Toitumise alused · Toitumise tähtsus o Toitained aitavad varustada rakkusid ja kudesid ülesehituseks vajaliku materjaliga o Toit on tarvilik energiaallikas Toidu kogus sõltub o soost, o kehapikkusest, o kaalust, o kehalise aktiivsuse suurusest Sportlase jaoks on kõige olulisemad · Vajadustele vastav toitumine (piisav kalorite hulk) · Organismi vajaliku koormustaluvuse tagamine (taastumine) · Toitainete omavaheline suhe Toitumine oleneb kulutatud kaloritest · Õige toitumine tagab kõrge sportliku töövõime ja kiire koormusjärgse taastumise · Toitumine oleneb konkreetsest spordialast · Toitumise määrab energiakulu o Põhiainevahetus 1400 1700kcal o Istuv mees, 180cm, 40a. vana 2200kcal
Pole võimalik saada tippsportlaseks ilma kooskõlastamata oma toitumis- ja treeningkava. Sportlane peab oma toitumise seadma järgmiste punktide alusel: · Organismi energiavajaduse rahuldamine. Esmatähtis ei ole toidukogus, vaid selle optimaalne koostis. Tippsportlasel võib olla kuni 3 korda suurem toiduenergia vajadus kui sama vanal, samas kaalus, kuid kerge kehalise koormusega inimesel. Näiteks: 20-25 aastase, 70 kg kaaluva mehe ööpäevane energiavajadus on umbes 2800 kcal, samas tippsuustajal on selleks kuni 8000 kcal. · Organismi varustamine ehitusmaterjaliga. Peamiseks ehitusmaterjaliks on valgud. Nende abi sünteesitakse ja lagundatakse erinevaid aineid. Valkude tasakaal tagab keha normaalse toimimise ja füüsilise arengu. Tavainimene vajab päevas 0,8-1,0 grammi valke kilogrammi kohta. Vastupidavusalaga tegelev sportlase jaoks on need arvud 1,2-1,4 g/kg ja jõualadel 1,2-1,7 g/kg. Teiseks aineks, mida sportlase
4-päev: praetud kartul sibulaga, supp, 2 tassi kakaot, leib, kodujuust, mahl, 3 tassi teed. 5-päev: püree ja liha, limonaad, 1 tass kohvi, kohupiim hapukoorega, praetud muna, manna puder, leib 6-päev: tatar ja hakkliha, makaronid viineritega, 6 tassi teed, klaas piima, jogurt, leib,väike sokolaad. 7-päev: praetud kanatiivad ja keedetud kartul, sokoladi-küpsise batoonike, 2 tassi kohvi, 4 tassi teed, leib, hakkliha pirukas, praetud muna. Nii, vaadates seda, mida ma siis tegelikult söön, võib välja tuua et: ma ei söö puuvilju, kala, ubasid, ei joo tavalist puhtat vett, söön palju magustoitu. Kava Järgmise 2 nädala jooksul üritan ma süüa ainult tervislikku toitu. Need oleksid: kala, piimatooted, köögiviljad, salatiköögiviljad, puuviljad ning ka rohkem vett juua. Hakkan sööma kuus korda päevas, et hoida oma ainevahetus kiirel käigul. Sättin oma söögikorrad nii, et ma poleks söömata rohkem kui kaks ja pool tundi järjest
Süsivesikute ehituslik roll avaldub selles, et monosahhariidid on liitsüsivesikute ehitusüksusteks, glükoproteiinid ja glükolipiidid kuuluvad biomembraanide koostisse ning keerulisemad liitsüsivesikud sidekoe, luude ja kõhrede koostisse. (Zilmer, Kokassaar, & Lill, Normaalse söömise käsiraamat, 2012) 5 1.1.2. Lipiidid Lipiidid etendavad organismis eeskätt energeetilist osa. 1gramm lipiide annab organismis keskmiselt 9,1 kcal energiat. Täiskasvanute tasakaalustatud menüü peab sisaldama igapäevaselt 25 30 &% lipiide. Toidulipiidid annavad inimorganismile igapäevaseks elutegevuseks vajalikke rasvhappeid, millest küllastamata rasvhapped on bioloogiliselt suurema tähtsusega kuuludes rakumembraanide ja sidekoe koostisesse. Oluline roll on neil kolesterooli ainevahetuses, aktiveerivad mõningate ensüümide toimet. Toidulipiidid kui lahustid aitavad organismil kätte saada
Lõunauinak Nädala vältel võiks enne uinumist panna muusikakeskusest vaikselt käima ,,Karumõmmi unelaulu''. Lapsed võiksid selle laulu saatel magamisriided selga panna ja voodisse pugeda ning uinuda. Oode Enne oodet Võiks ühiselt selgeks õppida lastelaulu ,,Apelsinid veerevad''. See järel võiks ooteks ollagi üks kooritud apelsin. Õhtusöök Õhtusöögile minnes võiks küsida lastelt, milline toit on õhtusöögiks kõige tervislikum. Kui on õhtusöök söödud, siis võiks panna lastelaulud muusikakeskusest tööle seniks kuni lapsed vanematega koju on läinud. TEISIPÄEV Arutelu ringis Kuna teisipäevaseks peamiseks teemaks on tervislik liikumine, siis alustuseks võiks lastelt küsida küsimusi tervisliku spordi ja liikumise kohta. Näiteks, milliseid spordialasid nemad teavad, millist sporti nende vanemad teevad ja kas nemad ka mõnd sporti harrastavad.
9. Kui veresuhkur ja kehakaal on kõrged, siis tuleb suhkru asemel kasutada suhkruasendajaid. Suhkruasendajaid on kahesuguseid: Veresuhkrut tõstvad suhkruasendajad; fruktoos (puuviljasuhkur), manniit, sorbiit, ksüliit. Täiskasvanud diabeetikutel on lubatud neid kasutada 30 - 40 grammi (3-4 spl.), lastel 0,5 grammi 1 kilogrammi kehakaalu kohta päevas. Neid suhkruasendajaid võib kasutada toitude küpsetamisel, kuumutamisel ja keetmisel. Need suhkruasendajad annavad 1 grammi kohta energiat 4 kcal, mille tõttu ei sobi need ülekaalulistele inimestele. Veresuhkrut mittetõstvad suhkruasendajad: aspartaam ("Canderel"), tsüklamaat, sahhariin, asesulfaam. Täiskasvanud diabeetikutel on lubatud neid päevas kasutada kuni 10 tabletti, lastele ja rasedatele ei soovitata. Sahhariini kasutatakse külmade toitude magustamiseks. Need suhkruasendajad ei anna energiat. 10. Alkoholi võib diabeetik tarvitada väikestes kogustes (mitte üle 100 ml kanget ja 300 ml lahjat alkoholi). Ei sobi magusad, s
Grillitud tooted maitsestatakse peale grillimist. Maitsestamiseks kasutatakse soola, pipraid, paprikapulbrit, maitsesooli, tööstuslikke maitsesegusid. Portsjontükke praetakse 10 20 minutit. Biifsteekidel eristatakse kolme valmidusastet: Kergelt praetud (rare)- praetakse 1,5 minutit kummaltki poolt Keskmiselt praetud (medium)- praetakse 3 minutit kummaltki poolt. Läbipraetud (well done)- praetakse 4-5 minutit kummaltki poolt. Veiseliha, välisfilee. 1,5 2 cm paksused viilu, portsjonis 150 180 g. Praetakse kiiresti väheses rasvas või grillitakse, lisandiks võivad olla härjasilm, praetud sibulad Roostbiifi eristatakse kolme valmidusaset: Seest punane- temperatuur prae sees 63C kraadi. Seest roosa-temperatuur prae sees 65C kraadi. Läbiküpsenud-temperatuur prae sees 70C kraadi. Veiseliha, välisfilee/sisefilee. Sisefilee tervelt, välisfilee 1-2 kg tükkidena. Praetakse väheses rasvas ümberringi, portsjoneeritakse 1 1,5 cm paksuseks viiludeks, 2-
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati. Peamisteks allikateks kasutasin internetti, koguteost ,,Eesti rahva kannatuste aasta" ja raamatuid ,,Balti Sõlteaastad" ning ,,Teine Eesti". Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse algas Teine maailmasõda . 18.
täisteraleib peenleib teradega leib Igal leival on oma koostis ja maitse. Rukkileib on väärtuslik toit. Rukkileivaga saame taimset valku, mineraalaineid eriti fosforit ja rauda, vähem magneesiumi ja tsinki. Eriti aga tõstavad leiva väärtust temas olevad B grupi vitamiinid. Need on vajalikud närvisüsteemile ja nahale. Leiva põhimine rikkus on tema kiudained. Kui sooviks kogu päevase kiudainete vajaduse, mis on 20 grammi, saada ainult täisteraleivast, siis peaks sööma 6 viilu leiba (225g). Parim on kui kiudained saadakse erinevatest toiduainetest, kuid üheks asendamatuks allikaks on rukkileib. 11 KOOLILEIB Koolileib on viilutatud põrandaleib, mis sisaldab 90% ja enam rukkijahusid. Leiba valmistatakse ainult naturaalselt kääritatud juuretisega ning selle soolasisaldus ei tohi olla rohkem kui 1%
Liisusalm "Teen ise!" Ma seon ise kingapaelad, panen ise salli kaela. Selle järel hop, On mul seljas jopp! Inglise lastelaul "Hommikul". Eestikeelne tekst E. Ait 1. Hommikul käsi pesen nii, pesen nii, pesen nii. Hommikul käsi pesen nii, uut päeva rõõmsalt algan. 26 Õpetajaraamat 2. Hommikul nägu pesen nii... 3. Hommikul hambaid harjan nii... 4. Hommikul juukseid kammin nii... 5. Hommikul putru söön ma nii... (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 60) 11.6. Minu sõbrad A. Kumpas "Mina plaksutan" 1. Mina plaksutan, mina plaksutan, mina plaksutan nii, nii. 2. Mina patsutan... 3. Mina lehvitan... 4. Mina kükitan... 5. Mina kallistan... (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 28) K. Tammik "Tee kaasa sina ka!" La-la-la-la, la-la-laa, la-la-la-la, la-la-laa. Jooksen ma, jooksen ma, jookse kaasa sina ka. Hüppan ma, trambin ma, jne.
kuna rannaäärsetel aladel ja saartel olid kehvad põllud. Toit oli võrdlemisi ühekülgne, mida suurendas veelgi sensoonsus ja kindel nädalane toiduord. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni XX sajandi viimase veerandini õhtusöök. [] 5 TOIDUSSE SUHTUMINE Eesti talupojale jätkus varasematel sajanditel toitu tihti kasinalt. Kuid eestlane on ka muidu oma kõhutäitmisel kasin olnud. Häid palu maitsti, neist ei söödud ,,sööma eest" kõhtu täis. ,,Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta," õpetas üks vanasõna piiri pidama. Teine hoiatas, et ,,Karask ajab kargama, segapuder santima" ning lisas tarkuse: ,,Pikk leem peab pere koos." Kui toidukorras pakuti karaskit, võeti enne soola-leiba või silku-leiba. ,,Teeme nüüd silda alla," öeldi selle kohta, sest nagu teine vanasõna ütleb: ,,Kook ei jõua üksi kõhtu täita." Üksnes heast toidust ei söödud kõhtu täis. [] 19. sajandi ja 20
50 g magusat kohupiimakreemi või 50 g piimajäätist või 20 g juustu 25 Liha, kala, muna 1 portsjon on kas 2-4 portsjonit 50 g väherasvast liha või 2 viinerit või 3 viilu vorsti või 50 g maksapasteeti või 50 g kalafileed või 100 g räime või 25 g soolakala või 25 g kalakonservi või 1 muna IV põhikorrus ehk lisakorrus: suhkur, maiustused, õlid/toidurasvad Toitainerühm Ühe portsjoni kogus Päevane soovitatav
4 juures) imekergele seitsmekümne kahele kilole! Seedimise paranemise tõttu on teie keha rakkudel puhastumiseks vaja märkimis-väärselt vähem vett ning teie kõht ei tursu enam üleliigse vee kogunemisest organismi. Teie kehakuju muutub sihvakaks ja tõmbub trimmi. Et küllastuda, kulub vähem toitu ning see tähendab, et ööpäevane tarbitud kalorite kogus väheneb, ning koos nendega ka teie kehakaal! Kiire küllastumine on seletatav sellega, et organism suudab nüüd ümber töödelda ja omandada enam toitaineid. Lisaks hoiate te kokku suure hulga raha, kuna vajate toitu märkimisväärselt vähem. Veelgi olulisem on see, et mida vähem te sööte, seda kauem elate. Väheneb seedeprotsessist tulenev organismi kulumise aste. Luigi Kornano, XIX sajandi Itaalia kirjanik-aristokraat, toitus kaks korda
SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk S
Lisaks kuuluvad dieeti piiratud koguses toiduaineid, mis sisaldavad rohkelt suhkrut ja rasvu. Raseduse ajal tuleb süüa mitmekülgselt ja täisväärtuslikult. Keskmist toitainevajadus kaetakse tavaliselt nädala menüüga, sest toit võib olla päeviti erinev. Siiski on lihtsam orienteeruda päevastele soovitustele, nädalase valiku teeb igaüks ise. Toiduenergia vajadus Fertiilses eas naiste päevase toiduenergia keskmised soovitused vanuses 19....50 eluaastat on ca 2000 kcal ning on oluliselt seotud kehalise aktiivsusega. Naiste toiduenergiavajadus suureneb raseduse (+1260kJ/ 300kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+21002650 kJ/ 500650kcal). Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergiat suurendada, sest sellega kaasneb kehamassi liigne tõus. Toiduenergia suurem vajadus imetamise ajal on tingitud suuremast energiavajadusest rinnapiima sünteesimiseks.
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
borsisupiga,asjad kokku ja Sighisoara linna peale! Paeluv keskaegne tsitadell, kerjused ja Vlad Tepesi sünnimaja. Leidsime ploomipuskari pruulikoja, kus degusteerisime veine ja palinkat.Kogu linn tundus eestlasi täis olevat- ühed tulid vastu, teised läksid mööda. Istusime vabaõhukohvikus ja limpsisime jäätist.Bussijuht Karu ja pealik Urmas olid karmid- hilinejatelt nõuti sisse kohustuslik vein. Teekond läks edasi Brasovi poole- linn suure mäe külje all. Suur mägi andis linnale fantastilise mulje- ilus kesklinn oli oma nukumajadega armas! Omaette elamus oli sõita köisraudteega üles Brasovi mäele. Jõudsime üles just äikesevihma ajaks. Suurepärane vaaade linnale ja ümbritsevatele mägedele! Brasovi rumeenlaste poole tänavad olid kõverad, sakslaste poolel sirged, lugesime 4 surnuaeda. Otsisime tihedas vihmas teed Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie kaks gruppi Tra
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
Mitu trepiastet on 4. korruselt välisukseni? Vastus: 54 (üks vahe 18; 4. korruselt välisukseni 3 vahet; 3 * 18 = 54) 58. 3 lilleõie eest küsiti turul 7 krooni. Mitu lilleõit Ene ostis, kui talle 25 kroonist 4 krooni tagasi anti? Vastus: 9 ( 25 4 = 21 krooni eest ostis lilli; 3 tk maksis 7 krooni, järelikult saab 9 õit 21 krooni eest) 59. Tiina tükeldas õunu tükkideks. Kui temalt küsiti, mitu õuna on juba tükeldatud, vastas ta, et on saanud 26 veerandit ja 11 poolt õuna. Mitu õuna oli Tiinal tükeldatud? Vastus: 12 ( 26 : 4 = 6 tervet õuna ja 2 veerandit; 11 : 2 = 5 tervet õuna ja 1 pool; 2 veerandit ja 1 pool on kokku terve õun; järelikult 6 + 5 + 1 = 12) 60. Reas kasvab 24 vesiroosilehte. Esimese lehe peal istus 2 konna suur ja väike. Suur konn hüppas igale kolmandale, väike aga igale ülejärgmisele lehele. Kui palju on nende 24
..." "Sellest pole midagi peaasi, et te tulla saite!" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!" Helen ja Stiiven tormasid ta juurde ja tõstsid kohvrid maha. Mina ja John läksime elutuppa laua äärde. Me rääkisime tööst ja rahast. Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas mees tulid, oli juba meil peaaegu söödud. Kui kõigil oli söödud, siis me läksime diivanile istuma ja hakkasime juttu ajama. "Kuidas te sealt koolist küll ära tahate? Seal on ju nii hea olla!" Küsis John Helenilt ja Stiivenilt. "Meile ei meeldi eriti koolis!" ütles Helen ebaviisakalt. "Te mõtlete selle all, et koolis pole hea seltskond. Noh, nad, sa ju tead neid tänapäva noori." "Jah, jah, seda küll!" "Ma olen päris väsinud. Ma lähen üles puhkama!" ütlesid Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven justkui ühest suust. "Me läksime
täieliku vabaduse ostmiseks. Niisiis pani Tom oma varanatukese tasku tagasi ja loobus mõttest poisse ära osta. Sel süngel ja lootusetul hetkel tuli talle äkki hea mõte, lausa inspiratsioon. Ta võttis pintsli ja hakkas rahulikult töötama. Varsti ilmus nähtavale Ben Rogers, just see poiss, kelle pilget ta oli kartnud. Beni kõnnak oli hüplev ning tantsisklev -- selge tõendus, et tema süda oli kerge ja ootused roosilised. Ta sõi õuna ja laskis aegajalt kuuldavale pika meloodilise huilge, millele järgnes sügavatooniline pimm-põmm, pimm-põmm, sest ta kujutas endast aurikut. Lähemale jõudes vähendas ta kurust, astus keset tänavat, kallutas end tugevasti paremale poole ja pöördus raskelt, kogu pidulikkuse ja tseremoniaalsusega, sest ta oli «Suur Missouri» ja pidi üheksa jalga sügaval vees istuma. Ta oli ühtaegu laev, kapten ja mäsinatelegraaf, niisiis pidi ta ennast kujutama omaenda
....................... Gümnaasium ........................................ 11B klass DIABEET Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ................................... .......................... 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Mis on Diabetes Mellitus (suhkrudiabeet)?......................................................................................4 2. Haiguse olemus................................................................................................................................5 3. Diabeedi vormid...........................................................................................................
kaudu lümfi või verre. Valgud lõhutakse aminohapeteks, Rasvad glütserooliks, rasvhapeteks ja monoglütseriidideks, Süsivesikud monosahhariidideks. Imendunud toitaineid kasutab organism vastavalt füsioloogilistele vajadustele. Seedeprotsess on seda edukam, mida organismipõhisem, tasakaalustatum ja mitmekesisem on toit. Samuti tuleks söömiseks leida piisavalt aega ning mida rahulikumas ning meeldivamas miljöös toit söödud saab, seda paremini meie organism toitained omastab ning neid kasutab. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, ussiripik, peensool, jämesool ja pärak. Täiskasvanud inimese seedekanal on 8 -10 meetri pikkune. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre ehk pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed. suus toimub hammastega toidu mehhaaniline peenestamine ning
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
nautida vastavalt isudele, lubatud on kõik (siiski ei tasuks laskuda ebatervislikesse äärmustesse). Õigel ajal toimuvale lõunasöögile pole küll kitsendusi toiduainete osas, kuid lõunasöök võiks olla võimalikult mitmekesine, sisaldades makrotoitainetest nii valke, süsivesikuid kui rasvu. Lõunasöögiks sobivad erinevad pasta-, riisi- ja kartulitoidud kombineerituna erinevate tooreste või aurutatud/keedetud köögiviljadega, samuti kõikvõimalikud supid. Ka lõunal söödud magustoit ei lähe rasvaks, kuna organism jõuab selle piisava liikumise korral ära tarbida. Ükskõik, kui tervislik ka toit poleks, ei tasuks lõunasöögi kogustega siiski liiale minna. Õhtusöök peaks toimuma ajavahemikus 17.30-19.00. Normaalse õhtusöögi toimimise eelduseks on õigel ajal söödud hommiku- ning lõunasöök. Kindlasti ei tohiks päevast söömatust kompenseerida õhtuse liigsöömisega, kuna see on päeval näljast kokkutõmmanud maole liigne sokk
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,
Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ........................................................................................ 25
3 süsivesikud, välja arvatud polüoolid 4 kcal/g või 17 kJ/g polüoolid 2,4 kcal/g või 10 kJ/g valgud 4 kcal/g või 17 kJ/g rasvad 9 kcal/g või 37 kJ/g orgaanilised happed 3 kcal/g või 13 kJ/g etanool 7 kcal/g või 29 kJ/g. Teades keemilist koostist on toidu energiasisaldust kerge välja arvutada. Inimese keskmine päevane energiavajadus on 2630 kcal (400x4+100x4+70x9). See oleneb eluviisist, soost, vanusest jt. teguritest ning võib kõikuda 2000-st kuni 4000 kcal-ni. Kõrgema energiasisaldusega on vähese veesisaldusega ja rasvarikkamad toiduained. 1.4.Toidukauba märgistamine Toidukauba müügipakendil esitatav teave on järgmine. Toidukauba nimetus. Võidakse anda teavet selle valmistamisel kasutatud töötlemisviisi kuivatamine, suitsutamine, külmutamine, kontsentreerimine, taastamine jt
antud ülesandeid vastavalt vajadusele. OÜ leidis, et tegemist ei ole töölepinguga ning ütles selle põhjusi avaldamata üles. K. pöördus kohtusse ning palus tunnistada „koostööleping” töölepinguks ning tuvastada ülesütlemise tühisus. Kohus tegi kindlaks, et IT-spetsialist käis tööl üksnes siis, kui mõni IT- alane küsimus vajas lahendamist. Pidevalt ta töö juures ei viibinud ega üldisele tööaja korraldusele ei allunud. Samas polnud OÜ talle selles osas kordagi etteheiteid ega hoiatusi teinud. Kas K. nõue kuulub rahuldamisele? 1. Õiguslik probleem Kaasuses vaidlevad pooled selle üle, kas nende vahel sõlmitud koostööleping on tööleping või KÄSUNDUSLEPING ning kas selle lepingu ülesütlemine OÜ poolt on vastavalt TLS § 88 lg 1 p-le 2 õigustatud. ------- Enne kaasuse lahendamist tuleb metoodika järgi kõigepealt normid ka välja tuua enne analüüsi.
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
