Tööturul on kaubaks tööotsija oskused teha teatud tööd ja töö, mida teha vaja on. Tööturg on tasakaalus, kui kõik tööotsijad leiavad meelepärase töö ja kõik tööpakkujad leiavad vajaliku töötaja. Sellist olukorda ei eksisteeri praktiliselt kunagi. Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. Töö- ja tööjõupuudus võivad esineda ka samal ajal osa tööotsijaid ei leia tööd ja osadele töödele ei leita töötajaid. Sellist olukorda nimetatakse struktuurseks tööpuuduseks. Olukorda tööturul hinnatakse kõige sagedamini rahvastiku hõiveseisundi järgi. Vaatluse alla võetakse tööealine rahvastik. Tööealine rahvastik on erinevates allikates erinevalt defineeritud, s.t. et inimeste vanus, keda loetakse tööealiseks, on eri autoritel ja isegi ametlikes väljaannetes erinev. Andmete
Autor tegi 2010. aasta uurimustöö käigus kindlaks, et ettevõtluses mängib võtmerolli ettevõtte personal. Niisiis otsustas autor kirjutada uurimustöö personaliotsingust. Et aga töö omaks praktilist väärtust, on vajalik spetsialiseerumine, sest personaliotsing erinevates sektorites ja erinevatele ametikohtadele inimeste otsimise puhul võib olla väga erinev. Autor valis info- kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori kahel põhjusel. Esiteks on Eestis IKT sektoris väidetavalt tööjõupuudus, mistõttu peaks olema personaliotsing komplitseeritum ning seetõttu oli see autorile väljakutsuv. Teisest küljest aga räägitakse Eestist kui infotehnoloogiliselt hästi arenenud riigist ning autor soovis võrrelda Eesti ja Euroopa Liidu IKT sektorit teiste suuremate IKT sektoriga riikidega. Autor valis just tegevjuhi ja projektijuhi ametikoha, sest neid võib pidada IKT sektori ettevõtte edukust silmas pidades kõige määravamateks. Selleks,
diskrimineerimisest tööturul. Analüüsi tulemused küll kinnitavad, et muulased saavad oma töö eest madalamat palka, kuid diskrimineerimine ei ole siiski tõenäoline. Esiteks ei ole arvesse võetud kõik olulised tegurid (nt töömotivatsioon), teiseks ei ole tööandjate diskrimineeriva käitumise kohta mingeid tõendeid. Küll aga on võimalik, et eestlasi eelistatakse töölevõtmisel, sest sissetulekute erinevused on noorte puhul suuremad. See viitab sellele, et tööturule sisenemine on mitte-eestlastel raskem. Niisugune käitumine võib sagedamini ette tulla kõrge palgaga töökohtade täitmisel, sest põhjendamata palgavahe on Tallinna ja Tartu piirkonnas märkimisväärselt suurem kui mujal. Palgaerinevused tekkisid ajal, mil Eesti majandus iseseisvus. Seetõttu on võimalik, et juhtiv etniline grupp sai rahvusriigis ka majanduslikud eelised sellist mõtet toetavad ka teised siirderiikide uuringud
OECD hinnangul on Eesti oluliselt edendanud tooteturu liberaliseerimist, mille näited on elektrituru avamine, välismaiste otseinvesteeringute tegemiselt takistuste kõrvaldamine ning halduskulusid vähendavate e-teenuste kasutuselevõtmine. Vähenenud on ka tulude ebavõrdsus, mis on jõudnud OECD keskmisele tasemele. Raport soovitab Eestil paremini sihistada aktiivseid tööturumeetmeid Töötukassa kaudu ja parandada kutsehariduse kvaliteeti ning tegeleda madalapalgaliste maksukoormuse leevendamisega, mis OECD hinnangul soosiks töökohtade loomist ja selle kaudu majanduskasvu ning ühiskonna kaasatust. Soovituste järgi võiks Eesti nihutada maksukoormust enam otsestelt maksudelt keskkonnamaksude ja kinnisvaramaksude poole, et parandada tootmise efektiivsust ning seeläbi suurendada majanduskasvu. Tänavuses raportis leiab OECD, et Euroala võlakriisi tulemusel on
Tallinna Majanduskool Täiskasvanute Koolituskeskus PERSONALI PLANEERIMINE õppematerjal Personalitöö eriala õppegrupile Õppeaine nimetus: PERSONALI PLANEERIMINE Õppeaine üldeesmärk: Anda teadmisi ja oskusi organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsimiseks ning piisava hulga nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate olemasolu tagamiseks organisatsioonis Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: Oskab analüüsida organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ning teha järeldusi organisatsiooni personali planeerimiseks Oskab koguda ja kasutada personali planeerimiseks vajalikku informatsiooni Oskab kasutada erinevaid meetodeid personali lühiajaliseks, keskpikaks ja pikaajaliseks planeerimiseks Oskab analüüsida tööjõu liikumist organisatsiooni sees ja organisatsioonide vahel, kasutades vastavaid mõõdikuid (sh tööjõu voolavuse ja tööjõu stabiilsuse indeksid) Oskab teha organisatsioonile et
pandi, tõusis ka produktiivsus. Füüsiline kk mõjutab töö produktiivsust. Teatud töö nõuab teatud valgust. Tundus ka, et vbl see ikka nii lihtne pole. Natuke palju sai valgust, võeti pisut vähemaks. Produktiivsus tõusis veelgi. Loogika? Lisaks kktingimustele mõjutas inimeste käitumist see, et neid jälgiti. Liigne jälgimine pole ka hea lahendus, tekitab ärevust, pinget. Lisaks mõjutab käitumist veel kolmas tegur: mida töötaja tegelikult arvab, et mis vaatlemise tulemusega juhtub. Teises organisatsioonis suurendati samuti valgust produktiivsus langes. Selles mõõtmises arvasid töötajad, et nende käest hakatakse rohkem nõudma, kui nad nüüd rohkem pingutavad. Mayo pani VEEL tähele, et sotsiaalne kk võib tugevalt olla seotud töötaja sooritusega. Ma võin olla tugevalt mõjutatud sellest, mida kolleegid minust arvavad.
piirkonnas (Monaco, Liechtenstein, Neitsisaared jne), et vältida oma riigis kehtestatud makse. Lisaks hakkas tööstustootmine välja nihkuma Euroopast ja Põhja-Ameerikast, industrialiseerimise ja kapitalismi arengu juhtriikidest. Kolmanda Maailma riigid hakkasid industrialiseeruma. Tekstiilitööstus oli 1970. aastateks juba välja rännanud, ka Kolmanda Maailma riigid said osa hargmaisest tootmisprotsessist, liiatigi oli sealne tööjõud odav ja mitte sugugi vilets. Tööstuse viimine Kolmanda Maailma riikidesse poleks saanud võimalikuks revolutsioonita transpordis ja sides. Arenenud riikide tööjõud oli liiga kallis, kallim kui mehhaniseerimise tulemusel kasutusele võetud masinad, tööstuse väljakolimine oli kompaniidele majanduslikult kasulik. Seega olid 1970. alguse saanud majanduskriisil mitut laadi põhjused, mille koostoime määras
Laenurahal oluline roll Samas pakkusid Eesti Panga analüütikud oma kommentaaris, et alanud aasta inflatsioon võib tulla 3,6 protsendist veelgi madalam. Seda juhul, kui nafta hind jääb praegusele tasemele. Kui majanduskasvu poolest oleme üks kehvemaid riike, siis üks näitaja on ometi ka positiivne. Analüütikud pakuvad, et Tallinna börsiindeks teeb aastaga 26protsendilise kasvu, jõudes 347 punktini. Samas viitab näiteks Talibori suhteliselt kõrge tase, et pankade vastastikune usaldusväärsus ei tõota aastaga väga palju paraneda. Elamenäeme, aasta tagasi oli börsiindeks 739 punkti. Igatahes ei pruugi börsiindeksi tõus olla utoopiline. See viitab tõigale, et analüütikud usuvad: 2010. aastal hakkab majandus taas kasvama. On loogiline, et börsiindeks teeb hüppe ülespoole juba mõni kuu varem.
Ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. Say – ettevõtlus kui tootmistegurite kombineerimine ühtseks organismiks Knight – ettevõtja on kaalutletud riskide võtja ja kasum on selle eest saadav tasu Stevenson ja Jarillo : Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? (Burnsi põhjal) loeng 1, lk 64
Valitsuse huvi on kõigi kodanike hõivatus ja edukas toimetulek Tööhõive Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud- inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks ka võimelised (töötajad ja töötud) . Majanduslikult passiivne rahvastik ehk mitteaktiivne rahvastik ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised (koduperenaised, tudengid, töövõimetud). Töötajad ehk hõivatud: palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu ka inimesed, kes töötavad perefirmas või talus otsest palka saamata inimesed, kes viibivad ajutiselt töölt eemal, nt haiguslehel või sõjaväes või lapsepuhkusel Töötud: tahavad ja on võimelised tööd tegema, aga ei leia tööd siia ei kuulu lapsed, pensionärid, koduperenaised, kes on valinud selle, et ei taha tööga tegeleda
sajandil, tema iseloomulikud tunnused kujunesid välja järgnevate sajandite jooksul. Moderniseerumine algas 17-18. sajandil. Lääne tsivilisatsiooni iseloomustavad järgmised tunnused. Klassikalise tsivilisatsiooni pärand: kreeka filosoofia, ratsionalism, rooma õigus, ladina keel, ristiusk. Katoliiklus ja protestantism. Läänekristlus, st katoliiklus ja protestantism, on ajalooliselt Lääne tsivilisatsiooni kõige määravam tunnus. Läänekristlased tunnevad ühtekuuluvust ja mõistavad oma erinevust teiseusulistest. Ka reformatsioon ja vastureformatsioon ning jagunemine protestantlikuks põhjaks ja katoliiklikuks lõunaks on teiste usundite puhul tundmatud. Keeled. Lääne tsivilisatsiooni iseloomustab keelte paljusus. Teistel tsivilisatsioonidel on üks tuumikkeel, kuid keskajal Lääne tsivilisatsiooni tuumikkeeleks olnud ladina keelest arenes välja hulk rahvuskeeli. Vaimuliku ja ilmaliku võimu lahutamine
Agregeerimise head ja halvad küljed. Positiivne on see, et agregeerimine tagab ülevaatlikkuse. Negatiivne on see, et toimub suur infokadu vaatluse alt jäävad välja sektorite sisesed transaktsioonid. Probleem täpsuse ja ülevaatlikkuse vahel. Majapidamine majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Majandusteooria põhieesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi. Majapidamise kohta tehakse kaks eeldust: MP-d tunnevad hästi oma vajadusi ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada (homo oeconomicus); MP-d oskavad valida võimalike vajadusi rahuldavate alternatiivide seast parima (hüviste erinevad kombinatsioonid). Säästmist ega laenuvõtmist ei eksisteeri, kasutatakse ära kogu sissetulek, tarbija ei saa hüviste hindu mõjutada, esineb ühtse tarbijana, sisekonflikte ei arvestata Hüvised kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks, võivad olla materiaalsed (kaubad)
Seetõttu on madal ka nende inimeste valmisolek töö tootlikkuse tõstmiseks ning elukestvaks õppeks. Eesmärgiks seatud tööhõivemäära 75% saavutamiseks on oluline toetada inimeste oskuste ja haridustaseme tõstmist ning elukestvas õppes osalemist, mis võimaldaks inimestel tööturul asetleidvatele muutustele paindlikumalt reageerida. Üheks oluliseks probleemiks Eesti majanduses on lisaks ka struktuurne tööpuudus, mis tähendab, et tööjõuturul on üheaegselt nii töö- kui ka tööjõupuudus. Olukorras, kus uusi töökohti lisandub suhteliselt vähe, on tööjõu vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega võtmeküsimus. 1.4. Majanduslik olukord Eesti elanikkonna elatustaseme parandamiseks tuleb eelkõige leida uusi võimalusi majanduskasvuks. Ettevõtete tootlikkuse ja loodava lisandväärtuse tõstmiseks on vajalik teadus-, arendus ja innovatsioonisüsteemi sidusus majanduse vajadustega. 10
Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001): ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusea kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) – iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte
Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota;
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
Nad on heades kätes. Väga huvitav olnuks tegelikult lasteaias töötamise ajal saada nii laste, nende vanemate kui ka lasteaiakasvatajate ja teiste töötajate hinnang mõne uuringu käigus sellele, milline tegelikult sealne töökliima oli. Viia läbi samaaegselt nii küsitlus, intervjuud kui vaatlus ning anda asine hinnang sellele, kas lasteaia töökliima oli üldplaanis hea või näis see ainult minule personaalselt sellisena. Seda enam, et Riismaa (Riismaa 2012) viitab, kuidas tegelikult õpetajate tajutud meeleseisund erineb oluliselt sellest, kuidas lapsed ise enda meeleseisundit hindavad. Usun, et töökoha sotsiaalse kliima tüübilt esindas meie lasteaed keskpärast lastesõbralikku keskkonda, kus suureks väärtuseks ongi just ühtse meeskonnana töötavad ja üksteist ning oma töökohta väärtustavad kasvatajad. Luues paralleeli Ruusi ja Veissoni (Ruus, Veisson 2007: 56-58) koolikliima tüpoloogiale, võib samadel alustel liigitada ka töökliimat
strateegiat on käesolevas töös käsitletud rahvusvahelise ettevõtluse osas. Viimaks on jaekaubanduse rahvusvahelistumisel olulisel kohal uute turgudega kohandumise tase. On kahesuguseid arvamusi ühelt poolt on võimalik kaupu standardi- seerida ehk pakkuda kõikidele turgudele sama kaubavalikut, teiselt poolt on võimalik kaubavalikut kohandada vastavalt sihtriigi klientidele. Standardiseerimise toetuseks räägib asjaolu, et kõikidel klientidel üle maailma on sarnased vajadused ja ettevõtjad peaksid need ära tundma. Seejuures tuleb siiski tarvitusele võtta spetsiifiline turunduskommunikatsioon, mis sobib sihtriigi turule. Samas kiiresti liikuvate tarbe- ja toidukaupade puhul tuleb kindlasti arvestada kultuuril põhineva maitsega. Jaekaubanduses on kohandumise tase tugevas sõltuvuses kaupluse brändi kuvandist ja sellest kas seda brändi annab üle kanda sihtriiki. Üldiselt toetatakse standardiseerimist,
Ja kolmas näide. Vaatleme kedagi, kes peab langetama kaks otsust: milline auto osta ja millise poliitiku poolt valida (vt. Joonis 1.5). Mõlemal juhul paraneb otsuse kvaliteet (st langetatud 7 Antud lugu juhib tähelepanu ühele majandusteoorias väga olulisele tõsiasjale: minu otsused konkreetse käitumisvariandi valikul mõjutavad sageli teisi inimesi (kas negatiivselt või positiivselt). Sellist fenomeni nimetatakse välismõjuks ja sellest tuleb lähemalt juttu 14. peatükis, kus käsitletakse valitsuse rolli majanduses. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus otsus teenib paremini otsustaja huve), mida rohkem aega otsustaja alternatiivide vahel valiku tegemisse investeerib. Auto puhul tähendaks see võimalike autoturgude külastamist, internetis surfamist ja lõpuks kompromissi leidmist oma soovide ja võimaluste vahel. Kahtlemata kehtib
põhjal. Teoreetilises osas toetus diplomand põhiliselt järgmistele autoritele nagu Kulno Türk, Maie Kotkas, Maaja Vadi, James A. Belasco ja Ralph C. Stayer, S. Winston, Peter R. Scholtes ning ajakirja Äripäev Juhtimise eriväljaannete artikleid. 6 1. Eestvedamine ja liidriks olemine 1.1 Liidri mõiste ja eestvedamise olemus Eestvedamist on püütud defineerida mitmeti. Kulno Türk arvab, et eestvedamine ehk leadership on dünaamiline juhtimistegevus, mis motiveerib ja mõjutab töötajate (järgijate) tegevust. Eestvedamine on liidri ja järgija vaheline mõjusuhe, mille eesmärgiks on ühine tõhus tegevus tööle pühendumise õhkkonnas ning põhineb mõjutamisel eelkõige läbi veenmisprotsessi suhtlemise kaudu (Türk 2001). Eestvedamise olemus põhineb seega mõjutamisel. See on püüe ja võime mõjutada
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
a. esimene elektronarvuti ja sellele järgnenud teaduslik-tehniline revolutsioon. Arvutid andsid tehnilise baasi, s.t. muutsid praktiliselt võimalikuks kiire infotöötluse. - IT areng, arvutipõhiste tehnoloogiate areng. Ühiskonna struktuuri muutumine. II maailmasõja järel tõi elektroonika areng kaasa automatiseerimise Selle sotsiaalsed tagajärjed: - tööviljakuse tõus - tööjõu vabanemine - vaba aja pikenemine Massilist tööpuudust pole aga tekkinud, kuna vabanev tööjõud on suundunud teenindavasse sektorisse. Postindustriaalset ühiskonda iseloomustab: - teadmiste ja oskuste areng eesmärgiga juhtida muutusi ja hallata ühiskonda - infoühiskond - teadmispõhjaline ühiskond, kus inimene ei ole lihtsalt passiivne vastuvõtja, vaid ekspert (inimene, kes suudab otsustada info tõesuse üle). Infoühiskond on ühiskond, kus info kogumine, töötlemine ja kasutamine on saanud peamiseks edu aluseks nii majanduses kui muudel elualadel. Info valdamine on
NB Organisatsiooni juhtimise mule Juhtimise eesmärgiks on säästlikkus ja efektiivsus. Lühiajaline kasum ei saa olla nr 1. Peab mõtlema ka jätkusuutlikkusele. Juhtimise ülesanntena on kõige sagedaimini välja toodud neli tegevust: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Need tegevused peavad tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sellise juhtimise, mille korral eesmärgid saavutatakse kõige efektiivsemal moel. Ressurssideks on tööjõud, raha, tehnoloogiavahendid ja oskusteave. PLANEERIMINE Organisatsiooni kavandamine Oma organisatsiooni kavandades tuleks mõelda välja, kummalt poolt vaatame. Näiteks üritame aru saada, mis toimub maailma majanduses üldisemlat. Või siis liikudes oma äri suunalt ja vaadata, mida see annab riigimajandusele. Juhtimise definitsioon Juhtimise võtmesõnadeks on kindlasti need neli juba mainitud mudeli osa planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine
· Eksistentsialistlik spiritaalsus,, eriline nn suurte küsimuste esitamise, filosofeerimise võime, ka suurepärane intuitiivse mõtlemise võime. (Sepp 2010: 20-21) Ülevaatlik on saksa tuntud andekuse uurija Harald Wagneri ja tema meeskonna koosatud andeka lapse omaduste jaotamine kolme liiki: õppimise ja mõtlemise alal; töössesuhtumise ja huvide alal; sotsiaalse käitumise alal. Õppimise ja mõtlemise alal andekad lapsed märkavad kiiresti fakte, tunnevad mõnel alal hästi igasugust detailset materjali, nende sõnavara on vanuse kohta rikkalik, nad leiavad hästi põhjuse-tagajärje seoseid, otsivad nähtuste ühiseid ja erinevaid omadusi, tabavad printsiipe ning teevad üldistusi, neil on hea vaatlusvõime, nad loevad palju, mõtlevad kriitiliselt ja sõltumatult (Unt 2005: 32) Töössesuhtumise ja huvide alal ilmnevad huvid teatud alade ja probleemide vastu,
Ebavõrdse töötasu probleem - samaväärse töö eest saadakse erinevat tasu. --- Diskrimineerimisteooriad: 1. Gary Beckeri diskrimineerimisteooria Diskrimineerimismaitse kui distantsihoidmine mingi grupi esindajate suhtes (Beckeril valgel tööandjal musta töötaja suhtes). Diskrimineerijad on nõus selle maitse eest maksma, diskrimineerimine toob neile tegelikult rahalist kahju. Valged ettevõtjad kaotavad sissetulekus ja valged töötajad võidavad Kui diskrimineerimise kulud lähevad liiga kõrgeks (mittediskrimineeriva tööandja eelis suureks), siis nad on nõus diskrimineerimisest loobuma Beckeri mudel selgitab inimeste käitumist turul, miks nad eelistavad rahvuslikke tooteid (Eesti vorsti vm) DISKRIMINEERIMISKOEFITSIENT Ww=Wb+d Ww – VALGE TÖÖTAJA PALK Wb – MUSTA TÖÖTAJA PALK d – DISKRIMINEERIMISKOEFITSIENT
naudib parimaid kättesaadavaid jumestusvahendeid. Tarbija ootab tippefektiivseid tooteid, näiteks jumestuskreeme, mis ei hakka läikima, püsivaid huulepulki, ultraviolettkiirte eest kaitsvaid jumestuskreeme ja teisi aina täiustuvaid vahendeid. 22 Üheksakümnendate meigiturg on üha enam noorte juhtida (Mulvey, Richards 1998: 200...201). Väga noortel tüdrukutel on suur ostujõud ja nad tunnevad kõiki tippkaubamärke ning 1970ndate taaselustamise peamine toetajaskond tuleb klubidest (Mulvey, Richards 1998: 200...201). 1920ndatel aastatel tulid naistemoodi pikkade juuste kõrvale ka lühikesed. Pärast elektrilokkide leiutamist 1925.aastal muutus juuste lokkimine üldiseks ja kõigile kättesaadavaks (Vära, Tannberg, Pajur 2004: 81). Holliwood määras, millist soengut peab kandma. Kuulsa näitleja Ingrid Bergmani soeng - tukk ja lühike bob soeng filmis
tuleneva aluseta ülesütlemine on tühine). ------- K nõue: 1. Tunnistada K ja OÜ vahel sõlmitud lepingut töölepinguks vastavalt TLS § 1 lg-le 1. 2. Tuvastada OÜ poolt esinenud lepingu ülesütlemise tühisust vastavalt TLS § 104 lg-le 1, sest tööandjal pole töölepingu ülesütlemiseks alust (TLS § 88 lg 1 p 2). 2. Õiguslik analüüs: 1. Kas OÜ ja K vahel sõlmitud koostööleping on töölepinguks? TÖÖLEPINGULE VIITAB KINDEL TÖÖKOHT, TÖÖAEG, TÖÖTASU JNE. ANTUD OLUKORRAL ON MIDAGI TÖÖLEPINGU OSAST, MIDAGI KÄSUNDUSLEPINGU OSAST. Kaasuses ei ole rohkem argumente, mis viitaksid käenduslepingule, seega järeldame, et tegemist on töölepinguga. Riigikohtu tsiviilasjas 2-18-6908 (2020): Juhul, kui lepingul on nii töölepingu kui ka mõne muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnused, on väidetaval tööandjal vastupidist väites kohustus
tegutseb. Seda keskkonda nimetatakse kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus-, tehnoloogiline-, sotsiaalne-, poliitiline-, õiguslik- ja ökoloogiline keskkond. Ettevõtte loomisel tuleb arvestada järgmisi võimalikke riske. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- ja välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema. 7 Juhtimisrisk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks. Krediidi- ja finantsrisk risk, et ei saada hakkama laenu või laenuitresside
N.A. 1999: 16-17.) 10 1.1 Nancy Ann Tappe neli tüüpi indigosid: 1. Humanist. Indigo-humanist hakkab töötama massidega. Nemad on homse päeva arstid, advokaadid, õpetajad, müügimehed, ärimehed ja poliitikud. Nad teenivad masse ning on hüperaktiivsed ja äärmiselt sotsiaalsed. Nad räägivad igaühega igal ajal ja teevad seda ülimalt sõbralikult. Nende seisukohad on väga jõulised. Samas tunnevad nad end oma kehas ebamugavalt ja kuna nad on hüperaktiivsed, siis mõnikord jooksevad nad peaga vastu seina, sest unustavad vajutada pidurile. Nad ei oska mängida ühe mänguasjaga. Selle asemel toovad nad kõik korraga lagedale, kuni mänguasjad on mööda tuba laiali pillutud ja nad võivad neid isegi mitte puutuda. Nad on sellised lapsed, kellele tuleb jätkuvalt meelde tuletada, et olete palunud neil oma tuba koristada. Nad ei suuda tähelepanu kuigi
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks
Ja kuigi soolise diskrimineerimise ohvriteks langevad rohkem naised kui mehed, pole antud seaduse eesmärgiks kaitsta ühte sugu teise eest. Pigem rõhutab see seadus seda, et meil eksisteerib kaks sugu mehed ja naised. Ja olenemata soolistest erinevustest on ühiskonnas kõikidel võrdsed õigused ja ka võrdsed võimalused. Kirja pandud seaduse eesmärk on edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust. Miks seda seadust vaja on? Eelnevalt oli juba juttu, et nii nagu ka mujal, nii ka meil, on ühiskonnas palju ebavõrdsust, soolist ebavõrdsust. On mitmeid konkreetseid näiteid soolisest ebavõrdsusest ja just nende tõttu ongi seda seadust vaja. On vaja seaduslikku tausta, 11 mis seda kõike reguleeriks, diskrimineerimist vähendaks ja konkreetseid situatsioone lahendaks. Mõned näited Eestist, kus on tegu soolise ebavõrdsusega: · Palgatase
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järg
Platon demokraatia vastu Oletame, et laeva või laevade pardal valitseb järgmine olukord. Kapten on suurem ja tugevam kui keegi teine meeskonnas, kuid veidi halva kuulmisega ja lühinägelik, ning ka meresõiduoskustes samamoodi piiratud. Kõik meeskonnaliikmed tülitsevad omavahel selle üle, kuidas laeva juhtida, kusjuures igaüks neist arvab, et just tema peaks olema tüüri juures; nad pole kunagi õppinud meresõidukunsti ega saa öelda, et keegi oleks neid iial õpetanud, või et nad oleks kulutanud pisutki aega selle õppimisele; tegelikult nad isegi ütlevad, et seda ei saa õpetada ning on valmis mõrvama igaühte, kes ütleb, et saab. Nad veedavad kogu oma aja kapteni ümber tungeldes ning tehes kõik, mida suudavad, et panna teda tüüri käest andma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
