Suhteliselt mada kontsaga ( 2- 4 cm ) . Mitte lahtise kannaga , vähemalt rihm peaks kanda toetama. Seismistööd korraldades tuleb jälgida: Ei töötaks pidevalt kummargil ja pöördasendis.Tööd ei tehtaks ülestõstetud ja pinges kätega. Tödates toetuks mõlemile jalgale. Töö ei nõuaks pidevalt kummarduste ja kükkide tegemist. Puhkepauside ajal oleks võimalik istuda.Põrand ei tohi olla libe ja ebatasane.Töökohas olex piisavalt ruumi seismiseks ja liikumiseks. Isteasend: Halb tool ja valesti mõõdetud istumiskoht võivad põhjustada selja deformeerumist. Istumiskohta mõõtes tuleb lähtuda sellest , et pole olemas standardset istet, mis sobiks kõikidele inimestele, vaid istet tuleb reguleerida iga töötaja mõõtmetele kohaselt ning antud nõuetele vastavalt. Töölaua sobiv kõrgus on küünarnukkideni . Kassapidaja ametikoht on tõstetud nii , et ta saaks vahepeal ka püsti seista . Informatsiooni ümbritseva keskkonna
OP1 Optometristi töö ülesanded Prillide, kontaktläätsede jt optiliste abivahendite sobitamine, pisiremont. Optikavahendite (kauba) vastuvõtmine, müügiks ettevalmistamine, arveldused Kliendi nõustamine. Üldised ohutegurid Füsioloogilised; Füüsikalised; Bioloogilised; Keemilised; Psühholoogilised; Füsioloogilised Sundasendid; Silmade ülekoormus; Töö on vahelduva iseloomuga. Isteasend vaheldub püstasendis töötamise ja liikumisega tööruumi ja tööruumide piirkonnas. Füüsikalised Valgustuse puudused; õhutemperatuur; Müra – inimeste sumin, arvutid, ventilatsioon; Bioloogilised Klientidega kokkupuutel: viirused; bakterid; haigused; Bioloogiliste ohutegurite puhul on põhilisemad ennetusmeetmed: vaktsineerimine, tööhügieen, töötajate väljaõpe. Keemilised
Spagaat Janetta Lukk, 10KU 2018 Spagaat • Ehk kääriste on isteasend, kus jalad on teineteise suhtes paralleelselt ja vastassuunas välja sirutatud. • Spagaate on kahte tüüpi: • Harkspagaat • Parema või vasaku jala spagaat. Oluline • Enne soojendust ja venitust on vajalik, et keha oleks soe: • Nt. Jooksmine, kiirkõnd, kerge aeroobne trenn,hark hüpped • Venitust tehes, ei tohi teha järske liigutusi • Spagaadi harjutamise vahel ei tohi jääda pikki pause • Soojendus on oluline nii vigastuste vältimiseks
kaasa liikumas. 5. TUHARALIHASTELE Lamades selili põrandal Hoida umbes 20 sekundit asetada jalad ning tas harjutust korrata. puusadelaiuselt. Pingutada tuharalihaseid ja tõstke tuharad põrandast kõrgemale, samal ajal välja hingates. (hoida u 5 sek) 6. VENITUSHARJUTUS Isteasend, üks jalge ette Haarata labajalast ja JALGADELE sirutatud, teine tõmmata tõmmata kanda aeglaselt ja keha lähedale, põlv vastu sujuvalt istmiku vastu. rinda, kand istmiku lähedale. Küünitada väljasirutatud jala varvaste poole. (3x mõlemale jalale) 7. KÄTEKÕVERDUSED Harjutuse sooritaja on Harjutuse sooritaja on
paljundusseadmetest väljapaiskavate ühendite sissehingamist. VI. Pikaajaline töö kuvariga Kuvariga töötamisel peavad puhkepausid moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast VII. Vale tööasend tingituna töökohale sobimatust töötoolist Kuvari ees töötaja peab saama tooli kõrgust reguleerida vastavalt oma kasvule, et saavutada õige töö- ja isteasend. Töötool peab olema kindel, poolpehme istmega, tagama liikumisvabaduse ja mugava tööasendi ning istme kõrguse ja seljatoe asend peavad olema lihtsalt reguleeritavad. Kattematerjal ei tohi olla libe ega elektriseeruv VIII. Töölaud Töölaua kõrgus tuleb reguleerida selliseks, et istudes oleksid õlad pingevabad, selg sirge, küünarnukid keha lähedal ja küünarvarred peaaegu horisontaalsed.
Tööasendid ja liigutused Kehaasendi probleemidega tegeleb ergonoomika. Tegevuse puhul on oluline teostaja asend. Õige asend kindlustab kõrge tööviljakuse, hea ja kestva tervise. Peab silmas pidama, et kiiresti kasvab inimeste arv, kes töötavad kodus, kus võib vaimset tööd teha isegi pikali. See muudab oluliselt ergonoomika probleeme. Kehaasendeid võib kõige üldisemalt jagada püsti-, iste- ja lamamisasendiks. Koduse tegevuse ja ametitöö puhul esineb kõige sagedamini isteasend. Nüüdisajal istub inimene tavaliselt 8-12 tundi ööpäevas. Enamus inimesi on 2-7 tundi päevas püstiasendis. Remonditöid tehakse ka lamades. Kuigi püstiasend võimaldab töötaja suuremat liikuvust, on tal füsioloogilisest aspektist mitu puudust: Püstiasendiga kaasneb lihastele, liigestele ebasoodne staatiline koormus, vedelike, sealhulgas venoosse vere kuhjumine keha allosadesse, eeskätt alajäsemetesse.
5. Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivid ( kui tehnoloogia või tööprotsess muutub). Tööga seotud ja põhjustatud haigus. * TTOS paragraf 23 lg 2.3 * Tööga seotud haigus võib olla kas kutsehaigus või tööst põhjutatud haigus * Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks, kuna kutsehaiguste loetellu ei kuulu psühholoogilistest ohuteguritest põhjustatud haigused. Isteasend * Halb tool ja valesti mõõdetud istumiskoht võivad põhjustada selja deformeerumist. * Istumiskohta mõõtes tuleb lähtuda sellest, et pole olemas standatdset istet, mis sobiks kõikkidele inimestele, vaid iste tuleb reguleerida iga töötaja mõõtmete kohaselt ning antud töö nõuetele vastavalt. * Töölaua sobiv kõrgus on küünarnukikõrgusel, siis kui töötatakse laua tasandil. Tooli reguleerimine * Tooli kõrgus tuleb reguleerida endale sobivaks.
valida sobiv töötempo ja tööaja hulka arvatavad vaheajad. ,,Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" on seadusega kehtestatud, et puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. Seega tuleb teha piisavalt pause. Näiteks liikuda või teha harjutusi, mis aitaks vähendad pinget erinevates kehaosades nagu näiteks kätes, seljas, jalgades jne. Ergonoomikanõuetele vastav töökeskkond: Selja- ja kaelavalusid aitab ära hoida õige isteasend ja ekraani õige paigutus; õlgade ja käsivarte koormus väheneb, kui küünarvarsi mugavalt toetada; randmete venitust saab vältida klaviatuuri õige paigutamisega töölauale. Õige tööasendi saavutamiseks peaks tooli kõrgus olema reguleeritav, seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. Jalgade alla võib vajadusel asetada jalatoe kaldega umbes 20º. Elektrilöögioht: juhtmed, pistikupesad/pistikud, lülitid peavad olema korralikult kinnitatud, terved, mitte ajutised
Kasutatakse ju sülearvuteid ainult mõni tund päevas. Samas on neil teksti nähtavus enamasti halvem ja kui sülearvutiga palju töötada, võib ta silmi koormata rohkem kui elektronkiiretoruga arvuti. Sageli on sülearvuti pointerit ebamugav liigutada. 4 2.1. TÖÖASEND Statsionaarse elektronkiiretoruga arvuti töökohal on üheks oluliseks probleemiks pidev isteasend ning lihasegruppide ja liigeste staatiline pinge. Seetõttu on sellisel tööl levinud tugi- liikumisaparaadi haigused (nt radikuliit). Järelikult on staatilisi koormusi vaja töökohal maksimaalselt vähendada ja ühtlustada need eri kehapiirkondade vahel. · Töölaud peab olema küllalt suur (pikkusega ca 11/2 m), et töötaja peaks tegema suurema ulatusega liigutusi. · Kui telefoni kasutatakse sageli (palju kordi tunnis), peab ta olema lähedal (kuni 50
möödudes viia liigesekahjustusteni. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalises viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused, randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele. Selja ja kaelavalusid aitab ära hoida õige isteasend ja ekraani õige paigutus; õlgade ja käsivarte koormus väheneb, kui küünarvarsi mugavalt toetada; randmete venitust saab vältida klaviatuuri õige paigutamisega töölauale. Õige tööasendi saavutamiseks peaks tooli kõrgus olema reguleeritav, seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. Tool peaks olema viie rattaga ja pöörlev. Polstri paksus võiks olla 3-5 cm ja materjalina tuleks eelistada tekstiili ("mittehingava" polstrimaterjaliga hakkab selg higistama ja püsti tõustes võib
Ollakse seisukohal, et igapäevase klaviatuuri ja hiirega töötamise tagajärjeks võib olla pidevast ülepingest tingitud kahjustus ja haigused, mis on põhjustatud lihasväsimuse poolt. Nende põhjusteks on: istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud klaviatuur ebasobiv iste emotsionaalsed koormused kestev töö klaviatuuriga Haigused ühendavad endas närvide, lihaste ja kõõluste haigusi, mis oma iseloomult on kirurgilised või neuroloogilised. Staatiline isteasend kutsub esile õlavöötme pinge, mistõttu ebaõige reziim võib põhjustada rühihäireid. Üldtunnustatud on järeldused: püsivate häirete tekkimise tõenäosus on väike, kuid monotoonsed liigutused võivad põhjustada kroonilisi haigusi ei ole piisavalt tõestust, et luulihasekomfort põhjustab möödapääsmatult luu- ja lihasesüsteemi häireid või on nende kindlaks tunnuseks. BBC News-i arvates on arvuti kasutamise riskiks jäävad kahjustused
tegevusest rõõmu; Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;.Laps oskab tegutseda aktiivselt kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg kumer, pea langetatud Toengkägar – kägar, käed toetuvad nii rühmas kui ka üksi; Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; Laps järgib esmaseid maha Käpili – toeng kätel ja jalgadel, jalad kõverdatud Iste – isteasend, jalad ja selg sirutatud hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põhliiikumised – kõnd, jooks, hüppamine,
Eestis kasutatakse nii inglise keelest tulnud ergonoomika kui ka soome keelest pärinevat ergonoomia nimetust. Mis on töökoha ergonoomia? Töökoha ergonoomia on töökeskkonna ja töövahendite sobitamine iga töötaja füüsiliste eelduste ja personaalsete vajaduste järgi. Kehaasendeid võib kõige üldisemalt jagada püsti-, iste- ja lamamisasendiks. Koduse tegevuse ja ametitöö puhul esineb kõige sagedamini isteasend. Nüüdisajal istub inimene tavaliselt 8-12 tundi ööpäevas. Enamus inimesi on 2-7 tundi päevas püstiasendis. Remonditöid tehakse ka lamades. Tööolukorras peaks olema põhiline isteasend. Kui see pole võimalik, siis on oluline sellise tehnoloogia kujundamine ja töö organiseerimine nii, et töö ajal oleks aega ja võimalus vahel mõni minut ka istuda. Parim variant on püsti- ja isteasendit tööaja jooksul sageli vahetada, varustada kõik püstiseisuga seotud töökohad istmetega
lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalises viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õla piirkonnas, alaselja vaevused, randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele. Selja ja kaelavalusid aitab ära hoida õige isteasend ja ekraani õige paigutus; õlgade ja käsivarte koormus väheneb, kui küünarvarsi mugavalt toetada; randmete venitust saab vältida klaviatuuri õige paigutamisega töölauale. Õige tööasendi saavutamiseks peaks tooli k õ r g u s o l e m a r e g u l e e r i t a v, s e l j a t o e k õ r g u s j a k a l d e n u r k m u u d e t a v a d . To o l p e a k s o l e m a v i i e r a t t a g a j a p ö ö r l e v
tagasi- mõõteühik on candela per m2 (cd/m2 ). Eristatakse: orienteerumisvalgustust, normaalset töö valgustust, erivalgustust 46. Valgustuse soovitused töökohtadel normaalse töö valgustus on 200 800 luksi, eritöödeks 800 3000 luksi (500 luksi on keskmine) ; mida peenem töö, seda rohkem valgust on vaja; sõltub ka vanusest 50-60 aastastel on vaja rohkem valgust 47. Arvutitöö peamised tervistkahjustavad tegurid pidev isteasend, nägemise väsimus, silmade koormus, käelihased ja kõõlused ülekoormatud.
kuhjumine keha allosadesse, eeskätt alajäsemetesse. · Südame löögisagedus on püstiasendis ca 10% kõrgem kui isteasendis. Rohkem koormatud südame kudedes kumuleeruvad kergemini ealised muutused, mistõttu lüheneb inimese eluiga. · Liikumatult seismine on seotud pideva närvisüsteemi ja tugiliikumisaparaadi tööga, et saavutada keha stabiilsus ja tasakaal. See koormab neid süsteeme täiendavalt. Tööolukorras peaks olema põhiline isteasend. Kui see pole võimalik, siis on oluline sellise tehnoloogia kujundamine ja töö organiseerimine nii, et töö ajal oleks aega ja võimalus vahel mõni minut ka istuda. Parim variant on püsti- ja isteasendit tööaja jooksul sageli vahetada, varustada kõik püstiseisuga seotud töökohad istmetega. Keerukas probleem on optimaalne istme kõrgus. Traditsiooniliselt ei arvestata kahjuks südame ja vereringesüsteemi koormusega.
· pea eespool · õlavööde surutud pingestatult taha · ülaselg ümar · kõht ette võlvunud · tuharad ulatuvad esile · alaselja nõgusus suurenenud · rindkere lamendunud · põlved lukustatud · kõhuorganid alla vajunud, · seisund vähendab tunduvalt lülisamba võimet südame ja kopsude töö suurenenud. olla keha toes ja koormuse vähendaja 3)Kössis isteasend · ülakeha küürus või liiga kumer · pea ettepoole · alaselg kumer · tavaliselt algab teismelises eas Kokkuvõte Rüht on harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel ja liikumisel. Rüht sõltub luustikust, lihaskonna toonusest ning indiviidi eluviisist. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaastaks, järgneb säilitav periood. Pärast 55.60. eluaastat on
asend akende suhtes, seinte värvus jne. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalisets viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele. Selja- ja kaelavalusid aitab ära hoida õige isteasend ja ekraani õige paigutus; õlgade ja käsivarte koormus väheneb, kui künarvarsi mugavalt toetada; randmete venitust saab vältida klaviatuuri õige paigutamisega töölauale KUIDAS ARVUTIGA TÖÖTADES ELLU JÄÄDA ? Töötades peab inimene suutma kohandada maksimaalse tähelepanu töö sisule, mitte selle teostamisega seotud probleemidele. Selleks ongi välja mõeldud teatav soovituste hulk, mida kutsutakse ergonoomikaks.
Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma. Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru. Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile. SILMA PRITSINUD KEMIKAALl Kõik silma sattunud kemikaalid (happed, leelised, pesemisvahendid jms.) võivad kahjustada silma. Kehaasend Õige asend kindlustab kõrge tööviljakuse, hea ja kestva tervise. Kehaasendeid võib jagada: püstiasend isteasend lamamisasend Koduses tegevuses - isteasend. Inimene istub tavaliselt 8-12 tundi ööpäevas Enamus inimesi on 2-7 tundi päevas püstiasendis Inimene seisab rohkem kui loom Püstiasendi puudused: Püstiasendiga kaasneb lihastele, liigestele ebasoodne staatiline koormus Südame löögisagedus on püstiasendis ca 10% kõrgem Liikumatult seismine - koormab närvisüsteemi Tööolukorras - põhiline isteasend.
liigesekahjustusteni. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalises viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused, randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele. Selja ja kaelavalusid aitab ära hoida õige isteasend ja ekraani õige paigutus; õlgade ja käsivarte koormus väheneb, kui küünarvarsi mugavalt toetada; randmete venitust saab vältida klaviatuuri õige paigutamisega töölauale. Õige tööasendi saavutamiseks peaks tooli kõrgus olema reguleeritav, seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. Tool peaks olema viie rattaga ja pöörlev. Polstri paksus võiks olla 3-5 cm ja materjalina tuleks eelistada
Tähtis pole vaid keha sirgelthoidmine, ka kaelapiirkond tuleb hoida kehaga samal joonel. Käed tuuakse sirutatult ette ja esmalt läheb vee alla väike sõrm. Vee all painutatakse küünarnukki kuni 120 kraadini, nii võtab labakäsi üle tõukefaasi. Jalalöök toimub puusaliigesest. Tüüpilised vead seliliujumisel · vale kätetöö, eriti küünarliigesest painutamine käte viimisel üle pea · ebarütmiline kätetöö · pea painutatud ette, tekib justkui "isteasend", sest ka selg pole enam sirge · pea painutatud liialt kuklasse, võib tekkida nõgusselgsus ja ebastabiilne kehaasend Rinnuliujumine · jalalöök koosneb paarisliigutustest · nii jalgade kui käte töö toimub sünkroonselt - painutamine - jalgade löök -kiire ja tugev sirutamine · tõmmake jalad tagasi tuharate suunas · sirutage jalad võimalikult kiiresti ja jõuliselt taha suunas
poolt (=lihasväsimus). Nende põhjuseks on: · istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud klaviatuur; · ebasobiv iste; · emotsionaalsed koormused; · kestev töö klaviatuuriga. Haigused ühendavad endas närvide, lihaste ja kõõluste haigusi, mis oma iseloomult on kirurgilised või neuroloogilised. Selliste haiguste hulgas võib olla vastava kehapiirkonna tendovaginiit, epikondüliit, tendosünoviit, stenoseeruv ligamentiit jm. Staatiline isteasend kutusb esile õlavöötme pinge, mistõttu ebaõige töörežiim võib põhjustada rühihäireid. Üldunnustatud on järeldused: · püsivate häirete tekkimise tõenäosus on vähene, kuid monotoonsed liigutused võivad põhjustada kroonilisi haigusi; · ei ole piisavalt tõestust, et luulihasediskomfort põhjustab möödapääsmatult luu- ja lihastesüsteemi häireid või on nende kindlaks tunnuseks. Stressiga seonduvad häired
koormuste poolt (=lihasväsimus). Nende põhjuseks on: istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud klaviatuur; ebasobiv iste; emotsionaalsed koormused; kestev töö klaviatuuriga. Haigused ühendavad endas närvide, lihaste ja kõõluste haigusi, mis oma iseloomult on kirurgilised või neuroloogilised. Selliste haiguste hulgas võib olla vastava kehapiirkonna tendovaginiit, epikondüliit, tendosünoviit, stenoseeruv ligamentiit jm. Staatiline isteasend kutusb esile õlavöötme pinge, mistõttu ebaõige töörežiim võib põhjustada rühihäireid. Üldunnustatud on järeldused: 20 püsivate häirete tekkimise tõenäosus on vähene, kuid monotoonsed liigutused võivad põhjustada kroonilisi haigusi; ei ole piisavalt tõestust, et luulihasediskomfort põhjustab möödapääsmatult luu- ja
Soovitav on eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest Kokkuvõtteks: soovitav on kombineerida päevavalgust ning tehisvalgust töötajatele tuleb kindlustada küllaldane valgustus See suurendab töötaja mugavustunnet ja suutlikkust, muutes tööpaiga töötamiseks meeldivaks Kehaasend Õige asend kindlustab kõrge tööviljakuse, hea ja kestva tervise. Kehaasendeid võib jagada: püstiasend isteasend lamamisasend Püstiasendi puudused: Püstiasendiga kaasneb lihastele, liigestele ebasoodne staatiline koormus Südame löögisagedus on püstiasendis ca 10% kõrgem Liikumatult seismine – koormab närvisüsteem Tööolukorras - põhiline isteasend. Parim variant on püsti- ja isteasendit tööaja jooksul sageli vahetada Istme kõrgus? optimaalne istme kõrgus -40-45 cm Parim – madal iste (istumine maas)
pole neil füsioloogiliselt põhimõttelist erinevust. Tegevuse puhul on oluline teostaja asend. Õige asend kindlustab kõrge tööviljakuse, hea ja kestva tervise. Peab silmas pidama, et kiiresti kasvab inimeste arv, kes töötavad kodus, kus võib vaimset tööd teha isegi pikali. See muudab oluliselt ergonoomika probleeme. Kehaasendeid võib kõige üldisemalt jagada püsti-, iste- ja lamamisasendiks. Koduse tegevuse ja ametitöö puhul esineb kõige sagedamini isteasend. Nüüdisajal istub inimene tavaliselt 8-12 tundi ööpäevas. Enamus inimesi on 2-7 tundi päevas püstiasendis. Remonditöid tehakse ka lamades. Võrreldes enamiku loomadega seisab inimene rohkem. Loomariigis kohtab harva seismist kahel jalal, veelgi harvemini seismist peaaegu liikumatult, mis on suhteliselt sage inimesel. Seevastu madal isteasend ja lamamine on loomariigis tavalised. Nendega on imetajate ja ka paljude teiste loomade organism hästi kohanenud.
Joonis Käskluse peale “Relv lae ja kaitseriivista” võtke sisse valmisolekuasend (vt joonist) ning hoidke pead püsti ning kergelt paremale kaldu. 45 Tegevuse järjekord lasu sooritamisel on sama nagu lamades laskeasendis (vt joonist). Kinnistage harjutustega Tuletage sõduritele meelde, et nad jälgiksid võtmesõnade nimekirja, kui võtavad sisse laskeasendit. Isteasend Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi (vt joonist): isteasendit kasutatakse siis, kui lastakse ettepoole jäävalt kallakult, madala varje tagant, varitsusest või liikuvate sihtmärkide pihta lühikestelt distantsidelt. Asendi sissevõtmiseks tehke alljärgnevat. a. Istuge ristatud jalgadega või harkis jalgadega ning asetage labajalad mugavasse asendisse. Vajadusel lööge kannad maasse, või kaevake nende jaoks süvend.
Motorollerijuhi iste- juht kiiresti masina tehasejuhendiga tutvumisel. asend sarnaneb eelmisega, erinedes vaid jalgade külgtoe Nagu juhtseadiste paigutusest selgub, tuleb mootorratta puudumise poolest. Seetõttu ei moodusta juht sõidukiga ja motorolleri juhtimiseks käsutada mõlemaid käsi ja nii kindlat tervikut kui mootorrattal Viimane* asjaolu ei jalgu. Seetõttu on juhi õige isteasend liigutuste mugava ja jäta mõju avaldamata ka sõidustabülsiisete, eriti just tee- säästliku sooritamise seisukohalt väga oluline. Peale selle konaruste ületamisel. peab isteasend liitma juhi masinaga üheks tervikuks, kuna Mootorratta sadula, jalatoendite ja rooli paigutus arves- mitmesuguste sõidumanöövrite sooritamiseks peab juht tab keskmise kasvuga ja proportsionaalse kehaga juhi, masinat kallutama. Juhtimisvõtete õppimisel on oluline, et nn
annaabi.ee 
