Tööjõupuudus (0)

Tööjõupuudus võib olla tingitud paljudest asjaoludest. Kuum toob välja, et mõne vaatleja hinnangul õpivad Eestis inimesed liiga kaua. Ja liiga paljud omandavad kõrg-, mitte kutsehariduse . Ettevõtjad tunnevad aga puudust oskustöölistest. Seega taas tuleb teha juttu ammu räägitud kutseharidusreformist.
Samas viitab Lambing, et küsimus ei pruugi alati olla kvalifitseeritud tööjõu, vaid sobiva hinnaga tööjõu nappuses. “Ei saa nii räigelt öelda, nagu mõned teevad, et tõstke palka, küll siis ka töötajad tulevad,” arvab Raie.
Ma ei taha väita, et tööjõupuudus pole Eestis probleem. Kindlasti on tänase majanduskasvu juures ettevõtteid ja terveid majandussektoreid, kus saaks rakendada rohkem inimesi. Kuid niipea, kui hakkame mõtlema edukatele riikidele järelejõudmisele ja kellestki möödaminemisele, on termin „tööjõud” isegi eksitav. Selleks ei ole meil esimeses järjekorras vaja mitte jõudu, vaid mõistust, innovatiivsust ja ettevõtlikkust. EL liikmena on meil seega täna võimalik töötajaid valida 325 miljoni inimese hulgast. Tõsi – enamusel neist on juba mingi töö olemas. Et nad töökohta vahetaksid, tuleb pakkuda huvitavamat tööd ja motiveerivat töötasu, tähtsust omab ka elukeskkond. Kas Eesti on valmis konkureerima ? Erinevalt töötusest ei ole tööjõupuudus kuigi lihtsasti mõõdetav.
Tööjõupuudus IT-sektoris on probleemiks terves maailmas, ent Tartu Teaduspargi läbi viidud uuringu esialgsed tulemused viitavad tõepoolest ülikoolilinna tarkvarafirmade iseäranis kiirele kasvule.