujuneb positiivne mina mina pilt Teised suhtuvad minusse hästi Mina, kes loob teistega suhteid: Teised suhtuvad minusse hästi, halvasti, negatiivne mina-pilt, positiivne mina-pilt. Tegelik Ann, keda teavad vanemad. Anni mõte enda kohta. Anni arvamus, mida tema sõbranna Triin temast mõtleb. Tunne sellest, mida sõbranna Triin temast mõtleb. Triinu mõte sellest, mida Ann arvab, mida Triin Annist mõtleb. Mina koosneb spetsiifilisest mina tundest, kida kujundatakse ja millele antakse....? Ise (self) ja ühiskond on kaksikud, keda ei saa teistest lahutada
● Õpitav oskus ● Suhtlemises on eesmärgid „kõige neurootilisus“ – olukorrad tunduvad ohtlikumad kui nad tihedamini tegelikult on. Sotsiaalne kompetentsus ja infotöötlus. Sotsiaalne kompetentsus – võime näha olukorda teise inimese perspektiivist, õppida kogemusest ja rakendada seda muutuvates sotsiaalsetes olukordades (Semrud-Clikeman, 2007). Sotsiaalne-emotsionaalne kompetentsus viitab võimele suhelda ja luua suhteid teistega. Sotsiaalsed oskused – üksikud eesmärgile suunatud käitumisviisid, mis võimaldavad keskkonnas efektiivseid interaktsioone teistega. 1. Asjakohase stiimuli kodeerimine - nähtavate ja varjatud verbaalsete ja mitteverbaalsete vihjete märkamine (nt. näeb naeratust) 2. Vihjete tõlgendamine - juhtunu mõistmine, interaktsiooni põhjus ja kavatsus 3. Eesmärkide püstitamine – määrata, mida soovitakse saavutada interaktsioonidega 4
on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne. 2.samm Koosta eesmärgipuu(kõik võimaluse kirja, ning hakkad üle vaatama) 3.samm Analüüsi EM saavutamise võimalusi ja takistusi. 12. Küps isiksus: küpsuse kriteeriumid ja nende mõju suhtele Sotsiaalselt küps inimene: julgeb olla tema ise, ei määri ennast sellega, mida peab sobimatuks avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette ei manipuleeri teistega ei süüdista teisi ei mängi abitut ega kaota pead, kui kohtab raskusi reageerib vastavalt situatsioonile kasutab aega otstarbekalt teab, et iga asi tuleb omal ajal ja kindlas järjekorras õpib tundma oma tundeid ega karda neid oskab armastada ja olla armastatud oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele tunneb rõõmu oma saavutustest ilma kadeduseta tunneb rõõmu teiste saavutustest tunneb huvi kõige vastu naudib kõike- tööd, teisi inimesi, toitu, seksi ei häälestu ebaõnnele
on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne. 2. samm Koosta eesmärgipuu 3. samm Analüüsi EM saavutamise võimalusi ja takistusi. 5.Küps isiksus: küpsuse kriteeriumid ja nende mõju suhtele Sotsiaalselt küps inimene: julgeb olla tema ise, ei määri ennast sellega, mida peab sobimatuks avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette ei manipuleeri teistega ei süüdista teisi ei mängi abitut ega kaota pead, kui kohtab raskusi reageerib vastavalt situatsioonile kasutab aega otstarbekalt teab, et iga asi tuleb omal ajal ja kindlas järjekorras õpib tundma oma tundeid ega karda neid oskab armastada ja olla armastatud oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele tunneb rõõmu oma saavutustest ilma kadeduseta tunneb rõõmu teiste saavutustest tunneb huvi kõige vastu naudib kõike- tööd, teisi inimesi, toitu, seksi ei häälestu ebaõnnele
Huvi soolise ja isiksuse tahkude vastu. 2 kriisi. Esimene on suhete kriis, mässamine. Märgatakse vanemate puudusi, üks identiteet vahetatakse teise vastu, nõuab distantsi vanematest, Teises kriiisis läbitakse uuest eelnevad etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab. 6) 18 30 aastat, intiimsus ja isoleeritus. Luuakse lähedasi suhteid teistega, väärtustatakse mõistet ,,meie", tehakse ühistegevust. Kui egoistlikke huve ei suudeta allutada, tekib eraldatus. Partnerite identiteedid peavad üksteist täiendama. 7) 30 65 aastat, generatiivsus ja stagnatsioon. Panustatakse perekonda, töösse, ollakse vajalikud. Kasutusetunde puhul tekib stagnatsioon. 8) 65+ aastat, minaterviklikkus ja lootusetus, ahastus. Aktsepteeritakse valikuid, võetakse vastutus elu ees
Mis on lähisuhtevägivald Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul on mõttekam käsitleda ühtlasi ka psüühilise vägivalla vorme, kuna üleminek ühest teiseks on sageli sujuv. Vägivallatsejad kasutavad väga erinevaid tehnikaid (nt emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine). Nt kuulub psüühilise vägivalla alla füüsilise vägivallaga või enesetapuga ähvardamine, ähvardus lapsed ära võtta või nendega "midagi hirmsat ette võtta", sihilik valestimõistmine jms. Üheks psüühilise vägivalla vormiks on nt sihilik hirmutamine mingi tegevusega, nt pöörase kiirusega autot juhtides, relvadega mängides jne. Kui naine räägib kellelegi kõrvalseisjale mingist eelpool nimetatud tegevusest, võib esmapilgul jääda arusaamatuks, miks naine nt väikesest kiiruseületamisest endast välja läheb
Siis hakatakse objekti tajuma iseenesest kui õiget ja väärt. Kuuendas astmes langetatakse väärtuse tajumise aste Väärtuskogemus haarab inimese psüühikat tervikuna. Selleni jõuab: 1) Teadmine 2) Tundeline 3) Tahe 4) Kujutlus 5) Aistinguline Kuidas väärtused kustuvad: 1) Tegemist on autoriteedipõhiste väärtustega, mis muutuvad kiirelt ja tegelikult inimest ennast üldse ei huvita. 2) Inimene seesmiselt eemaldub sellest ja asendab teistega. 12. Müstilise kogemuse mõiste ja tunnused. Müstiline kogemus piiri kadumine mina ja mittemina vahel. Seda samastatakse sageli usulise kogemusega. Seda soosivas psühhogeensed ained. On lühiajaline Tunnused: 1) Aeg ja ruum saavad uue tähenduse 2) Tekib positiivne, pühaduse tunne 3) Sellest saad rääkida ainult neile, kellel on olnud samasugune kogemus. 4) On raskesti sõnastatav 5) Väärtuslik elukogemus 6) Lühiajaline
oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks. Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb, olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise.
Murray): Jätab välja füsioloogilise poole Lähtub selelst, et vajadused on õpitud. Igal vajadusel on intensiivsus ja suund- nõrgem/tugevam motivatsioon. Intensiivsus see, mis näitab, kuidas pingutame, et vajadust rahuldada, mida selleks teeme.Vajaduse ilmnemiseks on vajalikud teatud keskkonna tingimused. Kerkib esile, kui keskkond võimaldab vajaduse rahuldamisest. Org kontekstis: 1) Intiimsuse/läheduse vajadus- motiiv kogega soojust, lähedust ja kommunikatsiooni teistega. Püüame olla heades suhetes teatud inimestega, suhete kvaliteet oluline. Kõrge eksponeerimisvajadus. Hoolitsus-, autonoomsus-, agressiivsusvajadus 2) Kuuluvuse (liikmeksoleku) vajadus- vajadus inimgrupi järele. Omane- tahab suhelda, olla tunnustatud, teab, millal kellegil on sünnipäev, teab kõigi eraelust, tahab olla kõigiga heades suhetes. Org. kontektsis: selline ülemus võtab tööle teisi toredaid inimesi, kellega on hea koos töötada. Ei ole juhina hea,
vanematega, siis on laps edukas) 3. Aste – eksosüsteem – last mõjutavad vanemate töö ja sellega seonduv, meedia, SLAID!! 4. Aste – makrosüsteem – last mõjutab ühiskonna kord, religioon, ühiskonna hoiakud, ideoloogia, sots-maj olukord riigis või piirkonnas 5. Aste – kronosüsteem – last mõjutavad suured muutused ühiskonnas (nt küüditamine); Peaasi.ee Süsteemiteooria nõrgad küljed: inimese enda isikupära ei ole vastutav tema elu ja arengu eest Mina kui raamat: 1. Algus- minu raamatu tegevus algab metsas kui peategelane kohtub esimest korda loomadega 2. Tegelased- peategelane on loominguline ja erilise loomuga tüdruk, teda kasvatavavad armsad vanemad, kes annavad talle kõik mida ta vajab, lisaks elavad metsas metsloomad, kellega tüdruk hästi läbi saab, metsa valitseb aga kuri pealik, kes on kehtestanud karmid reeglid, mis mõjutavad nii
masenduslikud mõtted. Kindlasti võib tekitada depressiooni ainult kodus olemine. Kindlasti tuleb käia palju väljas ning samuti hoiab depressiooni teket ära hobiga tegelemine, olgu selleks füüsiline tegevus või mingisuguse loomingulise töö tegemine. Pidevas tegevuses inimesel ei teki liigseid negatiivseid mõtteid. Depressiooni teket võib tekitada näiteks ainult sotsiaalmeedias suhtlemine. Kui inimene on harjunud suhtlema teistega ainult sotsiaalmeedias võib inimene muutuda reaalses elus suhtlemisvõimetuks. Inimene, kes suhtleb teistega ainult läbi interneti ei oska lõpuks ennast päriselus väljendada ning võib endast vale mulje jätta. Niimoodi ei julge ta lõpuks väljas teiste inimestega käia ning pidev kodus olemine on suur depressioonirisk. Haigust võib tekitada pidev magamatus ning stress. Kui magada öösel piisavalt, ning väljapuhanuna iga hommikut alustada on tuju parem ning töövõime suurem
vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ei ole see üks ja seesama. 10. Inimene ei ole kunagi hämmastunud selle üle, et ta ei tea, kui teine teab; kuid ta peab suurimaks võhiklikkuseks seda, kui teine ei tea, mida tema teab. 11. Inimese probleemid tulenevad tema võimetusest olla vaikses toas üksi. 12. Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 13
Enesehinnang, nii nagu seda sõna mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega = tegu on enesele hinnangu andmisega, mis seisneb enda võrdlemises teiste inimestega. Kujunemine- Sotsiaalteadustes toonitatakse alati lapsepõlvekogemuste ja lähisuhete tähtsust hilisemale sotsiaalsele ja emotsionaalsele toimetulekule. Raamistiku enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel oma vanematega. Maimik ei võrdle veel ennast teistega, vaid saab oma vanemate kaudu tagasisidet. Endast selge arusaam tuleb alles puberteediga, kui lõpmatud arutelud iseenda üle ja tundemöll on läbi saamas. Sotsiaalsed põhjused on: puuduvad lähisuhted, sotsiaalne ebastabiilsus, totaalne ühiskond. ESMAMULJE Esmamulje sisaldab infot ja selle tõlgendust. Mulje tekib automaatselt ja selles sisalduvat hinnangulisust ei pruugi inimene otseselt teadvustada
· Negatiivselt- läbi allutamise, valitsemise, türannia Arenguvajadus (vajadus ületada olemasolev) · Pos- läbi loomingu loomise · Neg- läbi agressiivsuse Kindluse-,juurte- ja seotusevajadus · Pos- solidaarsus tunne kõikide teiste liigikaaslatsega vaatamata religioonist jne. · Neg- vastandumine teistega, näteks et oleme paremad kui teised Samastusvajadus (olla kindel isik) · Pos- samastuda oma tegeliku minaga · Neg- samastumine millegi väliselt etteantuvaga Süsteemususe ja ühenduvse vajadus (orientatsioonivajadus) · Pos- Kaasaegses kapitalistlikus ühiskonnas väga raskesti
4 Probleemid seoses väidetava seksuaalse kuritarvitamisega lapsepõlves isiku poolt primaarsest toetusringist. Z61.5 Probleemid seoses väidetava seksuaalse kuritarvitamisega lapsepõlves isiku poolt väljaspool primaarsest toetusringist Z61.6 Probleemid seoses väidetava füüsilise vägivallaga lapsepõlves Z61.7 Hirmuelamised lapsepõlves Füüsiline ja vaimne vägivald Füüsiline vägivald 4 Lapse vastu suunatud füüsiline vägivald ilmneb mitmes vormis. Sellesse kuuluvad nn. kasvatuslikud meetmed, kehaline karistus, mida mõned rahvad veel praegugi õigustatuks peavad. Soomes on kehaline karistamine seadusega keelatud
Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näi
Meie mina-konseptsioon kujuneb teiste poolt antud hinnangute summana. Seega ei kujune määravaks üksikisikute vaid hoopis mingi üldistatud ,,teiste" arvamus. Meie mina mõjutab otsene tagasiside. Kõige rohkem mõjutab vanematelt tulev otsene tagasiside väikeste laste arvamust ja nad võtavad selle tihtipeale omaks. 3. SOTSIAALNE VÕRDLEMINE Üks mina konseptsiooni mõjutavatest protsessidest on sotsiaalne võrdlemine. See tähendab, et inimene võrdleb end pidevalt teistega. Ta teeb seda kas tahtmatult või tahtlikult, võttes arvesse mitte ainult omaenda saavutusi vaid ka kogu sotsiaalset situatsooni. Festingeri järgi on sotsiaalne võrdlemine olulisemaks protsessiks, mille abil inimesed otsustavad, millised nad tegelikult on. Võrreldakse omaenda oskusi ja omadusi teiste inimeste oskuste ja omadustega. Selleks, et tegutseda efektiivselt, peavad inimesed omama adekvaatset arusaama oma võimete ja omaduste kohta. Kui kellelgi läheb
Huvi soolise ja isiksuse tahkude vastu. 2 kriisi. Esimene on suhete kriis, mässamine. Märgatakse vanemate puudusi, üks identiteet vahetatakse teise vastu, nõuab distantsi vanematest, Teises kriiisis läbitakse uuest eelnevad etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab. 6) 18 30 aastat, intiimsus ja isoleeritus. Luuakse lähedasi suhteid teistega, väärtustatakse mõistet ,,meie", tehakse ühistegevust. Kui egoistlikke huve ei suudeta allutada, tekib eraldatus. Partnerite identiteedid peavad üksteist täiendama. 7) 30 65 aastat, generatiivsus ja stagnatsioon. Panustatakse perekonda, töösse, ollakse vajalikud. Kasutusetunde puhul tekib stagnatsioon. 8) 65+ aastat, minaterviklikkus ja lootusetus, ahastus. Aktsepteeritakse valikuid, võetakse vastutus elu ees
võimelised edasi tegutsema, isegi kui me ei tee seda südamega. Samuti oskame endiselt rõõmustada, kui juhtub midagi head. Seepärast ei ole loomulik kurvastamine haigus. Kurbus ja halb tuju lähevad mööda. Isegi sügav lein avaldab meile aja jooksul järjest vähem mõju, kuigi täielikult ei parane me leinavalust arvatavasti mitte kunagi. Igal juhul saame me teha midagi iseenda aitamiseks, samuti toetavad meid meie perekonnaliikmed ja sõbrad. Enesetunde parandamiseks tuleb meil olla teistega koos ja rääkida neile oma probleemidest. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust. Depressiooni kui terminit kasutatakse juba 1845.aastast ning ilmselt võeti see kasutusele Reisingeri poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni.
kus teisi inimesi väga vaja ei ole. Nad võivad keskenduda elutu mateeria või loomade poole. Lapsevanemana on skisoidsed inimesed kauged oma lastest. Nad ei lase last samamoodi endale ligi nagu teisi inimesi. Mida vanemaks see laps saab, seda enam kipub skisoidne inimene oma tundeid peitma. Tihti nad peidavad oma tundeid pilkava iroonia taha. Lastele on see raske. Elukutsetest eelistavad nad neid ameteid, kus on lähedasi suhteid teistega vähem. Nad on rohkem uurijad kui terapeudid. Teooria sobib neile rohkem kui praktika. Poliitikas on nad äärmuslikud. On kaks võimalust: kas nad on radikaalsed revolutsionäärid või neid ei huvita poliitika üldse. Kunsti valdkond on samuti sagedane seda tüüpi inimeste pärusmaa. Neile on omane abstraktne üldistav suund, kus nad oma keerukaid siseomadusi püüavad sümbolistlikult esitada. Tänu oma teravale tähelepanuvõimele, on nad tihti ka head satiirikud ja karikaristid
48% naistest ja 54% meestest tunneb alaväärtustamist 43% naistest ja 48% meestest leiavad, et saavad oma töö eest piisava tasu 35% naistest ja 43% meestest tunnevad piisavat sisemise karjääri võimalust Töötaja peab olema väärtustatud, tunnustus, positiivne tagasiside – see tunne et ma olen oluline ja mind on vaja. Õiglane kohtamine ja hindamine, me tahame et meie panust hinnataks vastavalt võrreldes teistega. Tahetakse rohkem tagasisidet, mis oli hästi, mis halvasti, et mida parandada(kuidas mul on läinud, mida saan teha, et edasi liikuda). Stress ja tervis 65% peab tööd oluliseks stressiallikaks, 35% tunneb tööpäeva jooksul stressi 6 1/3 töötajatest: krooniline tööstress, piiratud arenguvõimalused, suur koormus, arenguvõimalused piiratd.
Teised organit püüavad vähemväärtuslikku organit kompenseerida. Tugev alaväärsus kompleks on halb, sest see pidurdab isiksuse arengut. Kui kompleks on mõõdukas siis see on isiksust arendav. Püüdlus üleolekule räägib agressiivsuse ja võimuvõitlusest. Kui in on agr., siis in näitab initsiatiivi mingi takistuse ületamiseks. Agressiivsus võimutahtena. Soov kontrollida olukorda võib-olla nii pos kui neg. Pos: hõlmab ühiskondlikud huvid. teistega arvestamine, oskuste, võimete arendamine. Neg: isiklik üleolek, teiste üle võimutsemine. Elueesmärk Kohastumine keskkonnaga pole piisav. Seetõttu in loob täpsema elu eesmärgi. Eesmärk pole mitte midagi selget. Kaitse abituse eest, võivad olla ebarealistlikud, liialdatud kui alaväärsustunne on v.tugev. Eesmärgid kindlustavad suuna meie tegutsemiseks. In iseloom pole kaasasündinud. Iseloomujooned kujunevad
Teised organit püüavad vähemväärtuslikku organit kompenseerida. Tugev alaväärsus kompleks on halb, sest see pidurdab isiksuse arengut. Kui kompleks on mõõdukas siis see on isiksust arendav. Püüdlus üleolekule räägib agressiivsuse ja võimuvõitlusest. Kui in on agr., siis in näitab initsiatiivi mingi takistuse ületamiseks. Agressiivsus võimutahtena. Soov kontrollida olukorda võib-olla nii pos kui neg. Pos: hõlmab ühiskondlikud huvid. teistega arvestamine, oskuste, võimete arendamine. Neg: isiklik üleolek, teiste üle võimutsemine. Elueesmärk Kohastumine keskkonnaga pole piisav. Seetõttu in loob täpsema elu eesmärgi. Eesmärk pole mitte midagi selget. Kaitse abituse eest, võivad olla ebarealistlikud, liialdatud kui alaväärsustunne on v.tugev. Eesmärgid kindlustavad suuna meie tegutsemiseks. In iseloom pole kaasasündinud. Iseloomujooned kujunevad
(B. Joo piisavalt vett (C. Harrasta sportlikku eluviisi (D. Maga nii hästi kui võimalik (E. Tee nalja ja naera (F. Suhtle sõprade ja lähedastega (G. Eemaldu puhkuseks · Tööelus: (A. Delegeeri (keegi ei ole asendamatu) (B. Vajadusel ütle "ei" (C. Suhtle avatult (D. Püstita selged eesmärgid, vastutus ja otsustusulatus (E. Suurenda tegevusvabadust (F. Tunnusta (alluvaid, kolleege, juhti) (G. Suurenda töö tähendusrikkust (H. Käitu teistega nagu tahaksid, et Sinuga käitutaks (I. Paindlik tagasitulek pärast kriisi
üksindus) 8)olemuselt paradoksaalne- suhtumine iseendasse muutub adekvaatsemaks, tuntakse armastust teiste vastu 12. Müstilise kogemuse tüpoloogiad. Oates’i (1973) tüpoloogia, mis eristab viit müstika liiki. Need on esiteks loomulik müstika, mis tähendab kogemuslike piiride kadumist mina ja ümbritseva keskkonna (looduse) vahel. Tunnet kirjeldatakse kui süüdatust.Teiseks, mina ühtesulatav müstika, mis on iseloomulik idamaisele müstikale. Selle eesmärgiks oma minast vabanemine. Kolmandaks, platooniline müstika, milles kõiksuse kogemus saavutatakse kehalisi aistinguid taandavate vaimsete praktikate kaudu. Neljandaks, kristlik müstika, mille eripära on selles, et müstilises kogemuses säilub inimese subjektsus, ollakse teadlik iseendast. Viiendaks praktiline müstika, mis tähendab kõrgema jõu tähendusliku kohalolu kogemist igapäevaelus. Argine omandab igavikulise mõõtme, tekib tunne, et tehakse kõiksuse seisukohast olulisi asju.
on raske) Düstüümia - Alanenud meeleolu suure osa päevast kestusega vähemalt 2 aastat - Kaasnevad vähemalt 2 järgmist sümptomit - kehv söögiisu/ülesöömine - vähenenud energia/väsimus - madal enesehinnang - kontsentratsiooniraskused, otsustusraksused - lootusetusetunne - sümptomivaba periood ei ületa 2 kuud - tekitab märkimisväärseid raskusi psühhosotsiaalses funktsioneerimises - ei jäta ära suhteid teistega kuid suhetes on palju konflikte sest ta tunneb et teised ei mõista teda Depressioonile omased infotöötluskalded - Depressioon mitte ainult ei muuda seda kuidas me end tunneme vaid ka seda kuidas me tajume endid ja maailma - Süstemaatiline tähelepanu ja meenutamise kalle: märgatakse ja meenutatakse infot mis vastavuses meeleoluga st negatiivse kinnistumine ja positiivse mitte- tähelepanemine
teadvuse juurde, ajaloolisi tagamaid.See osa saab tervenisti pühendatud muutuste psühholoogilistele karakteristikutele. Me jagasime selle protsessi neljaks sammuks või etapiks, mis me siinkohal ära märgime: 1. rahulolematus sellega, mida pakub egokeskne teadvus, "millegi veel" otsing: lõpu algus. 2. egokeskse teadvusega seotuse tunnetamine, enda vabastamine egoga seotud mõtetest ja emotsioonidest: lõpu keskpaik. 3. egoga seotud vanadest energiatest vabanemine, kookoni mahajätmine, uue mina tekkimine: lõpu lõpp. 4. südamekeskse sisemise teadvuse ärkamine, armastuse ja vabaduse motivatsioon, muutumise lõpuga teiste aitamine. I Etapp: Ego ei rahulda enam. Teadvuse muutumine egokesksest südamekeskseks algab sisemise tühjuse tunnetamisest. Asjad, mis huvitasid varem, või situatsioonid, mis varem huvi pakkusid, jätavad teid külmaks või ei innusta enam. Jääb mulje, et kõik on kaotanud oma harjumuspärase tähenduse ning eesmärgi
kultuuriti erinev. (nt läänelikus kultuuriruumis on kombeks teises inimeses märgata/kirjeldada individuaalsete, temale omaste tunnuste alusel; hindudel pööratakse tähelepanu materiaalsele, sotsiaalsele positsioonile, hierarhiale.) **Keel sõnad, mõisted, millega keskkonda ja teisi inimesi kirjeldatakse. (nt kurt vaegkuulja; neeger pruunlane) ***Kogemus seoste otsimine teistega Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine · Isikutaju: pilt teisest inimesest, seda mõjutavad faktorid. Kõigepealt kategoriseeritakse partner välimusele toetuvate tunnuste põhjal(sugu,vanus,tervis,hoolitsetus, isiksuseomadused). Paikapanek lõpeb atraktiivsuse skaalal(meeldib/ei meeldi). Järgmiseks sammuks on kontakt ja vastastikune infojagamine e kompimine. Püütaks ennast ja teist paika panna üksikute tunnuste järgi
teadmisi, kuid üha raskemate ülesannete lahendamine tähendab, et vastaja õpib testi tehes. Eelnevalt peavad tal olema kujundite nägemise harjumus ja testi pliiatsiga täitmise oskus (st ta on elus kirjutanud ja näinud paberit). Tihti võib intelligentsustestide kohta kuulda etteheiteid. Head tulemust on raske saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne. Need testid ei peegelda tema potentsiaali, kuna tema kogemus erineb olulisel määral. N: ei saa inimeselt küsida sõnu, millest ta pole kunagi midagi kuulnud ja siis otsustada vastuse alusel tema intelligentsuse üle. Testimise eetilised küsimused Testitulemuste alusel ei saa põhjapanevaid järeldusi teha, kuid test aitab inimesel saada ettekujutust oma võimetest. Kahjuks ei ole teste alati õigesti kasutatud ja nende tulemused ei ole alati korrektsed. Tihti mõõdab test tunduvalt vähem kui me loodame. Testimisega seondub probleem kui laialdaselt võivad tulemused teatavaks saada
PSÜHHOLOOGIA AINE Psühholoogia on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud - on kujunenud ajaloo käigus ja on kuntslikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlust mingist nähtuste valdkon
Kui inimene täidab antud rolli, siis ta üritab kohandada sellele nii oma käitumist, `zeste, näoilmeid, sõnu, hääletooni jne). Seda kõike tehakse selleks, et teised saaksid teda just sellisena võtta nagu ta tahab. Need kelledega ollakse suhetes, need võivad seda rolli toetada või mitte. Kui inimene ei täida neid ootusi, mida talt soovitakse, siis võib see toetus otsa lõppeda. Näiteks kui ei suudeta antud rolli usutavalt täita. Kui inimene kohtub esmakordselt teistega,siis hakatakse tema kohta otsima vihjeid, nii selle kohta kui andeka inimesega on tegemist kui ka selle kohta, kuidas see inimene neisse suhtub. Nende tunnuste alusel selgub ka teistele, mis neilt oodatakse ja mida nemad võivad sellelt inimeselt oodata. Selle informatsiooni alusel hakkab aga ka see rühm käitumist juhtima nii, et uus inimene hakkaks käituma soovitud viisil. Seda infot, mida inimene edastab võib üldplaanis jagada kaheks:
- Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi - Suhtlemine on “turumajanduslik” - Emotsionaalsus ja kontroll - Komplementaarsed ja sümmeetrilised vahetused - Suhtlemine on pöördumatu protsess - “delete” funktsioon puudub! Interpersonaalsete oskuste valdkonnad - Teiste inimeste tundmine ja usaldamine - Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus - Üksteise aktsepteerimine ja toetamine - Konfliktide ja suhteprobleemide konstruktiivne lahendamine Sotsiaalne kompetentsus (Buhrmeister, 1988): - interaktsioonide ja suhete algatamine; - isiklike õiguste eest seismine; - eneseavamine; - teiste emotsionaalne toetamine; - interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self
annaabi.ee 
